Minu lapsepõlve lemmikraamatuks oli Jack Londoni valge kiht. Ja miks sest tegelikult ei ole siuke tüüpiline lasteraamat. Ma mäletan, vanaisa andis selle raamatu mulle üsna varajases lapsepõlves, aga kuna ma olin nii pisike, et seda veel lugeda, siis otseses mulle õudselt meeldivad koerad ja, ja mul on üldse mingi kummaline side huntidega. Ma tahtsin lugeda ja vaatame, siis ma ootasin ja ootasin ikka veel ei, tegelikult ei hakanud hammas peale. Lõpuks sain siis läbi lugeda ja mulle õudselt meeldis, et ma arvan, miks ta mulle nii hinge läks. Et mul ongi mingi seletamatu side huntidega, et hundifilmide puhul on sama asi, et ma iga hundifilmis tavaliselt nutan. Aga eks ma lugesin muidugi teisi raamatuid ka niukseid tüüpilisi laste lemmikuid, nagu naksitrallid ja Bullerby lapsed Meisterdetektiiv, Blomkvist ja aga valge kehvletis nagu suurema mulje mulle liigutes rohkem. A tuli meelde, et üks lapsepõlve lemmikraamat oli ka toitu kuul õudselt välises, seda ma ei pannud ennem vist ka käest ära, enam-vähem kui, kui see läbiseni küll jube. Vaata ka, aga ma lugesin seal ikka jutti kohe niimoodi igat õhtuti magama ei saanud minna. Kui polnud peatükk läbi, tahtsin õudselt tead, mis edasi saab, see oli väga põnev. Mina ei saanud kunagi lugeda, siis vaikust ruumis ei olnud ja kui kasvõi raadio mängis nagu kontsentreerida ja ja siis tihtipeale ma lugesin ühte lauset viis korda, et aru saada, mis seal oli, et ma ikka võtsin täitsa niimoodi olin üksi toas ja uks kinni, teiste müra ja tegemisi ei kuulnud, siis ma sain rahulikult keskenduda lugemisele. Aga ma arvan, et Ma ei olnud niisugune eriline lugemise lend ja vahepeal ma jätsin selle enda jaoks täitsa kõrvale, et nüüd ma olen taas hakkan lugema, aga väiksena meeldis ka rohkem õues mängida, on. Lugemise juures on hea see, et, et sa lähed sinna teise maailma ja, ja lülitavad ennast välja mingiks ajaks. Ja ettekujutusvõime Mul vägagi elav, nii et ma tavaliselt on alati pildid silme ees, niukesi välja läheb olustik ja ja kus ma parasjagu olen ja kus valgiwifanne. Olgu, aga siis modena, loen halge kihvast allkiri on lugu koer, hundist, kes peab hakkama saama põhjamaa karmi eluga võideldes loomade ja julmade inimestega. Inimesed on talle nagu jumalad, kellele peab alluma, et ellu jääda. Aga ühe inimese viitandus khatiga saab valgekihv siiski sõbraks. Valgekihv polnud oma tundeavaldustes iialgi pealetükkiv. Peale isanda kaenlasse liibumise ja ümisema tooni segamise oma armastuse urinasse polnud tal ühtki viisi cum armastuse väljendamiseks. Kuid talle sai osaks õnn veel kolmat võimalust avastada. Jumalate naerusuhtes olid alati ülitundlik olnud. Naer oligi meeletuks raevust pööraseks teinud. Kuid armastus isandale ei suutnud ta vihaseks saada. Ja kui see jumal suvatses tema üle heasüdamlikult nöökaval viisil naerda, siis sattus ta kimbatusse teda ajus vana viha, vitust, kõrvetust, kuidas Jeesusest kerkib viha põrkas armastuse vastu. Ta ei saanud vihane olla, aga midagi pidid tegema. Algul tegid ainult väärikaks, seisan, naeris seda kõvemini. Siis katsest ta veel väärikam olla, lisan, naeris veel kõvemini. Lõpuks peleta sisenda naer, tema väärikuse. Tema lõuad avanesid kergelt, huul kerkis natuke silmadesse tuli naljakas ilme, milles peitis rohkem armastust kui huumorit. Naerma pinud. Samuti õppis ta isandaga hullama, harjus, ent uperkuuti paisataja maas veeretada, laskma, harjus arvutite karmide võtete ohvriks olema. Vastutasuks teeskles ta viha metsikult karvu turitades juurisedes ning hambaid loksutades napsetustega, millel näis täitsa surmav eesmärk olevat. Kuid iialgi unustanud tanud napsetused haarest alati ainult tühja õhku. Sellise hullamise lõpul, kui hoobid müksud napsatused, nurinat kiireks läinud metsikuks muutusid. Jätsid hulle, et kõik äkki katki taandusid teineteisest mitme jala kaugusele ning põrnitses vastamisi. Siis just niisama äkki nagu päike tõuseb tormise mere kohale hakkasin naerma. See pela võtsid isanda käed iga kord valgekihva kaela ja õlgade ümbert kinni kuna valge kihvimises jurisisamaa armastuslaulu. Kuid keegi muu ei hullanud iialgi valge kihvaga. Ta ei lubanud seda. Ta kaitses oma väärikust ja kui keegi katsuski temaga mürada, siis polnud tema hoiatav lörin ja kerkiv laks sugugi mänglev. Kui ta isandale neid vabadusi lubas, ei pidanud selle pärast teil olema harilik koer, kes armastab üht ja armastab teist, nõustudes igaühega hullama ja igaüht lõbustama. Tema armastas üht ainust, keeldus ennast või oma armastust odavaks tegemast. Isand ratsutas palju ja tema saatmine oli valgekihva elus peamisi kohustusi. Põhjas olid oma lääni ustavust ilmutanud rakmeid rühkides. Siin lõunamahlaga polnud kelke ega kandnud koerad siin koormaid seljas. Seepärast osutas ta oma ustavust uuel viisil joosta sisend hobuseseltsis. Kõige pikemini päev ei väsitanud teda. Tal oli hundi vinnak sujuv, väsimatu ja kerge ja pärast 50 miili pikkust matka tuli ta reipalt hobuse ees joostes tagasi. Ühenduses nende ratsaretkedega saavutus valge kiht veel ühe väljendusviisi, kusjuures oli tähelepanu vääriv. Sel kombel väljendas ainult kaks korda elus. Esmakordselt juhtus see siis, kui isand katsest tulisele puhastverd täkkole õpetada väravate avamist ja sulgemist ima tradzenikul tarvitseks tema seljast maha tulla. Ikka ja jälle juhtiste hobuse väravate, et tooside sulgede prooviks iga kord eiratsu kohkuma taandas ning sööstis eemale. Iga hetkega muutus joon ka närvilisemaks ja erutatumaks. Kuid ainult tagumistele jalgadele püsti, jääs andis isand talle kannuseid, sundis teda esimesi jalgu jälle maha toetama. Seepeale hakkas hobune tagant üles lööma. Valgekihv vaatas seda kõike üha suureneva murega pealt, kuni ta end enam pidada ei suutnud. Hobuse ette kargas ja metsikult ning hoiatavalt haukuma hakkas. Kuigi ta pärast seda sageli katses haukuda ei saanud teda selleks julgustaski õnnestus tal üksainus kord. Ja siis mitte isanda juuresolekul. Kiirel ratsutamile, karjamaa hobuse jalge alt. Äkki tõusnud jänes. Äge kõrvale põikamine, komistuskukkumine, isanda, murdunud jalaluu olid selle põhjuseks. Valgekihv kargas tulivihaselt hobusest süüdlase kõri kallale. Kuid isane hääl pidurdas teda. Koju. Mine koju, käskis isand, kuid oma vigastusi oli kindlaks teinud. Valgekihv ei tahtnud temast lahkuda. Isand kavatses kirjakese kirjutada, kuid otsisemat taskust asjatult pliiatsit ja paberit. Uuesti andis ta valge kihvale käsu koju minna. Valgekihv silmitses teda nukralt, hakkas minema, kuid tuli tagasi ja vingustasa. Isand rääkis temaga sõbralikult, kuid tõsiselt. Ja ta ajas kõrvad kikki ning kuulas vanuse pinevusega. Pole midagi, vanapoiss, jookse, neljaga ära koju, rääkis isand. Mine koju ja jutustamis, minuga juhtus kujuse hunt, mine koju. Valgekihv teadis, mis tähendab koju. Kuigi ta isanda kõnest muudi mõistnud, teadis ta isanda tahtmise olevat. Koju läheks. Ta pöördus ümber sörkis vastu tahtmist minema. Siis peatuste kõhklevalt, juhatas üle õla tagasi. Mine koju, kordus terav käske seekord kuulaste sõna. Perekond oli verandal nautides pärastlõuna jahedust, kui valge kiks saabus. Ta tuli nende sekka lõõtsutades Izemiljoni tolmune. Mõnikümmend oli tagasi, teatas võidan Skati ema. Lapsed tervitasid valgekihva rõõmsate hüüetega ja jooksitele vastu. Ta põikas endisest kõrvale ja läks edasi. Kuid need surusid ta kiiktooli Riinatise vaheline nurka ummikusse. Ta oli siis ja katse sellest mööda pääseda. Laste ema vaatas kartlikult nende muule. Pean tunnistama, mind teeb närviliseks, kui laste lähedal on, ütles ta. Mul on hirmete kord ootamatult neile kallale läheb. Metsik uinaga kargas valgif nurgast välja poisikeste tüterlast ümber tõugates. Ema kutsus lapsed enda juurde, lootis neide. Ütlis nad valgekihva ei tülitaks. Hunt jääb hundiks, tähendas kohtunik Scott. Teda ei või usaldada. Aga ta pole ju päris hunt, ütle spets vahele, kaitstes enda, tema äraolekul. See on ainult hoidjani arvamine, sõnas kohtunik. Ta ainult oletab, et valgekihva son koera verd aga ta peab isegi tunnistama, et sellest midagi ei tea. Mis looma välimasse puutub? Ta ei lõpetanud lauset. Valgekihv seisis tema ees ja urises metsikult. Nii ära heida maha, käskis kohtunik Scott. Valge. Kihvt öeldes armastuse isanda naise poole seljatas kohkumisest, kui koer tema kleidist hammastega kinni võttise sikutes, kuni õrn riie kärises. Nüüd oli valgekihva huvi keskpunktis. Ta oli lakanud urisemasti, seisis pea püsti ning vaatas nende nägudesse. Tema kõri tegi kramplikke pingutusi, kuid sellest ei tulnud ühtki häält. Ta heitles kogu kehaga tõmmelas jõupingutustest vabaneda millestki väljendamatust, mis nõudis kuuldavale toomist. Ma loodan, et ta ei hakka hulluks minema, ütles võIgnen Scotti ema. Ma rääkisin võidenile oma kartusest, et siinne soe kliima ei sobi arktika loomale. Ma usun, et ta katsub rääkida. Kulutas pes, sel hetkel saavutaski, valgekihv, rääkimisvõime, tema mure, purskus esineb paljude haugatustena. Midagi võidoniga juhtunud, ütles Vuittoni naine otsestamalt. Nad olid need kõik jalul ja valgekihv jooksis trepist alla vaadates tagasi, kas nad ikka järgnevad. Teist ja viimast korda elus oli ta haukunud. Pärast seda juhtumit oli tal sierra vista rahva südameis kõige soojem koht. Ning isegi tallipoiss, kelle käsivarred oli lõhki rebinud, möönis, et on tark koer. Kuigi on ehk hunt. Kui te tahate teada, kuidas see lugu lõpeb ja kuidas see lugu tegelikult ka algab, siis otsige üles Jack Londoni raamat valgigis lugege läbi.