Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teise detsembri sündmustest. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Eesti elamislubade vahendamise äriga seotud Isamaa ja Res Publica liidu liige Indrek Raudne lahkub riigikogu liikme ametist. President Toomas Hendrik Ilves taunis mõne IRL-i liikme elamislubade vahendamise äri. Vihula mõisas toimunud balti riikide presidentide ja Poola presidendi kohtumisel oli üheks aruteluteemaks Rail Baltic. Projekti tutvustas Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Kui Balti riigid teevad ühiseid jõupingutusi, võiks projekt realiseeruda selle kümnendi lõpul, tõdesid presidendid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis alustasid koostöökõnelusi. Erakondade juhid ei välista, et koosta viib millalgi Erakonna ühinemiseni. Prantsusmaa ja Saksamaa püüavad euroala võlakriisi lahendades leida toetust Euroopa Liidu aluslepete muutmiseks. Endine Eesti suursaadik ÜRO-s, Iisraelis Tiina intellmann saab rahvusvahelise kriminaalkohtujuhtorgani liikmesriikide assamblee presidendiks. Põhja. Prefektuur alustas väärteomenetlust selgitada välja Tallinna raekoja platsi jõulukuusekukkumiste asjaolud. Kaitseliitlased alustavad täna õhtul Muhus ja Saaremaal taktikalist õppust, millal harjutatakse sadamate ja nende ühendusteede julgestamist. Pühapäevani kestval õppusel osaleb umbes 700 kaitseliitlast. Türi ja Viljandi vahelise 53 kilomeetri pikkuse raudteelõigu uuendustööd on suures osas lõpule jõudnud. Reisijate vedu Viljandi ja Tallinna vahel käivitub kava kohaselt taas esimesel jaanuaril. Öösel sajab vihma, kohati ka lörtsi. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss viis kraadi, homme päeval tuleb kohati hoovihma ning sooja on kaks kuni kuus kraadi. Eesti elamislubade vahendamise äriga seotud Isamaa ja Res Publica liidu liige Indrek Raudne teatas, et lahkub riigikogu liikme ametist. Ta ütles oma avalduses, et ei tee seda sellepärast, et ta oleks rikkunud oma ametivannet, seadusi või käitunud ebaeetiliselt. Raudne teatas, et astub suurest poliitikast kõrvale vaid sellepärast, et pooltõdede segaduse, laimu ja väärinfoga manipuleerimine seab ebaõiglase rünnaku alla. IRL-i. Raudtee mainis, et IRL-il ei ole mingit pistmist tema ettevõtete majandustegevusega elamislubade vahendamise äris. Skandaal, mis sai alguse kolmapäeval ETV saatest pealtnägija on saanud suure kõlapinna ning toonud tänagi hulgaliselt arvamusavaldusi. Kokkuvõtte teeb Riina Eentalu. Lugu, millega on seotud Isamaa ja Res Publica liitu kuuluvad poliitikud Indrek Raudne, Nikolai Stelmachi ja Siim Kabrits Puudutab jõukatele Vene ärimeestele elamislubade vahendamise äri. Täna ütles meie uudistele sel teemal oma arvamuse president Toomas Hendrik Ilves. Ma olen nördinud, et elamisluba Eestis on muutunud kaubaks, ma olen äärmisel mures, et riigikogu maine on saanud sellise tegevuse kaudu kahjustada, kui riigikogu maine kannatab, siis kannatab ka meie usk demokraatiasse. Ma olen ühtlasi nördinud ja mures, et Eesti elamisloa müümine, et saada Schengeni ruumi sisuliselt Sontise ilmselge eesmärk kahjustab oluliselt Eesti mainet ja usaldusväärsust. Euroopa liidus. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisuse liikme Mart Nuti sõnul hommikul terevisioonis on hoolimata sellest, kas seaduse järgi on kõik korras või mitte, erakonnale vari heidetud. Siin ei ole mingit kahtlust, et see tegevus on heitnud IRL-i erakonnale varju, see ei tähenda seda, et, et kõik, mis seaduse rikkumine, ei ole, et oleks ka tingimata eetiline, siin tekivad suured probleemid ja kahtlused küll. IRL-il on kindlasti vajadus vaadata peeglisse. Poliitiline kultuur on siinjuures, ma arvan, et isegi tähtsam kui seaduses ette. Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige vandeadvokaat Jaanus defer leiab, et eriti riigikogu liikmete jaoks võiksid reeglid olla selgemad. Me oleme ka juhtinud tähelepanu sellele, et ka parlamendiliikmete seas peaks selles vallas nagu reeglid olema tegelikult selgemad. Parlamendiliikme eetikakoodeks võiks olla Eestis kehtestatud, küsimus on teatud põhimõtete sätestamisel. Nikolai Stelmachi oli võimalus asja selgitada Uudisplussi saates Vikerraadios. Kõik meie kliendid on eranditult Eesti krediidiasutuste privaatpanganduse kliendid, need on väga usaldusväärsed kliendid Eesti pankade jaoks. Nende tausta on kontrollinud Eesti pangad. See on tegelikult riigi otsustada, mis tingimustel ta neid elamisluba annab. Minu jaoks on see äärmiselt patriootlik ja rahvuslik tegevus. Mõni päev tagasi oli tiine rassiia kongressil öeldud, et kõik need Venemaa ettevõtjad, kes viivad oma, hakkab kapitali Venemaalt välja Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Kõik neid tuleb nii-öelda piltlikult öeldes maha lasta, eks ole, ja väga võimalik, et see osa tongise uudise osa hästi planeeritud Venemaa on mis iganes teenistuste või lobida mis iganes organisatsioonide nagu töö, mis on kahjuks võtnud selle eestvedajaks, siis Eesti ajakirjandus. Skandaali segatud Indrek Raudne on täna öelnud, et pealtnägija lugu oli tegijatele ette söödetud ning alarahastatud rahvusringhääling laskis endaga manipuleerida. Pealtnägija autor Mihkel Kärmas selgitas vikerraadio meediatunnis. See lugu sündis juhusest. Me komistasime ühe teise kaasuse raames sellise vihje otsa, et on võimalik osta elamislubasid Eestis ja kusjuures juba selles esialgses vihjas, mis on üks kohtumaterjal, olid need nimed sees, see kohtuasi või see vaidlus, rääkis hoopis millestki muust ja siis hakkasime küsima ja sealt edasi kaevasime äriregistrid ja tuli välja, et see massiivne selline. No ütleme siis fenomen. Vihula mõisas toimunud balti riikide presidentide ja Poola presidendi kohtumisel oli üheks aruteluteemaks Rail Baltic. Selle projekti tutvustas Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Kui Balti riigid teevad ühiseid jõupingutusi, võix projekte realiseeruda selle kümnendi lõpul, tõdesid presidendid jätkab Ago Gaškov. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rail Baltic on ilmselt üks suurtest teemadest, mida neli presidenti siin arutavad. Loomulikult Balti riigid peaksid sellest rohkem huvitatud, kui Euroopa, Euroopas jätkub transpordikoridori küll ja Soome ja, ja Baltimaad on Euroopa jaoks ikka selline kauge, põhipime maa ja tupik. Nii et kui Balti riigid selles korralikku koostööd ei tee, siis seda raudteed ei tule. See on kindel, kui seda tahet ei ole. Kõikide nende suurte projektide puhul niiviisi, et aluseks on ikka mitme riigi koostöösoov, on see siis Prantsusmaa, Haanja on see siis Tšehhi Vabariik ja Saksamaa, paljud niisugused Austria, Itaalia, kõik need, need keerulised kohad on just piiriületuse ja riikidevahelise koostöö all. Et loomulikult balti riikide koostöö peab olema, aga ma rõhutaks seda, et terve selle meie kontsepti, nii-öelda terve selle, meie plaani üks tähtsamaid koostisosi on parandada Euroopa Liidu idaosa, Euroopa Liidu lääneosa ühendusteid. Nii et selles mõttes, kuidas on see väga tähtis projekt, üks tähtsamaid, kui kui nii vaadata, siis see on on nendest, kus on üks kõige suurem nagu tühi koht on just siin see kant ja Poolaga kaasa arvatud. Ja just selle kandi parem ühendamine Euroopaga on Euroopa jaoks väga tähtis, nii et seda on nagu kõik ka Euroopa tasandil kindlalt tunnustanud. Mulle on mulje jäänud ja Poola vaata Berliini poole voolanud omad huvid ja Poola ja ma arvan, et vähemalt Poola valitsus aasta tagasi, kui mul olid vastavad kõnelused, siis kinnitas, et oma osa ära, sest see on nende jaoks ka väga tähtis, et see on üks osa koridorist, mis ühendab neid läbi Berliini Euroopaga ja teine osa on see ühtlasi koridorist. Jaa, Aadria merekoridorist, nii et et selles mõttes Poola on siin kindlasti huvid olemas. Poola president Bronislavkama rovski avaldas lootust, et juba aastal 2020 on kiire ühendus Tallinnast Kesk-Euroopas olemas ja siis võib rongiga Tallinnast kas või Lissaboni sõita. Küsimusele, mis on Poola jaoks olulisem, kas Rail Baltic Via Baltica või elektriühendused Leeduga, vastas president. Nii. Neid asju ei saa võrrelda, see on sama hea kui võrrelda õunu ja pirne. Olulised on nii elektri- ja gaasiühendused, raudtee ja maanteeühendus, ütles sprintslow Comarovski. Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Vene Erakond Eestis jätkavad, koosta kõnelusi järgmisel reedel. Siis tulevad arutlusele regionaalpoliitika, kodakondsuspoliitika ning majandusteemad. Täna peetud kõneluste avavoorust räägib Kai Vare. Ettepaneku koostööd alustada tegid sotsiaaldemokraadid, ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser. Meie eesmärk on kindlasti teha koostööd selle eesmärgile, selline mõnevõrra mustvalgepoliitika ja ja kogukondi me keeletunnuse alusel mastandav poliitika Eestis saaks murtud. Vene Erakond Eestis juht Stanislav Chirepanov ütles, et sotsidega alustati koostöökõnelusi, sest nemad on esimene erakond, kes sellise avaldusega esines. Keegi ei rääkinud reaalsest võrdsusest Eestis nendest probleemidest üle, sotsiaaldemokraadid räägivad. Me veendusime, et sotsiaaldemokraadid ei taha lihtsalt niisama midagi deklareerida, et venelasest tõelise saada. Aga nendel on tõeline kavatsus alustada Eestis uut poliitikat. Me oleme praegu kokku leppida ja tõesti tulevikus teeme reaalset koostööd, ma ei tea, mis vormis, sest ükski pool ei välista ühinemist, siis ma arvan, et see tooks kasu kogu Eesti ühiskonnale. Eesti tulevik. Täna oli sotsiaaldemokraatide ja Vene Erakonna esimene kõneluste voor, kus arutati sotsiaal-haridus- ja keelepoliitikat. Chirepano ütles, et nende erakonna jaoks on kaks väga olulist teemat eestikeelne õpe vene gümnaasiumides ja kultuuriautonoomia. Üllatus oli selles, et tõesti nagu suuremas osas meie seisukohad kattuvad, sest et näiteks me oleme samal meelel sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, et vene gümnaasiumi üleviimine 60 protsendi peale eesti keeles ikkagi parandaks nende eesti keele kvaliteeti ja parandaks ka nende konkurentsivõimet tööturul ja see kuidagi peaks kahjustama ka hariduse kvaliteeti. Täna jõuti ühele meelele, et selle õppeaasta algusest kehtestatud eestikeelse õppekogemust tuleks nüüd analüüsida ja vajadusel teha muudatusi. Sven Mikser ütles, et paljud keerulised teemad on veel ees. Kindlasti on, on üsna keeruline panna kokku neid programme, kui sotsiaaldemokraatlik erakond on massipartei ses mõttes, et meil on terviklik programmis, mis keskendub väga põhjalikult kõigile ühiskonnaelu ja poliitilistele teemadele ja tegelikult ei tee nii-öelda rahvustunnuse või keeletunnuse alusel vahet. Ja teiselt poolt on erakond, kes on ennast näinud siiski seni ühe vähemusrahvuse huvide esindajana. Meie eesmärk on saavutada nii-öelda selline kokkulepe, mis oleks vastuvõetav kõigile Eesti elanikele, et me liiguksime selliselt keele ja rahvuskeskselt lähenemiselt ikkagi eesmärgi suunas, mis on nüüd Eesti kodakondsusele. Eesti bassil põhineb patriotism ja kõigi kodanike võimaluste võrdsus sõltumata nende emakeelest ja päritolust. Jätkame välisuudistega päeva tähtsamad sõnumid võtab kokku Tõnu Karjatse. Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy puuseke hinnangul on Euroopa Liidu aluslepingu muutmine, nagu seda soovivad Prantsusmaa ja Saksamaa riskantne samm. Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ettepaneku kohaselt võimaldaks alusleppe muutmine rajada uue keskorgani Euroopa valuutafondi, mis hakkaks tegelema finantsraskustesse sattunud liikmesmaade abistamisega. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles täna Berliinis parlamendile, et Euroopa riigid tahavad eurotsooni võlakriisi lahendamiseks range eelarvekontrolliga fiskaalliidu ja ka selleks tuleks siis ühenduse alusleppeid muuta. Puusepa hinnangul poleks aga aluslepingu muutmiseks praegu õige aeg, seda enam, et plaanitud muudatused ei aitaks ühendust tema hinnangul praegusest olukorrast välja. Jaanuarist Euroopa Liidu eesistujamaaks saava Taani peaminister Helle torning Schmidt ütles, et majanduskriisi lahendamine on eesistumisaja peamine prioriteet. Teed. Kui aluslepet tuleb muuta, on see muudatus ajutine, ütles Taani valitsusjuht. Belgia pealinnas Brüsselis tulid täna tänavatele kümned tuhanded belglased, et protesteerida valitsuse kokkuhoiumeetmete vastu. Valitsuse kokkuhoiumeetmed. Riigieelarvepuudujäägi vähendamiseks tähendavad töötushüvitiste kärped Pedja pensionitõusu. Belgias vähendatakse ka avaliku sektori kulutusi. Slovakkiast tühistasid haigla taga arstide streigi tõttu plaanilisi operatsioone ja andsid ainult erakorralist arstiabi. Tööseisakust võttis osa rohkem kui 1000 arsti. Soome politsei on Lahtis ilmsiks tulnud suure seksiäri uurimisel välja selgitanud kümneid rabanduse ohvriks langenud erinevas vanuses naisi. Mõned neist on pärit ka Eestist. Kriminaalasjaga seoses on vahi alla võetud soomlaneesia Tai päritolu naine. Neid võidakse karistada kuni kuueaastase vangistusega. Endine Eesti suursaadik ÜRO-s ja Iisraelis Tiina intelmann saab rahvusvahelise kriminaalkohtujuhtorgani liikmesriikide assamblee presidendiks. Uues ametis hakkab ta vastutama nii kohtueelarve, kohtunike valimise kui ka selle eest, et tagaotsitavad kohtujate jõuaksid, jätkab Neeme raud. Möödunud kolmapäeva varahommikul maandus Rotterdami lennuväljal elevandiluurannikulennuk, mille pardal oli riigi endine president Loren Vabo. Koduaari eksliider toodi Hollandisse, et astuks haagis rahvusvahelise kriminaalkohtu ette süüdistatuna selles, et pärast seda, kui ta 2010. aastal valimised kaotas, andis ta käsu julgeolekujõududele rünnata tema vastu olnud tsiviilelanikke. Ligi 10 aasta eest roomastatuudiga loodud kriminaalkohus tegelebki eriti tõsiste kuritegudega, mille üle kohtumõistmiseks riikides endis, kus need toime pandi, vajalikke võimalusi ei ole. Paavo istung näitab, et kohus, millega on liitunud 119 maad osa suurriike, sealhulgas USA ja Venemaa selle töös küll ei osalenud, on muutunud oluliseks rahvusvaheliseks õigusemõistmise paigaks, ütleb Christian venowezer. Kriminaalkohtujuhtorgani liikmesriikide assamblee praegune president. Säpnsofti HS-i, so I think I lisaga imbunud ajad ka maailmas on näha üha laialdasemat toetust kriminaalkohtule. Kohtu loomine on kõige visionäärlik otsus, mille oleme maailmas viimastel aastakümnetel langetanud. Lichtensteini suursaadik, venowezer juhtis viimased kolm aastat liikmesriikide assambleel. Nüüd annab ta selle koha üle Eesti suursaadik Tiina intelmannile, kes ütles ÜRO-s toimunud pressikonverentsil, et tema tööpõld saab olema lai alates koht finantsasjadega tegelemisest kuni tabamiseni, et kohtuliikmesriigid omale Rooma statuudi ka võetud kohustusi täidaksid. Et kui tuleb konkreetne palve üks või teine isik arreteerida, siis kuidas seda tehakse või siis ei tehta ning ka muud küsimused, mis on seotud kohtuga koostööga, näiteks mida me teeme tunnistajatega või mida me teeme ohvritega? Rahvusvahelise kriminaalkohtu ees on praegu 13 kohtuasja kõik Aafrikast, kuid lähiaastatel võib kohus hakata enam tegelema ka mujal maailmas toimunuga. Eeluurimine käib praegu näiteks võimalike gruusia sõja ajal toime pandud inimsusevastaste kuritegude üle. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Kaitseliitlased alustavad täna Muhus ja Saaremaal taktikalist õppust, millel harjutatakse sadamate ja nende ühendusteede julgestamist. Pühapäevani kestval õppusel osaleb umbes 700 kaitseliitlast. Kuressaarest jätkab Margus Muld. Täna õhtust pühapäeva hommikuni võib Saaremaal kuulda küll suuremaid ja väiksemaid pauke ja kuulipildujad ärinat tõrjutakse diversante, kes kuidagimoodi Saaremaale sattunud. Samuti tegeletakse põgenikega, kes justkui mandrilt siia suure sõja eest pakku tulnud. Õppus laieneb suurele osale Saaremaast Muhu tammist kuni Saaremaa sadamani. Teedel võib kohata kümneid kontrollposte ja kohati on selleks paigaldatud liiklust piiravaid märke. Need on päris märgid ja nende nõudeid peavad täitma kõik liiklejad, jätkab kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora. Liikluse piirangud, eriti kiirusepiirangud, on kehtestatud meil siis maanteeametiga kokkuleppel kõikidele seaduslikele nõuetele vastavalt ja need on eelkõige siis elanike enda ohutuse jaga õppusel osalevate kaitseliitlaste ohutuse tagamiseks. Kui me teeme kontrollpunkti harjutust maanteel, on ju selge, et sealt ei saa 100-ga mööda sõita, selleks on vastavalt siis paigutatud kiirust piiravad märgid ja nende nõuetest palume siis kinni pidada. Õppuse käigus püütakse seda mängida siiski elementaarselt viisakalt pauke ei tehta näiteks farmide karjamaade läheduses. Siin me püüame järgida kõiki neid tavakodanikule Ki paelus kehtivaid reegleid ehk siis, kui on eravaldus, mis on selgelt aiaga piiratud kus on paigutatud sildid võõrastel, mitte tulla. Sinna kaitseliitlane ka lõbusa keskele ei lähe. Paljudes väiksemates asulates on korterelamute piirkonnad, seal on neli-viis kortermaja. Nende õue ei ole aiaga piiratud, aga ka sinna otseselt korterelamute õue peale Me paugutama minna ei kavatse. Need oleme kehtestanud selgete piirangute. Kui kedagi kohaliku elanikkonna tõepoolest hakatakse kontrollpunktis asjatult küsitlema siis on tegemist õppus eeskirjade selge rikkumisega, et me peame aru saama, et see ei ole meie õppuse eesmärk. Aga nagu juba öeldud, sajakonna diversandi kahjutuks tegemiseks paugutatakse kõvasti seda muidugi paukpadrunitega ja õpe lõhkepakettidega, mis ei ole ohtlikud. Ja mitu kasti padrunid on õppuse jaoks planeerinud? Selle kohta on võimalik siin nato terminitega vastata, et et ühel sõduril on tavaliselt päeva norm mida nimetatakse üheksandossiks ühele väiksele diversantidel grupile ei ole vaja palju padruneid kulutada. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest Tehnilise järelevalveamet on andnud kasutusloa Türi ja Viljandi vahelisele 53 kilomeetri pikkusele uuendatud raudteelõigule. Viljandi ja Tallinna vaheline reisirongiliiklus taastub plaanide kohaselt esimesel jaanuaril. Teada, et meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk Peatöövõtja Osaühingu Go Track juhataja Aivar treive ütleb, et aprillis alanud tööde käigus vahetati välja kogu raudtee pealisehitus alates killustikus ning lõpetades liitrite ja reisidega. Noh, lisaks pealisehituse väljavahetamisele on tõeliselt mullatööd teostatud, siis oleme rajanud kuus perrooni, 14 ülesõitu. Treive lisab, et nii kiiresti suudeti töö ära teha osalt seetõttu, et rööbaste paigaldamisel kasutati Eestis esimest korda uut tehnoloogiat. Kogu raudteesõrestik monteeriti kokku töömaal nii-öelda teel. Reisirongiliiklus taastub esimesest jaanuarist, aga millised tööd teil veel tegemata on, ehk siis järgmisel aastal? Järgmisel aastal jätkame veel mullatöödega keevitusega toppimis ristimiste raudteel ja meil on selleks piisav ajavaru veel 15. augustini, siis peab olema objekt lõpetatud. Tellija esindaja, Edelaraudteeinfrastruktuuri aktsiaseltsi juhataja Rain Kaarjas ütleb, et töödega ollakse graafikus. Kui aga leiduks tahtjaid raudtee-ehitusi kaupa vedada, võiks kaubarongide liiklus alata kohe. Tänane olukord, selline tehnilise järelvalveamet on meile väljastatud rööbasteele kasutusloa ja lähipäevadel anname sisse ka kasutusloa taotluse viiele reisijate ooteplatvormile ja ka veel viimasele raudtee üle selle kohale, kus siis kasutusluba, taotleme foorisignalisatsioon-ile ja siis peaks olema kõik. Kava kohaselt liigub esimene reisirong Viljandi suunas 31. detsembri õhtul. Põhja prefektuur alustas väärteomenetlust, et selgitada välja Tallinna raekoja platsi jõulukuusekukkumist asjaolud. Uri pressiesindaja selgitas meie uudisteportaalile, et menetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rikkumist. Menetluse algatamise aluseks oli Tallinna Kesklinna vanema Mihhail Korbi poolt tehtud avaldus. Kahtlusaluseid politseil veel ei ole. Mainitud väärteo eest on karistuseks arest või rahatrahv kuni 100 trahviühiku ulatuses. Tammsaare muuseumis avati interaktiivne näitus eesti romaan 20. sajandil ning muuseumi sügiskonverentsil käsitleti romaani muutumist läbi eesti kirjanduse ajaloo jätkab Riina Eentalu. Kirjandusteadlane Rein Veidemann tõdeb, et klassikalises mõttes eepilise romaani aeg võib olla möödas. Ma vist pean tunnistama seda olukorda, et niisuguse suurte eepiliste romaanide ajajärk on ümber saamas. Jaan Kross lahkus ja veel on mats traat, kes just nimelt seda klassikalises kujutluses eetilist romaani on viljelenud olla tõesti, et me oleme siin tunnistajateks suure eepilise romaani lõppemisel aeg muutub. Ja meie ühes sellega Romaan kui žanr jätkab avardumist paisumist, sõnastab Rein Veidemann seega. Kõik võib romaan olla, mis on kõige populaarsemad praegu loetavad on reisikirjad, mälestused, üldse biograafiad ja autobiograafiad väga paljud nendest biograafiates, neid iseloomustavad mõned niisugused tunnused, mis oli algupäraselt romaanile olemas nagu intriig ja näiteks niisugune raamat, minu suur lemmik Viivi Luige varjuteater romaan, mis sai muide paradoks kuidas tahes firma Go Travel preemia parima möödunud aasta reisiraamatu eest. Kui Ivo Heinloo arvates on iseseisvuse taastanud Eestis rohkem räägitud luulepuhangust, siis kas ka tema meelest ei soosi muutunud aeg ja sootuks kiiremat tempot, enam suurt eetilist romaani? Võib märgata seda, et tihti nimetatakse romaanideks tekste, mis võib-olla oma oma pikkuse poolest ei annagi romaani mõõtu väljend tuletame meelde, et siin, kas või kui ma ei eksi, siis Mati Undi sügisball algselt seda nimetatud romaaniks üleüldse 78. aastal, kuigi nüüd tagantjärele kirjandusloost on, muidugi on romaanina Taani puhul on ka mingisugune teatav ikkagi maht ja see kirjutamine nõuab aega ja eks muidugi siis ka sellepärast võib-olla see romaan ei ole nii, ükski sander kuhugile ei kao ja meil on väga palju lootustandvaid ja juba praegu väga võimekaid kirjanikke, noh ilmselt nooremast põlvkonnast, et, et siin ei olegi mõtet kedagi eraldi nimetada, kes kindlasti saavad kirjutama ka tulevikus väga-väga häid romaane, et võib-olla tõesti selline suurteos nagu tõde ja õigus on meil nüüd selle viimase 20 aasta jooksul uues taasiseseisvunud Eestis seal kirjutamata, aga üldse tuleb. Ja ilmast. Öösel on pilves selgimistega ilm, sajab vihma, kohati ka lörtsi. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, õhtul jõuab Lääne-Eestisse uus sajuala. Sooja on homme kaks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.