Tere päevast klassikaraadio kuulajad ja head muusikapäeva teile kõigile ning siinkohal siis esimese oktoobri heligaja teemad. Tänases saates jagab mariga Con mulje etafeeriuszeffi ja Vox Clamantis kontserdist. Nelevastentsed analüüsib Hendry Sauli ettekannet Tallinnas. Johanna Mängel kõneleb Erkki-Sven Tüüri autorikontserdist, mis toimus Tallinnas Rotermanni soolalaos ning Leedu Rahvusooperi külalisetenduse vaeb muusikateadlane Kristel Pappel ja venevastentsel toob meile muusikauudiseid maailmast ning pikemalt kõneleb seitsmendal oktoobril Pariisis algavast Eesti kultuurifestivalist ESTO. Nyyd on ICC Eesti kultuuriesindaja Prantsusmaal Kersti Kirs ning kuulame ka neljanda maailma muusikafoorumi peaesineja, Senegali laulja ja muusiku Judson tuuri kõnet, mille ta pidas 29.-sse kremdel kumu auditooriumis. Selliseid on esimese oktoobri helilooja teemad ja seenheliga. Stuudios on täna Mirje Mändla. 26. septembril esinesid Tallinnas Jaani kirikus kavaga Sakala kas ta Ferjusseff, ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. Muusikud jätkasid oma aastal 2007 alanud koostööd ja klassikaraadio tegi sellest kontserdist audio- ja videoülekande ning mõlemaid võite ka meie koduleheküljelt kuulata ja vaadata. Ning sellel kontserdil käis ka laulja Mari Kalkun, kes jagab nüüd oma kontserdimuljeid. Ja minu jaoks oli see esmakordne kogemus. Ja üks äärmiselt huvitav ja inspireeriv kontsert. Mul endal tekkis kohe pärast kontserti või kontserdi jooksul isu minna, minna koju järele proovima meid peaaegu üleinimlikke hääli, mida just kuulmisega tekitas, et kas, kas on võimalik midagi sarnast järgi teha. Et tõesti just see asi firmamärgiks on see erakordselt kõrge häälega läbi nina laulmine mis ilmselt on siis tema enda pärimusmuusikast inspireeritud. Ja ta ei hoidnud seal kontserdiga tagasi sellega kasutamisega, et ja oli kohe tunda, et kui juss hakkas laulma, siis siis ta improviseerida. Minu jaoks oli see tunne hästi selge, et seal oli seda hetke ilu või või seda, mis sünnib, sünnib kohapeal. Selles mõttes tekkis hästi huvita kontrast Vox Clamantis muusika ja laulmise ja tažeeri Holmesi vahel minu jaoks. Vox Clamantis siis esitas sellist põhjamaist karget poolust ja Tafeer omalt poolt lõunamaist kirglikku poolust ja omavahel need kokku. Tõesti said väga hästi, et kontserdiga mina jään vähemalt väga rahule, mulle tundus, et see dialoog nagu toimiski eelkõige nagu kontrasti põhimõttel. Tervik oli väga ilus. Minekud olid hästi sujuvad võib-olla üleminekutest kõige eredamalt jäigi meelde. Üks selline hetk. Kus Vox Clamantis laulis üsna pikalt gregooriuse laulu ja siis osa osa Vox Clamantis lauljatest hakkas siis kordama ühte hoopis teist rütmi, millist aafrikaliku rütmi, mis oli siis ilmselt jussessi loomingust väike tillukene ja seal asi see siis sujuvalt kasvas hoopis uueks looks. Et seal tekkis minu jaoks see kõige-kõige tugevam. Link või side nende kahe kultuuri või muusikalise mõtlemise vahel ja muidugi see väljendus ka kehaliselt väga hästi. Topher oli tohutult selline kaasaelav, olgugi et ta ei saa öelda, et ta laulis kogu aeg väga ütleme Ekspressiivselt, aga ometi oli tema laulus alati selline kirglikkus või ta elas ise tohutult kaasa sellele, isegi kui tegemist oli mingi väga rahuliku ja vaoshoitud looga parasjagu siis oli näha, et tõsiselt asja sees ja, ja mulle tundub, et see sütitas ka Vox Clamantis koori ja eriti oli seda tunda. Ühes loos oli vist jusseffi lugu, kui olid paar soolot, Vox Clamantis, lauljatel Mik tede tegi ühe eriti võimsa sellise pika noodi soolo, kus oli tõsiselt tunda seda sedasama powerit. Nii et see oli ka üks võib-olla võimsamaid hetki. Mulle see atmosfäär väga meeldis, sest et valgus muutis selle ruumi nagu justkui väiksemaks, aga samas jättis selle ruumi kõrguse ikkagi ikkagi alles. Ja tervikuna on muidugi see, see tunne, mis ma arvan, et paljudel seal kontserdisaalis seal kirikus olles tekkis, oligi nii nagu kontserdi pealkirigi ütleb pühalik selline natuke pilve peal hõljumine, mida võib-olla aeg-ajalt katkestasid kas juhuslik köhatus või, või publikust tulev monoloog või möödasõitev mootorratas, sest et Jaani kirik asub Suure lähistel. Aga üldiselt see oma ruum tekkis sellel kontserdil ikkagi väga hästi ja hoolimata sellest, et see nii suur koht. Kokkuvõttes minu jaoks oli see esmaspäevane kontsert selline positiivses mõttes nagu maailma muusikaprojekt, kus kus on kokku pandud väga erinevad tajud ja nägemused ja see näitab, et on võimalik ka nii erinevatest kultuuridest, muusikutel edukalt koos muusikat teha. 23. septembril esitati Estonia kontserdisaalis barokiajastu meistri Georg Friedrich Händeli oratoorium Saul. Esitatakse Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja solistidena maailmas tunnustatud hendale interpreedid Suurbritanniast. Puldis oli Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent Daniel rais, kes on pälvinud oma Hendel interpetatsioonidega tähelepanuga maailmas. Näiteks aastal 2007 debüteeris Royce inglise rahvusooperis, juhatades Händeli ooperit pina mis tõi talle üsnagi kiitvaid arvustusi. Endel kirjutas kõnelus oratooriumi oma loome tipus, kui nii võib öelda nimelt 50 kolmeaastaselt, olles elanud Inglismaal juba 26 aastat. Tooriumis Saul peamisteks liinideks võib pidada võimuvõitlust ja sellest tulenevat kadedust. Teose aluseks on tekstid vanast testamendist ja peategelasteks mõistagi Iisraeli rahvakuningat. Sauli ja Taaveti ülesehituselt koosneb neurotaarium kolmest osast, kus vastavalt sisule vahelduvad siis solistide etteasted ja koorinumbrid sekkaga, vahepartiid, orkestrilt ja soolopillidelt. Teos kestis koos vaheajaga sel korral pea kolm tundi ja esimese asjana pean ütlema, et need kolm tundi möödusid üllatavalt kiiresti. Teos kui tervik püsis hästi koos ega lagunenud üksikuteks niinimetatud vaimuliku sisuga olla numbriteks, nagu ka teinekord kahjuks kuulda võib. Ja vaatamata sellele, et orkester mängis juvaldavalt moderninstrumentidele, olid kõlalised proportsioonid üsna hästi paigas. Orkestri ansamblimäng oli täpne ja ka stiilitunnetus üsna hea. Värve lisas üksikute ajastu instrumentide kasutamine, nagu teorb positiivorel ja klavessiin. Ja viimasel kahel musitseerisid Ene Salumäe, Reinud Tepp ja muidugi fantastilise soolo, mängis maailmakuulus barokk harfis Andrew Lorenz king. Kaalukas roll oliga kooril, kes tuli oma osaga üsna hästi toime. Iseäranis just teise vaatuse lõppu, kooris jaga oratooriumi lõpp tuses. Mis puutub aga solistidesse, siis veenvamalt mõjus Jonathani rolli laulnud noor tenor ändrinud Haatsis kes on oodatud solist ka näiteks Londoni kuninglikus ooperimajas ja ka mitmetel suurtel muusikafestivalidel. Selle toon oli ülimalt selge ja väljenduslaad ühtpidi tagasihoidlike mõtlik, aga siiski väga, väga mõjus. Nimirollis Sauli laulis juba suurte kogemustega bassbariton David Wilson Johnson, kelle hääl oli väga võimas ja väga dramaatiline meer. Abi osa esitas sopran John Lann ja nii tema kui ka taavetit laulnud kontratenor Stefan klassi hääles oli võib-olla kohati tunda ülepingutatud maitset aga vähenes teose edenedes ja võib-olla saali akustikaga paremini vananedes. Kui võrrelda õnnestumise poolest möödunud hooajast ERSO-Royce'i poolt ette kantud Schumanni oratooriumi paradiis Apeeri äsja kuuldud Händeli Sauliga siis peab ütlema, et kaalukauss langeb kindlasti tugevalt endale Sauli ettekande kasuks. Sauli kuulata, kes oli selge, et dirigendile on ratooriumist selge visioon ja teos, millesse on juba loomisel kätketud palju dramaatilist sisepinget, jõudu ja monumentaalsust, jõudis kõikide asjaosaliste vahendusel väga selgelt publikuni arvas nelevastenfelt ja kas seda kontserti on võimalik? Klassikaraadio koduleheküljel järelkuulata? 27. septembril vahendas klassikaraadio otseülekanne Tallinnast Rotermanni soolalaost, kus toimus Erkki-Sven Tüüri autorikontsert tema Tallinna kesklinnas resideeruv aega ja seal kontserdil käis kohapeal ka Johanna Mängel, kes jagab oma kontserdimuljeid. Möödunud teisipäeval Rotermanni soolalaos toimunud Erkki-Sven Tüüri autorikontsert oli minu jaoks äärmiselt oodatud sündmus juba ammu. Ja õnneks ei pidanud ma selles absoluutselt pettuma. Pean siinkohal muidugi ausalt tunnistama, et olen üleüldse suur Erkki-Sven Tüüri ja tema loomingu austaja kuid seda enam oli seekordne kontsert üks tõsiselt ilus elamus. Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale on pealkirjaks väga tänuväärt sarjale, mis on siis ellu kutsutud Eesti muusika päevade ja kultuuripealinn Tallinn 2011 poolt. Tegemist on suurepärast eesti heliloojate autorikontsertidega nende kodulinnaosades ning septembrikuu peategelaseks oligi kesklinnas resideeruv Erkki-Sven Tüür. Suurepärane mõte oli korraldada see kontsert just Rotermanni soolalaos, mis tegelikult igapäevaselt on ju arhitektuurimuuseum. Seega juba kontserdipaik ise oli kasvõi akustiliselt midagi hoopis muud kui tavaline meile harjumuspärane kontserdi seal. Ja seda kindlasti mitte ainult publiku, kuivõrd ka interpreetide ja miks mitte ka helilooja enda jaoks. Kontsert oli komplekteeritud päris huvitavalt. Näiteks ootuspäraste uuemate kompositsiooni tasemel tuli esitusele aastast 1996 sümbioosis viiulile ja kontrapassile Harry Traksmann ja Mati Lukki esituses. Ja selle loo taustaks jooksis ka austria kunstnik Margit Greiner. Video kesklinn interface misega konkreetset teost ja, ja ka muuseumikeskkonda silmas pidades minu arvates pisut üleliigseks osutus. Teiseks kõlas Harry Taksmani Kaido Kelder esituses sünergia viiulile ja tšellole ning selle puhul oli tegemist teose esmalt ettekanne ka Eestis. Kui kontserdi esimene pool oli selline, eriti soolo kammerlik, siis teises pooles koosseis suurenes ja kõik justkui võimendus mistõttu minu jaoks omasse teine pool seeläbi kohe ka mingit pidi suuremat väärtust. Lavale tulid siis Andres Mustoneni juhatusel kombel Hortus Musicus koos kammerkooriga Collegium Musicale ja sellest äärmiselt huvitav sümbioos. Mingit pidi progressiivse roki sugemetega vaimsusega nüüdislooming ning seal kõrval hoopis vanamuusika ansambel. Näiteks meeskoorile ja vanamuusikaansamblile kirjutatud salveretsiina mõjus kui tõeline tänapäevane gregooriuse laul. Ühelt poolt nagu lihtne, ilus ja hingeliselt puhastav, ent samas kummalisi kontraste loov ja seda näilist rahu justkui raputav. Kontserdi kulminatsiooniks minu jaoks kujunes viimane teos sal moodiad segakoorile ja vanamuusikaansamblile. Siin tuli kõige võimsamalt esile tüüri fenomen siduda omavahel eri ajastuid, eri stiile ja võib-olla ka erikompositsioonitehnikaid. Ja ausalt öeldes, see oli nii inspireeriv ja sugestiivse need mulle isegi silma, eks kuulaja, kes nautis seda muusikat füüsiliselt kaasa liikudes. See kõik mõjus ausalt öeldes nii orgaaniliselt nakatavalt ja ometi ei olnud tegu tantsumuusika või muu säärasega see oli pigem lihtsalt füüsiliselt vabastav kogemus ja tahes lapsikud see ka ei kõlaks, siis ma oleksin tahtnud ise selle teose autor olla. Olin lihtsalt taaskord siiralt vaimustuses. Ma istusin seal Rotermanni soolalaos arhitektuurimuuseumis ja mõtlesin, vaatasin ringi, tunnetasin, kus ma olen minu arust üldse mitte kaugel, istas helilooja ise, kes kusjuures viis isiklikult ka esinejatele lilli. Ta oli selline pikk ja peenike ja ma mõtlesin, et ka tema ise on mingit läbi arhitektuurne. Ja kui ma vaatan seda, siis mõtleme automaatselt ka tema helikeele peale. Üleüldse võiks öelda, et see seos arhitektuuri ja muusika vahel oli tõepoolest tol õhtul üllataval kombel väga loogiline. Ja ma arvan, et see seos tuli esile just tänu Erkki-Sven tüüri muusikale ja muidugi väga paljuski tänu tema isikule. Kõneles Johanna Mängel ja klassikaraadio koduleheküljel on see kontsert veel ka järelkuulatav. Stuudios on muusikateadlane Kristel Pappel käisid mõlemaid Leedu rahvusooperi ooperietendusi vaatamas. Millised on muljed? Mind väga huvitav tas, kuidas on lavale toodud ja muidugi ka esitatud Verdi hotello, aga eriti tundsin ma huvi harva esitatava alevi ooperi juuditari vastu. Mul on väga hea meel, et pühapäevane juuditari etendus siin Tallinnas kujunes väga edukaks. Lauljad olid ühtlasel heal vokaalselt asemel. Eriti tahaks esile tuua kahest tenori pea rollist, võiks öelda just Elia Saari juudist kellassepa, see on siis selle juuditari Raschelli isa, interpreet, lauljad Peterburist, Viktor alleskovi. Ta, mitte ainult vokaalselt ei vallanud seda partiid suurepäraselt, vaid ta oli ka väga hea näitleja ja eriti just neljandas viiendas vaatuses, kus suured psühholoogilisest stseenid Seczpirlikud võiks lausa ütelda. Ta suutis neid niukse Seczpirliku mitmekülgsuse k ette kanda, nii muusikaliselt kui ka lavaliselt. Ja ka teised osatäitjad olid tublid, samuti sinna soprani rollid. Nimiosa line joana kid taite ja mitmed teised, nii et see niisugune vokaalne tase üldiselt oli väga meeldiv. Võib-olla dirigendilt oleksin oodanud rohkem pults muusikaliseks aktiviseerimiseks, sest paratamatu on see, et arvestades originaalis on viis vaatust, mis siin oli siis jagatud kolm pluss kaks, et kraanoperaason siukest vennivust. Vähemalt meie jaoks võib see nii tunduda sündmustikus kui ka muusikas ja siis muidugi võiks dirigent anda rohkem nagu niisuguse impulsi ja, ja süste võib-olla mingisugust pinget ja intensiivsust rohkem tekitada tokest oli suhteliselt loid, ehkki täpne ja mis lavastajast puudutab, siis lavastajaks oli Saksamaalt nimekas ja kogenud lavastaja Günther Greiner ja tema stiil, võiks öelda, on ka niisugune mõõdukas või aeglane ja põhjalik ta püüdis vältida efekte, mis tegelikult 19 ma sajandil oli üks väga olulisi momente ja kõik niimoodi sisuliselt psühholoogiliselt, aga ka nagu ideoloogiliselt, eks ole, nagu siin ongi juutlus kristlus, õigemini võiks öelda küsimused sellest, et kas meil on ühtideoloogialt õigustatud teisele ideoloogiale peale suruda ja niuksed ideoloogilised konfliktid. Et ta tõi selle väga hästi välja ja ta lavastas nagu väga selgelt, et isegi näiteks see, et teine tenor peategelane, vürst Leopold on abielus, oli nagu väga selgelt näidatud perekonnaringiga ja lapsed, lava ja nii edasi. Aga mis mulle väga sümpatiseerib, oli ost see, et näib, et oskab lauljatega töötada, sest need soolostseenid või ka siis näiteks duetid, eriti neljandas, viiendas vaatuses, mis me nägime, olid nagu psühholoogiliselt väga motiveeritud ja peenelt läbi töötatud. Et selles suhtes ma ütleksin, et kokkuvõttes oli tegemist õnnestumisega, kraan operaator on väga raske lavastada, eriti tänapäeva publikule lähedale tuua, sõnas. Teadlane Kristel Pappel ja tema arvamus terviklikult kujul on võimalik kuulata klassikaraadio koduleheküljel. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. 30. septembril avas bostoni sümfooniaorkester oma uue hooaja, ent sedapuhku ollakse ilma peadirigendid tases. Tervisehädade küüsis olev maestro Tseemslywain loobus eelmise hooaja lõpul peadirigendi ametist. Orkester on alustanud uue muusikalise juhi otsingut, mis ei ole muidugi kerge ülesanne, sest tunnustatud dirigentide graafikud on planeeritud mitme aasta jagu. Aitäh. Ja uue juhi leidmine võib võtta aega üsna mitu aastat. Näiteks Chicago sümfooniaorkester oli alates aastast 2006 Daniel paarelboimi ametist lahkudes ilma peadirigendid ta koguni neli aastat, kuni ametisse määrati Riccardo Muti. Bostoni sümfooniaorkestri mänedžeri Markvardt bee sõnul sooviks orkester leida sellise peadirigendi, kes oleks ühtlasi ka suvise tänulfuudi. Festivali direktor nendib, et seoses eelmise peadirigendi, jamslywaini tervisehädadega ja ka tiheda töögraafikuga New Yorgi Metropolitan ooperimajas on bostoni orkestri selja taga pingeline hooaeg, kus oli palju kontserdi, teda ärajäämisi ja viimase hetke asendusi. Orkester loodab, et tulevase peadirigendi jaksan bostoni sümfoonikud prioriteet number. Kuigi see näib pisut naiivse soovina, sest millisel maailmakuulsal dirigendile oleks ainult üks orkester juhatada. Bostoni sümfooniaorkestri kodulehel on hetkel välja toodud, kas maailma nime laureaat dirigendi tiitlit kannab seitsme osava ja bostoni sümfooniaorkestri emeriitdirigent on Bernard Haiting. Kuulus tenor Placido Domingo, kes viimases rajal astub küll üles pigem baritoni rollides ja samuti ka dirigendina sõlmis plaadistamis lepingu firmaga Sony Classical, kes oli ka tema esimeseks lepinguliseks partneriks. 1900 kuuekümnendatel aastatel. Mil Domingo salvestamisega alles alustas. Toominga sõnul ei ole tal sedavõrd eksklusiivset plaadilepingut olnud juba aastakümneid ja ta on rõõmused soni. Kompanii pakub tema tulevikusalvestuste jaoks kindlat partnerlust. Salvestamisplaane repertuaari Domingo ega sani veel ei avalikustanud. Tunnustatud saksa viiuldaja Christian detsla sõlmis pikaajalise plaadistamis lepingu aga hoopis Soome firmaga Ontiin. Senini andetslav plaadistanud Deutsche grammofoni deka Iiemmajja Hentsleri märgi all ja salvestanud teoseid Bachist, Bergini ja Schumannist. Schenbergini esimeseks koostööks on liinifirmaga on aga mendel Sonia Schumanni viiulikontsertide salvestamine orkestriga frankfurdi, raadio sümfooniaorkester ja dirigendiks ei keegi muu kui Paavo Järvi. Nüüd aga eestlaste tegemistest. 25. septembril avas Hollandi natsionaalne raisa opera oma uue hooaja Richard Wagneri ooperis Siegfried esietendusega, kus nimirolli laulis eesti tenor Mati Turi. Piletid Wagneri triloogia kolmanda osaetendustele, mis toimuvad nüüd veel neljal korral oktoobris, müüdi aga välja juba kuu enne esietendust. Mati Turi andis klassikaraadiole intervjuu. Teda küsitles Annika Kuuda. Sinu õpetaja ka rehanen on siin suunanud sellele Wagneri teel on see nii? Kui ma hakkasin tema juurde õppima, siis ta mõne nädala möödudes ütles mulle, et Matti, sina pead laulma vaagnerit ja see lause, nagu oli niisugune suhteliselt põhjapanev tema poolt minu jaoks kõrvu kikitava panev, sellepärast et ega ma ei suutnud ette kujutada kunagi, et ma võiksin üldse vaadatagi sellise helilooja poole nagu Wagner. Aga nii see läks. Nüüd on esimene Wagner minu elus ära lauldud ja vist üks suuremaid rolle, mis ta kirjutanud on. Kui varem vaatnerit sellist rolli laulnud ei ole, et kas see ei väsita ära? See oli ka üks parimaid üllatusi minu jaoks ja parimaid emotsioone, et kui ma olin selle ooperiga nagu ühele poole saanud pühapäeva õhtul, siis ma sain aru, et energiat nagu jätkus ja oleks võinud veel natuke laulda, et ei olnud sellist väljasuremise tunnet. See oli tugev tunne. Aga mis saab nüüd sinust ja vaagnerist edasi? Järgmine aasta see leping, mis on juba ette sõlmitud, on siinsamas teatris, siis selle ooperile järgnev Göterdemmerongic jumalate hukk siia ma tulen tagasi ja samal ajal umbes toimuvad siis kuus etendust, jumalate huku, aga enne sõda. Ma käin veel Inglismaal longero ooperifestivalil, kus ma laulan täpselt sama teost. Neli etendust. Hiinas keelustati vaid veidi aega enne esiettekannet ooper, mis pidi lavale tulema pekingi rahvuslikus etenduskunstide keskuses ja mille sisu keskmes on Hiina esimene president Sunjatsen. Ooperid, mis kannab nime doktor, sunnib, see on helilooja anhang, voo ja lavastuse on teinud Hongkongi ooperimaja. Ooperi esiettekanne oleks kattunud ka Hiina revolutsiooni 100. aastapäevaga. Põhjenduseks toodi, et teose muusika on ebasobilik ja helilooja Hong rooagendi sõnul ei olnud probleem ooperis sisus sest Libretaga oli Hiina valitsus juba ammu tutvunud. Esiettekandel oleks kasutatud lääne muusikainstrumente ja ettekanded, hiina muusikariistadel olid plaanitud oktoobrisse. Paljud muusikud, kirjanikud, kunstnikud ja teised kultuuritegelased on avaldanud Inglismaa ajaleheväljaanne toetusartikleid Londoni filharmooniaorkestri neljale töölt kõrvaldatud muusikule, kes avaldasid Iisraeli vastu meelestatud augusti lõpus kirjalikult arvamust, milles soovisid Iisraeli filharmoonia orkestri kontserdi ära jätmist. BBC promsi festivalil esimesel septembril. Nimetatud kontsert toimus, ent selle otseülekanne BBC raadios katkestati, sest mitmed Iisraeli-vastased ja Palestiina pooldavad inimesed segasid oma hüüate tegevusega kontserdi kulgu. Londoni filharmooniaorkester kõrvaldas töölt protestikirjas osalenud neli orkestranti, põhjendades, et orkester ei soovi olla poliitiliste osa poolte valijaks ning Iisraeli Filharmoonikute esinemine oli kantud ainult kultuurilisest ja muusikalisest eesmärgist. Nüüd on aga inglise meedias oma allkirja andnud üle 120 kultuuritegelase, kes soovivad nelja orkestandi tööle ennistamist sest nende meelest väljendab just muusikat vallandamine, orkestri poliitilist kuuluvust ja niinimetatud poolte valimist. Esialgsetel andmetel on neli orkestrantide töölt kõrvaldatud üheksaks kuuks. Noor ameerika tšellist Alyssa Stein pälvis hiljuti Mcarturi Fondi stipendiumi, mille rahaline väärtus on pool miljonit USA dollarit. Valjaks Daini stipendiaadid. Staatus kehtib viis aastat ja artist saab eraldatud summat kasutada tingimusteta. Carteri stipendiumi, mille hüüdnimeks on geeniuse preemia antakse igal aastal umbes 20-le või 30-le Ameerika kodanikule, kes on oma erialal näidanud originaalsust ja loovust ja muidugi professionaalselt tipptaset. 29 aastane Alisa valjaks taim debüteeris suurema avalikkuse ees 12 aastaselt. Hiljuti sõlmissellist plaadilepingu firmaga deka klassiks ja väljas on ainuke tšellist, kellega deka on viimase 30 aasta jooksul lepingu sõlminud. Järgmisel aastal on Alyssa väljaks Daniel plaanis salvestada Edward Elgari tšellokontsert koos Berliini linna kapelliga Daniel parenbaim juhatusel. Mis aga Daniel barrel poimi puutub, siis temale on tänavune aasta olnud iseäranis autasude rohkem. Kõigepealt ülendati ta Inglismaal rüütliseisusesse ja veidi hiljem nimetati ta Nobeli rahupreemia nominendiks. Nüüd aga Briti paarel toim. Kes on tuntud kui muusikaline rahusobitaja Iisraeli ja Palestiina vahel esimese Willi pranti nimelise preemia laureaadiks. Preemia rahaline Tartus on 25000 eurot ja preemia andis välja Saksamaa sotsiaaldemokraatlik park. Ja lõpetuseks midagi väga iseloomulikku brittidest. Nimelt Oxfordi ja viidingi ülikoolide poolt läbi viidud uuringus selgus, et Briti heliloojad kasutavad oma teoste loomisel ainesõna ja inspiratsiooni ilma ja loodusnähtusi kaks korda sagedamini kui nende teistest riikidest pärit ametivennad. Teise ja kolmanda koha said vastavas uuringus prantslased ja sakslased, keda inglased siiski võimsalt edestasid. Uurijad võtsid vaatluse alla orkestriteosed seitsmeteistkümnendast sajandist kuni nüüdismuusikani ja mõne näitena võiks siinkohal tuua näiteks Benjamin Britteni teose neli mereintervjuud ju Mitt või Ralf Williamsi meresümfoonia ja samuti Antarktika sümfoonia uurimustöö, mis kannab nimetust meteoroloogilised nähtused. Lääne klassikalises orkestrimuusikast avaldatakse ka Inglismaa Kuningliku meteoroloogiaühingu poolt. Tänavu oktoobris. Klassikaraadiol on nüüd telefoniühendus Prantsusmaaga ning teisel pool liinile on Eesti kultuuriesindaja Prantsusmaal kersti keeles, tere keski. Tere. Võtsime Väikse telefonikõne siin reede pärastlõunal, et rääkida natuke lähemalt suurest kultuurikoostööprojektist Eesti ja Prantsusmaa vahel. Ehk siis peagi algav festival Estaniidonic ja tulekski siinkohal rääkida, mis on selle festivali tähendus eelkõige muidugi Eesti riigi jaoks, aga ka prantslaste jaoks. Festivali eesmärk on mõistagi kõigepealt Eestit tutvustada Prantsusmaa kahjuks siin, et 2007.-st aastast saatkonnas töötades on selge, et arenguid on olnud vahepealsetel aastatel, aga siiski, et teatakse vähe, võib-olla aetakse sassi ikkagi endiselt Leedu ja Lätiga, võib-olla ka kaugemate Ida-Euroopa riikidega, teadmata seda, mis keelt me räägime ja ja paljutki muud. Ehk siis festivali eesmärk on ikkagi laiemalt Eestit tutvustada ja sellel aastal eriti tähelepanu pöörata Tallinnale kui kultuuripealinnale. Meil on olnud äärmiselt hea võimalus teha koostööd prantsuse instituudiga, kes on nimelt prantsuse välisministeeriumile alluv kultuuriagentuur, kes peamiselt tegeleb küll prantsuse kultuuri ekspordiga maailma, kuid kelle üks osa tegeleb just selliste Välismaiste kultuurifestivalide või kultuurihooaegadesse toonide vastuvõtmise ja toetamisega. Nii et nende selle asutuse toel me oleme nüüd leidnud väga palju koostööpartnereid, festivale omakorda kultuuriasutusi keskusi, kes siis on kõik olnud nõus Eesti festivali raames Eesti esinejaid enda juurde kutsuma. Nii et selles mõttes on meile see jah, oluline, et nii suurel ja võib-olla ka öelda, et kõrgel tasemel väga otsest koostööd ja nii suure hulga koostööpartneritega ei ole varem kindlasti olnud. Aga võib-olla räägiks siis lähemalt ka staniidoniki kavast, et millised eesti kultuuritegelasi kunsti see kava tutvustab? Kava on väga kirju, see oli ühelt poolt selle festivali eesmärk ka ja teiselt poolt kava peaks andma väga hea ülevaate, mis tänasel päeval Eestis toimub, ehk siis eelkõige on rõhk ikkagi kaasaegse Eesti tutvustamisele. Hetkel tegutsevad artistid, heliloojad, kunstnikud ja nii edasi. Nii et, et esindatud on pea kõik kultuurivalla natukene rohkem muusikat seetõttu, et muusika on just selline meedium, mis kaudu on suhtlemine lihtsustatud ja arvestades seda, et Arvo Pärt on siin endiselt hästi teade ja Paavo Järvi ja Pariisi orkestri peadirigendina on Eesti tutvustamisel head tööd teinud nii et oli, oli võimalik millelegi toetuda. Nii et muusikaprogramm klassikalise muusika osa on üsna tugev. Samuti on ka pärimusmuusikat veidike ja klubimuusikat. Kooridest jõuavad ära käia festivalil rammija, filharmoonia kammerkoor, filharmoonia kammerkoor osaleb tegelikult kahel kontserdil, samamoodi nagu ramm filharmoonia kammerkoori kontserdil on kavas ainult Arvo Pärdi looming. Teisel novembril ja neljandal novembril. Samamoodi Arvo Pärt, aga siin on üks aga, et koostöös ansambli Orchestral Duda Riiga, mida dirigeerib Olari Elts, toimub Arvo Pärdi Aadama itku Prantsusmaa esiettekanne ning ramm on selline kollektiiv, kellega meil on suur au avada festival. Nende kontserdil on kavas seitsmendal oktoobril Pärt ja Veljo Tormis. Ning kaheksandal oktoobril nad teevad juba koostööprojekti Pariisi ilde France'i orkestriga esitavad listi Fausti sümfooniat. Pärimusmuusikat esindavad seto koor, kuldad, säuk, võib-olla siis kõverdusi, pärimusmuusiku, modernsemat osa statavatra ja mari, kalkun ja temaga ning klubimuusikast ilmuvad tegelikult avamisekstiitsei Bert On piits ja piitseid propaganda, itymalken ning emmer värk. Nädala pärast, 14. oktoobril saabuvad sealiis reket. Kaasa löövad ka veel Villu Veski kitsas grupp ja floks väga huvitava projektikus. Novembri lõpus jõuab kohale kosmikut helindama sinemateegis algavat Eesti kaht Eesti filminädalat tähendab avama filmi noorte kotkaste ka. Mulle hakkas kavas silma, et üks selline eestlane, kes tegelikult vist põhiliselt resideerub küll tõesti Prantsusmaal lembe lokk, on ka kavasse lülitatud. Ja lembe lokk on selles mõttes huvitav kuju, et ta mõistagi on eelkõige muusikaga ta muidu ka väga aktiivne Pariisi eestlane tema on loonud gruppi Ruusmaa tamm, mis on siis esimene Meie teada siin ainus eesti prantsuse ansambel nendele me oleme andnud. Festivali raames on nad saanud karto plaasi kaheks õhtuks ja tänu neile on kohale kutsutud just nimelt Eesti klubimuusika pool ja võib-olla sellist natuke alternatiivsemate külge eesti eesti muusikast näidata. Tõepoolest, need partnerid, kellega te koos teete, et on väga nimekad ja siin juba Paavo Järvi mainitud, aga võib-olla peaks ära mainima ka, et millega täpselt ta nüüd osaleb? Estonian iki festivali, et mis selles kavas on? Mild annab kontserdijooksjate pariga 12. ja 13. oktoobril. Paavo Järvi kontserdi puhul tuleb ettekandele Tubina 11-st sümfoonia, julgen pakkuda päris kindlasti ei ole selles suhtes, aga minu arvates oli vist juttu, et on tegu esimese esitusega Prantsusmaal ja lisaks on kavas Tšaikovski viiulikontsert Leonidas kavakusega. Ja kammermuusikat esitavad muuhulgas veel ka 14. oktoobril Klaarika ja Kirsti Kuusk. Kus Prantsusmaal resideeruv Armeenia päritolu sellisti Mark trominskiga festivaliga samas on meil tegelikult meile endile kaks kõige suuremat üllatajad on teater mis jõuab üleüldse laiemalt öeldes esimest korda Prantsusmaale ja see noodiad tri, kuidas seletada pilte surnud jänesele etendub lausa kuuel õhtul nimekas oreooli teatris on mõistagi suur asi, samuti on väga hea meel, et ka Theatrumi trupp on leidnud endale vastuvõtvaks puha ning kolmel õhtul pakub erikavad festivalipublikule teatrume esitav Kriscowitzi. Linna esitab Jon ossi, üks suvepäev ja kolmandal õhtul on Eva-Maria laulude kava. Festivali üllatajaks on samuti arhitekt suur sest arhitektuur ei ole samamoodi-Prantsusmaal näidatud. Võib-olla on olnud üks väikene näitusega. Nüüd toimub Pariisis kahes kõrgemas arhitektuurikoolis näitused, üks neist on foorum, mille me avame 18. oktoobril ja teine on 50 maja Belvilli arhitektuurikoolis 25. novembril. Nii et need on selles mõttes väga huvitavad ja õnnelikud kokkusattumused, et meid on kuulda võetud. Sellest ma siis järeldan seda, et kirjandus ja filmimaailm on ka varem leidnud juba soodsat vastuvõttu. Kirjandusüritused on tavaliselt natuke intiimsemad väiksemale publikule võib-olla mitte nii suurejooneliselt, nii et ja meil on siin muidugi väga head tõlgikest on varemgi head tööd teinud ja omal algatusel üritusi korraldada, nii et selles mõttes on kirjandus muidugi jah varem olnud, aga kirjanduse puhul on põhiprobleem, et raamatuid ilmub vähevõitu eesti kirjandusest ja seekord festivali raames ilmub kirjastusest pabell aktus, süüd uus eesti proosatekstide kogumik. Nii et see on ka üks lisanud festivali kavas, mida me siis festivali raames ka püüame tutvustada ja muidugi alati publikule müüa. Festival on tõepoolest ju väga sellise paljulubava kavaga, aga kuidas nagu reaalselt publikuni viia? Nimelt prantsuse Instituut, nende kommunikatsioonibüroo on absoluutselt täies mahus praegu Eestis festivali heaks toimetamas, meil on mitmed pressiatašee tee, nii et tänu nende võrgustikule ja tugevale reklaami tööle ma usun, et suudame ka pressi jõuda rohkem kui eales varem. Festivali partneriteks ametlikke on moondia, teeveeezzank teeveeviis ja loodame huvi, üldiselt on olnud nii saatkonna poole on pöördutud, kui ajakirjanikke on Eestisse viidud Messi visiitide raames festivali ettevalmistamise käigus, nii et ma loodan, et see kõik kõik toob tagasi ja üldiselt huvi on nii, et rahvas, rahvas on informeeritud, need, kes vähegi hoidub, siis peaks peaks info kätte saama ja kohale tulema. Tere Šank, moondeonju ka Eestis nähtav, nii et huvitav, kas siis on lootust ka näha mingisuguseid intervjuulõike või külalisi nende saada. Hetkel on see kõik veel täpsustamisel, aga, aga igal juhul on nad meile jah öelnud ja minu andmetel ma toon isegi valmis Eestisse tulema oktoobri jooksul filmima koha peale. Ja milline on siis esimene sündmus, mis avab festivali? Festivalil avame seitsmendal oktoobril bril, kui Pariisi saabub viikingilaev Turm. Viking laevaga on kaasas 22 liikmeline seltskond Emajõe lodjakojast kinobussist purjevarjuteatri pakume ja muidugi saabub Pariisi ka Eesti kultuuriminister Rein Lang. Õhtul kell 20 30 on festivali pidulik avakontsert rammiga väga kaunis suures Santustasid kirikus, kus kavas on siis Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Ja õhtu jätkub sellise alternatiivse maa muusikaga klubis poes veerg, kus on Roosma tamm, DC, Bert On Beats, piitsei emmer värk ja aidsivalke ning mitmed tuntud prantsuse muusikud. Kõneles Kersti Kirs Eesti kultuuriesindaja Prantsusmaal ja festivali ametlik kodulehekülg on. ESTO nii sidekriips, danik, punkt com. 26.-st septembrist esimese oktoobrini toimus Tallinnas neljas maailma muusikafoorum, mille raames jõudis siia ka maailmakuulus aafrika muusik ja laulja Jusson tuur, kes pidas kõne ka muusikafoorumi eelviimasel päeval kumu auditooriumis. Jason tuur kõneles muusikafoorumi lõppkokkuvõtet tehes, et soovib veenda Aafrika riike selles, et kultuur ja muusika võib muuta ühiskonda ja essantuur toetus võrdlusele rongiga. Et ühelt poolt Aafrikas on olemas loovus, üks rööbas, kuid jääb puudu, loovus toetavatest struktuuridest ja sestap aafrika kultuurirong või muusikarong ei saagi sõita. Hoovus ei saa õide puhkeda, sest puudub loovisikuid toetav süsteem ning kunst ei sünni enam ammugi kunsti enda pärast. Esson tuur rõhutas, et tema meelest on oluline võimaldaks rohkem taolise muusikafoorumi kokkusaamis, et riigi tasemel oluliste otsuste langetajad näeksid, milline roll neil Ankonda vaatab ka Euroopat ning Ameerika Ühendriike on talle. Tundub, et nendes maades on kunsti loomine küllaltki soodsaks tehtud ja küllap seepärast on loomemajanduse käive võrdeline mõne Aafrika riigi terve eelarvega. Samas on kindlasti väga palju Hollywoodist ja mitte USA Kultuuriministeeriumist sest Hollywoodis mõistetud filmitööstus on eelkõige kunstiäri. Juureldes Euroopa või Ameerika kogemuste üle leiab Jusson tuur, et ka aafrikal tuleb endal initsiatiivi üles näidata. Aafrikas on tihtipeale prioriteedid mujal, oluline on haridus või laste tervis ja sestap tulebki põhjalikult selgitada, miks on ka kunst väga olulisel kohal. Uut Aafrikat üles ehitavad intellektuaalid peaksid sõnastama konkreetseid projekte, et kapitaliseerida nende projektide teostamiseks teatavat sissetulekut. Sestap saaks ka muusika olla nende maade arengus olulisel kohal. Samuti tuleks tähelepanu pöörata sellele, et muusikaga tegelevad inimesed oleksid professionaalsed ja haritud ja Aafrika riikide valitsused peaksid hoolitsema selle eest, et kodanikud saaksid osaleda maailma muusikaäris. Ning kindlasti eraldi teema on tekitada soodsaid reisimisvõimalusi, kuna Aafrika riikidest väljudes on tõesti väga suured viisaprobleemid. Aga, ja tõepoolest muusikaäris loomemajandusäris üle maailma liiguvad suured rahad ja see majandusharu on pigem suurenemas. Ta toob siin sisse võrdluse ajavahemikus 1996 kuni 2005, mil loomemajandus suurenes kaheksa protsendi võrra detailidesse süüvida, siis on näha, et maailmaloomemajanduses tegelema vaata ekspordiga muidugi esmane Hiina, aga näeme ka Itaaliat, Indiat, Mehhikot, kuid siiski puudub nimekirjast Aafrika tundus Aafrika ajalugu, võib mõista, et andekaid inimesi Aafrikas on, miks siis neid ei ekspordite? Toodud ka seda, et eksport arengumaadest on madal seetõttu et puuduvad toetavad institutsioonid, näiteks ei võimaldata krediiti või ei tegeleda levitamisega ja sellised võimalused on pigem Väheste arenenud riikide käes. Tuur toob sisse ka positiivsemaid jooni, nimelt on siis tänu internetivõimalustele on suurenenud levitamis võimalused ja interneti kaudu saab näiteks muusikat alla laadida ka mobiilsidetoob sisse uusi võimalusi ja parandab situatsiooni. Aga kui vaadata üldist olukorda, siis maailmaloomemajanduses on aafrika käes ekspordi vallas alla ühe protsendi. Juson tuur naases kõne lõpuosas tagasi rongi võrdluse juurde. Et ükskõik kus maailma nurgas siis rong sõidab, peab rongirööpaid olema igal juhul kaks esimene rööbas, ehk siis loovus on Aafrikas? Jaa, absoluutselt kindlalt olemas, kuid teise rööpakoha pealt on Jusson toosis kahtleval positsioonil ehk et puuduvad talente toetavad süsteemid ja institutsioonid ning ta pöördub otseselt muusikafoorumi poole. Kuna muusika foorum on maailmas ära teeninud küllaltki usaldus, väärse positsiooni ning muusikafoorum institutsioon on niivõrd oluline, et kõik kuulavad neid ja sooviksid nendega suhelda. Sestap teeta. Sestap tegi ta konkreetse ettepaneku, et muusikafoorum oleks eestvedajaks, et loodaks uus fond. Tustaks aafrika muusika arengut ja fondi rahastuse osas on Jusson tuuril samuti ettepanek. Nimelt kuna Aafrikas on uued tehnoloogiad väga arenevad, järjel ning mobiilsed ja on väga levinud siis võiks üks osa rahastusest tulla just nimelt mobiilsidest. Ja kindlasti tuleks läbi rääkida küsimused, kus see fond võiks reaalselt asuda ja kust leida teisi rahastusvõimalusi. Selline oli Jon tuuri sõnum muusika foorumil. Tänasele heligajale tegid kaastööd Mari Kalkun, nelevastentsel Johanna Mängel ja Kristel Pappel ning Kersti hinnang. Ja saate mängis kokku helioperaator Helle baasia. Saadet toimetas Mirje Mändla. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.