Tere hommikust, kell on 10 minutit 10 läbi ja meie tänase jutusaate külaline on üks väga andekas noor inimene sisearhitekt. Ja võib öelda ka, et peaaegu juba ka anima tor. Tema nimi on Pille Tael. Tere hommikust. Tere hommikust. Pille, räägime sellest, et kuidas sa üldse jõudsid sisearhitektuuri juurde, et kindlasti on kõik inimesed vahel mõelnud, kuidas mitte millestki saab midagi, kuidas tühjast ruumist saab järsku kodu või hubane kontor. Kuidas jõudsite kunsti juurde, kas tänu vanematele? Ilmselgelt küll jah, isa, too arvatavasti ja eks ta oli viimase hetke otsus, et et mingi pikk periood ma isegi ei mõelnud selle peale. Et tulevikus kunstiga tegeleda. Sisearhitektuur seda õpitakse kunstiakadeemias ja mida need õpingud isenesest endas kätkevad? Mida te õpite, kuidas õpi õpinguprotsess välja näeb? See oleks nüüd üsna pikk lugu, kui ma seda otsast lõpuni rääkima hakkaksin, aga aga esimesed kaks aastat spetsialiseerutakse siis sellele, et tunda ära kõik, mis see valdkond hõlmab ka piisavalt väljaspoolt. Et arhitektuuri, põhialuseid, kompositsiooni, värviõpetust, psühholoogiat, filosoofiat. Laiemast nurgast ja siis paar aastat hiljem spetsialiseerunud takse juba konkreetsetele projektidele. Millele sina spetsialiseerumised? Ikka kõigile antakse kindlad ülesanded et. Igal semestril oli siis kas kodustuudio või töökoht? Jaa. Me pidime siis põhimõtteliselt Alustama onniste lõpetama teatrisaalist et teadma nagu kõike, mis puudutab akustikat, valgustust, arhitektuurseid, nagu põhialused olid nagu jooksvalt kaasas, et et sellist nagu jah, nagu tihtipeale, kui meid kutsutakse sisekujundataks, siis me natukene solvume sellepärast, et, et me ei ole sisekujundajaid, ainult sisearhitektid. Kas see tähendab seda, et sisearhitekt on võimeline ka nii-öelda välisarhitekt olema, et te teete ka maju, kui tahate või, või see on ikkagi niivõrd noh, mingi teine ooper? See esimene inimene leide, kes usaldas mulle oma maja projekteerimise, et see oli rõõm ja ja. Seal on lubatud. Ühesõnaga, see on, see on teie võimuses, niimoodi tehasemaja muide seisab püsti juba või pole. Väga lootust, lootustandev. Mäletad segame, sinu kõige esimene professionaalne töö, kus oli, ma ei tea, kas kooli lõpetanud või viimasel kursusel või millal neid juba hakatakse tegema. See juhtus viimasel kursusel ja mis arvatavasti ka Hoogustus minu huvi ajaloo vastu ja ja see oli kummaline, et nad ei olnud kuskilt moodi, ei mu tuttavad ja tuttavate tuttavad vaid kuidagimoodi nad. Minu numbri olid saanud siiamaani, ma täpselt ei saanudki aru, kuidas oli. Ja maja oli Edgar Johan Kuusiku projekteeritud maja 38. aastal. Ja teadagi, Edgar Johan Kuusik on väga hullus eesti arhitekt. Mul oli au seda restaureerida. Ja samas ka. Sellisel mõnusal viisil koolitada ühte pere austama ajalugu ja kolmekümnendaid, teha seda sellises autentsus võtmes. Sellises elumaja nii-öelda kui selle elumaja projekt tuleb siis, siis noh, kolmekümnendad aastad eeldab mingisugust sellist vabariigi alguse vaimu, ma kujutan ette, Konstantin Päts tuleb kohe meelde, võib-olla Johan Laidoner, kellele, mis, eks ole. Aga, aga kuidas, ja noh, sellises siselahenduse väljamõtlemisest või kus sa alustad või kas sa loed enamasti palju raamatuid või vaatan, ma ei kujuta ette, see kõlab nii huvitavalt. Nii rumalal. Hästi palju viltidega raamat. Selle ja, ja filmidest ammutan väga palju siis noh, võib-olla seetõttu ka Noh. Eks eks eks kooli kooli puhul sooviks nagu. Jah, nüüd kades nagu mõttelõng selles mõttes ära, et. Ma küsin, lähme edasi. Jätame selle esimese vabariigi aegse hoone sinna, kuigi ta on kindlasti väga kenasti nii seesmiselt kui välja ka püsti, eks ole. Sa oled praegu täke tege või vähemalt OLID SAS Loftis, et see on nagu omamoodi, mulle tundus, et see oli omamoodi loomeinkubaator, seal töötas hästi palju erinevaid kunstiinimesi või nagu klaster, et et see toimib ikka. Kunstiga läks kehvasti seal või. Ei kunst kunst läks korraks laiali. Selles mõttes, et. Et sai nagu valepinnas valitud selle koha rajamisel ja viis aastat oli piisav aeg, et aru saada. Aga mis selle asja mõte oli, et erinevad kunstnikud ei pea siis nii-öelda kõik ise võtma eraldi kontorit, vaid saavad ühes kohas nii-öelda tööd teha. Just ja on nagu välja arvutatud, see nagu see õhusuurus, mis üks inimene nagu talub siis enda ümber ja on loodud selleks ka vastavad nagu eritingimused. Aga ütleme, et kui sul on 440 mitu vaja selleks, et tunda ennast hästi, sul on erinevad stuudiod, sul on köök, sul on puhkeruumid, sul on koosolekuruumid, sul on korralikud joonestuslauad ja ja valguslauad. Et, et seda nagu üksinda püsti pidada. On võimatu, aga samas sul ei ole vaja neid funktsioone kõiki korraga noh, kasvõi see, et, et lõuna tuuakse lauale ja selle eest on hoolitsetud, aga, aga, aga seda on nagu raske üksi üleval pidada ja seetõttu oligi huvitav see, et, et selle 440 ruudu peale oligi see niuke nagu hea arv 30 30 loomeinimest, kes nagu äriliselt kokku ei puutu, aga nende erialad lihtsalt valdkonnad haakuvad ja nad saavad üksteisele olla toeks, aga mitte ei ole. Ütleme, SAS loost on tegelikult nagu töötan ainult mina seal. Et et kõik need üksikud hundid on lihtsalt kokku toodud, kes sobivad üksteisega iga järgmine tulija peab saama siis kõigilt jällegi nagu nõusoleku. Et kui üks ei on, siis ei võeta vastu. Kuidas, kuidas see läks, on sul praegu tagasi vaadates hea meel, et, et see, et see asi toimis viis aastat. Muidugi, see oli väga hea aeg. Sellest Eestis ka omamoodi pretsedent, ma ei tea, et oleks parem selliseid asju olnud. Vaat seda ma nagu kõrvalt ei seda infot ma nagu praegu kogun, kuna, kuna ütleme sellest Nii-öelda kohast loomulikult. See oligi inspiratsiooni. Kahjuks ehitatud, et sa hiljem saaksid kindlasti mälestustest nagu noppida seda vajalikum, mis selles head oli ja ehitada midagi suuremat. Et, et see on nagu hetkel käsil. Aga lähmegi siis erinevate objektide juurde, mis on kindlasti huvitav inimestel kuulata, kes ei ole sisearhitektuuriga võib-olla varem kokku puutunud, et kui sa, kui sulle tehakse ettepanek hakata sisustama üht või sisearhitektuurilahendus välja töötada ühele majale eramule, siis no ma ei tea, millest sa lähtud, näiteks ütleme, mere ääres linna lähedal valge eramu. See kerkib praegu et liiga inimestest ja, ja siis inimesed annavad oma nii-öelda selle lapse mulle üle aastaks kuni neljaks või mõni on siin kestnud kuus ja noh, et, et, Et siis ma nagu äratan ta ellu ikkagi nende näojoonte põhjal, mis on omanikel ja ta on minu jaoks nagu pisut selline koost business. Et seepärast veel kustutad oma jalajäljed ka ära ja et, et, et sa nagu annata üle, siis lased lahti. Et sa võtad selle sisendi, siis nii-öelda nendelt elanikelt, kes sinna elama lähevad, kuulad ära nende mõtted, nende soovid. Nad ikkagi on kuni lõpuni juri. Nende valik on see, sest on on juhtumeid, kus praktiliselt külg külje kõrval olema kaks, kolm kuud järjest. Ja on juhtumeid, kus, kus seesama mereäärne eramu sai aasta ja neli kuud, et tööd tehtud ja viis korda omanikega kohtutud. Et nii suur usaldus Aga noh, võiks ju mõelda, et noh, et iga inimene võib ju sisalduda sisustada mingisuguse mingisuguse maja või, või, või ruumi, et noh, et milleks siis sisearhitekti veel vaja on, aga aga Sisearhitekt tuleb mängu ilmselt sellistes peenetes ja kui tegema hakata väga karmides nüanssides nagu mingisugused materjalid ja, ja kõik see Täpselt ennem, nii nagu sa ütlesid, ongi, et tegelikult ei ole meid vaja. Kõik tegelikult kõik need vastused on nagu me tegelikult oleme, ainult need Monteerijad Sa pead olema väga ettevaatlik, mida sa praegu suures raadiuses ütles, sellepärast et see puudutab su tööd. Ja kui sa ütled, et ei ole vaja Kui andekate inimestega ma olen koos teinud, kelle eriala ei ole sugugi sisearhitektina, sa lihtsalt paned nii mõtlema ja, ja see ongi tore, et et, et see on nagu alati koostööprotsess ikkagi. Kõikidele nendele majadele, kontoritele, hoonetele, sisearhitektuurilahendustele eelneb plaan paberil ja milline see plaan välja näeb, niisugune lihtsalt joonistatud siis mingisugune. See arvutiseerus kohe kui ma kooli lõpetasin. Okei, nii et minu jaoks oligi šokk see, et kogu kooliajal saadud Vello asi ja Leila Pärtel poja poolt Antud nagu juht või tähendab kogu see teadmine, kuidas oma kätt kasutada. Sest kaks aastat me põhimõtteliselt õppisime ainult oma kätt usaldama ja kasutama ja seda nagu mõtlemisega kokku viima. Ja siis ühtäkki, kui oli aasta aega lõpetamisest möödas, siis ma sain aru, et et, et tehes seda kuusiku eramut aasta aega kalkade ja joonestuslaua taga on see on väga kihvt, aga ma jään maha. Et ma ei saa siis nagu elusaks. Aga mis see võtab liiga palju aega ja tänapäeval seda. Kas arvutis ikkagi plaanid? Et minu jaoks nagu enam arhitektuuris viimased visandid ma tegin 2006. aastal? Sest nagu ütleme, et man, ma juba kohe ilma visandamata see on näen seda ja siis keegi tegelikult ei, ei vaja neid. Käsijoonistusi käsitsi joonistatud. Päeva lõpuks, et ikkagi on vaja millimeetri täpsusega seda vastust ja millimeetri paberi peale, noh, on see lihtsalt mõttetu teha, et arvuti on selleks ikkagi. Et siis 10 aastat sai nagu. Ikkagi käsi kaotas selle tunde ära, kui ainult sellega tegelesid osas kahju. Ei, ma olen nüüd treeninud seda tagasi. Istuge. Kõrtse näiteks vahel käies mõnes kontoris, tunned valu. Nii palju on kasutamata potentsiaali. Sa vihjad millegile ei vihja mitte millelegi. Ma vihje lihtsalt, et, et käid nii palju, on erinevaid kontoreid tahes-tahtmata elu viib meid mingitesse kohtadesse. Ma ei märka niisama ringi liikudes tegelikult seda, sest ma puhkan. Oma arvatavasti asjade analüüsimisel nagu sellel tasandil või see ei ole mulle nagu ma ei märka seda hästi palju, et on, olen kuulnud, et on jäetud mind kutsumata, kuna kardetakse, et et, et see korter ei sobi näidata. Et ma ei märka nagu või et ma ei. Minu jaoks on huvitav näha erinevaid lahendusi. Kui selline asi on võimalik, siis ma ei, ma ei tea, kas on olemas selliseid lihtsaid vahendeid, millega näiteks mingisugust kohta hubasemaks muuta. Mida sa soovitaksid kohe niimoodi plaksti, kui küsida su käest? Algusega tegeleda valgusega. Siis aknast tuleva valgusega, mida meil peavad teatavasti väga, ei ole Põhjamaades. Siis. Ikka nagu valgustid et kui, kui panna viite liiki erivalgustusvalikut, siis siis sellest kõik algab. Kui aga noh, muidugi valgus ei olegi see kõige odavam asi, mida nagu praegu soovitada, kuidas lihtsate vahenditega. Ma ei tea Aga valgus, valgus on ilmselt selline asi, mis on ka nagu mingis mõttes alakasutatud, et sellest ei piisa, kui üks lamp lihtsalt keset tuba laes on. Oleneb, mis funktsiooni see ruum kandma hakkab, kindlasti piisab mingisuguse kolikambri jaoks. Oleneb, oleneb, mis piirini emis. Jah, eks ta vahel piisab, kui on mingist heitmend teha, aga kui see on nagu hästi tunda ja ja, ja, ja tekitada nagu lisatundeid, siis ikka kolm on miinimum ja viis on nagu selline, mis võiks olla ruumi kohta ühe raami kohta. Mitte viis nagu viis nagu asendid sisse. Koht, valge sild, valgus, siis meeleolu valgus ja siis sealt juba alaliigid Timmerdamised ja kõik võimalikud plaksuga kinnipanemisel. Sa oled osaline ka projektis koondnimetusega jaam. Mida see endast kujutab? See on jaam, jaam on sihtasutus mis on rajatud koos ristivallaga ja hetkel. Prioriteet. Eesmärk on siis lihtsalt taastada see raudteejaamahoone. Ristil just ja kui kaugel sellega ollakse, mis sinna tuleb? Sinna loodetavasti tuleb sedasorti Institutsioon nagu ütleme siis inglise keeles öeldes on see Iregilari hääb nagu taastusravikeskus. Aga ebaregulaarne ja läbi kunsti. Ühesõnaga, läbi kunsti üritatakse inimesi tee peale korda teha. Remontida, mis on ühe sisearhitekti jaoks kõige frustreeriv, on muidugi raskem tema töös. Korduma kippuvad küsimused. Ehk siis need, kui, kui, kui sa pead uuesti iga konkreetse objekti juures selgitama ja uuesti rääkima üle kõik Kui hea sisearhitektuuri tööjad, kas sellega teenib muide korralikult? Ega see endaga on aega tegeleda ka selle kõrvalt või on see nii kiire, et see võtab kogu. See võtab kogu aja, ma arvan, et mul ikkagi. Tihtipeale mingitel muudel põhjustel Kui, kui kui võtta, siis, kui välja arvata see viieaastane hulljulge seda lifti ehitada sinna võõrale pinnasele. Et, et kui noh ma nagu ei, vahel on see mulle nagu raskesti kätte maksnud, et ma ei mõtle numbrid televäga tihti. Et selles mõttes ma ei mõtle selle peale tihti, et aga ma nagu ei kurda ka, et kõik on ju olemas, mis vaja. Kas sisearhitekti töö on üksik? Ikka on kui sa ise tahad. Sageli tuleb ilmselt olla mingisugustes hoonetes, mis on tühjad. Kas ei ole korralikku valgust, Xuviblang külm ja siis see seal. Ei ole, seal ei ole üksik. Mul on, et selles mõttes ei ole probleem, et sa oled teinud teatrikujundusi, klubi, kujundusi, kortereid, maju. Ma ei tea väga erinevaid objekte, et kui, kui me annaksime näiteks nii suur riik nagu Kanada, siis Ameerika ühendriigid või Venemaa või Brasiilia siis mille, millele sa keskenduksid, mida sa teeksid ja miks? Ja siis, kui me nii suur oleksime, arvatavasti siis me vist ei oleks enam Eesti. Ent kui Kanadas võib-olla spetsialiseerusin, tahtsin hirmsasti kunagi kaskadööri saada. Ei tea. Ma ei oska sellele vastata, spetsialiseerusin hetkel, ütleksin siis ikkagi animatsioonile. Animatsiooni juurde me nüüd jõuamegi, et inimene peab kogu aeg õppima ja, ja sa oled viimased neli aastat peaaegu vä? Nüüd saab neli ja 2000. Kus noh, neli aastat Priit Pärna juures õppinud õppinud siis animaatorid või, või animatsiooni, et miks sa tundsid, et seal nüüd vajalik Jäi puudu paar valdkonda, millega ma tahtsin tegeleda. Ja, ja koolis saab teatud määral siukse mõnusa distsipliini. Kerre. Ja selle käe käe nii-öelda lahti joonistamine, ma saan aru, et see on ka üks. See oli siis nagu see juba ilmnes enne kooli astumist, kus ma hakkasin selle peale mõtlema, harjutama uuesti. Et kunstiga ei ole nii nagu jalgrattasõiduga, et kui sa korra oled selle ära õppinud, siis oskad. Eks ikka on lihtsalt, et ma ei olnud rahul sellega, mis tasemel ma olin. Ja animatsioon andis mulle selle võimaluse ikkagi hinnangu hallata sajaprotsendiliselt oma kätt. Animatsioon noh, me kõik oleme näinud Priit Pärna animeeritud filme, multifilme vist ei ole päris õige enam öelda. Võib-olla on multifilm, eks ole, et, et kas kas see tulem, mis sa selle animatsiooni kursuse lõppedes nii-öelda saad see tähendab, et sa hakkad multifilme tegema või? Võib-olla ma ei tea nüüd. Ei teagi, võib-olla peale neid kooli kahte filmi. On need mu esimesed ja viimased. Aga mis võimalused see animatsiooni õppimine annab, kas on ka kuidagi seotud graafilise disainiga või ei, päris mitte. Eks ikka ta on seotud sellega. Kindlasti ehk siis see teatud mõttes nagu laiendab sinu sinu võimalusi kunstnikuna. Kas see, et sa läksid õppima animatsiooni, millest see tingitud on, kas sa tahtsid ühest küljest okei, ema kätte nii-öelda heas vormis hoida aga teisest küljest mis? Ehk siis midagi on arvatavasti öelda? Ma ei tea veel mida. Aga see selgub. Et sa oled, tekkis selline tunne, et selleks, et ennast väljendada, paremini, sa pead minema õppima animatsioone. Kunst on miski, mis läbib sinu elu mingis mõttes punase niidina olgu see siis Maal sa oled maalinud või sisearhitektuur või animatsioon. Millal saab inimene ennast kunstnikuks nimetada? Kui ta ennast tunneb kunstnikuna ehk siis ta ei valetaks, võib olla. Sina tunned ennast kunstnikuna? No sinu tööd justkui viitavad sellele Siis. Ikkagi ei, ma ei, ma ei oska seda öelda, eks. Eks. Eks sa lõpuks oled Ki, mis sa oled? Ma mõtlen seda, et kas kunstniku selline noh, kui, kui keegi ütleb enda kohta kunstnik, kas on midagi nii mingis mõttes suurt ja ja hoomamatult võimast, et selle sildiga ollakse nagu natukene ettevaatlik. Kunstnikud olid vähemasti vanasti või mõni aeg tagasi tuntud kui sellised vahvad poeeemmlased. Natukene pöörased inimesed, väikse kiiksuga, et kas on endiselt nii. Ja kui see on, siis millest sinu pohimus seinad? Minu boheemlaslik. Ma ei, ma ei tea, et ma võib-olla. Võib-olla seal mingisugune metsik hulk magamata öid, mida järjest on võimalik, et asja tehes. Just, ja see on muidugi asi, millega ma ei sooviks kiidelda, sellepärast et selle eest on pidanud ka jälle maksma. Et ei ole nagu tervisele väga hea, aga mingil mingil mingil määral ja selline nagu ärakadumine või, või, või soov nagu mõneks ajaks nagu sulguda, et et võib-olla see nagu ümber kaudsetele inimestele vahel mõjub nagu sellisena, et ma kooli. Aga ma olin. Ruum. Aega pidama. Kui sa rääkisid nendest magamata öödest, siis siis kui kui palju neid võib kokku tulla, selleks, et mingi objekt kiiresti valmis saada või töö. Ei see ikka oleneb. Oleneb. Nendest ülesannete püstitamise keerukusest, et, et kui ma Vahel nagu mõni asi ei tule, nii lihtsalt kui arvatakse, et kõik ei ole varrukas. Ja vaheline nagu. Tahes nagu väga head asja teha, siis ikkagi need ei, need vajavad ka nagu minu peas laagerdumise aega. Aga nagu tänases maailmas tihtipeale nagu lahkutakse õhtul ja eeldatakse, et hommikul joonised laual. Et selleks ikkagi oleks vaja neid 30 päkapikuselja taha. Aga sellist vastutust nagu Eestis Eks ma ikka oleksin natuke peab puhkama, et praegu on nagu kool võtnud hästi palju aega, et, et võib-olla kunagi, aga et selles mõttes, et tempoga tuleb kaasa minna. Et tore on seda naudingut pakkuda kliendile, kui see tegelikult praeguse tehnikaga on võimalik. Kahe päevaga. Vinge kolmdee valmis teha. Kui kiiresti, siis need siis need erinevad asjad sünnivad väga erineva ajaga ilmselt, et on asju, mida, mille peale kohe tuleb inspiratsioon ja on asju, millega peab väga vaeva nägema, või. Kui niimoodi võib küsida üldse, ma ei tea, kas sul on eeskujusid, paljudel inimestel on aga noh, kes on näiteks sinu selline eeskuju sisearhitektuuri vallas, kellega sa tahaksid kokku istuda, mõtiskleda Juua ja arutleda väga erinevatel maailmateemadel, muu hulgas sisearhitektuurist ja võib-olla ka animatsioonist. Kas ma võin hommikusöögiks, lõunaks ja õhtusöögiks kutsuda kedagi, palun väga? Hommikusöögikaasaga ühingaks korra? Amix Ehiks ma võib-olla kutsuksin siis raien laekini? Kes siis? Ma võin ju surnuid ka kutsuda. Anima Ani räägiks animatsioonist natukene siis lõunal. Ma arvan, et Philips tark ja CW Hayen võiksid. Võiksid istuda muga koos kui neil aega oleks õhtuks. Modigliani ja Picasso. No päris aukartust äratav seltskond tuleb sinu päevast kokku. Praegu on selline jõululine aeg, teine advent. Milliseid kodukaunistamise mõtteid sinusse aeg tekitab või, või oled sa teiste inimeste kodudega olnud nii ametis, et et see tekitabki mingeid Emm viisin vanemate juurde vist juba poolteist nädalat tagasi ühe kuusepärja, mis ma. Tädi käest ostsin, et saaks koju minna, aga aktiivselt ei tegele sellega. Päeva lõpuks ikkagi, kuusk tuleb tuppa mingil põhjusel. Aga tihtipeale selle väljasaamisega on tükk tegemist. Ununeb kauemaks, kui vaja. Sul on väike poeg, kuidas teie pühapäevad siis välja näevad, kui sa parasjagu ei pea olema kuskil mereäärses väikses majas ja ei pea mõtlema sisearhitektuurilahenduste peale? Ei, ma seda ikka mõtlen valdavalt kodus või stuudios, kus me koos pojaga elame. Et ma mõtlema see ei käi objektil, on objekte, mis on valminud nii, et ma pole tänaseni seal kohal käinud. No need on ju väga erinevad, sellepärast et ta kasvab nii kiiresti ja, ja näiteks viimane vaba päev oli mulle kui emale väga-väga huvitav. Et ta nõudis mingi klaveri, ta õpetama ennast. Ja siis ta reaalselt kuulas mind ka 45 minutit. See oli väga huvitav vaba päev. Et areng toimub iga päev. Et need tegevused on pühapäeviti olnud väga erinevad. Head kuulajad sellised olid kunstniku ja sisearhitekti Pille Taela mõtted ja Pillet küsitles Toomas Luhats meeldivat pühapäeva kõigile ja kohtumiseni mõnel järgmisel pühapäeval.