Helga ja tere head kuulajad. 24. septembri heligaja algab kolme arvustusega. Igor Karsnek ERSO esimest kontserti sarjas meistriklass, mis toimus endise peadirigendi Nikolai Aleksejevi juhatusel Kuueteistkümnendal septembril. Iren lell käis kuulamas Kadri-Ann Sumera Hanna Heinmaa kontserti 20. septembril Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt kõlasid John Keitši kolm tantsu kahele klaverile. Lisaks veel Lepo Sumera ja Leonard Bernsteini muusika. Tallinna filharmoonia hooaja avas 22. septembril Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel. Kontserdimuljeid, jagab Maarja kindel. Seejärel Lähme pilgu laia maailma. Maailma muusika uudised kogus kokku nelevasteindvelt. Saate viimane osa on pühendatud neljandale maailma muusikafoorumile. Muusika ja sotsiaalsed muutused, mis toimub 26.-st septembrist esimese oktoobrini Tallinnas rahvusvahelise muusikanõukogu eesmärkidest ja tegevusest, räägib rahvusvahelise muusikanõukogu peasekretär Silja Fischer. Foorumi korralduslikku poolt tutvustab Eesti muusika ja teatriakadeemia välistused prorektor Marje Lohuaru. Saate toimetab Tiina kuningas. Sülgaja. Kõigepealt kuulame Igor Karsnek arvamust 16. septembri ERSO kontserdist. Hea meel on tõdeda, et meie esindusorkestri ERSO uue hooaja algus on ikka nii palju toda. Alles see oli, kui avakontserdil sai Neeme Järvi juhatusel kaasa elada Richard Straussi tunudki Hoti värvikate karakterite ja eelmisel reedel lisandus veel üks ERSO meeliköitev muusika õhtu. Sedapuhku siis Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel. Kõneluse kontserdikava ülesehitus oli täiesti klassikaline, see tähendab kõigepealt avamäng, siis instrumentaalkontsert ning lõpetuseks sümfoonia. Ka kõlanud teosed olid võrdlemisi akadeemilised avamänguks Eino Tambergi fest, Ivo järgneks hakas Bruchi kontsert viiulile ja vioola-le ning viimasena tuli ettekandele Tšaikovski kuues sümfoonia. Kuid selle võrdlemisi traditsioonilise kontserdikava esitus näitas järjekordsel ERSO kui meie esindusorkestri paindlikkus dirigendi ideede elluviimisel ning samas ka lavaküpseks diaharmoonilist partnerlust koostöös solistidega. Tõsi küll, ilmselt mitte kõik episoodid ei kukkunud sel muusika õhtul välja just täpselt nii nagu dirigent Nikolai Aleksejev oli algsel plaanil. Näiteks ruhi kontserdis võis tähelepanelik kuulaja tabada ka teatud väikseid intonatsioonivääratusi. Kuid vaatleme nüüd kohe lähemalt. Eino Tambergi avament fest Ivo aastast 2008 jäi hiljuti viimaseks orkestriteoseks. Ja see tatud Nikolai Aleksejevile kellega Tambergi oli teadupärast hea ja viljakas looming, on koostööfestival piduliku muusika avaraks. Vaata, mine õnnestus Aleksejevi imehästi. Samas loo keskosa dünaamika Subida kontrastid olid nii julged, et võinuksid panna hämmelduma kas või helilooja enda. Ka suurte generaalpauside artistlik väljapidamine lisas ehitusele veel omasoodu mõttepinget ning eriti tuleb siin esile tõsta just ERSO puhkpillide nauditavalt massiivset dünaamika poolest siiski mitte ülaruu forsseeritud kõlapilti. Järgmise tuli ettekandele maks, Bruchi kontsert viiulile ja vioola lekus, solistideks olid Arvo Leibur ja Mihhail Sempsov. Siinkohal Peab siiski märkima, et Bruhi topeltkontserdi üldse kavasse võtma ja oli mõnevõrra üllatav asi selles, et enamus maks orkestriteoseid on tänaseks praktiliselt unustatud. Sest juba tema, see on siis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peeti Bruchi lootusetult vanamoodsaks heliloojaks. Ning nüüd tema topeltkontserti kuulates võis isegi aru saada, et Bruchi kaasaegsetele oli mingis mõttes õigus kinni. Kuid see selleks räägime esitusest. Kahtlemata oli Bruchi kontserdi finaal esituslikult kõige õnnestunum leiburiga soovi ansamblile ja dialoog oli siin samaaegselt nii Virtoosne kui väljendusrikas. Kõik muusikalised karakterid joonistusid välja hästi energiliselt, jämedalt aeglane teine osa oli kõlased hästi tasakaalustatud. Samas polnud Bruchi topeltkontserdi esimene osa esitusliku sugugi laitmatu. Esmalt tundus, et kaks solisti ei saavutanud ansamblist ühismõtlemist üldsegi mitte kohe. Ka häiris pisut solistiks, et koos mängu intonatsiooniline ebakindlus soovida jättis siin veidi ka solistide ja orkestri koos mängurütmi täpsus. Samas blufi kontserdi esituslik tervikmulje oli kindlasti artistlikud lennukas ja sõna otseses mõttes kontserdit. Kui kõnealuse õhtu teises pooles kõlanud Tšaikovski kuuenda sümfoonia ettekanne oli ühtaegu nii sügavmõtteline, dramaatiline kui romantiliselt hingestatud, ühesõnaga suurepärane. Tooksin siin välja eeskätt need momendid, mis mind isiklikult kõige enam valmistasid. Näiteks sümfoonia esimese osa lüürilise kauni meloodiaga kõrvalteema maitsekas ettevalmistus ning viiulite kõlaliselt hästi ühtlased kandev kontileen. Ka see oli hämmastav, kui jõuliselt, Ekspressiivseks ja kõlaliselt tihedaks kujundas Aleksejev dirigendina esimese osa töötluse ja mida edasi paremaks esitus läks. Sümfoonia teise osa, LeBron graatsia karakter kujunes mitte ainult tantsuliseks või tõepoolest ka kraatiliseks. See on niisugune viis neljandikku taktimõõdus, elegantne valss ning kolmas osa, mis on siis võitlus? Kertso paistis oma energilise tempoga lausa lendu tõusvat. Õnneks jäid rütmi täpsuse orkestrilt jalad ikka maha nii-öelda abistamiseks ei läinud, aga täiesti erilise kõla sai muidugi Tšaikovskit finaal. Siin oli tunda seda suurt romantilist hingust ja sügavuti minevat hingekriipivat traagikat. Mille poolest see sümfoonia ju maailmakuulus ongi? Lõpetuseks peab tõdema, et ilmselt on just vene dirigentide olemas autentne tõlgenduslik võti, millega Tšaikovski muusikat veenvalt lavastada. Aleksejev igatahes oskas vältida kõiki neid klišeesid, mis on nii mõnelegi keskpärasele Tšaikovski esitusele paraku iseloomulikud. Näiteks sentimentaalne nõretamine või ülepaisutatud pateediga. Aleksejevi kujundatud karakterid olid kõik väljendusrikkad nii sümfooniajõulisest, traagilistest kui lüürilistes episoodidest. Ja mis kõnealuse kontserdi puhul ehk peamine ERSO suud siis kõik need dirigendi suurepärased ideed ka suurepäraselt kõlama. Edasi räägib Ireen lill, millise mulje jättis Kadri-Ann Sumera ja Hanna Heinmaa kontsert Estonia kontserdisaalis. Rõõm on tõdeda seda, et viimasel ajal on võimalus sagedamini näha Estonia kontserdisaali lavadel Eesti solistide ja kammerkoosseisus, et selle eest tuleb kiita Eesti kontserdi ja interpreetide liidu koostööd. Ja selle koostöö tulemusena ongi siis ka sellel hooajal meil võimalus osa saada sarjast eliitkontserdid. Ja see sari On üsna regulaarselt Estonia kontserdisaalis ka kavas ja laval siis näha meie interpreetide eliiti. Selle hooajasarja esimesest kontserdist oli mulgi võimalus osa saada ja sellest natukene lähemalt pianistid Kadri-Ann Sumera ja Hanna Heinmaa pole küll pidevalt koos mängiv klaveri tuua. Küll aga tunnevad ja tunnetavad nad teineteist väga hästi. Nad mõlemad on õppinud Kölni muusikakõrgkoolis professor Arbo valdmaa juures ja läbinud õpingute ajal tihedalt ja sobivad ka natuurilt ja seda mängus kuuldav. Hanna hein. Mad kuuleb kahjuks kodustel lavadel suhteliselt harva, kuna ta elab ja tegutseb Saksamaal, Leipzigis. Aga Kadri-Ann. Sumerat teatakse siin väga hästi kui aktiivset uue muusika esitajat, kelle kontserdikavad on alati hästi läbi mõeldud ning kavade taga on tugev kontseptsioon alati mingi läbiv idee või ühendavalge. Nii ka viimati kuuldud kavas, mis sisaldas 20. sajandi heliloojate teoseid kahele klaverile ja oli väga kaunis kuulamiskogemus ühendades kahe eripalgelise Ameerika suurmehe, John Gates'i, Leonard Bernsteini loomingut Eesti helilooja Lepo Sumera teostega kahele klaverile. John Keitši, kelle sajandat sünniaastapäeva tähistab maailm aasta pärast septembris heliloomingut, peetakse uue muusika võtme teostaks. Gatesi huvitasid väga erinevad löökpillid, tal oli löökpilliansambleid orkestreid ja kuna ta ise oli pianist, inspireeris see teda klaverit sel viisil prepareerima et tekiks löökpillidele sarnaseid kõlavärv asetades keelte vahele erinevate kõlavärvide flosolettide ütlemiseks. Suuremaid ja väiksemaid kruvisid, kummitükke ja muid objekte. Klaverite pareeris küll ka juba Gatesi õpetaja Hendrik Howell kes ometi ei tihanud neis katsetustes minna nii kaugele nagu hiljemgi. Dž. 1945. aastal loodud teos kolm tantsu ette valmistatud klaveritele nõuab lisaks mahukale ettevalmistustööle klaveri sisemuses erinevat objektide paigaldamisega esindajatelt väga head tehnikat, stabiilset pulsitunnetust ja tohutut kontsentratsiooni. Sumera ja heinmaa ettekanne oli, võib öelda suurepärane, professionaalne ja kaasakiskuv. Pianistide omavaheline kontakt silmside üle. Klaverinoodipultide toimis nagu kellavärk ja meditatiivsed. Rütmistruktuurid pääsesid täielikult mõjule, luues kõlapildi eksootilisest löökpillirituaalist. Kolme tantsu erinevaid karaktereid, mille rütmiliselt proportsioonid lähtuvad palade erinevates tempodes rõhutasid ka valguskunstnike toomas det, lohvi ja Sigrit viiri loodud valgus, taustad, mis mõjusid väga efektselt, aga samas detsentsel. Lepo Sumera muusika on minimalistlik, kuid täis emotsioone. Kadri-Anni esituses kõlavad heliloojast isa teosed nii loomulikult ja orgaaniliselt nagu oleks tegemist nõnda ütelda otseühendusega või võtmega otse sellesse muusikasse sisenemiseks. Ja siis muusika justkui lihtsalt hakkaks voolama läbi tema sõrmede. Sellel kontserdil oli Kadri on muusikalises ruumis koos Hanna heinmaaga ja koos vahendasid kuulajatele Lepo Sumera kahte teost. Üks ilma teiseta ja Ines. Kui ketsi ja Sumera teoste puhul oli tegemist originaalloominguga, siis Bernsteini muusikali Vestsaid story põhjal loodud sümfoonilised tantsud on seadnud kahele klaverile Jon vastu. Ööven kostal, kes oli märgitud seade autorina. Kontserdi kavalehel on arranžeerinud teose orkestrile. Teos nõuab esitajatelt head džässitunnetust, vabadust ja paindlikkust, mida pianistid ka pakkusid. Kohati oli tunne, et sellest teoses ei toimi ansambel ehk nii perfektselt nagu eelnevate teoste ettekannetes. Kuid loo edenedes lülitasid pianistid üha enam džässilainele. Ja silme ees hakkas lahti rulluma latiinode jänkide tänava gängide hoogne lugu. Neljapäeval, 22. septembril korraldas Tallinna filharmoonia avatud uste päeva oma uues kodus Tallinna Mustpeade majas. Mustpeade majas said endale kodu nii Tallinna filharmoonia kui ka Tallinna kammerorkester, kes esimest korda ajaloos sai oma saali. Kirjutati alla Tallinna filharmoonia interpreetide liidu vaheline koostööleping. Toimusid tasuta kontserdid, lasteprogrammi ekskursioonid. Samuti toimus hooajapiletite soodusmüük sarjadele Salong ja kohtumised Camino juures. Jüri Kuuskemaa juhatusel toimusid ekskursioonid ruumidesse, kuhu linnakodanik polnud veel sattunud. Mitmeski neist hakkab uuel hooajal kõlama muusika. Vennaste toas sünnib sari Püha Mauritiuse barokkõhtud. Keldrisammassaalis tuleb Raivo Tafenau isikuga seotud džässiklubi tahklab erinevates ruumides kulgeb lasteprogramm, las laps proovib ja hakkavad toimuma interpreetide liidu kontserdid. Igal neljapäeval toimub Mustpeade majas kontsert, üks kord Kuusak hakkab olema barokkõhtu. Igal nädalal on üks džässiklubi üritus. Uuest aastast algab löökia puhkpillimängijate sari toopio passioone. Hooaja avakontserdil musitseeris Tallinna kammerorkester dirigent Eri Klasi juhatusel. Kaastegev oli Guido Kangur draamateatrist ja kõlasid Erkki-Sven Tüüri Illusioon tsüklist show kammerorkestrile Edvard Griegi süüt Holbergi aegadest ja Wolfgang Amadeus Mozarti divertisment. Teetuur. Avakontserti käis kuulamas Maarja kindel. Tallinna kammerorkestri hooaja avakontsert toimus neljapäeva õhtul Tallinna Mustpeade valges saalis. Ja see oli üks väga mõnus kontsert ja ma ütlen täiesti teadlikult sõna mõnus sest et paremat sõna ma selle õhtu kohta välja ei suutnud mõelda. Et pean siin silmas just kava. Ja see on selline tõeliselt hea kava peale pikka tööpäeva, et tulla kontserdile ja tõesti saada sellist emotsionaalset turgutust. Üks asi, mis mind kogu selle kontserdi jooksul häiris, oli see, et kogu orkester oli väga tõsine ja ma saan täiesti aru, et siin võib mulle vastu vaielda ja öelda, et aga et muusikahelide kunst ja et kui ma tegelikult tahan näha väliseid emotsioone ja miimikat ja et siis ma võiksin minna teatrisse. Aga ometi, kui ma olen tulnud kontserdile, siis ma tunnen sellest puudust, et kui tahan ainult muusikat ja helisid kuulata, siis ma kuulan plaati. Et see oli üks asi, millest ma tundsin natukene puudust just sellisest, nagu musitseerimise rõõmust. Et kammerorkester on väga professionaalne orkester ja, ja ma saan ka täiesti aru, et selliseid mängimisrõõmu või sellist välist emotsioon ei saa ju kuidagi ütlemise peale teha. Et see kas on või ei ole. Aga selle peale võiks mõelda, et ma täitsa mõtlesin ise, et kas orkestris on midagi juhtunud või kas midagi juhtusin kontserti. Kas see oli tõesti selline väike asi? Aga siiski asi, mis mind mõjutas? Minu norimine või, või puudujääk, mida ma tundsin, võime öelda, et see on täiesti sekundaarne, sest ju muusikaliselt ma ei tundnud küll millestki puudust. Et muusikas on kõik emotsioonid olemas, aga see on lihtsalt selline asi, mis paistab silma ja tõesti, kui sa oled kontserdile tulnud, siis sa tahad nagu kõike saada. Nüüd, mis puudutab seda kava, nagu ma ütlesin, see oli minu arust väga hästi kokku pandud selline mõnus argipäevaõhtune kontsert, mis pakkus tõesti turgutust. Erkki-Sven Tüüri illusioon oli väga hea energiaga mängitud ja sellisele kontserdi avalugu. Ja ma võiksin öelda, et see on nagu Tallinna kammerorkestri firmamärk. Et ma tõesti isegi ei kujuta eriti kedagi teist seda mängimas eta. Edward kreegi teos süütolbergi aegadest, minu arust üks väga tänuväärne teos, et Kreeka on siin püüdnud matkida või, või kirjutada muusikat sellises vanaaegses süüdi vormis, aga samas on see kriigi enda helikeel väga hästi ära tunda. Ja kõik need erinevad osad, mis seal on, tantsud, feegia ja nii edasi, et need pakuvad jälle kuulajale väga suurt naudingut. Ja lisaks on seal ju palju selliseid soolosid, kahekõnesid näiteks mitmes osas on tšello dialoogid kus me võiksime seekord kuulata siis Leho Karinit ja Henry-David Varema maad. Ja tõesti, nende koosmusitseerimine pakkus sellist mõnusat vaheldust, sest kammerlikum momenti. Ja siis Mozarti divertis ment, mis ongi kirjutatud tegelikult selliseks muusikaliseks meelelahutuseks. Et see oli ka minu arust, ei ole väga hea valik ja mis jällegi teisest küljest andis võimaluse orkestrile ennast näidata, et see on selline muusika, mis nõuab ikkagi väga peentehnikat ja absoluutselt oma pillivaldamist ja kõik peab olema sünkroonis. Ja see oli nagu tõesti selline eriline turgutus, et see Mozarti divertisment on selline elujaatav ja rõõmus ja mõnus muusika. Et selles on eluenergiat. Ja mulle väga meeldis. Ja siis veel enne täiesti viimast lugu oli selline huvitav etteasted Guido Kangur, Eesti Draamateatri näitleja, etenduse katkendi monotükist, kontrabass ja see oli selline taas väga humoorikas, meelelahutust pakkuv osa, kus tema rääkis siis, kui tähtedes pill on ikkagi kontrabass, et see niga orkester, tere alus ja ükski orkestrile ei saa ilma kontrabassi mängida ja nii edasi, et see oli selline tõesti tore ja lõbus, meelelahutuslik vaeosa ja siis sellise üllatusena või ütleme, boonusena kingitusena siis lõpuks esitati Schuberti, A-duur klaverikvintett pealkirjaga forellikvintett sellest siis neljas osa. Ja seda esitasid siis kontrabassimängija Jüri Lepp viiulil Harry Traksmann tšello, Leho Karin, klaveril Marri Gerretz-Traksmann ja aldil Laur Eensalu. Ja see oli ka üks väga armas ja tore kammerlik musitseerimine. Teatavasti on Tallinna Mustpeade maja valge saal, nüüd sellest hooajast alates Tallinna kammerorkestri kodusaal. Kuidas sulle tundub, kas see sobib Tallinna Kammerorkestri residentsiks ja minu arust väga hästi ja Eri Klas ütles ka. Tal on niivõrd hea meel, et lõpuks ometi kammerorkester sai endale kodu just sinna Mustpeade majja ja ta ütles, et tal on selline tunne, nagu ta oleks oma elutöö preemia nüüd kätte saanud. Ja mis mulle veel meeldis selle kontserdi puhul, et seda saali valget saali, mis on tegelikult ju üsna suur või ka teatud mõttes kõle, et seda oli tehtud hubasemaks valguskujundusega ja orkestrile oli ehitatud selline kõrgem platvorm ja orkestrit ka oli selline riidest sein, võiks öelda, et nad olid teinud selle palju hubasemaks ja mulle tundus küll, et, Muusikauudised maailmast muusikauudised 26.-st septembrist esimese oktoobrini võõrustab kultuuripealinn Tallinn neljandat ülemaailmset muusika foorumit, mis kannab nime muusika ja sotsiaalsed muutused. Nimetatud foorum on 21. sajandi muusikat ja ühiskonda käsitlev konverents, mille eesmärgiks on teadmiste kogumine ja vahetamine. Foorumil käsitletakse mitmesuguseid teemasid kultuurilisest, poliitilisest ja majanduslikest vaatenurkadest. Nüüd aga sõnumeid Hollandist Hollandis vaat kultuuri alarahastamise tõttu oma tegevuse lõpetada õige mitmed orkestrid ja samuti kultuuriõppeasutused, sest valitsus plaanib aastaks 2013 200 miljoni euro suurust eelarvekärbet kultuurivaldkonnas. See võib tähendada ka umbes 60 protsendi kultuuriasutuste pankrot istumist ja sulgemist. Hollandis on praeguse seisuga 12 professionaalset orkestrit, nende seas ka maailma esiorkester amsterdami kontsertorkester ja nimetatud 200 miljoni eurone kärbe võib 12-st orkestrist sulgeda neli. Hollandi pealinna Amsterdami külastab igal aastal aga umbes 13 miljonit turisti kellest 70 protsenti viibid linnas sealse kõrgetasemelise kultuurielu pärast. Käesoleva aasta juunis toimusid Hollandis ulatuslikud protestiaktsioonid kunstiga, kütuseks ja sõnavõttudega esinesid näiteks sellised muusikud nagu Vladimir askenaaži volfram kreemja agent Nagano. Tänaseks on Hollandi toetuseks andnud oma häälega 47 sümfooniaorkestrit üle maailma, nende seas näiteks Iisraeli, Filharmoonikute ja Tubin, Meeta, samuti prantsuse raadio sümfoonia, kester, Deutsche kammerfilharmoonia, preemen, Londoni filharmooniaorkester, aga ka Londoni sümfooniaorkester eesotsas Valeri kerge viga. Kõik orkestrid on salvestanud Marsi katkendi Hollandi režissööri Paul Verhaaveni kultusfilmist Oranje sõdur, mis räägib hollandlaste vastupanuliikumisest teise maailmasõja päevil ja nimetatud 47 muusikalist pöördumist on postitatud ka Youtube'i keskkonda. Londoni sümfooniaorkestri peadirigent Valeri kerge või ei mõista, et kui Hollandi majandus tundub olevat üsna heas seisus võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega siis miks plaanitakse seal nii suurt kärbet kultuurivaldkonnas? Kergem loodab, et Hollandi valitsus leiab siiski teistsugused lahendused ning näitab üles mõistmist võttes kuulda seda, mida erinevad väljapaistvad kultuuritegelased. Nimetatud olukorrast Hollandis arvavad. Meelest on Holland olnud oma kultuuri toetamisega alati pigem teistele Euroopa riikidele eeskujuks. Ma olen nii meelest on kõige parem rikkust ja vara nii-öelda ümber jaotada just kultuuri kaudu. Ja Sabekas olen väidab, et väga lihtne on lõhkuda ja lammutada, kuid hoopis raskem on taastada ja üles ehitada. Ja salonen loodab, et Hollandi valitsuse idee suurt ajaloolist viga. Nüüd aga midagi rõõmsamat. Põhja-Ameerika üks suurimaid klassikalise muusika CD DVD ja Blu-ray plaatide jaemüüja arkiv Music on rajanud endale tee Euroopa turule, luues veebilehekülje wwwaa kiv Music punkt ee uu mis saab olema üks suurimaid klassikalise muusika plaatide jaemüüjaid Euroopas. Pas veebileht töötab inglise, saksa, prantsuse, hispaania, hollandi ja itaalia keeles ning veebilehekülje loomise taga on pühendunud klassikalise muusikafanaatikud, kes aitavad klientidel suures valikus otsida näiteks raskesti vastavaid plaate. Samuti abistavad nad ka mitmete küsimuste tekkimisel ja annavad ka vajadusel soovitusi plaadi ostuks. Arkiv Music e lehel on hetkel üleval umbes 70000 muusikaplaati ja iga salvestama artisti kohta on üleval ka informatsioon koos kõikide saadaval olevat plaatidega. Enne ostu sooritamist on võimalik kuulata ka muusikanäiteid. Firma president. Ta sõnab, et tõid oma veebilehekülje Euroopa turule seepärast, et paljud väikesed muusikapoed on välja suremas. Ent samas nõudlus klassikalise muusika salvestuste järele on Euroopas endiselt suur. ARKi Music uga koostööd ka Briti muusikaajakiri grammofon, kes aitab neil tutvustada artiste ja valmistada soovitusnimekirja. Kanada ooperimaja ehk neidia neutra kompanii on valmis saanud veebiraadioga, mille eesmärgiks on tuua huvilisteni pärimaailmaga seonduvat põnevat infot. Veebiraadio kannab nime õhussiiv Reidia ehk lühend Canadian Opera kompaniist ja huvilistel on võimalik kuulata selle vahendusel ooperietendustele eelnevaid jutusaateid ja erinevaid intervjuusid distidega. Samuti on võimalik kuulata ooperite sisu ja muusikat, kirjeldavaid tutvustusi ja mõistagi kuulata ja vaadata Ta salvestatud ooperilavastusi. Kanada ooperikompanii juhi Aleksander nihvi sõnul võimaldab ooperigaadi avastada ja kasvatada inimestes ooperihuvi ja suurendada Teadmisi. Ooperi vallas. Torontos asuv Kanada ooperikompanii on Põhja-Ameerikas suuruselt viies ooperimaja ja internetis leviva Kanada ooperiraadioga saab lähemalt tutvuda aadressil www. Punkt c. Otsee C. A. Dirigentide ringkond on kaotanud vana ja väärika liikme. Vaid paar päeva enne 90 üheksandat sünnipäeva lahkus väljapaistev saksa dirigent Kurt Sanderling kes oli eriliselt hinnatud kui Beethoveni ja Šostakovitši muusikat. Ka tõlgendaja armastatakse öelda, et dirigeerimine on eelkõige teise elu poole amet, kus dirigendi teadmised ja muusikalised kogemused umbes peale viiekümnendat eluaastat kumuleeruvad võimaldades siis muusikateoste väga sisukat lahtimõtestamist. Kurtsanderlingine oli dirigendina antud palju tegusaid aastaid, sest laval esines ta 90. eluaastani. Sanderling sündis 1911. aastal juudi perekonnas ja esialgu õppis ta klaverimängu ning töötas Berliinis Ta ooperis repetiitor Ena Assisteerides muide, selliseid väljapaistvaid dirigente nagu oota klamber ja Wilhelm Fort vängler. 1930.-te aastate keskel pidi ta ka natsirežiimi tõttu Saksamaalt lahkuma, siirdudes Moskvasse, hiljem Ukrainasse. 41. aastal sai Sander lingist Aga Jevgeni Pravinski assistent Leningradi Filharmoonikute, kusjuures kus ta juhatas hulgaliselt vene autorite loomingut. Eriti lähedane oli Sander lingile. Šostakovitši muusika heliloojaga kohtus ta 1943. aastal ja neist said eluaegsed sõbrad. 960. aastal naases Sanderling Saksamaale, tegutsedes Berliinis sümfooniaorkestri peadirigendina ning hiljem ka Dresdeni linnakapelljuhina ning alates 1980.-st aastast oli ta tihedalt seotud Londoni filharmooniaorkestriga. Perling esitusi iseloomustavad äärmine kõlaline ja muusikaline selgus ja dramaatiline jõulisus. Olulisemad heliloojad, ütleme, muusikutel olid verbraam, smaller ja Sibeliuse kurt sander. Lingist jäid maha kolm poega, kes kõik on samuti tiril. Tänavu aprillis 70 viiendat juubelisünnipäeva tähistanud Subin Meeta pälvis Bonnis Beethoven festil maineka Fortwangleri preemia mille on varasematel aastatel saanud näiteks sellised dirigendid, nagu kurtma suri agent Nagana. Indias Mumbais sündinud sobin meta on juhatanud maailma väljapaistvamaid orkestreid juba alates 1960.-st aastast ja seda tellaviivist kuni Los Angeles ani välja. Ning eriline side on tal Iisraeli Filharmoonikute ka, sest aastal 1981 kuulutas orkester Meeta nende eluaegseks dirigendiks. Portfell, eripreemia sai, sobin meeto oma panuse eest kultuurielule ja aktiivse osalemise eest sotsiaalküsimustes. Meta on aktiivne eestseisja noorte haridusküsimustes ja viimati tegeles ta ka toetuskampaaniatega Fukushima tuumakatastroofi ohvrite heaks. Mis puudutab aga Fukushima tuumakatastroofi, siis umbes 80 liiget Münchenis asuvast Baieri ooperimajast kavatsevad loobuda radioaktiivse kiirguse kartusest 18 päevasest kontsertturnee Jaapanisse. Taierioo pärimaja tähistab antud turnee ka 150 aasta möödumist Saksamaa ja Jaapani vaheliste kultuurisuhete algusest kuid sakslased pole ainsad, kes katastroofi tagajärgi pelgavad. Käesoleva aasta suvel loobusid jaapani tornest ka Metropolitan Opera maja staarid Jonas Kaufmann ja annan trepp ka. Aga ka näiteks kuulus Viini poistekoor. Rääkides vene Sapranist annektrepcost, kes tähistas 18. septembril oma neljakümnendat sünnipäeva siis kavatseb tunnustatud tiiva lisaks pärile pöörata oma pilguga gastronoomia suunas. Nimelt soovib need Repko avada Viinis oma restorani. Lisaks sellele kavatseb lauljanna pühenduda ka heategevusele ja esimesel oktoobril avab net Repko fondi nimega. Annan need trepkatud Children ja kavatseb võtada SOS lastekülasid nii Austrias kui Venemaal. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub järgmisel nädalal Tallinnas neljas ülemaailmne muusikafoorum ja rahvusvahelise muusikanõukogu peaassamblee. Rahvusvahelise muusikanõukogu eesmärkidest ja tegevusest räägib rahvusvahelise muusikanõukogu peasekretär Silja Fischer. Kesa küsitles Annika Kuuda Jensen, eesnimi on vastandid Enn Antsi. Infotsin näin suid, ufo, Essixti, eestlaseks. Rahvusvaheline muusikanõukogu ehk AMC asutati 1949. aastal, mis tähendab, et see on eksisteerinud juba üle 60 aasta. See loodi Unesco peadirektor Victori soovil eesmärgiga moodustada nõuandev asutus, mis aitaks Unesco rakendada oma programmi ja annaks Unesco-le nõu muusikaalastel teemadel. Tegutsemisaja jooksul on laiem see väga palju laienenud. Kui alguses oli meil ainult mõned liikmed, siis tänaseks on liikmeid 150. riigis. Samuti on aastatega arenenud asutuse struktuur, kuid kõige olulisem areng on toimunud teadmiste tasandil. Kasvanud on kogemused ja asjatundlikkus, mida esindab rahvusvahelise muusikanõukogu liikmeskond. Vii end siin hästi Music Hansu ess, network of Netflix of Networks. Enso. Rahvusvaheline muusikanõukogu on nii-öelda suhtlusvõrgustikke, suhtlusvõrgustiku suhtlusvõrgustik. Just kõik need suhtlusvõrgustikud moodustavadki muusikanõukogu tugevuse sest rahvusvahelise muusikanõukogu eesmärk on toetada kõigi inimeste ligipääsu muusikale. Välja on kuulutatud viis muusikaõigust, mille nimel võideldakse ja milles seistakse. Muusikaõigused on seotud muusikahariduse võimaldamisega kõigile nii igale lapsele täiskasvanule. Need on seotud ligipääsuga muusikalistele üles astumistele, samuti väljendusvabaduse võimaldamisega muusikas. Need õigused on seotud ka muusikud, et ja muusika valdkonnas töötavate inimeste tööga ja selle võimaldamisega esinemisvõimaluste võimaldamisega loomulikult ka ausa tasustamise ja artisti professionaalse staatuse tunnustamisega. Me tahame neid õigusi ja muusikalist mitmekülgsust pageerida kõikjal maailmas ning see ongi. World vaid loomulikult on laiem see suur ja mõjukas organisatsioon. See on suhtlusvõrgustikke võrgustik, millel on 150 otsest liiget. Need liikmed on näiteks oma riigi muusikaelu esindavad rahvuslikud muusikanõukogud või rahvusvahelised muusikaorganisatsioonid. Ise esindavad teatud kindlat muusika valdkonda kogu maailmas. Näiteks rahvusvaheline nüüdismuusika ühing, rahvusvaheline muusikahariduse selts või Euroopa Ringhäälingute Liit, samuti rahvusvaheline muusika ja meediakeskus. Nagu näha, on hiljem siia alla koondunud palju rahvusvahelisi ja regionaalseid muusikaorganisatsioone. Kuivõrd Euroopas on muusikaelu väga hästi organiseeritud, siis asubki suurem osa meie alla kuuluvatest regionaalsetest muusikaorganisatsioonidest just Euroopas. Siin on näiteks Euroopa noorteorkestrite Föderatsioon, samuti Euroopa kooriühing ja palju teised. Samuti kuuluvad siia, et rahvuslikud ja spetsialiseerunud organisatsioonid, mis töötavad väga kitsas muusika valdkonnas või tegutsevad nii rahvuslikul kui kohalikul tasandil. Need võivad mõnikord töötada isegi mõningates rahvusvahelistes korporatsioonides kuigi kategooriad on erinevad. Seega on tegu küllalt suure ja rikkaliku organisatsioonide võrgustikuga suundubki rahvusvahelise muusikanõukogu ehk alliansi alla. Nagu võite ette kujutada ei saame kohtuda eriti tihti, sest kõik meie liikmete kokkutoomine üle maailma on üks suur väljakutse. Nii, sest me korraldamegi oma suurt muusika kongressi ehk siis rahvusvahelise muusikanõukogu ülemaailmset muusika foorumit iga kahe aasta tagant. Juhatust ja kahe aasta tööplaani määrab kindlaks peaassamblee. Rääkides juhatusest, siis on tegemist täidesaatva organiga, mis kohtub väljaspool assamblees paar korda aastas. Tulles veel tagasi meie 150 liikme juurde, siis oma meel läbi nende kontakte enam kui tuhandeorganis ratsiooniga 150. erinevas riigis. Seega on tegemist tõepoolest väga rahvusvahelise võrgustikuga. Ahto peolt. Töötavad meie liikmed enamasti nii-öelda rohujuure tasandil, korraldades festivale, konkursse, konverentse, toetustööd rahvusvahelisel tasandil, sest nagu ma juba ütlesin, teeme me palju propageerimist, tööd, võimaldades kõigile inimestele ligipääsu muusikale. Ajemsii töö toimub aga hoopis kõrgemal tasandil. Meil on tihedad sidemed Une Eskoga ja meie tädi ja ideed muusikaõiguste osas on suunatud eelkõige Unesco nimekirjas esindatud valitsustele. Nii-öelda rohujuure tasandil riigisiseselt rakendame projekte, mis loodetavasti ja meie meelest Nad toovad kasu kohalikule muusika elugle. Seega rääkides Aiemsii töö mõjust näiteks muusikutele oleme suutnud palju ära teha meie ekspertliikmete organisatsioonidega näiteks muusiku elukutsestandardi loomisel Aafrikas. Loonud ka süsteemi, millega propageerime ja ekspordime ladina-ameerika muusikat. Alates 1959.-st aastast oleme korraldanud rahvusvahelist heliloomingu konkursi Rostrum, kus ka Eesti on osalenud ja mille näol on tegemist programmiga mis võimaldab noortel olles rikkamatel heliloojatel saavutada kiire tunnustus kogu maailmas. IMF-i loob lihtsalt kõike seda võimaldava keskkonna. Me ei tegutse eesliinil, vaid kulisside taga. Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et igas riigis oleksid tagatud seadused selleks, et muusikud saaksid teada, et muusikud saaksid teenida oma tööga elatist. Et kuulajad saaksid minna kontserdile, et oleks võimalik kuulata raadiot, et kõik, kes on seotud muusikaga, saaks oma tööd selles valdkonnas jätkata, sest see kõik on keskkond, mille eest peab hoolitsema. Ei saa ju seda Ta iseenesestmõistetavana me peame iga päev töötama selleks, et juhtivatel kohtadel olijad teeksid õigeid otsuseid tuleviku jaoks. Kui siin oli juttu Aafrika probleemidest, siis mis on tänapäeval suuremad probleemid? Euroopa muusika ilus, exceli esinen eksastiumi. SF ime tingivad ees. Uued Meibi tegelikult on sarnaselt Aafrikale muusikaharidus ja selle kättesaadavus probleem ka Euroopas seda küll ei teadvustata või ei taheta teadvustada, aga muusikahariduskoolides ei ole tagatud igas riigis ja isegi kui see on tagatud seadusega ei vasta muusikatundides õpitu sellele, mis on ette nähtud. Euroopas on ka teisi teemasid, näiteks selle regiooni ühiskonna muutmine, migratsioon ja immigratsioon. Euroopa muusika on väga palju muutunud. Koos Euroopa muusikanõukoguga, mis põhineb Saksamaal. Oleme püüdnud nendele probleemidele tähelepanu suunata ja me oleme kutsunud nii oma liikmeid kui ka teadlasi rääkima sellest, kuidas Euroopa totaalne sotsiaalne muutumine on mõjutanud Euroopa muusikat ja muusikatraditsiooni. IMF-i püüab pakkuda kogemuste, info ja heade ideedevahetusplatvormi tuues selleks kokku samas valdkonnas ja samasuguste probleemidega kokku puutuvaid inimesi. Nii et kõik saaksid ülemaailmselt muusika foorumil. Kui rääkisin rahvuslikest muusikanõukogudest, siis Eesti muusikanõukogu on olnud Aiamsee liige alates 1990.-te aastate alguses ehk siis umbes sellest ajast, kui Eesti sai taas iseseisvaks. Ega koostöö eestlastega ulatub IMF-i ajaloos väga kaugele. Ka mitmetel meie rahvusvahelistel liikmetel on omakorda liikmeid, kes on pärit Eestist. Seega loeksin koostööd Eestiga juba praegu. Meil on selle muusikafoorumi toimumine siin Eestis väga suureks auks. Selle idee taga on Eesti muusikanõukogu, mis tegi kaks aastat tagasi toimunud kolmandal ülemaailmsel muusika foorumil ettepaneku võõrustada neljandat ülemaailmset muusikafoorumi siin Eestis ja leida selleks vajalikud partnerid tuulisest toimunut foorumi lõppedes hakkasimegi kohe läbirääkimisi pidama ja nüüd on meil väga hea meel oma neljandat ülemaailmset muusika foorumit siin pidada. Loomulikult olime väga vaimustunud ideest lülituda oma foorumiga. Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, mis on minu meelest väga tore kokkusattumus ja mis tugevdab teineteise programme veelgi. See, et pidada foorum siin Eestis oli väga suurepärane võimalus IMF-i-le ja otsuse vastuvõtmisel ei pidanud üldse kaua mõtlema. Diaaemmessidend keldavad pihvodziekümnendidesse. Go to Estonia. Nõnda kõneles rahvusvahelise muusikanõukogu peasekretär Silja Fischer. Muusikafoorumi korralduslikku poolt tutvustab nüüd Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. See sündmus kindlasti ületab muusikavaldkonna piire. Meil on olnud väga palju kontakte Euroopaga ja Euroopas me tunneme ennast juba, ütleksin päris hästi. Samuti on olemas väga tugevad toetusskeemid, mis soodustavad läbikäimist riikide vahel erinevatel tasanditel. Ma ütleksin nii palju, et suur osa nendest telekast lattidest tuleb siia ikkagi esimest korda. Nii et see mulje, mida nüüd Tallinn tab, mida jätab meie muusikaelu, mida jätab üldse meie kultuur, see võib osutuda näiteks aastateks ka määravaks nende inimeste mälus emotsioonides, kes need inimesed on, kes siia saabuvad, on need muusikud, on need poliitikud nad on nii seda kui teist pärast, et üldiselt on muusikavaldkond kogu maailmas ikkagi üsna hästi organiseerunud ja kes siis parajasti tunneb, et tema riigis on vaja kaasa rääkida muusikapoliitilistes küsimustes, siis võtab rahvuslik muusikanõukogu endale ka selle funktsiooni. Kui on muusikaga tegemist, siis on ka võib-olla mingi loomeliidu või mingi muu organisatsiooni esimees tõesti väga-väga erinev ja mida arutama hakatakse? Arutama hakatakse muusika ja sotsiaalsed muutused, see on see peateema, sellega seonduvat. Rahvusvaheline maailma muusikafoorum organiseerimine on juba omaette kogemus ka meile. Nii et selles rahvusvahelises töögruppides osalesime siis Eesti poolt Madis Kolk ja mina üldse näha, mismoodi see organisatsioon toimib, eks ole, mismoodi, seega see on ka omaette kogemus meile, mida sellises organisatsioonis osalemine ja praeguse konverentsi eestile võiks anda. Anna meile eelkõige väga palju võimalusi ja muidugi see programm, mis on kokku pandud, meil on seal ju väga ulatuslik ka Eesti tuuri Eesti muusika tutvustamis programm ja me näitame seda ka väga mitmekülgselt, me avakontsert on meil Jaani kirikus kus siis Euroopa kultuuri pealinna raames on siis Vox Clamantis kontsert, siis esineb meil filharmoonia kammerkoor, siis toimub meil KUMUs selline uue formaadi linna show käis meie noortele astuvad üles Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor, siis meie improvisatsioonikoor, improvisatsiooni ansamblid, muusikaakadeemiast, pianist Mihkel Poll, kanneldaja Anna-Liisa Eller, nii et tahame näidata tõesti eesti muusikat kogu selles rikkuses, mis ju on meil siin olemas. See on selline kunstiline pool, aga kas Eesti poolt on ka sõnavõtte, kes sõna võtavad ja mis teemadel Eesti valmistab ette nagu kahte sessiooni ja üks nendest on siis eesti muusika ekspordisessioon? Teatavasti muusika ekspordiga on hakanud nüüd väga jõudsalt tegelema ja see sessioon on siis meie koolituse aastase koolituse, mida on EAS toetanud lõpusessioon ja selle viipsis professor Kevin Claynman. Sellel sessioonil on muidugi väga palju registreerivad juba seepärast eksport, on võib-olla küsimus, mis huvitab kõiki. Teine on selline haridusvaldkonda puudutav sessioon, mis puudutab niisugust teemat nagu komposisson ja perfomance, mis tähendab tegelikult Niukest uue muusikaloomet ja esitust. Ja siinkohal on meil siis kaks doktoranti, kes tegelevad sellel teemal ükson, Tšiilist pärit. Ja teine on siis meie oma doktorant Elo Masing, kes õpib Londoni Royal Academy of Music, kelle doktoritöö käsitleb täpselt sama teemat ja sellega seoses siis me esitleme ka oma Euroopa poolt finantseeritud uut õppega oma kaasaegse muusikaloome ja esitus. Nii et see on nüüd puht selline professionaalne ja tõesti õppeprotsessi puudutav samuti on sotsiaalsed muutused, meil on muusikute õigustega seonduv sessioon on ette nähtud siis peaesineja on Senegali laulja, löökpillimängija Jusoftoor. Nii et meil on väga palju erinevaid, siis on amm Music mainin faktor, mis on suursponsor tähendab seda ja samuti ka siis teeb oma sessiooni, nii et mis puudutab muusikainstrumentide tootmist ja kõik. Ma arvan, et siin kontaktide osas on tõesti väga, väga palju võimalusi ja loomulikult me ootame ka, et eestist tuleks sinna ikkagi hästi palju osalejaid. Sellepärast et meil on väga tugev haridusvõrgustik ja muusikakoolidesse on kutsed saadetud välja. Nii et ikkagi mõista seda asja kui väga erakordset võimalust ja aktiivselt ka kaasa rääkida sessioonides ja ka tuleb isegi kontakte leida saab registreerida ka üheks päevaks või mingi sessioon eriti huvitab ja samuti on meil ka vabatahtlikud meie üliõpilased, kes seal osalevad, ja loomulikult ka meie kultuuri halduse üliõpilased, ütleksin veel korraldusliku poole pealt, et selle aja jooksul kaks meie kultuurikorralduse üliõpilast oli Unesco hoones asub see intermuusikaalsena, Nad olid seal praktikal. Me saatsime Rasmusega praktikale, nii et noh, oleme püüdnud tõesti seda võimalust igatpidi kasutada. Eesti-poolset on ikkagi väga mõistetud selle ürituse tähtsust ja olulisust. Eestipoolne rahaline toetus nii kultuurkapitalilt kui ka Kultuuriministeeriumi poolt on olnud ikkagi täiesti arvestatav, odav ja siin ma tahaksin veel öelda, et, et see ei ole ainult muusika valdkonda puudutab. Me saime ka toetuse EAS-i konverentsitoetuste programmist ja me näitame neile ka meie kummut. Üks suurüritus toimub meil KUMUs Kossokeisiga lõpuüritus ja samuti on meil lahem ekskursioon plaanis, nii et nad näevad ikkagi ka natukene Eestimaad. Töökeel on inglise keel ja tõlked olemas ka prantsuskeeles una prantsuskeelset delegaat on üpris palju tulemas. See, kuidas siis ülemaailmne muusika foorum Tallinnas läks, seda me saame ilmselt kuulda siis kui konverents juba läbi on ja see lõpeb esimesel oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval? Jah, see on tõesti sümbol, on nii, et me saame siin ka esitleda oma muusikapreemiate laureaate, nii et nii mitmed inimesed nii kaugelt tulevad, jäävad siia ikka natukene pikemaks ajaks. Nii et nad saavad siis ka osaleda tõesti meie muusikute suursündmusel, nii et kaks suurt sündmust on siin ühendatud ja loodetavasti siis ilmub sellest ka mingisugune kokkuvõte, millega hiljem tutvuda saab. Ja see on planeeritud meil, kas ta toimub siis päris nagu trükise näol ainult netiavarustesse, nii et see on olemas. Kõneles ülemaailmse muusikafoorumi korraldajapoolne esindaja, Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru mis oligi tänase heligaja viimane teema. Saatele tegid kaastööd Igor Karsnek, Irene Lill, Maarja kindel leivast teid, Felti, Annika Kuuda, saate toimetas, Tiina kuningas, operaatorid olid Helle baasia, Katrin maadik. Sülgaja muusikauudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heligaja.