Seekordses saates jõuame Me reformatsiooni aega, kus Eestis juba tegutseb Tartu Ülikool ja luteri kirik on muutunud Põhja-Euroopas valitsevaks. Nüüd aga jätkab professor Toomas Paur sellest, mida tõi kaasa see, et luteri kirik oli Euroopas domineeriv. Mõnedki asjad muutusid kohustuslikuks kõigile. Ja üks nendest oli rahvakeele kasutamine jumalateenistustel. Kuigi teaduse keelena jäi ladina keel edasi ülikoolidesse ja see on ühtpidi olnud, kui võtta siin Eesti olukorda. Üheks põhjuseks, miks suhteliselt vara hakati tõlkima ja mõndagi ilmus ja teiselt poolt, et see vastab ka sellele miks ligi 100 või 150 aastat rootsiaial ometi ei jõutud täispiibli väljaandmiseni. Sest ortodoks ja ehk õigeusk tähendas seda, et kuningas võttis endale ülemtsensori õigused või kuningakoda. Ja selle tõttu nii Liivimaa mehed kui Tallinna mehed otsisid Stockholmist õigust. Pidevalt käis kirjavahetus sealt ja kuni niisuguse küllalt absurdse olukorrani, et kui toimus mõisate Tedutseerimise, tähendab kui Rootsi valitsuse lõpuajal 1600 kaheksakümnendatel aastatel Kristiina valitsemise aegu helde käega jagatud mõisaid jälle riigile tagasi võeti ja nõuti kõigilt mõisnikelt dokumentaalset tõestust, kust nad oma mõisad on saanud siis Anti keeleküsimustes sellele umbkeelsele komisjonile viimase otsuse langetamise õigus. Nii mõnedki asjad ei ole sugugi väga uued siin päikese all. Ja mitu sajandit tagasi on võõras võim katsunud üsna sarnaselt reguleerida niisuguseidki asju, nagu seda oli ortograafia Mafia, kas kirjutada niinimetatud Stahli ortograafias või siis ordnungi virgeeniuse omas. Isegi vist niisugune kurioosne lugu oli, et kuninga sekretäriaadis kaks osakonda ei teadnud, mis üks, mis teeb, teine. Aga kuningas kirjutas ühele ja teisele alla ja siis pärast ei saanud jälle tema au päästmiseks tunnistada seda, et ta milleski on rumalasti teinud ja otsusel peab korrigeerima. Nüüd, kui rääkida juba konkreetselt uue testamendi tõlkimisest, siis vist esimene niisugune oluline nimi oli piiskop Jeering. Väga värvikas isiksus, ka. Tallinna ja Eestimaa piiskop Jeering on mees kes on jätnud vähemalt sellega selge jälje Eesti kultuurilukku. Et 1640. aastal on ta jaganud eestikeelseid aabitsaid. On muidugi oletatud, et neid võis olla varemgi aga kuna aabitsas on suhteliselt vähe teksti ja kuna nendes linna koolides, kus ka võib-olla basalt eesti poisse õppis, vähemalt need vaesed koolipoisid Tallinnas kellele arvete järgi on aabitsaid ostetud, me peame siiski olema tagasihoidlikumad ja leppima sellega, et need võisid olla ka saksakeelsed. Aga heeringi aegu anti kindlasti eestikeelne aabits välja, kuigi ühtegi eksemplari sellest ei ole säilinud. Aabitsa puhul on nii nagu Edgar Oissar, kes seda on uurinud väga ilusasti, ütleb, et nad lihtsalt kulusid ära. Et neid ei saagi tahta, et nad kõik alles oleksid. Ja seesama piiskop Ta tegi ka katse alustada kogu uue testamendi tõlkimisega. Ta jagas välja osad. Aga nii nagu niisuguse talgutöö puhul mujal maailmas ja eriti siin Eestis üsna vähe vilja on. Ta tulid ainult üksikud osad ja kui ta ise hiljem katku suri siis läks see esimene tõlkekatse ka täielikult kaduma. Nüüd üks omaette küsimus oli aadil kummaja vaimulike suhe. Nad ei olnud üldse mitte alati liitlased, nagu me oleme arvanud ja harjunud arvama. Usupuhastuse järgi olid kirikud suhteliselt vaesed ja see, kui me räägime vaimulike tasemest. Üks põhjus, miks ei olnud hääd kaadrit saada, oligi see, et see ei olnud kellelegi tasuv amet. Aga Saliste, kes niisama seda tööd teevad, ei ole vist ühelgi ajal liiga palju. Kui nüüd mõelda, millest tuli Rootsi ajal kirikuõpetaja sissetulek, siis see oli põhiliselt talupoegadel. Ühtpidi näib see niisiis on kirikuõpetaja üks talupoegade koor ja teiselt poolt, aga kuna tegemist oli ajaga, mil mõisad alles hakkasid kasvama siis oli kirikuõpetajal kasulik kaitsta talupoegi ja talusid. Mõni mees keeldus saksakeelseid jumalateenistusi pidamast, ütles, et tema kogudus on eestlased. Sakslased nagunii ei viitsi korralikult kirikusse tulla. Ja see meile ainult eemalt vaadates võib näida, et, et nad on väga ühel meelel olnud ja arvatavasti on siin ka tegemist väikese ajaloolise nihkega 19. sajandil, kui kirikumõisad olid juba ise ka mõisateks kujunenud. Kui ei olnud enam ainult pastoraat mõne teenriga, vaid pisikene või suremgi mitmadramaaline mõis siis oli tavaliste Aadite ja pastorite vahekorrad ka paremad, kui nad seda Rootsi ajal olid. Ja see suhete jahedus ilmneb ka siis, kui on tarvis raha piiblitõlke trükkimiseks. Aadel komaal raha seda välja anda ei ole. Noh, küllap seda raha oleks olnud, aga lihtsalt seda ei tahetudki anda, sest päris kindlalt oli kasulik mõisahärrale, mida rumalam ta Orion Meie esimene katse tõlkida uus testament ebaõnnestus, kus toimus läbimurre ja kellegantse seotud. Urvaste kutslav on kahtlemata käsikirjalise tõlkeajaloos oluline samm edasi. Aga pidevalt on probleem isegi siis, kui käsikiri hakkab enam-vähem trükivalmis saama kahe asjaga. Ühelt poolt selle üldise heakskiitmisega, et kõik oleksid päri ja teiselt poolt, kust saab trükkimiseks rahal. Rootsi ajal muidugi oleks 100 üksmeele korral saanud riigikassast. Aga, ja Eestimaa õnnetus on ju küllalt suur murrete erinevus. Ja kui puudus kirjakeel, siis igaüks võõramaalastest, kes siia tuli, õppis ära ka teatud kohaliku murde ja tema jaoks oli see normaalkeel ainus õige ainus ja õige ja see on psühholoogiliselt täiesti mõistetav, need läbimurdeks õigupoolest võiks lugeda sajandi lõpp pul toimunut vastse testamendi trükis ilmumist. Ja selle algatajaks on Johann Fischer Riia kindralsuperintendent, kelle alla kuulus ka Liivimaa mees kelle organiseerimisel ilmus juba 1686 kogu piibel läti keeles, läti keeles ei olnud neid murdeprobleemile sellisena. Ja ei olnud ka administratiivsed jaotust kaheks, mis siin Eestimaal suureks takistuseks sai. Ja lõunaeestikeelne vastne testament 1689 kesta täpselt tõlkis, ei olegi nii lihtne öelda. Adrian Virginias, kes oli tollal 20 aastane, oli Riias ja toimetas ta trüki. Aga ilmselt ta ei tõlkinud teda ise kohapeal, vaid tal oli kaasas isa Andreas Firgeeniose ja teiste tehtud eeltööd. Igal juhul see ilmus suhteliselt ruttu ja vaikselt. Mitte väga suurest tiraažist 500, pluss 300. 500 on kindel, aga Kreeta viisalcrem on oletanud, et kuna trükkalitel oli õigus anda kord juba ilmunud raamatust ilma eriloata järeltrükke et sellest samast laost on trükitud järgnevatel aastatel veel lisa. Uus testament põhjaeesti keeles ilmus juba vene võimu tingimustes aga meie jätame praegu selle etapi vahele, räägime, mis oludes hakati ette valmistama kogu piibli trükkimist. Sõda oli just lõppenud. Sõda oli lõppenud ja kui piibli trükkimiseni ei jõutud Rootsi ajal, siis muid raamatuid ilmus üsna rohkesti kaks, kolm eri trükki iga aasta kohta. Suur on ju kodu- ja käsiraamatu tiraaž, mida ilmselt Rootsi aja lõpul oli igas peres katekismus harv lauluraamat mitu parandatud väljaanne mis oli selle kodu- ja käsiraamatu üks osa kadeda tükitiga eraldi, kuna ta oli kõige rohkem tarvitusel. Kõigest sellest oli pärast sõda väga suur puudus ja nii loodi Eestimaa kirjastuskassal. Siin alustati Ki just nendest muudest tarbel raamatutest. Ja uus testament ilmus 1715, aga ilmselt on niisugustel puhkudel vaja mitut asja, mis kokku langevad. Ühelt poolt, kui Rootsi aja kirikuõpetajaid ja teoloogiat iseloomustab ortodoksi ja see oli üsna tuntav ülikoolis, kus seda otse nõuti. Aga parasjagu ikkagi see kuningakojast eeldatud õige usklikus. Tingis isegi teatud õpetajatele ja tublidele meestele takistusi. Seesama noor Eberhard kutslav ei saanud tol ajal pastori kohta, kes hiljem on väga tublilt tegutsenud. Siis Põhjasõja järgi on Pietistidel Eestimaal üsna suur roll Beatistideks selles klassikalises mõttes Hallebjatistideks nimetati. Franke pooldajaid, kes niisugusele õpetuslikule korrektsusele, mida ortodoksi taotlas vastandasid isikliku südameusu mis teeb mõistetavaks, miks Rootsi kuningriigile see ei tarvitsenud meeldida, sest igasugune isikliku usu lubamine tähendab, et asi ei ole täielikult kontrolli all. Mis aga piibli tõlkimiseks oli üheks põhimõtteliseks eelduseks. Sest kui franke nõudis, et iga pastor aastas loeb korra piibli otsast otsani läbi kui üheks olite piibliringid ja kui ei olnud ainult õppinud teoloogid, vaid ka ilmikut, et need, kes võisid lugeda ja seletada piiblit siis see tähendab, et nii Halles loodi piibli trükkimise keskus, kui seda toetati kõigiti ka mujal. Ja need mehed, kes siis siin Eestimaal selle asja kätte võtavad, on praktiliselt kõik sama suunitlusega. Anton Thor Helle mees kelle põhitöö ongi kogu vana testamendi tõlkimine ei olnud küll väga energiline, nende hulgas, aga teda võib oma hoiakult nende hulka ka arvata. Nii Anton Thor Helle oligi mees, kes tõlkimisel lõpetas mis ootas käsikirja. Rahapuudus. Rahapuudus ja, ja siin ongi nõnda, et see oleks võinud ka kurve mini lõppeda ja kauem ootama jääda, sest taas olid mõisnikud need, kes keeldusid kõige vähematki toetust andmast. Aga siin lükkas asja käima kahtsinsantorfi külaskäik Tallinna. Ta tuli hoopis teistel põhjustel siia. Ta on mees, keda loetakse vennastekoguduse rajajaks. Vennastekogudus ei ole peetis, kuigi seal on samasugune isikliku vabaduse pöördumise meie Jumalaga. Osaduse rõhutamine oli mõnes mõttes palju demokraatlikum. Hallebietis puudutas põhiliselt pastoreidi haritud ringe ja ta oli küllalt komplitseeritud, niiet kui tuli vennastekoguduse liikumine, mis kõigepealt, et lihtrahva, ükskõik mis rahvast harimatute inimeste poole pöördus siis Ta tungis palju kaugemale ja sügavamale rahva hulka ka siin Eestimaal ja et piibel ilmuda sai. Selleks aitas kaasa Sincendorfi Tallinnas käimine. Ja võeti siin väga hästi vastu ja ta oli tõepoolest ilmselt jutustajana üsna mõjuv mees. Nii et ta sai Eestimaal asunud erukindral poni käest põhilise summa millega sai välja anda. Ka suurest tiraažist tolle aja kohta, kui me mõtleme, et soomlaste esimest piiblit ainult ainult 1500 eksemplari, siis 6000 et 15 on ikkagi väga suur kogus, mis Eesti esimest piiblit trükiti ja see laen hiljem praktiliselt kustutati, sest meie jaoks võivad need summad näida küll naeruväärselt väiksed, et seal 60 kopikat köitmata piibliraamatu eest. Aga kui kopikas oli ikkagi tõeliselt suur raha, siis ei jaksanud ka niisuguse hinnaga piiblit kuigi paljud osta. Üks erinevus tulebki siin veel juurde, et müüdi kahesuguselt, müüdi neid köitmata ja köidetud-lt ja köitmise hind oli veel paar sajandit Ki vähemalt pool sellest vahel rohkemgi kui köitmata pooblatte hind. Kuidas see raamat levis põhiliselt et ikkagi kirikuõpetajate kaudu ja sõltus sellest, kuivõrd nemad teda oskasid propageerida või kuivõrd nad oskasid leida, raha kinkida või et hinda odavaks teha. Siin on näiteks Kullam, õpetaja Kuzzleff, kes Hallest sai 30 taldrit, sai tervel hulgal oma koguduses. Jagada neid. Kindral poni lesk on Jüri ja Harju-Jaani koguduses jaganud hiljem kodukinkinud neid ilmselt aga olukorra muudabki. See, et 1809.-st aastast peale on ka Eestimaal piibliseltsi tegevuses ja piibliseltside teke oli just, et jumala sõna kättesaadava hinnaga levitada ja tarbe korral ka inimestele, kes seda väga vajaksid, aga võimetud on ostma. Keda, ja see tähendas, et nii omalt maalt hakati korjama spetsiaalselt selle jaoks raha, aga esialgu tuli küllalt palju ka väljast. Ja 19. sajandil ilmub paarkümmend. Kui nüüd rääkida uutest tänapäevastest tõlgetest, siis peab vist ära nimetama briti piibliseltsi. Ka Venemaa piibliselts oli osalt Briti ja välismaa piibliseltsi ka seotud, nii ta loomine kui niisugune ideoloogiline juhtimine käis sealt enam seal ideoloogilise juhtimise all mõtlen, on näiteks konsistooriumi kirjastusel ilmunud nii hästi esimesed kui ka need üksikud vähesed pärast ilmusid, sisaldavad kõik Apo Griiva raamatuid. Piibliseltsi omadest, et nüüd alles selle sajandi lõpupoole on neid hakatud ka trükkima, aga neid põhimõtteliselt jäeti välja. Kuna Calvinistlikese reformeeritud kirikutest, kust Piibliseltside tegelased põhiliselt pärit on, ei loeta neid täisväärtuslikuks jumala sõnaks ja nii annad jäetud nende kulul kirjastatud raamatutest välja muidugi rahva suureks kurbuseks. Sest praeguseni on sellel sajandil ainsana apokrivad trükitud ju selles looduse suures piiblis ja selle faksiimile. Nii et see üldiselt levinud 1968. aasta Ta Stockholmi trükk ja selle edasised trükid teda ka ei sisalda. Kes oli see Harald põld ja kuidas tema katsejaamast? Harald põld oli misjoni direktor ilmselt keeleliselt küllalt andekas mees, sest ta on kooliõpikuid kirjutanud ja kuigi tal ei olnud filoloogi eriharidust on tema eesti keele õpik kahekümnendatel aastatel olnud ka ühena tarvitusel. Ja kui Briti ja välismaa piibliselts otsis, keda ta võiks valda ta, nad on siin kartnud. Et see tõlge võiks olla liiga modernistlik, siis langes nende tähelepanu just ühele niisugusele parasjagu konservatiivsele ja ortodoks sele paavstile, aralt põllule, kes tõlkis kogu piibli. Sellest ilmus 35. aastal vana testamendi osa ainukesena, mis trükis ilmunud on vali niinimetatud kooli piibel. Ja 38. postuumselt tegelikult juba ilmus ta uus testament. See inkorporeerida D hiljem, kui endal Kõppe eksiilis Stockholmis vana testamendi uuesti tõlkis. Tollele lisati Harald Põllu tõlgitud salmid ja uus testament, mille Johannes Aavik on dirigeerinud. Nii et Stockholmis 1968. aastal ilmunud piibel on siis nagu õige mitme mehe töö summa. Nii nagu kõik Eesti omad, on tegemist kahe mehe töö kokku sobitamisega. Ja ainsaks ühendavaks lüliks ongi olnud Aavik, kelle vaimus töötas endalgi ja nii, et see ei olegi kuigivõrd bioloogide poolt redigeeritud, vaid keeleliselt Aaviku poolt kui põllutõlgem ilmusk proovidel ka 35. ja uus testament 38. siis võeti ta üsna tugeva kriitikaga vastu. Aavik ise oli veel 53. aastal paguluses, ta on ühe hästi terava arvustuse kirjutanud. Natukene ongi kummaline. Hiljem ta nõustus redigeerima ja, ja ta on religeerinud üsna tagasihoidlikult seda, kui seda võrrelda tema enda kriitikaga, siis oleks oodanud, et ta oleks palju suuremat ümbertöötlust tahtnud põllutõlge. Filoloogide jaoks üks ja ka teoloogide jaoks nähis tol korral liiga rutakalt tud ja ebaühtlane. Nõnda et kohati võiks rääkida just mitte niivõrd uuest tõlkest kui tükati redigeeritud vanast. Ilmselt see on kuidagi sümboolne. Et juba möödunud sajandi lõpul loodi alaline piibli parandamise komitee selle eesotsas oli Jaan Bergmann ja Bergmanni proovid kuuest testamendist ilmus 1912 ja 1916. See proovitrükk oli nendel komisjoni töö, aga vana testamendi lõpp oli nüüd üksinda tema töö. Ja siis ta suri, aga noh, siis oli juba esimene maailmasõda, oli parasjagu muutused, nõnda et see kõik jäi niisama kasutuks nagu suuresti Rootsi ajal tehtu. Ja nõnda pärast Põhjasõda väga viletsates majanduslikes oludes ometi midagi välja tuli, sest ka nii on öeldud, et need riiukuked kõik võttis katk ja sõda. Nii on nii kummaline. Üsna tagasihoidlike Soludes paguluses ilmus uus tõlge. Parasjagu priskel Eesti ajal siin tegelete kõiksuguste muude asjadega, aga ei tulnud ühistööst ega ühe mehe tööst midagi välja. Paar aastat tagasi uuesti loodud Eesti Piibliselts loodab tänavu sügisel anda keeleliselt Tõdigeerituna välja piibli kus aluseks on Endel Kõpu vana testamendi tõlge ja minu ning Uku Masingu uue testamendi tõlge. Nii et sedapuhku on natukene teine kombinatsioon. Ja selle niisuguseks redigi keerimiseks nii keeleliseks kui sisuliseks ongi praegu just piibliseltsil oma komisjon mitmete konfessioonide esindajatest. Kuidas valmis teie ja Uku Masingu uue testamendi tõlge? See oli ka privaatettevõtte selles mõttes, et tol ajal ei olnud miskit lootust, et ta trükis võiks ilmuda. 73.-st aastast 82.-ni. Üheksa aasta jooksul kaks ja pool korda sai see tekst läbi käidud. Nii et mina tegin tõlkevisandi, saatsin selle Masingule, tema varustas selle oma märkustega küsimärkidega. Siis töötasin uuesti ümber, saatsin uuesti roosakesele tagasi, saatis tagasi, oleks me kohtusime ka muidugi, ainult et põhiline töö oli siiski kummalgi oma laua taga ja see tähendabki, et raske on öelda, kui palju ühe või teise osa on, sest Masing ei olnud nõus teda üksinda enda peale võtma, aga mulle. Ta seadis tingimuseks, et ma ei tohi pooleli jätta, et ma pean lõpuni tegema, et mu enda jaoks oli see niisugune mille käigus oleks tarvis olnud veel tõenäoliselt kord või paar kogu tekst ümber töötada, üle töötada. Sest teda niimoodi kätte võtta, et esimene versioon lõplikule, see ei ole võimalik. Rootslaste uue testamendi tõlge on 17 korda läbi töötatud. Kui te koostööd tegite, kas te tantsite mõnikord ei põhimõtteliselt natukene langevad kokku ja natukene erinevad. No küllap kõigele püüdlikkusele vaatamata olla oma õpetaja meelepärast ja tema seisukohad omaks võtta on keelekasutus ikkagi väga individuaalne ja see tähendabki, et ega me kumbki vist ei saanud päris seda, vaid mingil kombel on ta ikkagi kompromiss, mõnel puhul ma jätsin tema soovitu sisse ja mõnel pool ta ütles. Ah, pane siis nõnda, kui sina tahad. Millal võiks siis nüüd uus variant ilmuda? Ta peaks, nii olen ma kuulnud olema juba kompuuterlaos, niiet et kui nüüd komisjon oma heakskiidu ka ühele poole saab, siis tehniliselt peaks olema võimalik, et sellel sügisel tõesti ilmub trükist.