Tere keele saate kuulajad, täna räägime keeleõigusest. Saates on keeleteadlane Mart Rannut ja saate toimetaja Piret Kriivan. Mart Rannut. Te käisite Barcelona ülikooli korraldatud töö ajal, kus muuhulgas räägiti ka eesti keeleseadusest. Jah, see oli üks teema, kus käsitluse all oli siis otseselt see Eesti uus keeleseadus, mis tänavu aasta veebruaris sai vastu võetud, hakkas siis kehtima, noh nüüd poole aasta pealt, esimesest juulist, aga seal oli ka terve rida muid huvitavaid teemasid. Üks oli näiteks Kebecki puudutav teema, teiste sõnadega Kanadat, kus on kaks ametlikku keelt prantsuse ja inglise keel ja viimasel ajal on see prantsuse keele tõus, on otsa lõppenud ja on hakanud hoopiski vastupidine muutused. Jälle tuleks nagu võidelda selle prantsuse keele säilitamise eest. Igatahes selleks teiseks suuremaks keeleks on kerkinud hiina keel, mitte enama prantsuse keel ja selle tõttu on tekkinud terve rida probleeme, kuidas õiguslikult käsitleda erinevaid keelerühmi, milliseid õigusi saab anda üldiselt Kebecki prantsuskeelsetele elanikele, Franco foonidel on selle tõttu küllaltki suur mure, see oli siis üks teema. Teine teema, mida käsitleti, oli keeleõigus meedias teiste sõnadega, kui palju riik saab reguleerida seda, et mis keeles meedia peaks toimima ja kuidas peaks see meedia toimima teiste sõnadega. Kas see keel peaks olema subTitreeritult või dubleeritult või on hoopiski see niinimetatud voice over see pealerääkimine või kuidas seda öeldakse eraldi terminiga. Nii et see on üks teema ja ka siin riigil on tegelikult küllaltki palju ruumi otsustamiseks, et tooksin selle näite, et Prantsusmaal näiteks nõutakse, et 60 protsenti lauludest peaksid olema prantsuse keeles. Ma ei tea, kuidas siin Eestimaal meil sellega on, aga võib-olla, et mõni kanged ei ole nagu Prantsusmaal ja keeleseaduses meil ka vastav nõue puudub, meil on hea tava ja hea tavakäibes ruumi kohta. Ja siis kolmas teema oligi see uus eesti keeleseadus ja samuti puudutatud tee siis ka just õiguslikust aspektist meile hariduses toimuvat. Ja mitte ainult gümnaasiumit, vaid ehk siis laiemalt, mis siis toimub ja vaadeldi ka, et millised mõjud on vene keelel ja inglise keelel. Eestis. Aga miks eesti keeleseadus vaatluse alla võeti, kas sellepärast, et ühes liikmesriigis võeti uus seadus vastu või, või on eesti keeleseadus millegi poolest eriline või tegi Eesti ise selle ettepaneku, et Arutlege meie keeleseadust? Vaat, ega ma nüüd ei küsinud, et kus mõte neil tuli, aga kindlalt pöördusid teie poole jah, et kindlasti uus ja huvitav asi nagu see uus keeleseadus taheti teada, et mis seal sees nüüd on ja mis seal uut on. Aga kui rääkida sellest, et mis Eesti puhul üldse huvitab, siis Eesti puhul on terve rida selliseid tunnuseid. Muude keelte puhul ei ole. Ja selline unikaalsus ongi see, mille tõttu eesti keelest maailmas väga palju räägitakse. Kõigepealt ma tooksin välja ehk need põhitunnused, no kui me võtame eelmise sajandi ette, siis eelmisel sajandil oli Eesti kaks korda või eesti keel oli kaks korda sellise peksupoisi osas. Ja kaks korda olnud nii-öelda eliidi keel. Teiste sõnadega, kui me alustame eelmise sajandi algusest, siis oli meil kolm kohalikku keelt, aga need olulised keeled olid ikkagi vene ja saksa. Et eestlasi oli küll palju rohkem kui teisi, aga sellegipoolest keeled ametlikus asjaajamises ei domineerinud. Siis tuli Eesti riik ja eesti keel muutus selleks kõige tähtsamaks. Ja siis tuli nõukogude okupatsiooniaja jälle eesti keel nii-öelda muudeti vähemuskeeleks siinsamas Meie maal. Ja siis, kui Eesti sai iseseisvuse taastada, siis nüüd on jälle eesti keelt kõige tähtsam, et see on üks selline huvitav nähtus, mida kuskil mujal maailmas ei ole siis mis on selle juures veel huvitav, et kuna toimus vahepeal okupatsioon, siis õiguslik taustsüsteem on teiste riikide omast väga erinev, näiteks kõik, mis puudutab kodakondsust ja koos sellega ka kõik, mis puudutab keeleõigust nimelt valdav osa keelerühmi, kes on meil Eestimaal, nemad ei ole mitte vähemused vaid nemad olla nii-öelda immigrandiseisuses, kellel on keeleliselt tunduvalt vähem õigusi. Muide, ma märgin ära sellise termini nagu rahvusvähemus, mis on üks hästi ebaõnnestunud eksitav termin. Nimelt rahvusvähemus ei olegi vähemus, vaid see on hoopiski rahvuskild. Et kui me vaatame õigekeelsussõnaraamatust järgi, siis sellel on selline tähendus, aga inimesed arvavad tihtipeale, et rahvusvähemus ongi vähemus, aga vähemusrahvusvähemusrahvusvähemus. Nii et eks ta selline pudru moodi asi meil on terminoloogias, aga eks tuleb mõelda, kuidas saada seda terminite selgemaks. Nii, ma tooksin veel mõned aspektid välja, mis meil on ühiskonnas, meil oli okupatsioon. No see okupatsioon lõppes juriidiliselt ära, aga ta on siiani väga paljude inimeste peades. Ja see tähendab seda, et inimestel on suhtumine alles jäänud selline, et kes oli enne vähemus või allasurutud, need võtavad ikka selle suhtumise maks säilitavad, seda üritavad näiteks alati ju võõrkeelele üle minna, leidis, et see on nende kohustus, leiavad, et me ei peaks mitte nii-öelda avaldama survet inimestele, kes siin elavad, kas või õpilastele, et nad õpiksid ära eesti keele, et mis me ikka kiusame neid. Vaid alati on hea ka saab parema tulemuse ja sellist nii-öelda natukene ebateaduslikku juttu tuleb ikka väga mitme kandi pealt ja isegi väga tarkade inimeste suust. Ja teiselt poolt muidugi on olemas siis see rühm, kes enne oli nagu härrasrahvas ja siis, kui me mõnikord loeme kas või venekeelset Delfit või ükskõik millist sellist natukene vabamat portaali, kus siis inimesed vabalt väljendavad mõtteid siisika. No see on ikka päris hull pilt küll, mis vastu paistab, et kuidas suhtutakse eesti keelde ja ka eesti rahvusesse üldiselt. Et meie hulgas on igasuguseid inimesi ja tooksin välja ka veel kolmanda rühma siin meil Eestimaal niinimetatud kolmandad rahvused, need on need, kes ei ole eestlased ja venelased ja nõukogude okupatsiooni ajal need valdavalt venestusid, ukrainlased, valgevenelased, kasahhid, Aserbaidžaanis, tatarlased. Ja kujutage ette, 20 aastat pärast okupatsiooni lõppu, nemad ikka venestuvad, et see protsess on ka nendel peades sees, et nemad peavad, peaksid nagu kuuluma kuhugi sisse, et nad ei nagu ei oleks täisväärtuslikud oma kultuuri arendama. Ja kuigi seal on väga tublisid inimesi, väga toredaid aktiviste, kes võitlevad siis valdav enamus nagu on juba käega löönud ja leiavad, et ikka et nüüd määrame oma kuuluvuse nüüd ühte rühma ära ja see ei ole mitte eestikeelne rühm. Nii et selline suhtumis Viive, see on meie peades olemas ja eks ta oleks selline suur probleem. See muudabki Eesti selliseks unikaalseks. Meie keeleühiskonnas on suhtumise probleeme, aga siis keeleseadus. Kas keeleseadusega on kõik keeleõigused vajalikud tagatud? Praeguse uuega nüüd see oligi üks teemasid, mida seal ka Barcelonas arutati ja eks mõningaid asju, mis meil keeleseaduses on, on küllaltki raske ka selgitada. Võib-olla, et mingisugune sissevaade meie viimase keeleseadustesse et tutvustada seda olukorda nagu teada, kui okupatsioon hakkas lõppema, noh, tuli juba see Gorbatšovi perestroika ja glasnost siis oli võimalik hakata nii-öelda kaitsma eesti keelt ja siis on, nagu me teame, oli see üks põletavamaid teemasid ja siis koostatigi keeleseadus. No kõigepealt koostasid juristid ja siis pärast seda läks nii-öelda poliitikute kätte, tol ajal oli see kompartei, oli kõige olulisem, et nemad siis natukene seda lihvisid eriti palju, kui lihtsalt sisse ei jäänud, aga see põhimõte jäi sisse ja see põhimõte oli see, et eesti keel on riigikeel. Teiste sõnadega ametnikud kasutavad oma töös seda keelt. Ja teine põhimõte oli see, et üksikisiku puhul valitseb kakskeelsus. Et teiste sõnadega, kui üksikisik valib ise keeled et temaga võidakse poes suhelda nii eesti kui ka vene keeles, Need olid need kaks põhilist punkti ja lisaks sellele nägi seadus ette, et kõik sildid ja muu selline hästi nähtav, et see oleks eesti keeles ja see tähendas suurt hüpet nii-öelda selles staatuses, mis hakkas mõjutama seda suhtumist. Et kui inimesed näevad enda ümber keelt, tähendab keel säilib sellega, kui me seda nii-öelda taastoodame meie reprodutseeri me seda kas või sild reedel või siis kõneleme vastavat keelt, vot see ongi see, mis mõjutab keele säilimist. Ja see oli väga oluline, et see asi sai seadusesse sisse viidud. Aga aastal 1992 võeti vastu uus põhiseadus. Ja vaat see uus põhiseadus ei läinud enam selle keeleseadusega kokku ja selle tõttu oli tarvis uut keeleseadust, mis võetigi vastu 1995. Aga nagu me teame, see 90.-te aastate Aegi kuni aastani 2004, ma paneksin selle piiri. See oli see aeg, kui me olime küllaltki mõjutatavade igasugustest rahvusvahelistest mõjudest, sellepärast meie tahtsime igale poole sisse, tahtsime NATOsse, tahtsime Euroopa liitu ja seetõttu meie pidime tegema ja igasuguseid järeleandmisi olid need põhjendatud või põhjendamata. Ja just keeleseaduse puhul oligi just see järeleandmiste koht. Et nagu teada, oli selline vähemusrahvuste ülemvolinik OSCE süsteemis maksu Anders tuul, kes käis Maidika õpetamas ja näpuvibutamas. Ja tema oli see, kes meil ikka seda keeleseaduse kangemaid paragrahve ikka välja lükkas. Nii et seetõttu seda keeleseadust hakati parandama, parandati 117 korda. Muidugi ei maksa neid kõiki koordimaks under stuuli arvele panna ka neid neidki oli päris palju. Seal mõningad olid päris kanda, reaalselt näiteks oli seaduses oli ette nähtud see et on võimalik kontrollida neid, kes siis kandideerivad kuhugi kas volikokku või omavalitsusse, võimuorganisse või riigivõimuorganisse. Aga maks wonderful leidis, et ei pea seda olema. Ja muidugi me näeme nüüd tänapäeval, et mis toimub seal Ida-Virumaa linnades, et on nüüd selle tagajärg, kusjuures huvitav on see, et pärast seda tuli Euroopa inimõigus kohtuotsus, kus öeldi, et Eestil oli õigus teiste sõnadega maks, vanders, tuul lihtsalt pressis peale asja, kus ei ole mitte midagi viga. Nii, aga läheme edasi, seal tehti siis parandusi 17 vabandust, üle poole tekstist muudeti. Ja seetõttu see, mis sellest seadusest lõpust järgi jäi, siis esiteks ei olnud loogiline seal olnud asjal olid laiali eri kohtades ja seal oli ka küllaltki palju muid selliseid probleeme. Ja nüüd võeti siis ette tehase uuesti, see võeti tegelikult juba ligi kolm aastat tagasi jätta, et hakata seda nii-öelda korda tegema. Aga vaat probleem oli, sellega. Moodustati komisjon, kus nagu meil ikka kipub olema, et tarvis kõik tähtsamad inimesed sisse panna ja siis pärast tuli välja, et ei olnud ühtegi keeleteadlast komisjonis. Nii et see, see oli ka nüüd selline üks omaette hämmastav juhtum. Nii, ja komisjon tuli kokku ja siis hakkas nii-öelda seda tegema. Ja mis seal oli, üks põhimõtteid peaks hakkama. Ma nüüd käsuja karistusega avalik-õiguslikus ruumis või ka avalikus ruumis nüüd kontrollima keelekasutust teiste sõnadega kirjakeele norm, et see peab olema igal pool, kui keegi eksib, siis kohe trahvi. Nii, aga tegelikult keeleseadusega harilikult ei kontrollita keelekasutust just selles suhtes, et kuivõrd kirjakeele normile vastav olla, et keeleseaduse põhiülesanne alati staatuslik ära määrata, millist keelt kuskil kasutada, see on, see regulatsioon on keelevalik. Ja see on see põhipunkt, igasugused muud probleemid, näiteks see, et kas on kirjakeele norm või et kas võib vandesõnu kasutada või midagi muud. Vaat need otseselt ei ole see keeleseaduse põhifookus. Ja nagu me teame, siis läks meil ka see esimene varjend läks kraavi, et kuulutati välja ja siis seal oli päris palju, ütleme siis nii ajalehtedes kui ka mujal avalikkuses. Ja siis võeti vastu uus, seda tehti siis kiiresti, sellepärast aeg hakkas juba otsa saama, meil muidu ongi kombeks keeleseadust viimasel hetkel harilikult parandada, et et sellega saada saavadki nii mõnigidki, mõnedki poliitikud saavad punktikesi juurde siis, kui valimistele minnakse, ette öelda, et tegime sellise eesti rahva jaoks väga olulise asjaolud ära, et et kas see nüüd tegelikult nii väärtuslik ka oli, mis seal lõpus tehti? Vaat see on küll juba iseküsimus. Aga niimoodi see asi valmis sai ja kuna nüüd lükati see põhiasi välja, siis jäigi järele küllaltki nii-öelda tagasihoidlik muudatused. Tegelikult see uus keeleseadus ongi see eelmine keeleseadus, mida on natukene loogilisemaks muudetud, järjekord on natukene teine, et on rohkem ülevaatlik. Aga millised olid siis põhilised muutused siis mina? Ma tooksin välja kolm muutust või Ma isegi julgeksin öelda muutusekest. Esiteks Eesti keelenõukogu, mis siiani pidi nõustama keelepoliitika küsimustes haridusministrit uudise seadusesse sisse ja nüüd nõustab siis valitsust. Muide keelenõukogus eelmises koosseisus ei olnud ühtegi keelepoliitika asjatundjat, kuigi see oli see nagu keelenõukogu põhiülesannet. Nii siis teine muudatus seisnes selles, et keelati ära poliitreklaam, nagu me teame siin kas või sinna Laagna teel olid ikka enne valimisi suured sildid eesti ja vene keeles ja tekst oli ja mõte oli väga erinev nendes kahes asjas. Et ühes keeles lubati üht ja teises keeles lubati teist, et eriti üks erakond hiilgas sellega siis olid mõningad juba uuenduslikud mõtted sisse toodud ka keeletehnoloogia alal. Et see oli üks punkt ja veel tooksin veel välja ka selle, et riigikogu peab kord kahe aasta tagant k arutama, et mis meil keelemaastikul sünnipäev ja tuleb välja, et need ongi kõik need muudatused mis siiani on tehtud keeleseaduses ja missuguseid muudatusi vaja oleks teemale ka tegelikult ja neid muudatusi neid ikka. No neid on ikka terve rida, mis jäid tegemata. Nimelt kõigepealt nüüd oleks olnud ehk aeg võtta kõik see maks Manders tuuli sisse toodud risu ja see lihtsalt seadusest välja heita, aga eesti rahvas harilikult ikka kipub olema selline natukene kartlik, nagu ikka vähemusele koju vähemusmeelsusega kokku käib. Ja tõttu jäeti ka kõik need punktid sisse. Ja see on just sepp paragrahv kaks, kus on kolm lõiget, teine ja kolmas lõige on omavahel vastuolus. Nimelt, mis siis juhtus? Teises lõikes räägitakse sellest, et riik tohib keeleküsimustesse sekkuda ainult siis, kui tegemist on põhiõigustega või avalike huvide tega. Põhiõigused on toodud siis põhiseaduse teises peatükis ja avalikud huvid on sealsamas seaduses üles loetletud, et selleks on turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja see nõue peab lisaks olema põhjendatud ja proportsionaalne, mis seal nüüd selle piirangu puuduseks. Nimelt see on tüüpiline piirang, mida kasutatakse ametliku keele puhul, eesti keel on riigikeel. Ja siin on üks selline peenikene vahe, et riigikeelel on sümboolne funktsioon. Ja see tähendab, et riik võib reguleerida keelt, millal aga tahab. Põhiline, mida maksu Anders tuul rõhutas, seda, et ei tohi minna erasfääri kallale keeleseadusega, et erasfäär, see on see püha ja puutumatu, et siin ei tohi riik üldse sekkuda. Ja kahtlemata tal nagu ikka kippus olema, et tal ei olnud õigus, aga tema sai oma tahtmise läbi. Nimelt et kui me vaatame seda, et mis meil viimased paar-kolm aastat on toimunud pankadega. Et küll seal on riik sekkunud seal erasfäär, aga riik ei ole sellest hoolinud, sellepärast pangad tuleb päästa, sellepärast see mõjutab kogu ühiskonda. Ja see on just see niinimetatud tomošovski klausel, et riik olla kõikide sektorite tasakaalustaja ühiskonnas, see ongi riigi funktsioon, tagada see jätkusuutlikkus, järjepidevus ja siin võib riik sekkuda, kui midagi juhtub. Vat ja sellist asja nagu püha ja puutumatu eraomand riigi puhul otseselt ei eksisteeri. Kui on tarvis, siis riik sekkub ja riik on ka seda teinud. Aga meie jätsime oma keeleseadusesse selle piirangu alles. Veelgi enam, see sümboolne funktsioon tähendab seda, et me võime panna keelelisi nõudeid keeleseadusesse, millel ei ole mingisugust proportsionaalsusega tegelikku vajalikkust, on üks huvitav näide Euroopa keeleõigusest. Painim õigus kohtus arutati seda juhtumit, et üks inimene kandideerisin Iirimaale joonistusõpetajaks ja, ja ta läks sinna ja siis tuli välja, et temalt nõutakse iiri keele oskust. Temal on see asi ei sobinud ja tema andis selle kohtusse ja muidugi kohalikus kohtus kaotas, kaebas edasi, inimõigus kohtusse Euroopa Inimõiguste kohtusse ja ka seal kaotas, sellepärast öeldi, et riik võib oma keele kaitseks just selle sümboolse funktsiooni puhul siis esitada nõudmisi, kuigi otseselt sellel inimesel seda nõuet või seda vajadust kunagi elus ette ei tule. Aga ta võib ikka nõuda. Sellepärast riigikeelel on sümboolne funktsioon. Aga mis nüüd välja tuleb, et meil on, me oleme põhiseadusega selle sümboolse funktsiooni riigikeelele. Aga samaaegselt keeleseadus võtab selle funktsiooni ära. Kas te võiksite ühe konkreetse näite tuua, kus seda eesti keele ühiskonnas praegu vaja läheks, kus riik peaks ennast kehtestama? Tähendab, et riigil ei tohiks olla sellist piirangut praegusel hetkel ees, see on see põhiline, sellepärast see piirang, see on, see on täiesti ebavajalik ja ja võib ka küsida näiteks, et kui me räägime sellest, et peab alati olema avalik huvi selle taga, kus on siis àra loetud, et tervishoid ja turvalisus ja mis seal siis kõik on. Et me nõuame näiteks sellist asja, et inimene, kes soovib saada Eesti kodakondsust, tema peab andma vande. Aga me nõuame, tal oleks vanud eesti keeles, et mis alusel me nõuame, et kas kellelgi läheb nüüd tervis korrast ära või kuskil kaob julgeolek ära või, või milles see viga on, et tegelikult see enam ei käi avalike huvide alla, kui keegi kuskil seal paberi peal annab selle Wanda ära. Nii et meil tegelikult on terve rida probleeme väga mitmete õigus pügalatega selle tõttu, et me oleme nii-öelda oma riigikeele õigusi vähendanud. Ja siis muide, sellesama paragrahvi kolmas lõige ütleb seda, et mingisugused teise keele arendamise meetmed ei tohi eesti keelt veel kahjustada. Ja siin on ka küsimus, et kui nüüd need teise keele arendamise meetmed on väljaspool avalikke huvisid siis nagu me ei saagi seda enam kontrollida, et nad võivad eesti keelt kahjustada ka meie ei või midagi teha, sellepärast et pole avalikud huvid. Nii et siin, eks ta ole üks selline aia taha läinud paragrahv, aga probleem on laiem, nimelt et Eesti uus keeleseadus, millest loodeti palju siis seal eriti palju neid parandusi sisse ei läinud. Muide võib ka mainida seda, et tänapäeva Eestis mitte keegi ei kogu neid erinevaid keele kitsaskohti, et kus on probleeme märgatud ja see on ka üks põhjus, miks ehk need keeleseaduse koostajad ei osanud ehk neid uude seadusse mahutada. Nüüd oli paar päeva tagasi oli lehes lugu sellest, et kuidas ema pani lapse venekeelsesse lasteaeda ja siis, mis kõik lapsega juhtus. Ja Ma mainiksin, et ka siin on üks keeleseadus, on puudus, selle taga. Nimelt põhjus muidugi on selge, et Tallinnas on lihtsalt lasteaiajärjekord eestikeelsetes lasteaedadesse tunduvalt suurem kui venekeelsetes lasteaedadesse. Ja seega on raskendatud nii-öelda riigikeelsesse keskkonda sisenemine. See on üks nii-öelda puudujääk, mida oleks pidanud seaduslikult ära reguleerima. Keeleseadus oleks olnud küllaltki sobiv koht selle jaoks, aga see, et laps pannakse venekeelsesse lasteaeda selle tõttu, et eestikeelsesse lasteaeda ei ole võimalik panna. See on kahtlemata selline õiguslik probleem, mis vajaks kiiresti lahendamist. Neid probleem on rohkem, see ei puuduta mitte ainult lasteaedu, vaid ka puudutab muusikakoole igasuguseid sporditrenne, mis tihtipeale on hoopiski munitsipaalalluvuses. Ja et Narvas näiteks, et laps võiks klaverit õppida või mõnda teist pilli, selleks peab kõigepealt vene keele ära, tema, see on natukene ebanormaalne. Ka siin peaks olema täpne keeleline regulatsioon on olemas. Siis on meil ju terve rida puudujääke senises integratiivseks tegevuses, mida keeleseadus peaks käsitlema. Kui me räägime nii-öelda sellest integratsioonist ja tulemustes, siis ega meil ju midagi hõisata ei ole. Et kui me võtame ette meie riikliku integratsiooniprogrammi aastal 2000 kuni 2008 selle kohta, siis lõpparuanne tuli välja, kõik võivad lugeda, et see jäi meil ju ikkagi sisuliselt täitmata. No oli nii vaevaline kui vaevaline, et tulemust ei olnud, et tegevusi oli, raha oleks sinna kõvasti, aga aga jah, et ei saanud asja sellest ja siis nagu teada siis viimane rahvastikuminister koostöös uue programmi ja, ja ega nüüd seal ka teadlased rahul ei ole, et see on, see on sama mentaliteet, mis jätkub ja niimoodi neid tulemusi ei tulegi. Harilikult räägitakse ikkagi, et rõhk peaks olema millelegi muule, mitte keelel enam, et vot see on see lahendus, see on selline kena metsa poole jutt, et kus nii-öelda kõik see teadus on kõrvale jäetud. Muide meil on olnud terve rida rahvastikuministreid. Ja viimase näiteks oli vist 16 inimest oli palgalehel seal. Ja mitte ühelgi rahvastikuministril pole olnud nõunikku, kes oleks keelespetsialist, et kõik tegelevat integratsiooniga, aga oleks nagu mingisugune seadusepügala, et keeles ei tohi midagi teada. Ja vot selline suhtumine, et kuskil peab olema kogu aeg kõrvaline, ega me sellega ei jõuagi kuhugi, ei, meil jäävadki kõik need probleemid vinduma. Selle seda rõhutanud mitmed välismissioonid, kes on nii-öelda Eesti õiguslikku olukorda jälginud ja ka viimane OSCE vähemusrahvustevolinik tema rõhutab seda, et meil on probleeme segregatsiooniga. Me hoiame vene koolid, vene õpilased eraldi eesti koolidest eesti õpilastest ja siis tulevad igasugu pronksiööd ja muud just selle tõttu, et puudub integratsioon nagu teadlase õige integratsioon, et mis seisneb selles, et lapsed tahavad samas liivakastis mängida, vaat see lõpetab kuskil 10.-ks eluaastaks ära. Kui enne seda ei ole neid samme astutud, et nii-öelda, et kõik on kambajõmmid, vaat siis pärast on, on see selline vägisi integreerumine, see on tunduvalt suuremat ressurssi nõudev ja inimestel tekivad juba oma suhtevõrguvõrgustikud ja mõlema Eestimaale. Ta puututakse, eestlased ja venelased puutuvad kokku harilikult, et tööl, et see on selline ainukene koht, kus nad kokku puutuvad. Kui läheb huvide peale, siis on juba erinevad huvid ja kõik muu selline mida on veel märgitud, et mis on nii-öelda probleemiks Eestimaal, olla nõuded, töölevõtul, keelenõuded töölevõtul, nimelt meil Eestimaal võib esitada ükskõik milliseid nõudeid, kui inimesed võetakse tööle ja siis inimesed on protesteerinud selle vastu, et ta põhjendamatult nõutakse näiteks mõne võõrkeele oskust. Ja mis võimaldab nii-öelda juba eelnevalt ära valida nii-öelda oma inimesed, kes võiksid kandideerida. Ja see on ka üks koht, mida nüüd keeleseadus peaks reguleerima. Aga siiani ei reguleeri. Ja võib-olla märkida ära veel ka just keeletehnoloogias puutuvate uues keeleseaduses on kaks lõiget mis puudutab otseselt siis nii-öelda virtuaalmaailma, esimene puudutab laiatarbevara kasutust ja kui me loeme seda laiatarbe ka kasutuse kohta vastavat paragrahvi paragrahv kuus, lõige kaks, kui ma nüüd ei eksi peast öeldes siis seal on selline väga udune seletamine, et valitsus toetab ja see nii-öelda see seadus, mis peaks olema väga konkreetne, ütlema midagi, et nüüd hakkab niimoodi juhtuda, kui ma seda ei olegi. Et sellest oli küll juttu, et edaspidi, et kui ostetakse riigi raha eest laiatarbetarkvara kas või needa Microsoft Office või midagi muud, mis on eesti keeles olemas, et siis need peaksid olema ka siis eesti keeles, mida sisestada antakse koolidele või mõningatele asutustele. Aga see on jäetud reguleerimata, siis kõik need tõlketehnoloogia külg on jäetud reguleerimata ja siis veebilehtede kohta nagu öeldud, et kui on Eesti presidendi veebileht, siis seal võiks olla ka, aga kuskil seal nurgas miskit eesti eesti keeles, nii et selline väga pehme, väga tagasihoidlik, lisaksin juurde väga asjatundmatu selline regulatsioon, mis praegusel hetkel on olemas. Meelis Mihkla kirjutas selle kohta ühe hea artikli kunagist suvel lehes, kus ta pealkirjastas selle, et keeleseadus keskealistele teiste sõnadega, kui palju siis keskealisele ikka seda nii-öelda tehnoloogiat tarvis läheb. Ja siin oleme küll maha jäänud just keeleõiguslikus arengus, et me keeletehnoloogia valdkonda ei ole hakanud reguleerima. Et niimoodi meil ehk see keeleseadus praegusel hetkel välja näeb, et hea, et vähemasti loogiliseks on see süsteem muudetud. Aga see on siiski ikka seesama 95. aasta keeleseadus. Väga paljud vead on seal sees ja ega seal nüüd midagi uut siis ei ole tulnud. Aga keeleühiskond ja maailm on nii palju muutunud, et, et sellega tuleks edasi tegeleda. No Meelis Mihkla nimetas seda eelmise sajandi keele seaduseks, et meil on ikka aeg hakata tegema selle sajandi keeleseadust. Ja ka selle sajandi keeleseaduses eesti keel vajab ikka kaitset. Kindlasti eesti keel vajab kaitset selle jaoks, et areneda, ka arengut tuleb kaitsta, tuleb luua tingimused selleks, et eesti keel saaks areneda. Muidugi see ei tähenda, et nüüd kõik valdkonnad peaksid olema nüüd otseselt seadusepügala kaitstud, näiteks kas või sõnavaraarendus, et me ei hakanud seda seadusse kirjutama, et peaksid olema uued terminid, et inimese seitse uut sõna aastat jah, et aga väga paljud teised valdkonnad jälle seda vajavad ja nende hulgas on kindlasti keeletehnoloogia. Keelesaade. Integratsiooniuuringute Instituudi teadlane Mart Rannut pakkus mõtlemisainet keeleõiguse kohta Eestis. Mart Rannut rääkis keeleõiguse arengust ja vastavusest tänapäeva eesti keelekeskkonna vajadustele eesti keele seadustest praegusest ja varasematest. Saate toimetaja Piret Kriivan ja Saadet saab uuesti kuulata neljapäeva südaööl või keele saatus kodulehelt. Kena päeva jätku.