Oktoobrikuus on eetris viieosaline saatesari tuntud ja tundmatu list friends listi 200., sünni ja 125. surma-aastapäeva tähistamiseks. Sarja autor on Maia Lilje. Saatesarja tuntud ja tundmatu list teine saade. Noorus ja rännuaastad. 1820. aasta novembris oli kogunenud krahv Michali esteraasi lossi presburgis hulk Ungari aadlikke et kuulata üheksa aastase imelapse Franz Liszti klaverimängu. Kaks päeva hiljem kirjutas kohalik kriitik selle kunstniku erakordne valmidus kiire ülevaade raskematest paladest, mis talle ette antilehest lugemiseks äratasid üldist imetlust ja õigustavad suuri lootusi. Juba aasta varem oli noore kunstniku isa Adam list kirjutanud tema vürsti kuule kõrgusele Nicolaus esterhaasile palvekirja toetada arengus kiireid edusamme tegeva poja õpinguid mõnes suure meistri juures Viinis. Saamata kirjale positiivset vastust, oli ta otsustanud lõpuks maha müüa kogu oma varanduse ning 1822. aasta mais sõitis ta koos poja ja naise annaga Viini. Adam list oli sündinud 1776. aastal Ederstalis kooliõpetaja peres ja oli saanud korraliku hariduse Ungari valdusse kuuluvas presburgikatulikus gümnaasiumis ning liitunud 18 aastaselt Francis Khani orduga. Siis alustas ta ülikoolis filosoofiaõpinguid, mis rahapuudusel jäid pooleli. Olude sunnil oli ta asunud just esterhaasi teenistusse majandusprakti kandina. Tema kutsumus oli aga muusika. Ta oli võimekas amatöörklaveri ja viiulimängus ning tegutses solistina Haydni ja 1804.-st aastast Mozarti õpilase Hummeri juhatatud ester asi kuulsas kapellis. Seal puutus ta kokku suurte meistrite, Haydni ja Beethoveni, ka osales 1807. aastal Aizen statis ka vürst Nikolaus. Teise tellimusel valminud Beethoveni missa C-duur esiettekandel mida juhatas helilooja ise. Ametikõrgendus viis ta peagi Aizen statist 50 kilomeetrit eemal asuvasse Raidingisse. Peagi abiellus ta Viinis toatüdrukuna töötanud Marianna laageriga ning 1811. aasta 22. oktoobril sündis, et nende ainus laps Frans hiljem ungaripäraselt ferens katoliku kiriku ristimisregistris risAga nimega Franciscus. Oma esimestel eluaastatel oli poiss sageli haige ja ema sõnul surmale lähedal. Franz käis taastad Raidindi saksakeelses rahvakoolis, õppides vaid elementaarset lugemist ja arvutamist. Liston hiljem sageli kahetsenud, et tema haridustee nii lühikeseks jäi. Ei ajalugu, geograafiat, võõrkeeli kõnelemata Ungari keelest. Kõik omandas ta hiljem autodid aktina. Ehkki ta kasvas talupoeglikust keskkonnas, ümbritses teda isale külla tulnud kapelli kaaslaste ansamblimäng puldil sageli haidi teosed. Siis külas heliseb mustlasmuusika. Pühapäevastel jumalateenistustel kõlab kirikulaule. Siin olid tulevase helilooja loomingu lätted. Kõik talletus tema mällu ja isa vaimustus lapse jäljendamise oskusest. Peagi oli selge, et poiss peab saama parema õpetuse kui isa poolt antud klaveriharmooniatunnid. Taskus viielt Ungari aadlikud stipendiumid saadud 600 kuld. Nad sõitsid listid 1822. aastal Viini et õppida Beethoveni õpilase Karl CERNi juures. Tšerni sõnul ilmus tema ette kahvatu ja kidura välimusega laps. Mäng oli täiesti korratu, ebapuhas segane ja sõrmestikus taipas ta nii vähe, et näpud üsna suvaliselt mööda klahve jooksid. Ta mängis Bachi, Mozarti, Beethoveni ja niinimetatud särava pliini kooli Klementi, Hummeri, kraameri, riisi ja Moshesse teoseid. Aga lehest lugesin üliosavalt ja improviseerin fantaasiarikkalt. Peagi võis Tšerni kinnitada. Mul ei ole kunagi olnud nii innukad anda rikast ja hoolsalt õpilast. On hämmastav, kui vähe mõjutas tollane repertuaar realisti juba varastel aastatel loodud teoste väga isikupärast. Kuuldud muusika oli rahvatantsutöötlus 12 aastase listi sulest. Õpetaja ülesanne oli panna listi klaverimängule kindlad tehnilised alused. Imelapse päevaplaan oli rangelt organiseeritud hommiku poolikuti, harmoonia lehestlugemise tunnid tollal juba raugastunud Antonio sallieri juures õhtuti klaveri tunnitšerni pool. CERNi kindel nõue oli, et tema meister õpilane liiga vara avalikkuses Te ei astuks. Listi esimene etteaste toimus Viinis, aga siiski juba 1822. aasta detsembris. Kavas ka Hummeri A mul kontsert ja mõni kuu hiljem esines ta väikeses reduut saalis. Legendi järgi viibinud kuulajate hulgas ka Beethoven, kes etteaste lõppedes andnud tema laubale prohvetlikku suudluse. List on hiljem ise väitnud, et sellest sümboolsest suudlusest algas tema pianisti karjäär. Peagi andis ta esimesed kontserdid Kappestis. Sealne tormiline vastuvõtt äratas temas esmakordselt rahvustunde. Ühes tollel trükist ilmunud kogumikus oli Schuberti, Tšerni kummeli ja teiste autorite kõrval kalisti esimene Viinis valminud kompositsioon et tööblikult kiirete passaažidega variatsioonid diabelli valsi teemal. Vaatamata Tšerni vastuväidetele leidis isa, et viin oma kumised ammendanud Mozartit mitte eeskujul, kellega 12 aastast ferensid. Sageli võrreldi tähtis ka tema oma poja moodsasse Euroopasse, Pariisi ja Londonisse viia. Adam listi ambitsioonidest annab tunnistust osavalt koostatud palvekiri tollal mõjuvõimsale riigimehele Meternichile kelle sekretäri poolt Pariisi ja Londoni saatkondades lähetatud soovituskirjad lisades sinna jõudes juba ees ootasid. Adam listist oli saanud iseseisev kontserdikorraldaja ning reis Pariisi peatustega esinemisteks. Münchenis, Augsburgi, Stuttgardis ja Strasbourgis olite perekonnale toonud sisse summa, mis ületas neljakordselt isa aasta palgavürst Ester Haasi teenistuses. 12 aastasest ferensist oli saanud perekonna ülalpidajad. 1823. aasta detsembris saabuti postitõllas Pariisi mis elanike arvult ületas vini kolmekordselt. Ehkki Pariisi üldilme oli veel üsna keskaegne. Alles 1800 viiekümnendail aastail hakkas kerkima Hoffmanni kavandatud moodne kesklinn ja uhke Grand Opera. Oli siin tunda uut revolutsiooni ja romantismihõngulist atmosfääri. Pariis oli paljude Euroopa vaimuinimeste Meka kui alguses tabas lisse ootamatu tagasilöök. Poiss ei pääsenud Pariisi konservatooriumi itaallasest direktor luidžigi rubiini viitas ettekirjutusele, mille kohaselt ei olnud välismaalastele õpetust selles asutuses ette nähtud. Veel aastaid hiljem kirjutas list haav oli liiga sügav ja veritses. Kaua leiti eraõpetajad teoorias Antonil Reisa ja kompositsioonis Verdinandopeeri näol. Kummaltki poolt ei toimunud õpetus kindlatel metoodiliste alustel, pigem oli tegemist muusikalise nõustamisega. Realisti akadeemiline klaveriõpetus oli aga lõppenud ja ta oli vaid 12 aastane. Esimeste Pariisi tuttavate hulgas olid vendades klaverikonstruktorid, Erarid list, külastas neid tihti ja sai proovida uudse mehhanismiga. See tähendab topelt Repytitsiooniga instrumente, mis võimaldasid eriti tundliku ja kiiret klahvi puudutust. Erarid nägid kohe ka kaubanduslikke koostöövõimalusi. 13 aastasest poisist sai eksklusiivne Erar pianist tornes kõrgem seltskond uut imelast kuulama. Juba kolm kuud pärast saabumist Pariisi oli ta siin üles astunud 38 korda. Seenior kasseeris igalt esinemiselt enam kui 100 franki. Veebruaris 1824 sai ta ühe kontserdi eest juba 2000 franki ning orkestriga kontserdi eest Itaalia teatris oli puhaskasu 4711 franki. Need olid hiiglasummad. Kogu Pariis oli noorest Virtoosist vaimustatud. Temast valmis litograafia, mille originaal riputati üles Loovris. Temast kirjutades kasutasid prantslased kangekaelselt veel aastaid nimevarianti lits. Lõppeti väike lits, öeldi hellitavalt. Erarid viisil tähendab see Londonisse, kus ta muu hulgas esines Windsori lossis ka kuningas George neljanda külalistele mängides popuriisid Hummeli, Tšerni ja Beethoveni teostest ning improviseerida repertuaari rikastamiseks oli ta hakanud looma improvisatsioonilist transkriptsiooni tollal Pariisis ülipopulaarsete Itaalia ooperimeistrite Rossini ja spontiini teemadel, mille briljantsed bravuurselt stiili rõhutavad, nende peal kirjadki. Pariisist tagasi alustas 14 aastane liist oma ainukeseks jäänud ooperid onsantsio ehk armastuse loss komponeerimist nisse 1825. aasta oktoobris lavale tulles erilist tähelepanu ei pälvinud. Aasta hiljem valmisid 12 etüüdi Bachi Haateka eeskujul kavandatud 40 kaheksaosalisest tsüklist alates Klementi kogumikust gradused. Barnas oli, et tööd saanud populaarseks Kaczerni Moshellesse ja kalk Breneri sulest. Kuid 15 aastase listi tüüdid on esimesed poeetiliselt kujutluspildid, kunstipärased, tundeelamused selles žanris. Ta töötas neid veel korduvalt ümber. 1838. aastal pealkirjastas ta need suurte tüüdidena 1851. aastal lõplikult kunstilise vormi. Valatult sai tsükkel pealkirjaks transtendentside tüüdid. Lihtsalt pühendas need oma õpetajale Karl Tšernile. Kuulakem ühte neist number viid bee tuur algversioonist ning sellest välja kasvanud trantsendentsed etüüdi pealkirjaga virvatuled. Kuivõrd originaalse tulid tema muusikalised mõtted juba neil varastel aastatel? 1827. aasta kevadel toimus listi kolmas Inglismaareis. Enne seda esines ta prantsuse linnades bordoostu luusis Marsseys joonist iroonis siis Šveitsis, Genfis, lutsernist. Reisid olid seotud kõige muu kui mugavustega tõllaga läbiti vaid umbes 10 kilomeetrit tunnis. Näiteks teekond Pariisist Genfi kestis kolm täispikka päeva. List pidas reisidel päevikut juba prantsuse keeles. Sealt ei leia sündmuste või reisielamuste kirjeldusi. Pigem oli see omapärane poeetilise religioosne album arutlustega, mis annavad aimu 15 aastase noorudki sisekonfliktidest. Esmakordselt sõnastas ta siin ka oma soovi saada vaimulikuks. 1827. aasta hilissuvel varises aga kogu senine elukorraldus kokku. Tagasi Londonist puhkasid nad põhja prantsuse sadamalinnakeses Pulonzurmeeris, kus isa haigestus ja peagi suri. Ta oli vaid 50 aastane. Isa oli listi kõrval alati olnud. Kirjades ei maininud tammuma naispea kunagi. Emaroll sai oluliseks alles listi edasises elus ka tema tulevaste laste kasvatamisel. Isa surmaga ei lõppenud üksnes lapsepõlv, vaid imelapse karjäär. Ta pidi elatist teenima ema ülal pidada. List alustas harmoonia ja klaveritundidega. Enamasti käis ta õpilaste kodudes mõnda aega ühes tütarlaste koolis. Ta hakkas suitsetama ja jooma, sõi ebaregulaarselt ja magas vähe. Ebaterve elulaad saatis teda elu lõpuni. Listi õpilaste hulgas oli tollal ka prantsuse rahandusministri Krafteeerrsanud kriki tütar Karoliina. Kiindumus oli vastastikune ja pettumus seda valusam, kui Karoliine isa noorele armastusele otsustavalt lõpu tegi. Listile oli selgelt mõista antud nende seisusevahet ja see riivas sügavalt tema uhkustunnet. On leitud, et tema nõrkus aumärkide ordenit ei aaderlikke tiitlite aristokraatlikus vastu. Laiemalt sai alguse just siit. Oma hingevalule otsis ta vastukaja luules ning kirjutas esimesed laulud Victor Hugo tekstidele. Üks neist, oh kui ma magan, on küll pisut hilisemast ajast uhkume maganud tulema voodi juurde nagu Laura, kes end kord Petralkale innustas. Isa surm, esimene pettumus, frustreeriv, õpetaja töö. Tagajärjeks oli sügav hingeline kriis. List tõmbus enesesse, levisid kuuldused tema surmast. Aeg-ajalt osales ta siiski mõnel kontserdil, kuid jättis tegemata. Tunde käis sageli kirikus ning luges religioosseid filosoofilisi raamatuid. Kaks meest, kes listi mõttemaailma tollal kõige olulisemalt mõjutasid nagu ka muusikalist mõtlemist, olid luuletaja ja poliitik, lamartaan ning vaimulik filosoof Abela mene. Poeetiliselt religioosset harmooniat on nende ühiste arutluste ja mõtiskluste muusikaline väljendus. Prantsuse uus kirjandus oli rikas, suurtest nimedest koosin ankur, palsam. Merime, mis lamarte Neiblist luges ja mõnega neist suhtles ka lähemalt. Kõik, mida nood kirjanduses oluliseks pidasid iseäralikku ekstreemse, grotesksed deemonliku kunsti pärast kujutamist, religioossete tunnete ja panteistliku, looduse nägemise väljendamist, ühiskonnast põgenemist, kaugustesse, mäe kõrgustesse, sügavustesse, fantaasia ja fantastika maailma olilistinatuurile omane ja kandus tema järgnevate aastate loomingusse mille parimaks näiteks on palad pikka aega valminud kolmeosalisest tsüklist rännuaastat. Ta leidis endale Pariisis muusikalised eeskujud, need olid kumbki omal moel. Nik kuulub aga niini ja ektoorberlioos. Bellioosi fantastiline sümfoonia otse kutsus kriiskavalt teravaid orkestri värve klaverile üle kandma. Lihtkirjutas nagu oleks tegemist püha teksti tõlkimisega, püüdsin ma kohusetundlikult mitte ainult sümfoonia kogu ehitist vaid ka kõiki üksikefekte, kõiki toonia rütmikombinatsioone klaverile üle kanda. Terioosi esialgu tõrjuvat vastuseisu leidnud teost pidas ta vajalikuks oma kontsertidel korduvalt esitada. List liitus sans Simoni mõttekaaslastega ning jagas nende sotsiaalutopistlik vaateid õiglasest ühiskonnast. Selle tulemusel sündis hiljem tema essee pealkirjaga kunstniku olukorrast ja kohast ühiskonnas kõneldes muusikud Ta sotsiaalse ja materiaalse tunnustatuse vajadusest. Lõplikult äratasid teda targiast, kuhu ta sügavas kriisis oli vajunud. Kaks Pariisi raputanud sündmust 1830. aasta juulirevolutsioon mille järel alustas ta oma visandeisse jäänud revolutsiooni sümfooniat ning paganiini kontserdid 1831. aasta märtsis. Puhtmuusikaliselt oli tal paganiinilt vähe õppida. Eelkõige uriseb virtuoosse tehniline vabadus, lavaline lummus paga nimi oli romantilise kunstniku sümbolkuju ja listi jaoks peamine tema ning andis tugeva impulsi oma tehnikaga edasi töötada. Mõista tema enda nii ülistatud tootlus on veel kaugel täiuslikkusest. Pärast paganiini kontserti kirjutas ta Šveitsi pianistina Pier vorstile. Juba 14 päeva töötavad mu vaim ja sõrmed kui neetud koomeros piibel plaat, Don Bayron. Kuu lamarte satub Pria, Beethoven, Bach, kummel, Mozart, Veeber on kõikjal mõnda vastudeerin, neid usutleb. Kugistan neid aplalt peale selle harjutama neli kuni viis tundi päevas, Terce, Sekste oktaavi, Dremonuid, petitsioone, kadents ja nii edasi. Ah kui ma ei lähe hulluks. Minu staaž kunstniku Beati valmisid pianistlikud kaelamurdvat Campanella'st, paganiini haamul viiulikontserdi rondo teemale ning viis bravuur stuudiumi tema kapriiside järgi. Paganiini järel tuli Frederick Shop, kelle kontserti list kuulas Pariisis 1832. aasta märtsis. See avas talle klaverimängus ja muusikas taas uue maailma täpse, elegantse, samas sügavalt rahvusliku klassikalistesse vormidesse valatud peenelt, ornamentaalsete meloodiate, värskete rütmide ja harmooniatega. Kaks pool aastat hiljem astusid nad koos üles topilli muusikainstituudi saalis mängides listi suurt duot kahele klaverile ja Moossellesse klaveriduot neljale käele. Üks ühine esinemine oli veel Erary muusikasaalis paar aastat hiljem. Nende sõprus ei olnud pilvitu, kuid list ei lakanud sopääni kunagi tunnustamast. Mängis tema teoseid ja mõni aasta pärast Schopeanis surma kirjutas temast raamatu Feres listi. Pariisi aastate lõpus ilmus tema ellu naine. Kaunis intelligentne, kirjanduslikult andurit, kas majanduslikult kindlustatud, kuid õnnetult abielus ja kahe lapse ema, krahvinna Mariita kuu kellega kooselu tollaseid konventsiooni arvestades oleks Pariisis olnud võimatu. Koos sõidavad nad šveitsipaazelisse Jakentsi, seejärel Itaaliasse. See näib romantilise põgenemisena loodusse vabadusse kirjanduse ja kunstimaailma, mis nüüdsest lifti loomingut kauaks toitma jääb. Kuid sellel põgenemisel on hiljem omahind. Nad leidsid end esmalt paikadest, mis otsekui avanesid kuuri kiriromaani oobermanni org lehekülgedelt. Seal enam ei tea, kus on taevas ja kus mäed või kus me õieti seisame, kui me pinda oma jalge all enam ei leia ja kus pole enam Horizon kus mõtted muutuvad ja tundmatud tunded meid tavalisest elust eemale viivad. Kus kõrguste helid äratavad meis veel sügavamaid kestvamaid muljeid. Veel aastaid hiljem ütles list, see on raamat, mis alati mu valu summutab. Oma rännuaastate esimese vihiku neljandale palale annab lihtpealkirja oobermanni org. See kõneleb stiilipöördest tema muusikalises mõtlemises ja seda teost kuulas või mängis ta oma viimastel eluaastatel kõige sagedamini. Marida kuus leidis list mitte ainult kirgliku armastaja, vaid laiakirjandusliku silmaringi ja religioosse mõttelaadiga kaaslase kellega koostöös valmisid mitmed artiklid ja esseed. Kaks aastat rändasid nad koos mööda Itaalia linnu Andres, kõikjal kontserte, ammutades elamusi ja inspiratsiooni, mis toitsid veel kaua tema loomingut, kui nimetada vaid kahte järgmist vihikut tsüklist rännuaastad. Oma mehest lahutatud, sünnitas Mariilistile kaks tütart ja poja plandiinikosima ja Danieli, kuid lapsed elasid neist lahus võõrast või lifti ema hoole all. Blondiine Daniel surid noores eas. Väga kõrge eani elanud kosilast sai halsfal töölow ja hiljem Richard Wagneri abikaasana üks tolle aja tähelepanuväärsemaid naisi. Piegi kujunesid kaks probleemide ringi, mis nende suhteid pinge Stasid ja lõpliku lahkuminekuni viisid. Esiteks oli seal risti vastuoluline kunstniku isiksus, kes ühelt poolt vähemasti sõnades igatses elus üksinduses, kus ta surematuid vaid väiksele mõttekaaslaste ringile mõeldud muusikat oponeeriks. Ja teisalt, nagu ta kirjas marile väitis JAAN reputatsiooni ja raha hea kui neid mõlemaid korraga. Ja kui Genfis tekkisid rahalised probleemid tegilist hulganisti tollal populaarsete meloodiate töötlusi seega muusikat, mida ta alles hiljuti oma artiklis kütteseerias oli teravalt kritiseerinud. Teine probleemide ring nende kooselus oli seotud listi suhetega, teiste naistega. Kolis 1839. aastal alustas oma rändvirtuoosi karjääri sõitis Marii üksi Pariisi, kus ta jätkas oma kirjanduslikku tegevust Daniel Sterni nime all. Nende lõplik lahkumine toimus viie aasta pärast laste kasvatamises, kes olid jäänud listid ema hooldekohustuste kandma materiaalset vastutust. Keelasega Mariil nendega igasuguseid suhtlemise aastaid ei külastanud list neid ise kordagi. Selle kulist elas Itaalias, oli Pariisi vallutanud Viinist pärit pianist Sigismund Taalberg ja Pariisis puhkes äge diskussioon nende paremuse üle. Publik lausa ootas pianistliku duelli, mis leidis aset 1837. aasta 31. märtsil ühe mõjuka vürstinna majas. Paar nädalat varem oli ajalehes Lemine Strel kirjutatud moos lesk Alprener. Šotaanlist ja herts on suured kunstnikud ja nendeks ka jäävad. Aga Taalberg on uudse kunstiavastaja, millega seni eksisteerinud kuidagi võrrelda ei saa. Taalberg pole üksnes maailma juhtiv pianist, vaid äärmiselt silmapaistev silma ja veel enne seda oli ilmunud Talbergi halvustav artikkel listi sulest mis kirjutaja mainet kõigi silmis kahjustas. Pärast nende ühist kontserti kirjutas kriitik statiklistile vastuseks. Te olete suur kunstnik ja teie talent mõõtmat. Teie võime igat laadi raskusi ületada võrreldamat. Aga te olete suletud kooli järeltulija, kel midagi pakkuda ei ole mitte aga uue kooli esindaja. See mees on ta. Vaadake, siin on kogu erinevuste ja mõlema vahel. See oli lifti pianistlikus karjääri suurim väljakutse ja ta pidi ennast nüüd kogu Euroopale näitama või nagu ütles iga hinna eest publikult aplausi teeninud listi, ärritasid konkurendi kordades suuremat honorari samavõrd kui tema aristokraatlik päri. Listi randvirtuoosi aastad algasid Viinis, Need olid täis tõuse ja mõõna isiklikus elus. Edu ja ka ebaedu lavaelus. On võimatu üles lugeda tema sadadesse ulatuvaid kontserte tsiteerida ülistavaid või mahategevaid arvustusi, nimetada inimesi, muusikuid, vaimuinimesi, igast vallast, poliitikuid kroonitud päid, kellega ta oma rännuteedel kohtus hinnanguid ja ametlikke austusavaldusi, mida talle omistati. Euroopas vallandus Haine sõnul tõeline liistumaania. Aastail 1839 47 sõitis list risti ja põiki läbi kogu Euroopa tuhandeid kilomeetreid tõllas laevas ja kus juba võimalik rongis viimist Moskvani Kopenhaagenist, Gibraltar ini, Edinburghis, Konstantinoopol, lini, Peterburist, Portugalil 230 linna umbes 600, mõnedel andmetel koguni 1000 kontserti. Listi põhjalikult dokumenteeritud ja arvudes fikseeritud. On teada, et Prantsusmaal andis ta neil aastail 90 kontserti ja vaid üheksa Pariisis linnas, mida ta erinevail põhjustel vältis. 30 kontserti Madalmaades üle 20 Suurbritannias, 18 Hispaanias ja Portugalis 40, Venemaal ja Poolas üksnes Saksamaal andis ta kaheksa aasta jooksul üle 300 kontserdi 80. linnas. See on nagu Vello registri aaria. Kõikjalt leidis ta loomingulisi impulsse ja töötles erinevate rahvaste muusikat. Periooditi esines ta iga päev. Tänapäeval on ühe pianisti selline töökoormus mõeldamatu. See oli ülimalt kurnav eluviis, mida ta sageli stimuleeris kohvi, sigarettide ja alkoholiga list esines sageli haigele. Ja kui ta Inglismaal tõlla avariis vigastas vasaku käe mängisin terve kontserdi Londonis vaid parema käega. Ta polnud õnnelik. Ta oli rändmustkunstnik Veiderdaja, nagu ta ühes kirjas marida kuule tunnistas. Kuid paljud võrdlesid teda poeetiliselt rapsoodi Oraatorina, kes suurimasse kaasa haaras. Missugune oli listi nende aastate repertuaar sisaldas palju muusikaliselt väärtuslikku enam aga publikule meelepärast, vaid nii-öelda pianistliku tulevärki pakuvad Beethoveni ja perioosi, sümfooniat, tehniliselt kaela, murdvaid, klaveriseadeid, töötlusi Mozarti tunitseti, Meyer, Beria, Rossini ooperite teemadel. Ühe Londoni kontserdi järel, mille kavas oli ka Rossini ooperi Wilhelm Tell avamängu klaveriseade kirjutas teemsi kriitik. Ehkki Rossini täiuslikumaid, orkestri partituur ei ole me kunagi kuulnud sellise rikka orkestraalse väljenduslikkusega mäng. Mis ettekande vaimu ja terviklikkus puutub, küllap jääks iga orkestri esitus kaugele maha listist. Ning tunnistagem, on kujuteldamatu, kuidas see kõik 10 sõrmega teostatav on. Listi ettekannet on võimatu kirjeldada usutavalt neile, kes seda kuulnud ei ole. Sageli mängis ta šotanniet tööde Valsema, Surkasid nendersoni ja Weberi virtuoosse klaveriteoseid. Transkriptsiooni kõrval esitas ta sageli ka palu oma rännuaastate esimesest ja teisest vihikust. Kontsert, et tööde küll nois varasemates versioonides, mis oma lõpliku viimistluse said paljude teiste teoste kõrval alles aktiivsest kontserditegevusest loobumise järel vaimaris. Selles lihtsalt oli üks esimesi pianiste kes oma kontsertidel esitas Bachi Goldbergi variatsioone prelüüdi ja fugasid hästi tempereeritud klaverist ning tema oreliteoste klaveriseadeid. Ka mängis ta Beethoveni tollal veel vähetuntud hiliseid sonaate A-duuri oopus 101 hammer, klaver, sonaati, oopus 106. Ast tuur, sonaati, oopus 110 jätzee mulju, Opus 111. Üks Londoni kriitik pidas vajalikuks rõhutada frantslist on Beethoveni mõistmisele enam kaasa aidanud kui ükski teine meie ajainstrumentalist. Listi mäng leidis teravat irooniliselt halvustavat kriitikat. Väideti, et ta mängib taltsutamatult ja liialdustega suhtub liigse vabadusega nooditeksti, et tema mäng ei vasta muusika vaimule. Tema kontsertitel kirjutati Pam Flete iroonia või otse groteski kõverpeeglis nähtuna. Neil pole aega siinkohal lugeda. Ometi tasub tsiteerida mõningaid autoriteeti. Näiteks kirjutas Robert Schumanni pärast Riski kontserte Dresdenis elatskis. Ta on tõesti väga erakordne, ta mängis novel ette seedur fantaasiat, mille muide humal liftile oli pühendanud. Siis siis mul sonaati, mis mind täiesti liigutasid paljus teisiti kui mina olin mõelnud Agakeni reaalselt õrnuse ja Uilusega oma tunnetuses. Ja kolm päeva hiljem kirjutas Clara Schumanni oma päevikusse. Kõigil eelmistel päevadel polnud midagi muud kui Dyneegiasopeed muusika ja šampanja, krahvid ja ilusad naised lühidalt juures kummuli kogu meie elu. Ja me armastasime kõik teda pööraselt mängisite oma kontserdil jälle nagu jumal ja furoori kirjeldamatu listi sageli eksalteeritud, mängi säästvalt ka klavereid. Kui nii mõnigi kord purunesid tema käte all klaverikeeled olles pigem küll mõne instrumendi nõrgast konstruktsioonist. Nii Lewis müüd listist kui klaveri lõhkujast. Üht sellist kontserti juhtus kuulama ka Clara Schumanni, kes meenutas kolm klaverit, purunenud, aga kõik oli geniaalne. Aplaus, kohutav kunstnik ise mitte piinlikust tundev ja armastusväärne. Kõik oli uus ja ennekuulmatu. Vaidlist. On huvitav lugeda, missugust vastukaja äratas lifti esinemine Peterburis 1842. aasta aprillis ja meenutada siinkohal sedagi, et teel Neevalinna andis ta kaks kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Noor kriitik Vladimir Stassov tunnistas, et oli esialgu täis arvamusi selle tema sõnul edeva imelooma suhtes ega osanud leida tantale sarnaneva Firentserliku profiili ja võimsa blondi juuksepahmakaga kuulsuses midagi head. Pealegi olnud talle vastumeelt tema ordeni kultus ja kunstlikud maneerid pöördumisel inimeste poole, kes teda kõnetasid. Ometi langes ka temalisti mänguvõrku. Stassov kirjutas pärast kontserti olime nagu meeletud, mina ja see Row vahetasime vaevu paar sõna. Siis vandusime teineteisele seda päeva aprillis 1842 igavesti pühaks pidada ja kuni hauani ühtki silmapilku sellest unustada. Me olime nagu armunud, nagu mõistuse kaotanud. Pole ka ime. Me polnud siiani midagi taolist kuulnud ja ülepea polnud me kunagi vastamisi seisnud nii geniaalse kirgliku deemonliku natuuriga kes kord orkaanina kohiseb ja siis täit õrna ilu ja graatsiat kiirgama. Tsitaate siit ja sealt lugedes võiks samas vaimus jätkata või loetleda kümneid ja kümneid teoseid, mida list oma kontsertidel esitas? Võin nimetada arvukaid teoseid, mida ta neil esinemistest küllastatud aastatel komponeeris klaveripalu, laule, vaimulikke, ilmalikke ja patriootilisi kooriteoseid. Juba 1008. 142. aastal tundis, et on oma turnedest kurnatud. Detsembris kirjutas ta marida kuule Pariisi, ma ei varja, et juba kolm aastat ei ole mu elu midagi muud kui rida palavikulisi, sageli enese poolt põhjustatud ärritusi, mis ning tülgastuse ja süüme piinadeni viivad. Ma pean elujõudu, raha ja aega raiskama, saamata vastu mingit rahuldust olevikust või tulevikulootustest. Te kindlasti usute, et ma võiksin seda lihtsalt muuta, kui ma tahaksin. Aga uskuge, see ei ole lihtne. Ja edasi ma olen võrrelnud mänguriga. Ma võiksin end võrrelda ka mehega, kes kündmata külvamata pookimata üle põllu läheb ning lilli, vilju, puid ja seemneid tuulde loobib. Oleks tähtis, et ma sellele elule täisreise väsimust ebameeldivusi lakkamatuityneesid ja Suareesid vastu hakkaksin. Lihtsalt pidasin silmas seda, et need aastad pakkusid liiga vähe loomingulisi tulemusi, heliloojana tulemusi, mis oleksid teda rahuldanud. Nii näemegi, et suur osa juba Pariisis, Šveitsis ja Itaalias loodust. Et tüüdid, palad rännuaastate mõlemast vihikust saavad lõpliku kuju alles viiekümnendail aastail. Vaimaris. Lihtsalt oli jõudnud otsusele pianisti karjäär lõpetada ja leida koht, kus pühenduda komponeerimisel. 1848. aastal siirdus ta vaimarisse, kus ta oli juba 42. aasta septembrist nimetatud Sugina Maria Pabluna õukonna teatri kapellmeistriks. Listi tegevusest vaimaris kõneleme sarja järgmises saates. Veel enne. Aga tema 1830.-te aastate lõpus tihenenud sidemetest Ungariga kus teda kõikjal tervitati ja austati kui rahvuskangelast ja kus tema patriotismitundest laetud muusika oli saanud rahvuslikuks uhkuseks. 1840. aasta jaanuaris aset leidnud tähelepanuväärse kontserdi järel kus kavas oli ka Rakoshi marss ulatasid kuus pidulikus rahvusrüüs aadlik. Listile vääriskividega kaunistatud au mõõga kallis. Oli sündmuse puhuks lasknud endale õmmelda rahvus nagu seda nüüd maanlaski näha või. Kuid vastas austusavaldus. Teleprantsuse keeles. Kontserdi järel kirjutas üks kriitik. Kunstide klaver pühitsesid täna triumfi jalist klaverivürst. Vastupidiselt sõnadele keegi ei ole prohvet oma kodumaal koges spontaansemalt ja tormilisemat vaimustust, mida tema ilmumisel väljendati, mida ei saa endale ette kujutada. Listist oli saanud Ungari iseseisvuspüüdlustes sümbolkuju kooli, seda ungarlaste jaoks olnud juba enam kui sajandi vürst rakus. See oli teine saade sarjast tuntud ja tundmatu list, mille autor oli Maia Lilje ja helioperaator Katrin maadik. Säras listi muusikat esitasid Leslie Howard, Boriss Berezovski, Toomas Hämpson, seorditšifra Andrejev, Ots ja Alfred brändel.