Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on kuuenda detsembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Res Publica liidu volikogu esimees Helir-Valdor Seeder kutsus selleks laupäevaks kokku erakonna erakorralise volikogu, et arutada elamislubade äri asjaolusid. Erakonnaliikmetel peab olema võimalus otse ministritelt küsida, leiab seeder. Eesti rahandusministeerium ei jaga reitinguagentuuri standard and Poor's pessimismi. Agentuur hoiatas eurotsooni riike võimaliku krediidireitingu alandamise eest. Moskvas on tänavatele kogunenud taas meeleavaldajad, kes ei ole rahul valimistulemustega. Peaminister Vladimir Putini sõnul tehakse loata toimuvatele demonstratsioonidel asjakohasel viisil lõpp. Venemaa president Dmitri Medvedjev hoiatas lääneriike Venemaa poliitilise süsteemi kritiseerimise eest pärast seda, kui OSCE vaatlejad ütlesid, et valimisi kallutati võimuerakonna kasuks. Jaan kütuste, eelkõige biokütuste kasutamisel transpordis nähakse suurt tulevikku. Euroopa liidus on kavas viia biokütuste kasutamine transpordis 10 protsendini. Piimatootmine Eestis muutub üha moodsamaks. Üks moodne laut avati täna Ida-Virumaal kärase külas. Kogu töö teeb ära üks inimene. Eesti raamatuid on viimase 10 aasta jooksul tõlgitud 27-sse keelde. Valdav osa neist 276 raamatut on väljas täna avatud näitusel, mis on pühendatud Eesti Kirjanduse Teabekeskuse 10.-le sünnipäevale. Ja ilmast. Homme sajab Eestis nii lund, lörtsi kui ka vihma. Puhub lõunatuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Isamaa ja Res Publica liidu volikogu esimees Helir-Valdor Seeder kutsub selleks laupäevaks kokku erakonna erakorralise volikogu, et arutada elamislubade äri asjaolusid. Volikogu toimub Järvamaal Väätsa mõisas. Uku Toom palus intervjuu. Kuna mitmed erakonna liikmed on soovinud, et nad tahaksid ka minister partsilt ja minister Ken-Marti Vaherilt saada selgitusi, siis volikogu on kõige õigem koht. Eestseisuse koosolek eile väga selgelt näitas, et selline kohtumine erakonna sees usaldust suurendab. Kui inimesed saavad otse küsida ja ka oma küsimustele vastused siis igasugune müra, valesüüdistused jäävad kõrvale ja selle võrra ka erakonnas. Usaldus kindlasti suureneb, vedas. Te leiate, et neid selgitusi on seni vähe olnud. Loomulikult on vähe, asjaosalised on saanud suhteliselt vähe rääkida, et ma kuulasin ka nädalavahetusel mitmeid jutusaateid, kus ka ajakirjanikud tõdesid, et neil on terve rida küsimusi ja kui ma siis ministritelt küsisin, kes on neile otse küsimusi esitanud, siis selgus, et väga üksikud ajakirjanikud otse küsinud asjaosaliste endi käest. Nii et sama olukord on ju erakonnas, et liikmeid on meil tuhandeid ja kõigil ei ole olnud võimalus küsida. See ongi põhjus, miks me volikogu kokku kutsuma. No teie olete juhtkonnale lähemal, kas teil on mingi pilt kujunenud? Eilsel eestseisuse koosolekul ma sain küll ülevaate ja sain oma küsimustele vastused. Ja milline on nagu teie seisukoht kogu selle asja suhtes, kas ütleme, kaks eestseisuse liiget, üks linnavolikogu liige, kaks ministrit, kes neist, kui palju milleski süüdi on või üldse süüdi on? Uurimisorganite tööd loomulikult mina asendada ei saa ja kõikidele nüanssidele üksikasjadele peaks kindlasti anna vastuse korralik analüüs ja uurimine, mis kindlasti lähitulevikus ka tehakse. Aga see, et siseminister Ken-Marti Vaher ja majandus-kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei ole hangeldanud elamislubadega ei ole kaubelnud mõjuvõimuga ega kuidagi mõjutanud isiklikult seda protsessi. See veendumus ja usaldus on minul küll peale eilset eestseisuse koosolekut olemas ja ma usun ka kõigil teistel eestseisuse liikmetel, kes sellel koosolekul viibisid. Reitinguagentuur standard and Poor's hoiatas viitteist eurotsooni riiki võimaliku krediidireitingu alandamise eest. Rahandusministeerium ei jaga standerdanud Puursi pessimistliku tonaalsust. Euroalaga ühinemine ning majanduse kiire taastumine koos konservatiivse eelarvepoliitilise joone hoidmisega tõid kaasa Eesti riigireitingute tõstmise 2011. aasta suvel aegade kõrgeimale tasemele. Tänavu aasta augustis tõstis standard and Poor's Eesti reitingut kahe sammu võrra tasemele ka miinus ja tunnustas sellega Eestit seniste sammude ja seniste senise majanduspoliitika eest. Samuti tõstis sama agentuur alles hiljuti Swedbanki ja SEB panga reitinguid, teatab ministeerium. Standerdandbursi otsust puudutab euroala tervikuna akuna. Reitingu alandamise hoiatuse on saanud 15 euroala riiki. See näitab agentuuri üldist hoiaku muutust ja Euroopa Liidu otsustusprotsesside terava kritiseeri. Ana soovitakse ilmselt mõjutada Euroopa ülemkogus valmistavaid liikmesriike konstruktiivset lahenduste leidmisele. Eesti riigivarade ja kohustuste jaoks ei oma võimalik reitingu muudatus kiiret mõju, teatab ministeerium. Kui riik peaks tulevikus soovima laenu võtta ja reiting on tõepoolest alanenud, siis võib see kulusid tõsta. Samas ei ole rahandusministeeriumil jätkuvalt kavas turgudelt laenata. Euroopa muret laiendatakse liiga automaatselt eestile märkama Ta meie rahanduse erinevate olukorda, eelarve tasakaalu, pea olematut laenukoormust, mitte sõltuvust võlakirjaturust ning väga tugevaid panku, mille reitinguid just äsja tõsteti, kommenteeris standerdanud Porsi otsust rahandusminister Jürgen Ligi. Eesti võib ju olla euro paipoiss, kuid on siiski paraku osa kasvanud riskidega keskkonnast, kommenteeris SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Lisame siia Eesti Panga ökonomisti Andres Saarniidu kommentaari, alustades võimalikust laenuraha kallinemisest. Muudel võrdsetel tingimustel seal põhimõtteliselt peaks tähendama kallimat laenuraha, aga loomulikult sõltub juhul, kui me tõesti laenata tahame, sõltub see hind ka paljudest teistest teguritest, kuidas tollel ajal üldse see olukord turgudel on selles mõttes, et viimase kriisi ajal näiteks torkas silma selline asi, et laenuandjad väga palju hindasid nõndanimetatud likviidsusriski ehk siis mitte niivõrd laenuvõtja majanduspoliitikat või tulevikukalasid tema häid ja nõrku külgi, vaid rohkem seda. Ja kui kiiresti on võimalik seda võlakirja soovi korral kiiresti maha müüa, et põhimõtteliselt see on ainult üks selline tegur. Kas standard Toursi otsus oli üllatusmana, ütleks, et oli küll. Selles mõttes, et tavaline praktika on käinud ikkagi niimoodi, et riikide samme ja tegusid hinnatakse rohkem riikide kaupa, mitte kohe niimoodi, et peaaegu terve maailmajagu korraga või mingisugune majandusühendus või organisatsioon Mida see toob Eestile endaga kaasa? Noh, Eesti koha pealt kõigepealt ma arvan, et tuleb rõhutada seda, et see ei ole selline Eesti spetsiifiline uudis ja kui me siit midagi välja loeme, siis seda tuleb paraku tunnistada, et selline üldine usaldamatus maailmas püsib. Teiseks ilmselt ka seda, et nimetatud reitinguagentuuri arvates võtavad kõik need muutused, mida Euroopa liidus majanduspoliitika koordineerimise alal on tehtud, et nende elluviimine või õigemini positiivsed muudatused, mida me nendest sammudest ootame, et nad võtavad liiga palju aega. Küsis Indrek Kiisler ja nüüd Moskvasse Moskva son triumfi väljakule kogunenud taas meeleavaldajad, kes ei ole rahul valimistulemustega. Meeleavaldajad kannavad loosungeid Venemaailma Putinit ning Ühtne Venemaa sulide ja varaste partei, teatab Gazeta ru. Juba varem kogunesid väljakule kremli-meelsete Naši ja noore kaardiväe aktivistid. Krister Paris annab teada koha pealt. Kiidame tola, kutsutud üles tahaks opositsiooni, kes eile tuli kohale umbes 108 kuni 10000 pealise piir kinno, tulema taas ning väljendama oma proteste valimisvõltsimise vastu. Kuid tavaüleskutset, mis lemmid läbi sotsiaalvõrkude kuulsid ka näiteks kremli-meelsed jõud. Nemad on saatnud siia kohale sadu ja sadu trumme taguway tüdrukuid. Karjuvad Putin ja Venemaa liige üritasin olla nii-öelda vastukaaluks. Ratastel näitakse Kremli. Vastu protestijad tulid ikkagi välja leib arreteerite minu silme all, 10 täid viidi kaunikesti jõhkralt politseimasinatesse põhiliselt et tüüpiline Moskva käitumine, aga igatahes jah, täna on olnud kogu aeg täiskogu, internet, kuulujutte ja ka pealtnägijate videosid tunnistusi. Kui ta Moskvasse juurdekise vägesid juhatada, kinnitab ka kude Venemaa siseministeerium. Et ta on. Töötavad tugevdatud julgeolekurežiimi ametlike valimistulemuste väljakuulutamise liidide. Vene võimud on pärast teisiti suurt meeleavaldust silmnähtavalt närvis ja võtta kasutusele õige. Üldised traatmatavampaadet väljaastumised enam ei korduks. Niisugune siis kuuldepilt, olukorrast Moskvas ja tagasi Eestisse. Rahvusraamatukogus toimus rahvusvaheline seminar Eesti võimalustest võtta metaan kütus kasutusele transpordis Uku toom käis kohal. Metaankütuste eelkõige biometaani toetajad tuginevad Euroopa Liidu seisukohale jõuda selleni, et biokütused moodustaksid kõikidest kütustest 10 protsenti ja ka Eesti soovib jõuda selleni aastaks 2020. Põhjuseks muidugi see, et kütus on tunduvalt keskkonnasõbralikum kui tahked kütused. Ahto Oja osaühingust mõnus minek nendib, et kuigi metaani kasutamine suureneb, täna, meil siiski veel biometaani ei toodeta. Seetõttu ongi kogemuste jagajad teistest riikidest, kus sellega tunduvalt kaugemal ollakse. Rootsis on tänu selle 15 aastasele tööle saavutati just selline olukord, kus 12. linnas kõik linnaliini bussid sõidavad 100 protsenti kohalikest jäätmetest peal olevatest biomassist mudast toodetud biometaani. Aga hind tihti on see taastuvkütustel tunduvalt suurem. Minu arusaam on küll selles, et fossiilkütused igal juhul odavamaks ei lähe, näiteks võtta müügihinnaks kas või Põhjamaade näiteks biometaani müügihind, et siis tundub, et tasub täitsa ära. Ja millisena näeb siis Ahto Oja metaani ja biometaani tulevikku Eesti transpordis? Kui meil kaks aastat tagasi oli neli metaankütuste sõitvat sõidukit ja üks asutuse tankla, siis tänaseks on meil kaks avalikku kõrgsurvelis suruma gaasitanklate üks Tallinnas üks Tartus jällegi 100 sõidukit ja minu nägemusega, et 10 aasta pärast võiks meil olla 1000 sõidukit ja kümmekond tanklat üle Eesti. Biometaani jätkub kõige konservatiivsemad arvutuste kohaselt meie tehniline potentsiaal ehk siis kasutatav majanduslikult, tehniliselt ja reaalselt kasutatav potentsiaal moodustav suurusjärgus kolmandikku viimaste aastate maagaasitarbimisest või on sellega võimalik asendada pool bensiiniaastasest tarbimisest. Küsisime ka kommentaari Ahto Oja seisukohale majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kiselilt. Kindlasti on biometaani transpordikütusena nagu vägagi selge tulevik olemas, et kui me räägime täna juba ka järjest rohkem laienevast maagaasi kasutamisest transpordis, siis täpselt samamoodi on võimalik kasutada sellesama gaasivõrgu kaudu edastatavad biogaasitranspordiettevõtetele. Kui ehitatakse välja sellised biogaasi tootmise seadmed, mis toodavad piisavalt kõrge kvaliteediga gaasi siis on võimalik seda juba täna olemasoleva infrastruktuuri kaudu viia ka näiteks Tartusse magasi kasutatavatesse, bussidesse. Põllumajandus annab 10 protsenti Eesti ekspordist, olles seega oluline ekspordivaldkond. Piimatootmine Eestis muutub üha moodsamaks ja üks moodne laut avati täna Ida-Virumaal kärazi külas. Kohal käis Ago Gaškov. Eestis avatakse praegu aastas oma tosin lauta, Avinurme lähedal asuv laut on praegu kõige tänapäevasem põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, jah, tundub küll. Laud siin Ida-Virumaal on kõige kaasaegsem laut, kus on kõik protsessid nii palju, kui teada. Tehnika täna võimaldab automatiseeritud ja kogu selle töö sisuliselt teeb ära üks inimene, kes lihtsalt jälgib seadmete tööd. Põllumajandus annab Eestis sisemajanduse kogutoodangust ainult kaks protsenti. Seda tundub olevat päris vähe, aga ekspordi osakaal on märgatavalt suurem. Jah, põllumajanduse osakaal näiteks kaupade ekspordist moodustab 10 protsenti, mis tähendab, et see sektor on väga elujõuline iseenesest tasakaalustab meie maksebilanssi. Paradoks on kahjuks selles, et mida moodsamaks muutuvad laudad, seda vähem on nendes vaja tööjõudu ja traditsiooniline põllumajandusmaaelu enam ei arenda. Paraku jah, kaasaegne tehnika asendab inimesed töö, raske, füüsilise ja musta töö. Ja see tähendab seda, et seoses põllumajanduse kiire arenguga jääb töökohti järjest vähemaks ja alternatiivsed töökohad saavad tekkida ka maapiirkondades ikkagi eelkõige väljaspool põllumajandust. Eesti tõuloomakasvatuse ühingu juhatuse esimees Tanel pullid. Kui palju Eestis avatakse tänapäevaseid looma lautu aastas umbes? No neid on päris palju avatut. Lugesime kokku, et üle 180 karmi ja 52 ja pool 1000 lehma kohta on selle aasta lõpuks viimase 10 aasta jooksul on piimatoodang ainuüksi kasvanud 2653 kilo. Nii et kindlasti selles Eestimaa lehmas on potentsiaali meeletult ja sellised farmid, mida nüüd viimastel aastatel on avatud, aitavad kindlasti seda toodangut ka realiseerida. Osaühingu Mesi viss prokurist Uudo Mesi kolisin lehmi, praegu on palju siia mahub, siin on 161 lüpsilooma kohta ja 105 noorlooma kohta peaaegu aasta tagasi oli siin üks suur õnnetus lauda katushoius kokku, kas see kiirendas selle lauda kolmimiste lauda ehitamist või mitte? Ei see kiirendanud, see plaan oli mul ammu enne, kuidas Eesti praeguse seisuga kõige moodsam laut töötab. Ta reageerib ilmastikutingimustele. Lehmad on siin, vabapidamisel lähevad selle siis, kui ise tahavad, kuulavad hommikuti kohvile muusikat, kuna te ise mängite Kaavi pasunaga kooris. Need lehmadel on siin lust ja lillepidu. Parem lehmal ei saagi olla, kui siin laudas on. Täna avati rahvusraamatukogus jõulukuu raamatunädal ja selle raames toimub ta terve rida ettevõtmisi. Uku Toom jätkab. Jõulukuu raamatunädal rahvusraamatukogus on traditsiooniline üritused, mis sellega kaasas käivad iga kord erinevad ja erilised tänavati raamatunäitus eesti kirjandusest, mida viimasel 10-l aastal on võõrkeeltesse tõlgitud. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive ütleb, et kõige paremini räägivad arvud. Siin näitusel on nüüd väljas 276 tõlgitud eesti kirjanduse teost 27. keeles oled siin väljas ja siin on kindlasti mõni üksikraamat puudumisnäitusele jõudnud, sellepärast et seda üles leitud. Aga kõige enam on tõlgitud Jaan Kaplinski, seejärel Kivirähk, Andrus Kivirähk, juhib seda edetabelit ja kolmandale kohale tuleb viimase kümnendi jooksul Jaan Kross. Tema teosed. Vahemärkusena ütlen, et Kaplinski raamatuid on selles nimekirjas 18, Kivirähki 16, aga Ilvi Liive jätkab. Kuigi kõige rohkem raamatuid selle viimase kümnendi jooksul on tõlgitud soome keelde, siis teisel kohal küllatust on inglise keel ja tegime selle. Näituse põhjal oli väga hea teha natuke statistikat ja neid raamatuid võib siis need kõiki näha. Ja me oleme siia kutsunud ka eesti kirjanduse tõlkijad, kelle panus on kõige suurem eesti kirjanduse tõlkimist seal inimene seminari ja selle seminari raamesse näituseni toimubki. Tähistamaks Eesti Kirjanduse Teabekeskuse kümneaastast. Vaatan näitusel ringi ja mulle hakkab silma Andrus Kivirähu Rehepapp, Läti Soome jaga norra keeles portugalikeelne mäeküla piimamees, saksakeelne näkiliste välimääraja soomekeelne Melchior ja Oleviste kiriku mõistatus ning Eno Raua naksitrallid ning Hando Runneli luuletused. Mis te arvate mari keeles? Ilvi Liive nendib, et kui Eesti vabariigi taastumise järel oli tõlkimine väga elav, sisse rauges ja nüüd on viimase 10 aastaga taas elavnenud. 2001. aastal ilmus eesti kirjandust tõlkes 14 raamatut ja sel aastal üle 40. Näituse avamisega koos esitleti raamatut eesti kirjanduse tõlkijatest selle koostaja Kerti Tergem. See ongi konkreetselt tõlkijat endi kirjutatud raamatut. Kui üks teos leiab kõlapinda teises kultuuriruumis, siis saab tavaliselt kuulsaks, selle autor eksis kirjanik, aga tõlkija nime ega tema nägu mitte kunagi ei teata ja see raamat on sündinud soovist tõlkijaid rambivalgusesse seada ja neile ka väike kummardus teha. See on siis eesti kirjanduse tõlkijate enda kirjutatud lood nende esimesest kokkupuutest eesti kultuuri, eesti kirjandusega, sellest, kuidas neist said tõlkijaid ja see kannab pealkirja tõlkes leitud eesti. Professor Cornelius Asselblat tõlgib eesti kirjandust saksa keelde. Küsin temalt arvamust, kas eesti kirjandust on tõlgitud vähe või palju ja mis määrab, millist raamatut tõlkima hakatakse? Nad peavad ise otsustama, keda me tahame, keda tahame sisse vedada ja see, võib-olla siin olev populaarne kirjanik lähegi personaalet väga raske ennustada, tegelikult, aga ma arvan, et see 10 aasta kohta on see üsna korralik saavutus. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool lund ja lörtsi, saartel ka vihma, on jäiteoht. Puhub lääne ja edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kolm, saartel ja läänerannikul null kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval sajab ka nii lund, lörtsi kui ka vihma, on jäite oht. Lõunatuul tugevneb seitsme kuni 13 10 saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 18 meetrini sekundis, õhtul tuul nõrgeneb veidi ja õhutemperatuur on homme null kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.