Oktoobrikuises kunstiministeeriumis räägime Kadrioru kunstimuuseumist, Kadi Polliga Boschiya Bruegheli maalide variatsioonides, mille väga huvitav projekte näitus on kuni märtsi alguseni Kadriorus avatud. Lisaks uurime, mis toimub kultuuriga sla ümber Marja Hansar annab aru, millised on olnud vahepealsed arengud ning Tartu melises Jaan Tootsen iga uue maailma seltsifilmid. Teemadel, mina olen saatejuht Maarja mürk, head kuulamist. Lugupeetud kuulajad, kunstiministeeriumisse olen täna palunud Kadrioru kunstimuuseumi direktrissi Kadi Polli, tere. Tere ja räägime sellisest suursündmusest nagu 20. oktoobril avanenud näitus Ma tõesti kasutaksin seda näitus, sündmus. Bociabrügel ühe maalin Eli jälge. Äkki sa tutvustad lühidalt seda kontseptsiooni s väga eripärane näituse eripärane projekt, kuidas selline idee alguse sai, kuidas need neli maali siia jõudsid ja mis üldse siis toimub Kadriorus? Tegelikult see taust on olnud niisugune, vähemalt kaheaastane, otsest niisugust uurimistööd sellepärast et, et Kadrioru kunstimuuseumi üks huvitavamaid maale on alati olnud kaubitsejate, rahavahetajate väljaajamine templist 16.-st majandist Madalmaadest ja seda meil seostatud ka Eestis, siis ajalooliselt nii Hieronymus, Boschi kui Pieter Bruegheli nimega. Aga me teadsime juba väga ammu, et on olemas veel sarnaseid maale ja, ja teadsime, et ta on üks maal kindlasti Kopenhaagenis. Mida, et kui 2001. aastal käis Tallinna maal Hieronymus Boschi suurel näitusel Rotterdamis, siis toona oli kõla, et Kopenhaageni versiooni välja ei laenatud. Nii et me aimasime, et see ei ole võib-olla kõige paremas seisukorras, et teda välja ei antud. Ja me teadsime ka, et on olemas oluliselt väiksemas formaadis maal Lääs kaos. Aga oli ka legend või niisugune boschi uurijad ringis, et veel üks sarnane maailm peaks olema erakogus Hispaanias. Aga et see oli täiesti niisugune suhteliselt juhus, et, et väga pikalt Hispaanias asunud maal tuli paar aastat tagasi soodepis müüki ja omanik, kelle nime me küll ei tea, keda meile vahendab sadebi, oli väga valmis selles näituse projektis või nii-öelda uurimisprojektis kaasa lööma ja täna on siis tema töö ka siin Kadriorus näitusel väljas. Aga põhimõtteliselt sealt sai alguse kõigepealt see mõte tuuriks, neid maale loetakse võrdleks kõrvutaks ja see oli nagu teatud mõttes juhus, et kõik need erinevad maadleksid väga vaimustusse hoogu sellest, et me saime ka täpselt need õiged inimesed, nii-öelda rahvusvaheliselt piisavalt kandvad spetsialistid seda projekti või seda niisugust uurimist lükkama. Ja siis me juba mõtlesime sellest, et oleks väga hea teha näitust sellepärast, et ainult näituseks oleks võimalik need neli maaliga kokku tuua. Ja me tegime seda, siis ajastasime ta Tallinn kultuuripealinn aastasse. Paraku jah, et see näituseprojekti maksumus ka praeguses situatsioonis on nii palju kõrge. Kuigi näitus läheb edasi meilt, siis Kopenhaageni ja peale seda klaaskousse siis tööd ise rohkem ei reisi, vaid lähevad peale Tallinna näitust tagasi oma kohtadele. Aga küll me mõtlesime, et kui meil on vaatajatele välja panna neli maali, aga samas nende ümber on niisugust tantsu löödud kaks aastat tõesti, on hästi palju teada saadud tohutult huvitav protsess olnud nii-öelda nende maalide vaatamine, uurimine ja, ja kõik see, mis seal konserveerimine, mis sellega toimunud on, et kuidas seda näidata. Et siis meil oli just see võimalus ongi, et mida tänane multimeedia pakub, et et ma tõesti, et ma mäletan seda, kui ma tulin umbes 97. aastal kunstimuuseumisse tööle, siis oli Mikkeli muuseumis ikoonide näit ikoonid, mis on teadaolevalt, et alati kiht kiilt maalitatud seal alumine kiht, et seda peetakse kõige väärtuslikumaks ja siis 19 sajand 20, sajandat seda kiputakse eemaldama ikoonide pealt. Ja siis ma mäletan, kuidas me tudengite nagu mõtlesime, et oh kui oleks võimalus, millega saaks nagu näidata publikule neid erinevaid ikoonide kihte, ilma et peaks seda pealmist kihti hävitama. Et tänane Boschi broisele näituse täpset toob nii-öelda tõeks saanud, et iga külastaja võib Touchcreenil puutetundlikul ekraanil ise näpuga lohistades nii-öelda luupi lohistades vaadata maalikihtide alla, nii et kõik see, mida teadlased on näinud, seda tegelikult näeb ka publik. Nii et selline praegu toopia tõeks saamine, kuidas on võimalik vana kunstiga tegeleda või kuidas testini metafoori tasandil, kui ka puhtfüüsiliselt neid erinevaid ajastuid seal all tajuda, aga siin on nagu kaks suunda, mida ma tahaks edasi küsida, et üks on tõesti see puhas detektiivid, mis nende maalide, see neli maali annavad suurepärase võimaluse. Aga võib-olla sa avaksid natuke nende maalide tausta, et esiteks, kuidas on jõudnud siis see Tallinna maal üldse Kadriorukogusse või Eesti kunstimuuseumi kogusse ja teiselt poolt, mida need kujutavad seal ma saan aru, et nad kujutavad sellele ajastul 16. sajandil väga populaarsed nii-öelda teemad ja on siis variatsioonid sellel ühel teemal. Et nagu kõigepealt maalide saatusest rääkida, et see on meil ka seal näitusel üks omaette teema, et kuidas kunagi maalida toodud kuidas liikunud Antwerpeni ja kõik need puitpaneelide pigmendid ja siis teistpidi, et kuidas maalide omakorda sealt Antwerpeni jälle üle Euroopa laiali liikunud. Et Tallinna maalist konkreetselt rääkides, et seal noh, meie ajaloole hästi tüüpiline lugu, et et nii nagu need 19. sajandi balti kunstikogud, mis meil siin ajalooliselt olid, et kui need on valdavalt siis liikunud läände või nendest on ainult niisugune ilus mälestus Eestis. Et siis teistpidi, et meile tuli jälle sealt idast nagu lääne poole või siis meile Venemaalt sisse kunstitöid. Ja see kõik on see revolutsioonijärgne segane aeg, kus tegelikult sellelt bolševistliku Petrogradi, Peterburi Moskva kunstiturul pärineb enamus meie, ma ütleks tõesti julgelt noh, suurem osa meie huvitavaid väliskunstitöid, mis Eestis muuseumides on. Et kas see töö on ostetud eesti diplomaadi poolt või sattunud Eesti diplomaadi kätte, kahekümnendad ja ta asus siis kõigepealt Petrogradis või Peterburis, aga sealt ta toodi nii-öelda Eesti Moskva saatkonda ja kuna see saatkonnahoone on samades kätes, et ka Nõukogude rajal oli siis Eesti NSV alaline esindus Moskvas asus samas majas et siis see on ainukene saatkonnahoone, kus on tõesti see järjepidevas nagu kunstikogul ka säilinud, et kuskil viiekümnendatel väärtuslikumat tööd sealt Moskvast saadeti kunstimuuseumisse. Nii et selles osas ta ikkagi pärinev sealt Venemaa kunstiturult ja kuidas ta täpselt sinna sai, et millal, et tõenäoliselt 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses oli ta juba Venemaal, aga meil on ka seal maali tagant leitud üks niisugune itaaliakeelne ajalehetükke, et võib arvata, et järsku teda restaureeriti ja võib-olla ta oli 19 saanud hoopis Itaaliasse. Aga rääkides jah, sellest maali sisust, et ma saan aru, et see annab ka väga palju võimalust tüüpiliselt selle kunstile avastada erinevaid lugusid seal mitmeid narratiive korraga nii-öelda ühe keskse narratiivi ümber ja võib-olla saavad natuke seda teemat või, või miks see oli tollal nii populaarne teema, et tõesti kunstnikud tegid sellest erinevaid variante ja teemade kordus. Ka, et see noh, see teema nagu ikka need 16. varase kunstiteemad pärinevad uuest või vanast testamendist, et see konkreetselt on uus testament lugu, aga, aga see on ka see põhjus, miks võib-olla rohkem, isegi kui Hieronymus Boschi kad kiputakse. Kuigi bossi käekiri on selle töö juures täiesti selge, aga või on toodud mänguga see Pieter Bruegheli nimi? Et kuigi kandev teema nii-öelda religioosne aetakse seal tegelikult ka väga niisuguseid maiseid asju ja, ja inimlike üldiste väärtuste ja hinnangut inimloomusega väga heas huumorivõtmes tegelevad need maalid, et teatud osa seal noh, tore nagu vaadata, et kui vähe on Euroopa muutunud mingis osas sellest 16.-st sajandist saadik. Me just pakkusime selle maali põhjal tahame teha gümnasistidele filmikonkursi ja siis me otsisime, et oh, et millised süžeede, millised motiivid, silt maalilt võiks olla need, mida siis lugusid võiksid noored jutustada. Sest me olime tõelises sellises, kuidas nüüd öelda poliitilise korrektsuse võrgus. Et need hirmud ja need niisugused inimlikud eelarvamused, ebausud, mida seal tööl kajastatakse, et noh, kindlasti hästi tore on meil ka kõigil plakatitel kasutada teatud ebaarsti šarlast. Ta nii motiiv, et kes siis kangesti oma ametioskusi demonstreerib ja kisub seal templi ees või nii-öelda kiriku ees laadaplatsil hambaid välja kindlasti suure tasu eest ja kellel on suured sildid ja tunnustused välja pandud, aga nende peal väga peene huumoriga näidatakse, et tegelikult on siis tegemist petisega. Väga toredad on ka need Madalmaade vanasõnadega, et väga suurt sarnasus eesti vanasõnadega, et kui meil on haneks tõmbama, et seal on tõesti mees, kes kannab koti seljas, milles on hani ja samal ajal on näha, kuidas ta on rumala näoga jäänud vaatama seda ebaarsti või šarlatani ja samal ajal siis keegi tõmbab teda haneks, ehk õngitseb tal rahakotitaskust välja. Aga muidu just vaadata, et, et mis siis poliitkorrektsuse asi või teema, et kindlasti just see moslemi hirm, mis on väga suur 16. sajandi Euroopas, millele paganlasele või ennekõike siis islamiusule viitavad väga paljud hirmud ja kark dosed sellel maalil, aga, aga teistpidi, kas niisuguste mustlaste ka teatud stereotüüpide sidumine, et seda saab siis peakatete järgi aru, et millist kirjust või santi on just mustlaseks peetud ja ja et, et selles ja, ja kindlasti ka see niisugune eelarvamus teistest erinevate inimeste suhtes või siis ainult kõikide vigaste, keda peeti justkui midagi erinevat, mida kardeti, nii et, et seal on tõesti nagu väga palju lugusid, mida me seal näitusel proovime lahti rääkida ja võimalikult niisuguses viisakas toonis, aga inimese üsna muutumatult tuuri üle oskab siis kunstnik väga magusalt nalja heita. Kuidas need neli maali üksteisest sisu mõttes eristuvad, et millised on need just need teatud lood, mida keegi on püüdnud siis esile tõsta, kas need, need just need lood, millele sa viitasid, mis on kellelegi esiplaanil rohkem või vähem, kus need rõhud on nende erinevate tõlgenduste puhul? Üldiselt maalid ikkagi sellelt oma süzeelt on väga sarnased. Et kuna see projekti või üks meie niisuguseid uurimise suuri eesmärke oli ka teada saada, et kas kuskil on nende maalide prototüüp, et olgu ta siis nüüd Hieronymus Boschi enda käe alt tulnud või, või Pieter Bruegheli või mõne kolmanda kunstnik oma ja meil sai selgeks, paraku nende nelja maali hulgas seda prototüüpi ei ole, et ei ole nii, vat neljast maalist ühe järgi on ülejäänud kolm sündinud. Et prototüüp on ikkagi tänaseks kadunud. Aga pigem võib rääkida sellest, et kui lähedal on mõni nendest maalidest sellele prototüübile võib-olla olnud, et, et me näiteks arvamuse Kopenhaageni töö on nagu niivõrd vaba käega tehtud, et seal võiks vabalt olla näiteks ateljeenurgas oli see eeskuju töö kuskil, et see, kes seda varianti tegi, ei pidanudki sealt joonistama ega ega tal oli see nii-öelda pilt silma ees, mida ta siis korras Ta üritas. Aga samas teiste tööde puhul võib, kui uskuda, et võib-olla on eeskuju olnud hoopis joonistus. Et kuna värvid erinevad nii palju omavahel, et selles osas, et, et vaevalt nende tööde puhul saaks nüüd öelda, et üks või teine kunstnik tahtis ühte või teist sõnumit esile tõsta vaid pigem on just, et kuidas algne eeskuju on ajas ja siis erinevad ateljeed kunstnike vahel, et kuidas see info tema kohta on liikunud või kui lähedal keegi on sellele eeskujule, mis arvatavalt kunagi eksisteeris olnud vabadust, aga miks te kahtlustate? Tüviolemasolu, või et kuidas selline jälgede ajamine käib, mis loogikale toetud oma. Kahtlustustes või need maalid on niivõrd sarnased, et nad ei ole päris sellised, et lihtsalt nad oleks üheteemalised maalidelt vat kaubitsejad rahavahetajate templist väljaajamine, mis oli iseenesest väga populaarne teema, mille ainetel on palju maale tulnud, et siin on nagu selgelt näha Nendele töödele võiks ja peaks olema olnud kuskil eeskuju ja nad kõik natukene seda eeskuju mängivad selle eeskujuga, aga kindlasti on tegemist siis ikkagi ühe töökordustega ja meid väga huvitas, et kuidas need tööd ajaliselt nii-öelda järjekorda panna, et nad kõik ilmselt on ikkagi valminud peale Hieronymus Boschi eluaega. Aga see töö ongi, et me nagu kutsume seda eeskuju, arvame. Kutsume teda ühtepidi fantoom koopiaks, et kui tõesti see eeskuju pärinast bossilt, siis on need tööd ongi nagu ainsad, mis annavad üldse aimu, et kunagise originaal on eksisteerinud, et me otsime nagu mingit kadunud fantoomi ja teistpidi, et kuidas siis, et võis vabalt sees kuju olla ka üldse sündide peale bossi elu, et mõni tema jäljendajatest või tema laadis töötanud kunstnike, näiteks Pieter broigel võiks olla see, kes on selle selle töö teinud. Aga tõenäoliselt ikkagi on, helistage sugugi, et neid variante vis veel palju olla neid töid, mis kunagi 20 olla, aga lihtsalt näiteks säilinud on neil aga noh, tõenäoliselt neid päris nii palju ei olnud, aga küllap see üks eeskuju või vähemalt kasvõi joonistusena või mingi, mille järginud tööd, on tehtud, et see pidi ikkagi olema, sest nad ei pärine ühest ateljeest. Miks ei või olla üks nendest neljast, see, mille järgi ülejäänud kolm on tehtud? Näiteks, või et see on selle uurimuse tulemused, et kõik nii-öelda alus, joonistused on nii palju erineva käekirjaga tehtud et see oli nagu päris niisugune, noh, me väga lootsime, et üks nendest töödest võiks olla, aga kõigil on täiesti nagu omapärane oma Moody käekiri, et meil on ka seal näitusele see käekiri, et see kõlab hästi niisugune kunstiteadlased, et kellel on mingi eriline silm, kes märkavad seda käekirja. Et ma arvan, et kui inimesed tulevad, Sa leiad, nad näevad neid töid, mis vaieldamatult on sarnased. Aga et see näitus teatud mõtteski, eks neid neid töid vaatama, et me oleme kuidagi sättinud sellega nii, et kõigepealt näed kohe neljatööd, aga siiski kogu näituse läbi ja välja ei pääse mujalt kui uuesti sealt nelja töö juurest. Et kas on nagu inimeste pilk kuidagi muutunud, et nad vaatavad neid neljatööd siis natuke teistmoodi. Et ühesõnaga, et kui tööd esialgu mõjuvad hästi sarnased, siis ma loodan, et nad näitusele lõpuks tulevad välja need nagu ikkagi erinevused, mis seal tööl on. Ja meil on ka üks selline mäng, selline multimeediamängijat, kus tuleb nii-öelda ära tunda, et milline motiiv või milline kõik täpselt ühesugused Ebaarsti näod või muud motiivid, aga sa pead nii-öelda ära leidma, milliselt maalilt mingi nendest pärineb. Et see väga hästi harjutab seda, et, et siis ma usun, nagu näeb seda, et need ei ole ühes kohas valminud ega ühe kunstniku käe. Aga rääkides sellest autolusestajate, käite välja kaks sellist tohutud maailma mastaabiga nime kunstiajaloost, aga ma saan aru, et tegelikult kogu see autorluse teema on üks põnevamaid uurimisobjekte iseenesest selle asja puhul ja võib-olla saavad seda autorluse jälitamist natuke. Ühtepidi on see, et need nimed kasvavad välja juba sellest, et need on need kaks nime, kellele Need neli tööd on läbi aja olnud omistatud, et kord on olnud Kopenhaageni töö autoriks kindlasti just Hieronymus Boschi ringi kunstnik või Hieronymus Boschi ise või siis Pieter Bruegheli ringi kunstnik Pieter Bruegheli ise, et, et nii kõigi nende nelja tööga, et nad on vaieldamatult nende kunstnike loominguga seotud ja ennekõike siis Hieronymus, Boschi loominguga. Aga kogu see autori otsimine niisugune no millega nagu ühtepidi muuseumid peavad ja tahavad tegeleda, aga teistpidi on see, paraku see niisugune tänane kunstiajalugu järjest enam muudab seda nimede pilti, selle asemel, et seda lihtsustada, muudab ta seda pidevalt keerulisemaks. Et on päris selge jah, et need kaks tööd ei pärine tõenäoliselt noh, kindlasti nad ei pärine bossi ateljeest. Aga seda enam tahaks nagu öelda, et, et see, mida ühtepidi tehniline kunstiajalugu, see, millega tegeles ka see näituseprojektid, materjali uuringud ja ka loodusteadlaste reaalteadlaste kaasamine kunstiobjektid vaata misse. Et sama on tehtud või alustatud, et nüüd just nende maailma suurte kunstniku nimedega Rembrandti projekt on olnud väga uhke ja, ja nüüd siis on seda alustatud ka Hieronymus pohhiga, et millel on veel pikk tähtaeg keskmiseks sellele projektile ja tulemuseks selle asemel, et aidata Ta nii-öelda piiritleda seda Hieronymus Boschi enda tööde ringi, mida on umbes 20 25 maali, mida on alati bossiga otseselt seostatud. Et see pigem veelgi muudab seda keerulisemaks, et on päris selge, et isegi nende kõige kindlamalt bossile kuulunud tööde juures on ametis olnud mitu kunstnikku. Milline nendest täpselt on kandnud nime Hieronymus boss. Et milline käsi just, seda on järjest raskem öelda, et selles osas tuleb järjest enam tõdeda, et see vana ajab kunstiajalugu või vanem kunstiajalugu on ju väga paljus kirjutatud 19. sajandil, mis tõesti armastas niisugust kunstigeeniust ja ja kogu see selline eluloo ja, ja isiku ja Aultory ja tema, noh kõik see pärineb 19.-st sajandist ja see on väga tugevalt öelda tänaseni juhib meie teadmisi kunstiajaloolased. Et selle tõttu ka, et kuigi me oleme selle teema juures ja selle näituse juures pidevalt öelnud, et me ei otsi otseselt possebrisel, et, et me otsime pigem, et kuidas need maalid nendega seostuvad ja mida nad kõik tähendavad ja kuidas nad ajas on valminud, et siis ikkagi need nimed on paratamatult need, mis inimestega täna kõnelevad ja üsna sellises 19. sajandi vaimus Sest väga lihtne on tänapäeval jätkuvalt kestva autorikultuse juures ära unustada, et tegelikult olid ju meistrite töökojad ja väga iga kunstiteos oli kollektiivne looming põhimõttelt. Ja, ja kui bossi kohta võib öelda, et ta erandlik kunstnik kunstiväelased tema laadis ei töötanud nüüd väga palju meistreid, aga tema ateljee, kus ta oma isa ja vendadega ametis oli vist veel oma onupoegade või et loomulikult see ei ole nii-öelda ühemehe Business, selline 19. 21. või 20. sajandi alguse laadised. See ei oleks olnud, et ikkagi ateljee oli täiesti ette võtta. Et seal oli väga palju isikuomadusi, mida see nõudis ja noh, kunst oli selles ajas ikkagi pigem käsitööd, see oli omaette haru majandusharu, millega perekond endale elatist teenis ja kus siis tõesti töötas väga erinevaid inimesi ja selle tõttu, et loomulikult see niisugune nimede otsimine tõesti noh, väga üldse mitte tänuväärne tegevus 16.-le sajandile mõeldes. Kas selliseid projekte on palju, sest et samamoodi ka see konkreetne projekt on ju tegelikult mitme suure institutsiooni koostöös, on rahvusvaheline koostöö. Kui palju tehakse just nimelt selliseid võrdlevaid uurimusi ja tuuakse siis tõesti maale kokku ja kõrvutatakse neid üksteisega ja testi kaasatakse, nagu sa mainisid, aga huvitavalt hoopis teiste valdkondade esindajaid, et seda siis kõike jälgida. Toda ma üldiselt arvan, et muidugi see tehniline kunstiajalugu on praegu kindlasti moes. Et see on, et kõigi niisuguste kõrgtehnoloogiliste võimaluste, nende tänase, kasvõi tavalise fotografeerimise erinevate võimalustega, rääkimata siis just seda ultraviolett infrapunavalguses ja ja kogu niisugune tikitud manuaalne dokumentatsioon, mis võimaldab võrrelda materjali seninägematu ulatuses, et siis see kindlasti on toonud niisuguse tehnilise kunsti projektide kõrglaine. Aga miks ma seda Pean tõesti võimalik, et ma ei ole väga objektiivne, aga, aga ma ikkagi pean seda nagu hästi oluliseks projektiks ka selles 16. sajandi kunsti uurimise seisukohalt on, on kindlasti see, et kuna midagi teha ei ole, aga see tehniline kunstiajalugu on väga kallis ettevõtmine, et tal on juba see tehnopark, con kallis, kõigi nende inimeste kaasamine on kallis. Kui sa ei pane töid ringlema liik, Lähme siis on, mis on omaette hüsteeriliselt kallis siis sa pead panema inimesed liikuma, need spetsialistid, et paratamatult see on, noh, see on suure eelarvega seotud ettevõtmine, siis paraku isegi suured maade suured muuseumid saavad või ülikoolid saavad endale lubada taas me oleme 19.-st sajandist teatud mõttes, et saavad endale lubada väga suurte kunstniku nimede originaalidega peetavate tööde uurimist. Pärast ma siin enne just nimetasin, et Rembrandt on sellise suure tehnilise nagu Rembrandt, riis, sööts projekti läbi käinud ja nüüd siis on seda bossiga, et, et see, et keegi uuriks nelja küll väga huvitavat, aga ikkagi niisuguses teisases suhtes TÖÖD boschi või Braieliga, et samas noh, on see oma teemapüstitusega erakordselt huvitav, sellepärast et vaadata neid samu originaale, on see, on see vastus nii-öelda sinna sisse kirjutatud juba, et et sa saad küll teada, et kellel on autentsem töö ja sa saad teada, et oh, ei ole ka olnud üks kunstnik, vaid palju kunstnikke, mis on ka nagu Ta juba prognoositav. Aga et saada aru, et kuidas see kunstnike paljusus siis jagunes või funktsioneerisid, selleks ongi vaja vaadata neid teise ringi või kõrvalringi töid. Nii et selles mõttes oli see, et kuna see algatus tuli nii-öelda Eesti poolt, aga see kaasa tuleks selle projektiga rahvusvaheline kõlaja kajama. Ta on saanud ka selles tõesti kõige niisugustes Hieronymus, Boschi ja 16. sajandi tehnilise kunstajale uuringute korüfeede ringis on, on väga suur. Aga mulle tundub, et see on ka väga hea võimalus just Eesti kunstielule siinsetele kogudele, mida just nimelt lähtuda siis sellest 19. sajandi originaali autori kõige sele kultusest paratamatult need kogudes on kindlasti huvitavaid töid, aga need on pigem sellised teisesed, kas koopiad, jäljendused ja nii edasi. Et selline lähenemine on ka, on ka äärmiselt viljastav siinsetele ja selle kogu ümber mõtestamisele. Ja samuti selle võimalus näha siis või anda mingi rahvusvaheline haare tegelikult kogudele, mis on siin. Ja hästi, loodame seda seepärast, et noh, Eesti probleem hästi palju siis on see, et meil on tegelikult ju väga head spetsialistid ja meil on suurepärased tehnilised võimalused, et ikkagi kumu majas restaureerimisosakond, et seal saab teha kõiki neid uuringuid, mida, mida üldse nii-öelda tänasest seisust teha saaks. Aga kui sul on üks noh, 15. sajandi Al tar või just selle saksa nii-öelda kitsama piirkonna või, või üks surmatants või sul on üks 16. sajandi Madalmaade oluline puitalusel Antwerpeni maal, et siis sa võid kõik need uuringud teha, sa võtad kõik need vajalikud proovid, aga kogu nii-öelda selle saladuse võti on see, et sa saad seda kõike võrrelda. Ja see niisugune selle võrdlusmaterjali tekib olemine ja suuremas rahvusvahelises võrgustikus sees olemine. Et see on tõesti see, mida meie siin, oma praegu just selle töö kaudu ja, ja üritame sinna jõuda, et, et muidu ei ole sellel nii-öelda nende proovidega ei ole midagi peale hakata, kui neid ei saa täpselt õieti võrrelda ja konteksti panna. Tahtsin veel küsida selle kogu projekti kommunikeerimise kohta, et ühel päeval sõbrunes minuga Facebookis seesama ebaarst ja lugedes just Mart Niinest teksti Päevalehes, kus ta siis paneb need neli maali nii-öelda üksteisega kõnelema täiesti sellises ilukirjanduslikus lopsakas kas rahvakeelses sõnastuses siis kui palju siin on seda, seda teemat, et kuidas muuta vanem kunst atraktiivseks kaasaegsele publikule ja just see, et see kogu projekt on 2011 kultuuripealinna raames, kus on enamasti tähelepanu just sellel kaasaegsel kunstil, kuidas te tunnete ennast selles kontekstis ja kogu see selline, see on just nimelt selline laiema kommunikatsiooni tekitamine siis tänapäevase publikuga. No siin ongi hästi palju nagu neid küsimusi tasandeid koos, et kui alustada sellest kultuuripealinna teemast, siis mina tunnen väga hästi, meie tunneme väga hästi, et selles osas ma olen isegi üllatunud. No tõesti tänase päevani, et kultuuripealinna programmis on nii vähe vana kunstiüritusi, sellepärast et üldiselt vana Euroopa on pigem läinud seda teed, et kultuuripealinnade programm, et kui ma meenutasin seda 2000, et siis meil oli Hieronymus, Boschi näitas Rotterdamis, kus käis Tallinna maal Boschi näitus, Rotterdamis oli see 2001, oli Rotterdami Euroopa kultuuripealinn ja see oli nende absoluutne hitt, sündmus nii-öelda kogu Rotterdami kultuuripealinn andus keerles selle boschi näituse ümber. Et pigem selline hästi niisugune noortepärasus ja pigem selline supp kultuuridele Nissidele suunas antud programm on võib-olla Tallinna nüüd selle aasta eripära, kui, et see oleks nagu Euroopa kultuuripealinnade mingisugune tavaline lugu. Et selles osas ma usun, et see projekt nagu kommunikeerib väga hästi selle skulptuuri pealinna raames ka. Aga muidu no vanakunsti puhul on, et ma mingis mõttes ikkagi arvan, et, et see ei ole nüüd väga nii, et kas vana kunsti on lihtsam kommunikeerida, uut kunsti on, on kuidagi raskem või vastupidi, et pigem nagu selle projekti puhul on olnud ehk kaks asja, ühtepidi ta tõesti nagu sisuliselt kannab, rahvusvaheliselt kannab ja see, et need neli tööd kõik ikkagi õnnestus siia Tallinna kohale saada, on juba oma, et niisugune suur asi, sest tõesti need puitalusel maalide liigu, et kui Tallinnast küsitakse, no ma ei taha nüüd päris võrrelda, et see oleks, ütleme, klaas kõhule, nagu on meile surmatants ikkagi, et kui meilt küsitakse Niguliste altareid või surmatantsu, et siis noh, see on ainult virvendus, käib üle näo ja see vastus, et Eesti seda välja ei anna, on täiesti selge. Et tõesti, et maalide ja nende tööde kohale saamine ei olnud üldse kerge. Aga teistpidi see, et me tegime niisuguse multimeedia lahendused selle näituse juurde, et loomulikult annab nii-öelda võimaluse ka teistmoodi kommunikeerida seda näitust üldse, meil on nii palju materjali, mida nii pildis kui kui tekstis saab väga hästi noh, et see näitus, Ma usun, tutvustab ennast justkui ise ja ta on kuidagi noh, erinevatele inimestele ka läbi nende teadusuuringute lihtsa ja ühtepidi ambitsioonika, aga teistpidi niisuguse väga arusaadava presentatsioone. Ta kõnetab ehk laiema valdkonna inimesi kui kunst, seda võib-olla niisama üheselt teeks. Et seda me oleme ka selles turunduses ja kommunikatsioonis nii-öelda üritanud ära kasutada. Aga nüüd see, kolmas, see niisugune lugude jutustamine, see, et Mart Liinat lihtsalt kirjutanud väga toreda artikli, et selles osas, et see on tõesti nagu Päevalehe ajakirjaniku enda väga nagu leidlik sulg, mis on selle artikli taga. Aga see, et näitusel on Facebooki karakter ja et on ka tugev kommunikatsioon Facebooki ja kodulehe kaudu, et see on selline moodne, näitas seda on teinud moodsat noored kuraatorid, väga vahva kujundusbüroo Motaaki, kes on kõike, seda ma usun nagu väga, et need on neile esimesed kanalid. See ühe maali neli jälge, neid jälgi saab ajada märtsi alguseni Kadrioru kunstimuuseumis võib-olla paar sõna väga ulatuslikust või väga mitmetahulisust lisaprogrammide kogumikust, mis teil on selle ümbara liidetud. Sa mainisid juba gümnaasiuminoortele suunatud filmifestivali. Aga veel, mis toimub? Et üldiselt kunstimuuseum hästi, et me tahaksime väga kutsuda rahvast kolmapäeviti muuseumisse, et, et kui Eestis on pikalt olnud probleemiks see, et saab tulla ainult nädalavahetusel nagu tavaline tööl käiv inimene, nagu meie, saab muuseumis näitustele minna ainult laupäev, pühapäev et siis kunstimuuseum, kadriorust, siis kõik Kadriorus asuvad kunstimuuseumimajad, milleks on Kadrioru kunstimuuseumi Mikkeli muuseum kumu, et me oleme kolmapäeviti lahti kella kaheksani ja selle tõttu me oleme ka selle näitusega mitmed niisugused erinevad loengud ja ekskursioonid sihtinud sinna kolmapäeva õhtusse, kui juba muuseumisse tulla, et seal saab ka selle näituse me oleme teinud niisugusteks erinevateks teemaõhtuteks, et keda huvitab rohkem dimeediasse saab tulla multimeedia erile ja keda huvitab teadus, siis meil on seal teaduse eri ja on ka kunstiajaloo eri aga põhimõtteliselt kolmapäeviti näitusele, eriti kuni siis kaheksane inimesed oodatud. Ja meil on loomulikult haridusprogrammid, et see tõesti on niisugune, noh, ma usun, et lastele noortele kahest atraktiivne näitasime, oleme näitusega seoses teinud eraldi vööksoppi nurga, kus siis ise proovida neid erinevaid kordamise kopeerimise, ajaloolisi meetodeid teha, punktiir koopiate punktiirjoonte kaudu kopeerida ja valguslaua kaudu kopeerida, mis muidugi moodsam. Ja lisaks on meil ka, et seda niisugust rahvusvahelist teaduspagasit ära kasutada, mis selle näitusega on siia Eesti ümber praegu toodud selle projektiga, et siis meil on ka doktorantidele, on, alguses tahtsime loomulikult laiemalt üliõpilaskonna laga rühmad, läksin nii ruttu täis, et nüüd on siis ainult saanud doktorandid sinna registreerida, et et ühendada just seda, mida, mida see näitas, ühendab, et neid kunstiajaloolasi ja konservaatoreid restauraatorid, et siis ongi 16. sajandi niisuguste maalitehnikate workshop, mis siis on mõeldud kunstiakadeemia ja ülikoolide tudenkonnale. Nii et, et selles osas on mitmeid hästi mitmeid üritusi, mille kohta annab näituse ajaleht ka infot, et et ajaleht on kõigis muuseumides saadaval ka Tallinnas ja, ja kindlasti ka kultuuripealinna levikohtadesse. Aitäh Kadi Polli ja Kadrioru kunstimuuseum ootab siis tõesti märtsi alguseni posseia broicheli maali variatsioonidele. Kunstiministeeriumisse olen nüüd külla palunud Marja, Hanseri Kultuurikatlast ja järgneva rubriigi nimi võiks olla, mis toimub, lihtsalt vaadata, kus maal on siis ühe viimaste aastate kindlasti suurema tulevikus ka kindlasti väga mõjuka kultuuriprojektiga areng. Kuidas on seda mõjutanud see kultuuripealinna aasta ja mis teil üldse toimub seal kogu aeg, me näeme, ehitus, Tarasid ja, ja pidevad selliste Madistamist. Aga et kuidas teil läheb, on eesmärk küsida täna tere, Marja Dremoorin. Rõõmustavam, et meil midagi toimub, sest selle viieaastase perioodi jooksul on olnud ka niisugusi, kuid, ja kvartaleid, kus midagi ei ole toimunud. Et viimased pool aastat sellest ajast peale, kui protsessi juhib Evelyn Sepp on olnud väga tegusad ja vapralt, nagu püüame niimoodi mudapinnal ronida. See jutt nüüd puudutab eelkõige ehitust ehitusega seoses olevaid finantseerimisprobleeme, mis on seotud meie üldise majandusolukorraga ja ehitusseadusandlusega ehk et sisuliselt niisuguse hoone rekonstrueerimine, nii nagu algusest peale plaanis oli, ehk et etapiviisiliselt seda samal ajal ürituste toimumiskohana kasutades on ehitusseadusega kooskõlas väga keeruline. Ja ja teeb kogu selle maja nagu mõttetult kalliks kasutaja seisukohast sirutan, oleme ise see viis aastat olnud üks niisugune õppimise protsess, et seda kogemust võiks nüüd jagada küll, mille peale aega ei ole mõtet raisata Ta ja raha kuidas käituda lihtsalt meil nagu näit, teid selles osas võib-olla ei olnud nii palju võtta ka sarnase majanduse ja kliimaga riikidest niisuguste hoonete rekonstrueerimise kohta. Seetõttu neil tuli päris päris valusaid kogemusi endal elust õppida. Aga räägi, mis toimub praegu või mis seisu asjad praeguseks hetkeks on jõudnud. Aga tänaseks on siis lõpuks taaskäivitunud nii üritus tegevused kultuurikatlas, mis kaheks aastaks olid peatatud. Lammutustöödeldud ning ettevalmistus selle maja käikuandmiseks järgmise aasta teises-kolmandas kvartalis juba tsiviliseeritud vitumalt. Suvi läbi on toimunud mitmeid teatrietendusi ja nüüd viimase kuu jooksul kolm näitust mainiksin suurejoonelist Raul kurvitsa juubelinäitust, mis sellesse hoonesse väga hästi sobib. Samuti ja siis ettevalmistus selle kasutuselevõtuks ehk allrendile andmiseks, kultuurivaldkonna organisatsioonidele ja tegijat. Ma tahtsin küsida selle kujunemisloo kohta ka, et te üritate midagi, mille jaoks siinne kliima ei ole valmis. Et, et see on selline tahtmine sündida nii-öelda valmis kujul ja see valmis kuju on just nimelt füüsilise keskkonna mõttes valmis kujul, et tõesti sellised tohutud endised tehase kompleksid ja katla idee algusest peale on olnud see, et selle kujundamist siis uueks, loominguliseks keskkonnaks peaks toetama eelkõige avalik raha. Aga mul on tunne, et selle jaoks lihtsalt see avalik raha nii riigi tasandil kui linnatasandile, see ei ole veel valmis selle jaoks sellises mahus panustama nägema veel sellises projektis seda tõmbenumbrid, seda investeeringuks kasulikum just seda, et ta peaks toetama, et see peaks olema elemente. Aarne Tallinnas on selline komplekstööst väga eriplaanilises tegutsemises. Et on kaks mudelit Volmeri mudel, mis hakkab niimoodi nurgast kraapima värvi maha ja siis ta kunagi ei käi sellest kompleksis tegelikult üle või et see on pigem selline peaaegu nagu personifitseeritud võitlus selle kinnisvaraga. Ja siis teiselt poolt on katel, kes tõesti püüab valmis saada ja siis tsiviliseeritud kombel teha oma uksed lahti ja olla juba see platvorm. Et kas sellel avalikul sektoril, kas ta kannab välja selle või kas ta saab aru, mida te üritate teha ja kas ta saab aru, et seda on vaja? Avalik sektor sai aru sellest, et seda on vaja teha pärast seda, kui me siiski alustasime nii-öelda polümneri mudeli rakendamise ka aastal 2006 pooleteist aasta jooksul, kuni maja lahti oli, käis majast läbi 40000 inimest ja see oli piisav tõestus, et sellist kohta on vaja. Kuigi öeldakse, et raha ei ole maailmast otsa saanud, siis tegelikult kus nad on, niisugust raha, mida see maja vajas, ei olnud ei riigile ega ka omavalitsusel ja mõlemalt poolt oli tegelik soov panustada nii palju, kui neil neid vahendeid, et oli noh, ei saa nagu rääkida sellest, et, et võiks ristmikud ehitamata jätta, sellepärast et need rahad tulevad kõik nii erinevate meetoditega. Selles mõttes ma seda poliitilist tahet ei süüdistaks või tahte puudust. Teine asi on see, kuidas see asi siis, kui ta platvormi valmis saab, toimima hakkab, et kas avalik sektor on valmis seda ülalt mitte ülal pidama? Ei tahagi ülalpidamist, see projekt on jätkusuutlik, sest seal on niukseid turismielemente sisse kirjutatud ka andma piisavalt vabad käed sellele loomingulisele seltskonnale seda maja sisuga täita. See avalik sektor ei tapaks kõike seda oma bürokraatia ja mis iganes suunistega ja samal ajal kõik, mis toimib ja toimetab, on kuidagi nagu määratud tütsonjuliseeruma mingi ajaga. Et isegi kui see surve ei tule avalikust sektorist, siis keegi selles majas kindlasti saavutab, ütleme sellise tugevama positsiooni ja võib hakata kippuma määrama seda tegevust liiga pikaks. Omal niukene inspiratsioon ja loominguline potentsiaal on juba otsa saanud, minu hirm on rohkem selles praegu, aga kas teil on selle maja sisuga täitmise puhul territoorium laiali jagatud ja näha praegu, kuidas erinevate loomevaldkondade või tegevuste vahel ka jaotub, et teater on kindlasti väga suur asi arhitektuurikeskus, mis sinna kolib, aga mis on võib-olla see, mis sa veel välja tooksid, kes on sinna juba leidmas oma kohta või kuidas valdkondadevahelised proportsioonid on? Selle maja arhitektuur kingib väga palju seda valdkondade valikut ka, kuna üks kolmandik majast on suured kõrged saalid, mida ei ole mõistlik liigendada niisugusteks ruumideks, mida võib-olla siis vajaksid mõne valdkonna esindajaid, keda me tahaksime küll majas näha. Et selles mõttes see proportsioon tuleneb väga palju selle maja nihukesest ruumi loogikast, olemasolevast arhitektuurselt on püütud säilitada võimalikult just seda olemasolevat ajaloolist struktuuri. Trummid ei ole kindlasti suures mahus välja lubatutega renditud ruumidele tuleb konkurssi, seda tõenäoliselt mõne kuu jooksul. Kui me oleme välja arvutanud selle mahu, mida me sellest majast suudame ehitada esimeses etapis ehk järgmise kahe aasta jooksul mainida, et te püüate olla jätkusuutlikud, ei tekiks sellist olukorda, et meil on olemas vaja, mida võib-olla suudetakse püsti panna erinevate allikatega, aga, aga just nimelt selle toimimas hoidmine ja käigushoidmine ja ikkagi ma ütleksin ka sõna ülalpidamine ja nõuab veel eraldi sellist kombineerimist. Te ise olete planeerinud selle jätkusuutlik, kuna, et ka oma finantsidega, kuidas te paiknete kogu selle turismi non-profit, kultuurielu, loomemajanduse kõigi selliste jõudude vahel? No me püüame nagu ühte toetada teisega võib-olla tõenäoliselt ringkondades kõige rohkem elevust tekitav loomemajanduse mõiste oleme noh, enda jaoks mõtestanud läbi selle, et me püüame toetada alustavaid, loo, organisatsioone, ühendusi, nende niux organisatsioon Nonii mudeli väljatöötamisel ja, ja võib-olla mingisuguse juhtimisteenuse koolitamisel tegutsemisel tehtaks plaane mõned kuud ette ja kui panustatakse millessegi, siis joosta kui ainult selle ühe eesmärgi nimel ennast täiesti hingetuks. Ma tooksin näiteks fotogu näite, mis on üks selline organisatsioon, kes on sündinud foku ja, ja kes parasjagu Tallinnas kunstielu väga tugevalt markeerib. Et nende puhul me oleme aidanud neil oma arengukava koostada, oleme pakkunud võimaluse selle valdkonna arendamiseks, digilabori investeeringuteks selleks et sealt pealt välja kasvatada mingisugust igapäevast organisatsiooni tegevust, millele tuginedes siis järgmine aasta oleks jälle võimalik teha üks fotokuu ja samal ajal võib-olla et mõni fotokunstnik oma töö eest ka raha saaks lüheks, et see niisugune loomemajandus selles mõttes, et valdkondliku professionaalselt võimekust tõsta, mitte ilmtingimata SKP-d või seda tööviljakust kasvatada, aga noh, seega miks mitte. Aga kuidas sa näed seda Eestiski, konkreetsemalt Tallinnas geened laiemalt, et minu üks selline mure tuleviku ees on siis just see, kui tekib seal ta saab valmis, avab oma uksed, kõigil on hurraa, kui palju sa näed seda ressurssi mingite väiksematele asjadele katla kõrval edasi jääda? Arvestades igasugust ressursipuudust, siis kui juba midagi suudetakse valmis ehitada, siis on ka väga lihtne edaspidi kultuuripoliitikas öelda, et okei, meil on olemas kumu, mis kuulub teatavale meil olemas kunstihoone ja nii edasi ja siis meil olemas katel, mis justkui võiks täita kõike seda nii-öelda noort innovatiivset eksperimentaalselt, seda kohta. Ühesõnaga seal on ilmselt ebaaus sinu käest küsida, aga, aga ikkagi kui rahamaailmast ära, ega siis ma arvan, et katel genereerib juurde seda vajadust, niisugusi, kohti ja katel on algusest peale ennast positsioneerinud füüsilise hiitisena ainult vaid platvormina kust saaks siis teavet, kogemusi, tuge ja väga paljud inimesed ja organisatsioonid, et see kõlab kuidagi klišee, nagu meile välistanud tõesti koostööd mitte ühegi olemasolev institutsioonide organisatsiooniga. Ja minu meelest on väga tore see, et viimase viie aasta jooksul, kui katel on nagu oma arengus seisnud on tugevalt arenenud nii mere ääres igasugused kultuuriarendused kui mujal linnas. Aga kuidas on katlaseosed Eesti kaasaegse kunstimuuseumi EKKM-i ja siis täiesti Ale sellises Scotti seisus oleva katlaaiaga, et kas neid kolme püüate kuidagi koos kommunikeerida või nad on ikkagi pigem sinna kaks või kolm täiesti eraldiseisvat üksust, kuidas need krundi piirid teil on? Mõtteliselt mõtteliselt, kui me neid suhteliselt koos EKKM on, noh, igasuguseid juhtmeid pidi selle majaga väga tihedalt seotud ja täpsustame oma koostöö autonoomsuse kohti hetkel, sest nädal aega tagasi sisuliselt sihtasutus 2011 dispikaajalisele rendile. Nii selle kultuurikatla kinnistu kui ka KM ja katla aia kinnistu katla aed oli sihtasutuse üks selle aasta projekte. Ja see piirkond sai kenasti korrastatud. Meil on selles osas plaanid veel täpsustamata ja ma ei oska seda kommenteerida reklaami minuti kohta, et mis on järgmised üritused või teie enda järgmised sellised etapid katlas teil toimub seal, mida võiks tulla vaatama sellises seisus nagu see katel hetkel on võimalik teda vaadata veel nädala lõpuni. Majas on avatud kolm näitust ja salmi, näitus, kurvitsa näitus ja disaininäitus. Novembrist on soov alustada suuremate ehitustöödega, mis praegu on, on oodanud kannatlikult oma järge, talved ehitate, siis kevadel vaatame uuesti, kevadel võiks kindlasti rääkida, ma arvan, et jälle nagu suveprogrammist. Hetkel on reaalne soovi võimalus katel koos rentnik ka avada sügisel 2012. Kultuurikatla tegemiste kohta uuendatakse infot ta igapäevaselt kultuurikatla kodulehel kultuurikatel punktorg ja meie uue meedia keskus jätkab oma võiks õppida ja üritustega selle kinnistu väliselt. Et, et see on tegevus, mida me püüame selleks ajaks, kui katel lahti läheb, omalt poolt sisse töötada ja, ja ma arvan, et sellelt pinnalt väga palju inimesi selleks ajaks juba kaasata mõistetavaks. See katla puhul ei ole oluline see, et sa saad seal rentida stuudiot või galeriid vaid see, et sa leiad selle koha, kuidas nende tegevustega, mis katlas hakkavad ainult nüüd sihtasutuse poolt korraldatud vaid kõigi meie partnerite poolt pakutavate tegemistega liituda. Aitäh. Kunstiministeerium. Tere, te kuulate saadet Tartu möliseb, mina olen Indrek Grigor. Oktoobri jooksul linastus mitmel pool Eestimaa kinodes Jaan Tootsen film, uus maailm, mis sundis Singnele raamatu nurka heitma ja kinno minema. Ning vähe sellest tagatipuks ka Tallinna sõitma, et režissööril enesele mõned küsimused esitada. Sest Tootsen on kaasaja üks ägedamaid jutuvestjaid, kellega intervjuu tegemise ettekäänet lihtsalt ei saanud käest lasta. Tere, Jaan Tootsen. Tere. Miks algab film nagu kogukonna film, kui sa ei tahtnud teha kogukonna filmi? Kogu see kodanikuühiskonna teema on seal ka olemas, eks ju, et ma olengi alati ükskõik, mida ma teen. Ma katsun nii-öelda teha nii, et sellest oleks ka nagu üldinimlikult kuidagi kasu või ükstapuha mis teemat nagu käsitleda, et seal peaks olema juures noh, nii-öelda kõige paremas mõttes mingisugune niisugune igavikuline mõõde või et lihtsalt sellist nagu sotsiaalpoliitikast teha filmi. Vaat see köidaks midagi, et selles kontekstis minu jaoks see igavikuline mõõde on, on seesama inimeseks olemine, inimeseks kasvamine. Et huvitav on jälgida just seda ühise asjaajamist, mida me inimestena sotsiaalsete olenditega. Peame, suhtleme üksteisega, kuidas see käib, eks ju ja kuidas see muutub aja jooksul ja kuidas need inimesed muutuvad ja siin selle muutumise puhul ei ole ka seda, et, et kas see nüüd positiivne, muutusin, negatiivne muutus, et sa ei saagi niimoodi öelda. Et igas muutumises võib selles spektri osas olla nagu mõlemad asjad sees, eks muutumine võib olla etableerunud minema. Aga sisuliselt on mul siiski õigus, kui ma ütlen, et sa selle filmi tegemise protsessis sattusid sellisesse kergelt skisofreeniline olukord, kus sa ühelt poolt filmisid dokumentaalfilmi aga teiselt poolt nagu monteerima asudes sattusid monteerima draamat Seal üldse huvitav, et kus on nagu see toki tõde et see on ikkagi see tallu nagu tegu autorifilmiga. Noh, minu jaoks oli hämmastav see õnnelikkuse hämmastusega. Et rääkides peategelastega noh, ka neilt on küsitud, et kas see film on adekvaatne, eks ole, teadus kui pöörased asjad seal juhtuvad, millised tõusud ja kaared ja asjad seal on, nemad ise ütlesid, et see olla adekvaatne. Aga noh, et see on üks osa nagu tõest või mis on paratamatu. Aga selle materjali või selle minu vaatehulgast ta ikkagi moodustab nagu tõeka nende nende peategelaste jaoks. Rääkides nüüd sellest dokumentaalfilmi tõest, siis kui reaalseks seda filmi lahendit? Tead, ma isegi, ma ei oskagi nii täpselt öelda, et noh, selge on see, et et need, kes seda filmi näinud, et kuigi see suhtedraama ja need asjad on seal ilusti sees, et ikkagi kõik räägivad sellest ka, kuni selleni välja, et inimesed on öelnud, et oleks ma teadnud, et neil nii raske on, eks, et oleks kuidagi selle raha leidnud või noh, et et seesama, et inimene on nagu filmi ära vaadanud, tal krõbistab taskus eurosid, et noh, et kus on see purk, eks, et kus ma saaks seltsimaja toetuseks anda. Aga ma arvan, et see on niivõrd hägusloogiliselt kuidagi üksteisest nagu läbi põimunud kindlasti seal on sees omavaheliste suhete osa selles ja kindlasti seal nagu erinevate karakterite teatud hetkel käitumine või minu küsimus on see, et kas ikkagi seltsimaja nime all hakkas ikkagi pingutati nagu kõigest väest. Kindlasti olen paljudega luht, kes süüdistavad nagu, ütleme linnavalitsust ja riiki mis on täiesti õige, et kui niivõrd äge asi on püsti pandud, täiesti fenomenaalne asi oli uue maailma seltsimaja nagu noh, nii-öelda märgiliselt jumala eest see kolm miljonit, see on täiesti peenraha mingisugusel linnal või, või mingisugusel riigil küll miljard läheb siia-sinna ja samas oleks olnud üks noh, nii-öelda majakas keset, et Tallinna püsti panna, et simman nagu süüdistan ise ka seda nii-öelda võimu. Et linn oleks võinud ju astuda selle suure sammu, et sillakapsal on mõttetu sitta visata, eks ju, et mis kasvaba siin tekibki kolm punkti, et, et miks siis ikkagi ei toetata. Kas ikkagi linn tahab, et midagi pöörast ta vägevat sünniks selle linna piirides? Et ma olen nagu naiivne, aga mina näen siin jälle seda sellist nagu bürokraatia vallive bürokraatiat on filmis tunda ainult läbi selle, kuidas Erko üritab teha aruannet ja, ja see on ikka nagu õudne ja ta ei saa aru, miks seda vaja on. Aga vot mulle tundub, et su filmiga selles mõttes selle bürokraatia positiivse külje jätab näitamata, et see bürokraatia kaitseb või mingis mõttes nagu võimaldab sellisel anarhistlikul liikumisel suhestuda nagu kuidagi keskvõimuga, et keskvõim võrdeliselt rahastab anarhistide. Ja mulle tundub, et see on võimalik ainult läbi selle nagu bürokraatia kaitsva valli või läbi selle, et linnaametnike võtta seda nagu isiklikult. Sest kohe filmi alguses sa näitad linnavalitsusega kohtumist, on ju, kus on see suurepärane stseen, etnikud istuvad, käed ristis, baseeruvad nägudega. Väga ilus, aga samas mulle tundub, et, et sellest seni puhul on nende ametnike poolt võrdlemisi nagu konkreetselt tegemist kaamera käitumisega, selles mõttes, et film räägib inimestevahelistest, suhetest, ametnikega, filmi peategelastel, mingeid selliseid inimlikke suhteid ei ole. Ikka montaažirea peale mõeldes praegu, et et eks neid ametnikke sai sealt ka välja võetud, need oli oluliselt rohkem sees. Aga ma pean ütlema, et tõesti sai, viitsiks vaadata filmi ametnikega suhtlemisest. Et kõigepealt, kui see kaamera on püsti, no ega siis keegi ju kaamera ees hakka laiema, eks ka ametnike poolt ja ma ütlen veel, et, et seal oli väga palju siukest peettimist ja inimeste jooksutamist. Aga noh, minu jaoks see kontsentraat ongi siis nii-öelda nendest 200 vasika pilgusa, kes kuulab nagu sellise noh, natuke tülpinud olekuga. Et sellest nagu tundus, et piisab, et, et meil ei ole vaja nagu kulutada 15 minutit väärtuslikku nagu seiklusdraama aega selleks, et näidata siukest nagu dokfilmi suhtlemisest ametnikega. Samas ametnikud mingitel hetkedel olid ka väga inimlikud, väga sõbralikud ja soojad, nad said aru, et tegemist on kodanikuühiskonna sellise värske võrsega. Selles ametkondliku suhtluses nii palju kui seda filmi, see on minu arust sisuliselt kordagi Erkot või vähemalt mul ei hakanud silma, võib-olla ma ei tahtnud näha teda seal. Küll aga on alati kaadris Marten et mulle näib, et tal on sihuke veider vahendav positsioon võimu ja seltsi vahel. Vot see Martel rohkem käib ametnikega suhtlemise ja samuti oli seda mari Jüssi, keda ka filmis väga vähe läheb ja kokku, et see oli nagu selge otsused. Erko noh, nii-öelda prussakovi aegadest oli väga eredalt jäänud meelde ametnikele, et see oli täiesti teadlik valik Terkot mitte saata nagu kohtumisele ametnikega, et ei tahetud öelda, et see sild, prussakovi rattaühingu ja uue maailma seltsi vahel oleks nii-öelda läbinähtav. Et taheti noh, nii-öelda puhtalt lehelt alustada drukud Ruzakovi selts oli selline noh, nii-öelda protestiaktsioonidega tuntud, et siis uue maailma puhul algselt rõhutati kohe sellist nagu puhast positiivset kuvandit. Et see ei ole nagu mind kodukandi selts, kes nagu investe võitleb millegi vastu vaid pigem see on see, kes loob uusi ägedaid asju, aga seesama, esimene tänavafestival ja nii edasi. Mis kvartalisse puutub, siis ma arvan, et Lortelul väga kaasaegses kõnepruugis öeldud väga terav pliiats, et tal pea lõikab väga hästi ja mõrvale. Marta null 60 aastaselt selline väga hea küps arhitekt, ta on ise ka enda üle nalja teinud, et ta on nagu selline sedasama nüüd nii-öelda unistuste pilvedest natukene oli ja, või noh, et see, kes genereerib, eks mõtteid, aga need ei ole lihtne ellu viia, no kas või seesama Marteni kui kunstniku kui, kui looja kui arhitektide unistused puht arhitektuuriliste võtetega selle linnaosa muutmisest, et kuidas need sama tänavad laiemaks, eks sillutis, mitte asfalt tsiteerides teda filmist ja noh, filmis on alati see, et kui sul ühe stseeni jaoks aega natukene kaitsen martinit aega, nuku loetud sekundid, siis tõesti antud juhul ei olnud üldse oluline see, et mis seal nüüd konkreetselt. Et mis case seal nii-öelda on laua peal vaid see, et Martin läheb asju suhtlema ametnikega ja tal on oma selline konstruktiivne ettepanek mingite teatud asjade suhtes. Aga see, kuidas ta ennast väljendab. Klassikaline lugu, noor inimene või noh, see tuleb ju ka ajakäigus nii-öelda, oma mõtte fokusseeriminev, et kuhu sa tahad välja jõuda, aga ma arvan, et Mart on hästi mõistetav nii omade hulgas kui ka nende linnaametnike seas. Uue maailmafilmil on viidatud ka kui täiskasvanuks saamise loole siis on kohati kui minu arvates Sheiliselt tunded filmi alguses on stseen, kus Erko monoloog räägib seal siis sellise muigama irooniaga, et vaata, et on talle nagu öeldud, et kui sa oled 30, eks ole, siis ostad auto ja ja hakkad normaalseks inimeseks, nagu me kõik filmi lõpupoole Martin jõuab väga ketserlik mõte, et võiks oma töö eest palka saada, et jõuaks lapsel süüa, osta või ja edasi, juurdleb siis nagu selle üle, et mis on kodu, mis tähendab või no väga selgelt viitab sellele, et selline väga Bondi elu teda nagu enam ei rahulda või et tal on tekkinud nagu selline mingi identiteedikriis. Tegelikult kui see nii-öelda seda filmi tagasi keerid Martin räägib seal selgelt sellest, et ta on endiselt sihukene seikleja, nagu kodu on seal, kus on seljakoti seljakotis, endal aluspüksid. No vot, aga see, et ta tahaks töö eest palka saada, see on hästi inimlik soov, ütles, et Martin on kõik endast andnud, teatud ajab suuri asju, aga tal ei ole raha selleks, et osta lapsele süüa, eks ju. Ma arvan, et selliseid kõige paremas mõttes nagu idealist ta on veel teisigi, maailm võiks talle kuidagi vastu tulla, eks ju. Ma arvan, et Martin oleks üks, kes, kellel võiks anda lihtsalt nii-öelda elamisstipendium selleks et ta saaks nagu suuri asju ajada. Te kuulasite saadet Tartu möliseb. Tänases saates oli Kadi Polli tutvustamas näituseprojekti Boschi ja broiseli maali variatsioonid teemadel varia Hansar Kultuurikatlas toimuvast ning Indrek Grigor rääkis Jaan Tootsen iga uue maailma seltsi filmist. Kohtumiseni järgmises kunstiministeeriumis. Kunstiministeerium toimub klassikaraadio neljapäeval kell 21.