Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, teisest augustist. Toimetaja on Mall Mälberg. Valitsusliidu erakonnad Nad ei toeta roheliste esitatud eelnõusid, mis puudutavad riigikogu erikomisjoni loomist energeetikaküsimuste lahendamiseks ning energiamajanduse piga. Ajalise arengukava väljatöötamist osalemise eriistungjärgul otsustavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica liit lähipäevil. Sotsiaaldemokraadid on otsustanud istungjärgule minna. Valitsus kiitis täna heaks kõrgharidusstrateegia rakenduskava, mis näeb muu hulgas ette õppekavade otstarbekuse hindamist ja sellest tulenevaid kõrgkoolidevahelisi kokkuleppeid. Eesti Rahvusring häälingu uue maja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võit läks Taani. Uue hoone lahenduse autor on Erik Nobel. Võitja hinnangul kujuneb hoone maksumuseks umbes kaks miljardit. Omaani praeguste plaanide korral võiks uus maja valmis olla aastal 2012. Politsei loodab radariga härra süsteemi käivitamisega maanteedel liiklus rahustada. Trahvimine ei ole eesmärk omaette, kui politsei ootab seadusemuudatusi, mis praeguse keerulise ja aeganõudva tuvastamise trahve, mis protsessi efektiivsemaks muudaks. Ühe võimalusena nähakse sõiduki omaniku vastutust. Leigo järveteatris esietendub kuna selle suve suurim vabaõhulavastus, rooside sõda. Lavastaja Tõnu Lensmendi sõnul pakub lugu kõike jandist traagikani. Lõuna-Korea ja USA ei taha, et Talibani käes olevad Lõuna-Korea pantvangid vabastataks jõuga. USA sõnad kutsub Venemaad muutma oma otsust tavarelvastusleppest lahkumise kohta. Homme tuleb enamasti selge ilm, saartel võib vihma sadada. Sooja on 19 kuni 25 kraadi. Alustame meie endi ehk rahvusringhäälingu jaoks kõige olulisemast täna selgus rahvusringhäälingu uue hoone arhitektuurivõistluse võitja. Pidulikul tseremoonial käis Indrek Kiisler. Arhitektuurivõistlusele esitati ühtekokku 14 tööd, millest kvalifitseerus 12 võidutööd premeeriti 300000 krooniga. Rahaliste preemiatega märgiti ära veel neli tööd kuid üks töö oli teistest parem, kinnitas võitjad välja kuulutav ideekonkursikomisjoni esimees Jaak Raie. Esimene auhind läheb tööle nii väga ring hääl hinge. Elekter AS Taani. Tuisu tänavale tuleb uus hoone on peaaegu üleni klaasist, mille sees on läbipaistmatud seintega stuudioblokid. Hoone suuruseks on ligikaudu 21000 ruutmeetrit. Küsisin võidutöö lahenduse autorilt Taani arhitektilt Eerik nobelilt, miks ta kasutas just klaasi. Veel ütles, et kuna hoone on sügav ja suur, siis aitab klaas tuua sinna valgust. Lisaks teeb klaashoone avatuks. Võitja kasutas ära oma seniseid kogemusi Taani rahvusringhäälingumaja projekteerimisel. Ka ideevõistluse komisjoni esimees Jaak Raie kinnitas, et eelkõige imponeeris komisjonile võidutöö läbimõeldud lahendusi. Selle töö tegijad on kogemusega, nad olid endale selgeks teinud tele ja raadio, seal loomingulise protsessi kõik telgitaguseid ja sellega vastavalt juba nii-öelda tulevasse majja kavandanud sisse, millal kopp maasse lüüakse, millal kogu asi valmis on? See on selline küsimus, tähendab, ma oskan vastata tegelikult mõne aja pärast 2012 aastal on uus maja valmis. Siis on. Ma arvan tegelikult väga hästi asja juurde vahetsama, ülimalt optimistlik plaan. Et kõik kokku maksma läheb. Kui teha arvutused praegu ehituse ruutmeetri hind hästi jämedalt 25 kuni 30000 krooni ruutmeeter selle maja netopinnale ja seal üle 21000 ruutmeetri, mida lisanduvad siis veel koridorid ja muud asjad. Eks ta ikka sinna kumu kanti vähe kuskile miljardi juurde, aga mene kontrollarvutuse bene hetke pärast. Võtame ekspertiis arvamusel selle koha pealt. Igas aasta lõpuks, ma arvan, et on suurusjärgus teadlase. Võidutöö autor pakkus välja omahinna arvamuse. Erik Nobel ütles, et hoone maksab umbes kaks miljardit Eesti krooni, kuid täpset maksumust on praegu veel vara öelda. Täna lõuna ajal oli koos valitsusliidu eestseisus seal, kes samuti Indrek Kiisler Arutluse all oli roheliste soov kutsuda kokku 13. augustil erakorraline riigikogu istungjärk. Selleks vajalikud allkirjad on neil ka koos. Nad soovivad seal arutada ja vastu võtta kaks eelnõu. Esimene näeb ette kütuste energiamajanduse pikaajalise arengukava väljatöötamist Eestis on eelnõu soovib riigikogu erikomisjoni loomist energeetikaküsimuste lahendamiseks. Linn on koalitsiooni seisukoht? Küsisin seda sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehelt Eiki Nestorilt. Sisulise külje pealt on siis kaks eelnõud esitatud riigikogu otsus, üks, millele pannakse valitsusele kohustusi. Täna hommikul veel värskelt vaatusin kehtivaid dokumente, minu meelest on siin tegu põhiliselt nende kohustustega, mis valitsusel juba niikuinii samas selles mõttes seda otsuse eelnõu vaja. Ja teine on siis otsus kütuse- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks probleemkomisjoni moodustamiseks riigikogus. Tegelikult on riigikogusse komisjon ka olemas, tema nimi on majanduskomisjon. Nii et neile nagu kumbki eelnõu ei jätkunud niimoodi veenvat muljet selle kohta, et neid oleks kindlasti vaja vastu võtta. Kui sõbrad ja kolleegid siit riigikogu saalist on otsustanud riigikogu kokku kutsuda jõuda, siis tuleb kokku aga nende otsuste vastuvõtmiseks ma ei näe küll nagu mingit vajadust. Kas sotsid lähevad 13. augustil erakorralisel istungil, no ikka, kuidas siis Reformierakonna fraktsiooni juht riigikogus Keit Pentus? Reformierakond on otsustanud, et me ei toeta neid roheliste esitatud eelnõusid puhtalt sellepärast et ühtegi sellist tõsist sisulist seisukohta või programmiliste seisukohta nendes eelnõudes, mida toetada võiks, ei ole toetada eelnõud, mille sisuks on majanduskomisjoni dubleeriva komisjoni moodustamine. Noh, ei näe mingit põhjust sellel ausalt öeldes aga et kas, kas minnakse 13. augustil saali sele osas me ilmselt lähipäevadel kujundama oma lõpliku seisukoha, et et otsustanud oleme seda, et jämedell eelnõusid ei toeta, aga mis vormis see nüüd siis täpselt, et nii-öelda vormistatud saab, et, et see, siis selgub lähipäevil. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles, et nende erakonna eestseisus otsustab erakorralisel istungil osalemise homme. Valitsus kiitis täna heaks kõrghariduse strateegia rakenduskava. Kai Vare annab valitsuse pressikonverentsil räägitust. Ülevaate riigikogu kiitis sügisel heaks kõrgharidusstrateegia, et tagada Eesti kõrghariduse suurem rahvusvaheline konkurentsivõime rakendusplaan aastateks 2007 kuni 2009 lähtubki sellest strateegiast. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on igal etapil oma ülesanded ja praegu tuleb valmistuda üliõpilaste arvu järsuks languseks. 2016.-ks aastaks langeb 16 kuni kaheksateistaastaste elanike arv Eestis praegusega võrreldes üle poole. Praegu on kõrgkoolide tase ebaühtlane ja ministri sõnul tuleb seda ühtlustada, muidu tekivad tagasilöögid ka rahvusvahelises tunnustamises. Augustikuu jooksul on kavas moodustada töörühm, mis hakkab kõrgkoolide õppekavade kaupa tegelema otstarbekuse hindamisega, et vähendada dubleerimist. Otstarbekuse vaatevinklist hakatakse reguleerima kõrghariduse võrku, nii et koolituslube ei pruugi enam kõik kõrgkoolid saada, kellel oli üks tark inimene ette näidata ja on võimalik teha ka valitsusel ettepanekuid rohkem profileerida. Tõepoolest, Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli vahel on teki teineteise pealt ära tõmbamist mitmetel erialadel, kus, kus me peame mingeid otseseid lähiajal hakkama langetama näiteks humanitaar- ja sotsiaalteadlased, riigi teadlased. Tõnis Lukase sõnul on üks oluline punkt ka kõrghariduse kättesaadavus. Üliõpilaskondade liidu tehtud uuringu järgi 59 protsenti üliõpilastest käib tööl samal ajal, kui neil oleks korralikud õppetoetused, saaksid nad rohkem pühenduda ka ülikooliskäimisele ja, ja teaduse tegemisele. Eesti üliõpilaskondade liidu hinnangul ei lahenda valitsuses heaks kiidetud kõrgharidusstrateegia rakenduskava probleeme juhul, kui riigieelarves ei ole piisavalt vahendeid. Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Heimar Veldre. Rakenduskava tegevustega aga me oleme rahul, aga meile teeb muret rakenduskava finantsplaani poolt, kas ikkagi tuleb nagu nende tegevustele piisavalt raha taha? Meie jaoks on kõige suurem mune praegu õppetoetuste osa ja samamoodi ühiselamut osa õppetoetuste puhul. Praegu taotleb ministeerium 210 miljonit õppetoetuste jaoks. Aga see taotlusele lähtub hetkel kehtivast õppetoetuste süsteem, mis näiteks. Aga kuna me teame, et sügisel hakatakse välja töötama uut süsteemi, siis me peaks kindlasti arvestama sellega, et uus süsteem tuleb tänasest kallim, ta nõuab natuke rohkem raha ja selle peale olen meiega välja pakkunud, et vähemalt 400 miljonit peaksime planeerima selle jaoks. Tõnis Lukase kinnitusel on kõrghariduse rahastamise teema aina rohkem päevakorras. Juba tegutseb õppetoetuste töörühm ning peagi kutsutakse kokku ka kõrgharidussüsteemi rahastamise. Tüüris. Ekspress Grupp on pankadega kokku leppinud 43 miljoni euro suuruse laenu võtmise, et rahastada Delfi Grupi ostu, teatasid meediagrupijuhid täna. Ekspress Grupp ostab Delphi 54 miljoni euro ehk 846 miljoni eest krooni eest ja seega kasutab tehinguks 80 protsendi ulatuses laenukapitali. Ekspress Grupi enamusomanik Hans H. Luik ütles, et laenutingimused on soodsad, kuna need kujunesid võistlevate pankade pakkumiste tulemusel. Ekspress Grupi laenuandjateks on SEB Eesti Ühispank, Sampo Pank ja Nordea Pank. Täpseid tingimusi Ekspress Grupp täna ei avaldanud. Luige sõnul avaldab ettevõtte tingimused börsi vahendusel ja jätkame siit välisuudistega. Tõnu Karjatse. USAs Minneapolises varises kokku kiirteel asuv sild, surma sai neli ja vigastada ligi 60 inimest. Meedikutelt rattal on paljud kannatanud ka kriitilises seisus. Pealegi otsitakse õnnetuskohal veel kolmekümmet ohvrit, seega võib ohvrite arv veel tõusta. Võimude väitel pole alust arvata, et tegemist oli terroriaktiga. Juhtunud põhjus pole täpselt teada. Ajakirjanduse andmetel olid sillal käsil remonditööd. Sild varises kokku õhtuse tipptunni ajal, kui seal oli rohkesti autosid, teiste hulgas ka õpilasi täis koolibuss. Lapsed pääsesid siiski kergete vigastustega. Purunenud sild ühendas minna apolist naaberlinnas ainult kooliga ja seda kasutab iga päev ligi 200000 sõidukit. USA senat võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub Venemaad üle vaatama oma otsust osaluse peatamise kohta Euroopa tavarelvastusleppes. Senaatorid kutsusid Vene valitsus tegema koostööd ja teiste osapooltega, et lahendada olemasolevad probleemid ja töötada välja kooskõlastatud lähenemine uuendatud leppe jõustamiseks. USA seadusandjad nimetavad Venemaa ühepoolselt moratooriumi kahetsusväärseks sammuks. Samuti kutsuvad nad kõiki leppes osalevaid riike võtma ümber puhkenud vaidluste lahendamine prioriteediks kõrgemal poliitilisel tasemel. Lõuna-Korea ja USA on vastu Talibani poolt röövitud pantvangide vabastamisel jõuga. Riikide seisukoha avaldas Lõuna-Korea välisminister son Win soo pärast konsultatsioone USA asevälisministri John cropontega otse läbirääkimised Talibani kavandatud Homseks, teatavad Afganistani võimud. Eile lõppes Talibani seatud tähtaeg Afganistani vanglates olevate talimitte vabastamiseks. Taliban hoiab Omalt poolt pantvangis kahtekümmend üht Lõuna-Korea kristlast, kes rööviti Afganistanis kaks nädalat tagasi. Kaks pantvangi on praeguseks tapetud. Lõuna-Euroopa metsatulekahjudes kahjustada saanud territooriumi suurus on võrreldav kogu eelmise aasta jooksul põlengutest kahjustanud aladega. Euroopa Liidu andmetel on põlengutest kahjustada saanud pea 4000 ruutkilomeetrit maad. Kogu eelmise aasta jooksul sai põlengutest kahjustada kolme ja poole 1000 ruutkilomeetri suurune maa-ala. Juuli teises pooles vaevlesid kuumalaines Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka ja Itaalia. Täna teatas Hispaania, et Grand Canaria, Tenerife saarel levivate metsatulekahjude eest on evakueeritud ligi 12000 inimest. Maanteeamet paigaldab teede äärde radar, kaamerad, millega saab kiirust ületavad autojuhist pilti teha. Täna rääkisid maanteeameti ja politsei esindajad süsteemis lähemalt. Kai Vare vahendab. Automaatkiirust kontrolli teemaga hakati Eestis tegelema 2003. aastal, mil maanteeamet tellis uuringu, mida tuleks teha, et vähendada maanteel kiirusi ja tõkestada kiiruseületamisi. Eelmisel aastal muretseti liikuv radarkaamera, mille omadusi on nüüd proovitud ja tundma õpitud. Päästeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk ütles, et praeguseks on kaamera abil välja selgitatud ohtlikumad lõigud. Esimesed teelõigud on siin Harjumaa teedel Tallinna-Rapla teel, Tallinn-Pärnu-Ääsmäe, Haapsalu teedel ja Tallinn-Tartu maanteel ja mis kriteeriumidega need kohad valiti? Viie aasta jooksul peaks olema ühel kilomeetril toimunud rohkem kui neli liiklusõnnetuste ja liiklussagedus ööpäevas peaks olema üle 4000. Politseinikud ütlesid, et täna pildistas kaamera 169-st mööduvast autost kahtteist, aga nende kiiruseületus ei olnud suur. Liikuvaid kaameraid politsei käsutuses praegu üks. Järgmisel aastal on kavas teedele paigutada ka 40 statsionaarset kaamera. Kasti. Kuuse sõnul pannakse need Tallinn Tartu, Intel, Järvamaale ja Tallinn-Narva maanteel Virumaale. Kokku ostetakse neli radar kaamerat, mille asukoht hakkab muutuma. Kuusk lisas, et eesmärk ei ole mitte trahve teha. Tulemuseks ei pea mitte olema siin kohutav hulk neid trahvima. Määrus ei karistatud juhte, vaid tegeliku sõidukiiruse vähenemine. Liiklusmonitooringud näitavad, et teatud teelõikudel, kus on kiiruspiirang 90 kilomeetrit tunnis on ilusti ületavate juhtide arv kes sõidavad üle 100 kilomeetri kuskil 25 ja rohkem protsenti. Aga nende kaamerate kasutamine nii teiste riikides näitab seda. Kiirused vähenevad ja vähenevad ka liiklusõnnetused, mis on tingitud kiirusest, et tegelikult selle kaamerate eesmärk on ikkagi liikluskiiruste vähendamine normaalsuse piiridesse õnnetuste vähenemine. Eestis on kiiruseületajate karistamine kaamerapildi põhjal praegu üsna keeruline. Ei ole nii, et politsei saadab trahvikviitungi koju ja olgu makstud. Kui radarkaamera kiirusele tähest pilli teeb, tuleb autojuhi isik tuvastada, temaga ühendust võtta ja ta üle kuulata. Põhja. Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane hinnangul ei ole praegune süsteem kuigi tõhus ja vaja oleks seadusemuudatusi. Praegune seadus ei luba omanikule sellist trahvikviitungit koju saata, päris kindlasti tuleb seadust muuta, kuidas seda teha, ma ei tea. Parkimistrahvisüsteem ka ei töötanud, eks ole, see tasuline parkimine, mõeldi välja siis viivistasu tasulise parkimise eest ja see toimib läbi omaniku või vastutava kasutaja. Kuna siin tuleb ka välja mõelda mingisugune kiiruse ületamise maks, mida ta annab omanik ja, ja siis see asi ka toimiks. Saadame omanikule tšeki ja ootame, millal raha laekub. Leigo järveteatris esietendub täna selle suve suurim vabaõhulavastus, rooside sõda. Vambola Paavo käis enne etendust koha peal. Varem on Leigo tuntust kogunud tumedatele augustiõhtutel muusikapaigana, nüüd on pilk pööratud teatritegemisele. Pärisin Leigo peremehelt Tõnu Tammelt, kes siis teatri leidis, kas tema või teatrirahvas Leigo. Lavastajad lõikasid lõigu ühel päeval kolm aastat või isegi kolm, pool aastat tagasi tulid noored inimesed siia muru peale ja küsis, et ei tea, kas siin saaks teatrit teha. Meil oli see mõte liikunud küll selles suunas varem, aga ei osanud kuskilt otsast kinni hakata. Me oleme nii teatrikauged, inimesed ei võtnud midagi ette ja nüüd tuli koju ette. Loomulikult olin kohe nõus ja nii läks lahti. Õhtuhämaruses etenduva rooside sõja teksti on William Shakespeare'i näidendite põhjal kirjutanud Andres Keili. Lavastajatöö tegi Tõnu Lensment. Viimane kinnitab, et ajaloolist kostüümidraamat Leigole ei näe. Mäng toimub ideaalses ajas. Kostüümid on ajaloolise lõikega, aga mitte päris selle ajastu Ilus, selle ajastuga siin igatipidi külitud. Samas meil see mäng toimub siis, et mitte nüüd hirmutavalduta, aga ütleme, ta toimub siukses irreaalses ajas, mis kisub olema natukene tänapäevane. Vihjeks see, et meil on laval mõõgad, püstolid kõrvuti, kas ekspiran, fantastiline muinasjutu autorit, tema, need näidendid on väga tihedad muinasjutud, täis intriige, armastust ja sealt tulenevalt kaklust kuni sõjani välja. Seda võib vaadata, kui väga tihedat seebiooperit võib vaadata, kui väga romantilist melodraamat võib vaadata, kui andis traagikani välja. Tüki tegevus toimub 15. sajandi Inglismaalt, kus võistlevad kaks leeri punased ja valged roosid. See on lavastus võimust, rahast, armastusest ja naistest. Polegi vahet, kas laval toimetavad Inglismaa kuningad või võiks see olla ükskõik kes meie hulgast. Rooside sõjas kaasaga ansambel Ultima Thulet küsis intenulensmendilt, kus saab olema mängupaik. Leigo on suur ja lai. Inimesed, kes on harjunud lõigul käima, et nemad ei oska vist esmapilgul leida paksu metsa sees, aga väga lähedal ta on selle suure, noh, mina nimetan neid seent, eks need valged seenekesed selle seentega järve taga, kui maja eesistuja vaadata seinte suunas ja siis otseüleselt metsastada toimubki, seal avaneb ilus vaatepilt, seal on võimas suur amfiteater. Lõpetuseks kinnitab Tõnu Lensment, et rooside sõda mängitakse vaatajat iga ilmaga. Prooviperioodil me nii-öelda vastastikku näitasime teineteisele oma tõelist palet, et ilm käis kõik välja, mis tal käia oli, ta nägi, et meie ennast sellest häirida ei lasknud, nii et põhimõtteliselt on niimoodi, et kui tuleb päris valget vett niimoodi, et lihtsalt publikust ei näe lavale, siis korraks pausi, aga ma ei tea isegi, lumi takistaks meil mängimist. Tänasest kuni üheksanda augustini antakse Leigo looduslikus amfiteatris kokku seitse etendust, need algavad kell kaheksa õhtul ning kestavad orienteeruvalt neli tundi. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Tänasest algab Tallinna kirikutes kontsertide sari, millega kutsutakse huvilisi tutvuma Tallinna restaureeritud kirikutega. Indrek Kiisler jätkab. Tallinna kirikurenessansi raames on pealinna pühakodasid restaureeritud ühtekokku 82 miljoni krooni eest, sellel aastal kulub uuendustöödele 14,5 miljonit krooni. Selleks, et kirikute restaureerimist laiemale avalikkusele paremini tutvustada, korraldab mittetulundusühing Kressi endokoos mitmete muusikutega. Iga augustikuu neljapäeval Tallinna kirikutes kontserte täpsemalt räägib Merle lend crescendos. Meie kontserdid eesmärk saada raha vaid pigem see, et kutsuda inimesi kirikusse tutvustada neile Tallinna kirikuid, nende ajalugu, traditsioone, et neil oleks võimalik kõigil tulla sinna kirikusse, kes sellel aastal esinenud. Sellel aastal on meil muusikat nii noortele kui vanadele. Täna õhtul kell kuus on Tallinna pühavaimu kirikus kontsert, kus esineb Kadri Hunt kes esitab siis rahva koraale koos Mart Soo ja Robert Jürjendali ka, kes mängivad kitarride, siis nende kontserdid on siis augustikuu igal neljapäeval algusega kell kuus ja kontserdisarja erikülaline ja festivali lõpetaja on Vox Clamantis suurepärane vokaalkollektiiv. 30. augustil on siis see lõppkontsert Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Kas varasematel aastatel on olnud konsul populaarsed on küll olnud, jah, on hästi. Palju on turiste eest et väljaspool Eestit kiidult külalisi. Ja päeva lõpuks ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 14 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, saartel võib sadada hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on 19 kuni 25 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16895 Domentaali Mall Mälberg. Kuulmiseni.