Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku pühapäeva neljanda detsembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Venemaa olen suletakse vähem kui tunni aja pärast viimased valimisjaoskonnad, riigiduumasse pürgiv seitse parteid, valimisi saadavad süüdistused võltsingutes. Moskvas toimus täna ka mitmeid meeleavaldusi. President Toomas Hendrik Ilves andis aasta vabatahtlikele kaadri oru lossis üle tänukirjaga tunnustati kümmet vabatahtliku, kaht vabatahtlike juhendajat ning vabatahtlikku tööd soodustavat organisatsiooni, kelleks osutus Eesti advokatuur. Eesti Kirjanduse Teabekeskus, mis tegeleb eesti kirjanduse populariseerimisega välismaale, tähistab sel aastal oma kümnendat aastapäeva. Kuuepäevase seminari eel tõdeti, et on küll head kirjandust, mida tõlkida, kuid puudus on teatud keelte tõlkidest. Ardenni mägedes asuv belgia küla. See töö on üks esimesi raamatu külasid Euroopas, see loodi ligi 30 aastat tagasi. Täna on küla kahel tänaval 25 raamatukauplust, mis meelitavad ligi raamatuhuvilisi üle maailma. Ilm on nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega. Sajab hoovihma ja lörtsi, puhub tugev tuul ning õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Venemaal suletakse vähem kui tunni aja pärast valimisjaoskonnad. Riigiduumasse soovib seitse parteid, kellest neljal on võimalik parlamenti pääseda. Valimisi saadavad aga süüdistused võltsingutes. Krister Paris räägib nüüd Moskvast pikemalt. Kõige värvikamalt ning ühtsemad osalesid tänastel valimistel Liikumise Naši aktivistid. Nad olid toonud Moskvasse üle Venemaa 3000 noort kes mitmesajapealiste gruppidena läksid erinevates jaoskondades, et seal üheskoos hääl anda. Nosside puhul läksid hääled muidugi ilmselt ausalt sellele, kelle poolt nad valima toodi. Palju sa oled nüüd Randolph? Toetada Dmitri ana tulevitsi, Medvedjevi toetada, ühtset Venemaad, näidata, et minu hääl on ikkagi minu hääl, jäätmeid valimisi võltsida, põhjendas vajadust tulla välja dessantväelase mundrit kandev tennis. Sotsiaalvõrgustikes on praegu selline tendents, kus räägitakse, tulevad võltsingud. Just võltsingute pärast tulid aga täna rangele keelule vaatamata Kremli juurde kümned aktivistid. Registreerimata kodanikeühendustest. Leping lõpetati ülekaalukate politseijõudude poolt kiiresti. Moskvas on 51000 korrakaitsjat, rääkis enne meeleavalduse lõplikku laialiajamist liikumise solidaarsus, poliitnõukogu liige Nadežda Amiczewskina. Tänavatel on täna ka arvestada seda, et paljud aktivistid tegelevad vaatlusega ehk vaid mõnisada inimest. Me oleme nii hirmsad, et meie vastu saadetakse taolise kordoneid. Täna korraldas keegi ka küberrünnaku võrgulehekülgede vastu, kus ta rikkumisest teada anda. Ühest sellisest rääkis eesti juurtega valija Sergei Kask. Elan selles rajoonis juba 10 aastat ja mind pole pidevalt nimetšeriale. Palusin fikseerida rikkumise, kuid valimisjaoskonna ülem keeldus seda tegemast motiveerida seda sellega, et tegemist pole rikkumisega. Üldiselt aga kulgesid valimised Moskvas rahulikult. Või ütleme? Just natuke valimiskabiinide seina pole läbipaistvad, mistõttu ma loodan, et valimised tulevad ausad kuigi lootus pole just kuigi palju, kõneles valija Mihhail. Eks vaatame tulemuste pealt, kui kõik mõistavad, et ühtse Venemaa poolt ei saa hääletada enam kui 40 protsenti, siis tulemused ausad Jevgeni ja Natalja oli ta ka siiralt ühtse Venemaa poolt. Me usume helgesse tulevikku, kõik läheb hästi, ka oma presidenti armastame ning hääletasime kõikide kõikide hood rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Ja jätkame samal teemal valimisjaoskonna Tallinnas. Vene Föderatsiooni suursaadik konnahoones avati täna hommikul kell kaheksa. Valimiskomisjoni esimehe sõnul probleeme tekkinud ei ole, küll on aga ette tulnud aegunud tähtajaga basse. Eestist osales Venemaa riigiduuma eelhääletusel ligi 4300 inimest, nüüd aga Narva Jüri Nikolajev käis sealsetes valimisjaoskondades. 2008. aastal toimunud presidendivalimistel käis Narva konsulaadis hääletamas 13 ja pool 1000 Vene kodanikku. Sarnast tulemust oodatakse ka seekord. Eile kasutasid inimesed aktiivselt eelhääletamise võimalust. Täna on konsulaadi ees juba hommikust saati pikk järjekord. Hääletajad kinnitavad kui ühest suust, et valimisõigus on siin elavale vene kodanikule väga tähtis. See on ju meie sünnimaa, meie Venemaa, seal elavad meie omaksed, käime alati hääletamas. Küsitlus näitab, et Narva elanikud eelistavad teistele erakondadele ühtset Venemaad. Sest seda poissi, seal, kus minu sugulased elavad, on ühtse Venemaa tegusid märgata. Medvedjev on venelaste poolt, võim on normaalne, pärast tuleb Putin pärast möödunu preili naastunudki prior kujudu lutše ja siinjuures. Drell kaalusin erinevaid erakondi, kuid ühtsest Venemaast paremat pole. Nad vähemalt teevad midagi. Mina hääletasin Žirinovski poolt, ta on täpselt nagu Stalin, range ja julm. Lööb korra majja. Vabatahtlike tunnustamise ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves andis aasta vabatahtlikele Kadrioru lossis üle tänukirjad Marta Peril, Gruber. Käis kohal aasta vabatahtliku märgisay 10 tublit inimest. Noorim tunnustuse saaja on 20 aastane Rauno Avel, kes aktiivselt tegutseb Iisaku noortekeskuses, korraldab kohaliku võrgupidumatku ning salvestab laululaste esinemisi. Vanim tunnustuse saaja on aga Erna-Elise Neymann, kes hoolitseb mulgi murde eest ning on muuhulgas üles kirjutanud üle 1200 mulgikeelse lause. Samuti veab ta mulgi keeleringi. Meil on 10 inimest juba vits täiskohast, et minul oli 35 aastat vahelateks terastma kõnely. Aga 30 viisa tähendab ma vahepealsest kõnele ja nüüd siis me hakkasime otsast uuesti pääle ja me peame ütlema, et me siin minu kõrval heliseb Viilskiksi kõne kõla, mis lapsepõlves sai õpitu ja, ja nüüd on ta jälle uuesti käheni, aga milline lause sobiks tänast päeva teie arvates kõige paremini ilmestama? Minul on siin. Vabatahtlikku tööd soodustava organisatsiooni tunnustuse sai Eesti advokatuur ning sel aastal täna esmakordselt ka kaht vabatahtlike juhendajat. Neist üks, Piret Ehavald koordineerib Tallinna kultuuripealinna aasta vabatahtlike tööd. Andmebaasis on koguni 1500 vabatahtlikku. Ja milliseid ülesannete nendele vabatahtlikele teha hästi erinevaid, nii nagu kultuurisündmus ise, et on mõned inimesed, kes on näiteks külaliste saatjad garderoobides abis siis piletimüüjat, piletikontrolörid, mis nad ütlevad, et miks nad seda teha tahavad. Teate, see mind üllatab ennastki, et see ei ole ei t-särk, see ei ole mingi pilet, kuigi ka vahest seda, vaid see tegemise rõõm ja hästi paljud noored on öelnud, et nad on iseennast avastanud. Nad on õppinud uusi asju. Nagu ütles president Toomas Hendrik Ilves, on vabatahtlikud kaitsevall ükskõiksuse ja hoolimatuse vastu. Alati saavad ja peavad meie vabakonna enda inimesed riiki ettevõted soodustama, vabadusi, tegevust soodustama ja toetama, mitega juhtima või korraldama see teeb meid tugevaks, lubab meil ka kõige raskemate probleemidega toime. See aasta on vabatahtliku tööaasta ning näha on, et inimeste huvi säärase tegevuse vastu on suur, rääkis vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse juhataja tuulike Mänd. Uuringud näitavad, et pooled Eesti elanikud on olnud Vabatahtlikud, sinna on need arvestatud, niisiis selliste ühekordsete heategude tegijad kui need, kes panustavad organisatsioonide juures. Kui mina olen veendunud, et inimesed kui neil on mingi südamelähedane teema või oluline asi, tahab tegemist, siis löövad käed külge ja teevad ära küll. Eesti Kirjanduse Teabekeskus, mis populariseerib välismaal eesti kirjandust, tähistab sel aastal oma kümnendat aastapäeva. Kuidas eesti kirjandusel välismaal läheb, vahendab Kadriinser. 10 aastat tegutsenud Eesti Kirjanduse Teabekeskus edendab eesti kirjanduse ja kirjanike tuntust maailmas püüab leida võimalusi eesti kirjandusteoste tõlkimiseks võõrkeeltesse. Kui 10 aastat tagasi aastal 2001 ilmus väljaspool Eestit 14 eesti ilukirjandusteose tõlget siis tänavu ilmub neid juba üle 40 Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuhi pilvi Liive sõnul käib eesti kirjanduse edu välismaal lainetena. Kui Eesti sai vabaks 90.-te alguses, siis tekkis väga suur huvi äkitselt eesti kirjanduse vastu tõlgiti ära peaaegu kõik tolle aja olulisem Jaan Kross, Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu ja siis, kui esimene huvi viis aastat umbes vot siis suvi vaibus ja siis loodigi 2001. aastal Eesti Kirjanduse teabekeskused seda huvi nagu järjepidevalt ja ühtlaselt kaasa aidata, sellele takka lükata, sellepärast et ei saa loota, et väikese eesti kirjanduse vastu niisama huvi oleks. Välismaal läbilöömiseks on Liive sõnul kõige olulisem ikkagi raamatukvaliteet. Ross on kõige tuntum eesti kirjanik ja tema raamatud on lihtsalt niivõrd head, et neid loetakse ja neid on tellitud nii palju tõlgitakse üha edasi, nüüd ka juba keeltesse puhneid otseselt ei saagi, meil ei ole tõlkeid näiteks horvaadi keelde ja paljudesse teistesse, siis tellitakse neid teiste keelte vahendusel. Pärnus sündinud, aga juba pikka aega Rootsis elav tõlkija Peeter Puide sõnul Rootsis eesti kirjanduse all siiski väga hästi ei lähe. Tuntakse Eesti ajaloo vastu huvi, aga eesti kirjanduse vastu veel mitte nii palju, kui oleks loota. Kaplinski on küllalt tuntud, aga teisigi vaevalt. Eesti kirjanduse lugejaid võib puida hinnangul Rootsis olla umbes 1000 kuni 2000. Need on minuvanused umbes 70 ringis ja nemad on huvitatud just selle tõttu, et see on ajalugu, mis neist kuidagimoodi nina alt mööda jooksnud ja nad nad tea, mida ka nüüd järsku on suur huvi tekkinud selle vastu ka seetõttu, et nad on ju tihtipeale Eestis külas, eks ole, sealt tekib see suur huvi. Teabekeskuse tegevjuhi Ilvi Liive sõnul tuleb eestlastel end ja oma kirjandust välismaal lihtsalt üha rohkem ja suuremalt tutvustada. Teda viia välja välismessidele, viia suuremalt kui lihtsalt tavapärastel käikudel kohtumisel kirjastajat, näiteks Helsingi näide oli, oli väga hea, väga oluline, et selliseid asju peaks lihtsalt rohkem tegema, peaks tegema paljudes riikides, selleks et meid näha oleks, peame ennast näitama. Aga potentsiaal eesti kirjandusel on olnud. Kindlasti on. Kadri insalberg Tartu. Ardeni mägedes asuv belgia külaree töö on üks esimesi raamatu külasid Euroopas ja Kadri Kukk käis seal. Belgia raamatu külare töö loodi aastal 1984 pärineb endiselt ajakirjanikult nõell Anseloolt kes 30 aastat tagasi külastas või siis maailma esimest raamatuküla vai ning otsustas belgia kaguossa Ardeni mägedesse midagi samasugust rajada. Töös elab vaid 400 inimest. Küla umbes 60-st majast, kolmandik on raamatupoed. Raamatu külla on elama asunud pukinistid üle Belgia. Käib nii regulaarseid kliente kui ka kollektsionääre on inimesi, kes teevad uurimustööd või kes lihtsalt otsivad ühte raamatut või romaani lugemiseks. Samas lähedal asub teine raamatupood Fahrenheiti 451. Miks on poel selline nimi, selgitab poe omanik Taarja juurtega belglane Boriss Kirillov. Tõrjujad põletavad raamatuid, on inimesi, kes lähevad sellele vastu ja kes õpivad raamatuid pähe. Nendest saavad inimraamatud. Fahrenheiti 451 on paberipõlemistemperatuur, kõneles Kirillov. Tema raamatupood keskendub filosoofiale, ajaloole, populaarteaduslikule, kirjandusele. Kui kiire düüs käib aastas umbes paarsada 1000 turisti raamatuhuvilist, siis tunnistavat pukinistid, et pelgalt raamatu müügist on raske ära elada. Boriss Kirillov jätkab. Seitse aastat tagasi elatasin sellest, sest nüüd olen sunnitud töötama ka väljaspool raamatu müügist on saanud pigem minu harrastus, seal rohkem taskuraha. See on ka mu kirg. Kuid sellest elada on väga raske. Pass on kokku 22 raamatuküla. Kirjaniku ja filmitegija Imbi Paju eestvedamisel tegutseb ka Eestis Võtik veres talgute korras raamatuküla rahvusringhäälingule raadiouudistele Kadri Kukk redi belgia. Saaremaal lõpeb kaitseliidu suur ühisõppus Orkaan, kus osales ligikaudu 700 kaitseliitlast Pärnu-Lääne- ja Saaremaa malevast, harjutati kaitseliidu sõjalist taktikat ning koostööd Margus Muld usutles keset õppusi selle juhti kapten Erik Reinhold. Orkaan on küll juba väga populaarne, Arne kui Kaitseliitlased ütlevad niisugune hittüritus, kuhu väga hea meelega tullakse, kes läheb oma mäe suurust aia, saab huvitavat tegevust, nii et siin meil tõesti kurjem käsutamist vast ei ole tarvis. Te ütlete, et te teete seda õppust iga aasta, kas see ei tundu selline raiskamine? No ekskaitsevägi ja kaitseliit ole selline kindlustuspoliis, et selle eest makstaksegi headel aegadel, et olla halbadel aegadel kindlustatud ja valmis kindlasti mitte, ei ole siin tegemist raiskamisega, vaid pigem ikkagi halbadeks asjadeks, valmistumisega on teil juba signaale, intsident on ka nii-öelda kohalike elanikega või kedagi on millegi peale kaevanud juba teie pärast? Ei ole mulle ette kantud, et oleks olnud kohalike elanikega konflikte, intsidente, kas igast õppusest tehaksegi omad järeldused, et see on nüüd õppuse loomulik osa, et võetakse tagasiside, tehakse analüüs ja selle põhjal hakatakse plaanima järglasi? Maanteeamet annab siinkohal vaata et kaitseliidu suurõppusest orkaan osa võtnud kolonnid liiguvad nüüd õhtul Saaremaalt, Haapsallu ja Pärnusse. Nende teel on piiratud liikumiskiirust 50 kilomeetrini tunnis ja liiklejatelt palutakse seetõttu tähelepanelikkust ja mõistvat suhtumist. Ja ilmast. Öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hooti vihma ja lörtsi. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Homme pärastlõunal tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on nii öösel kui homme päeval pluss üks kuni pluss viis kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.