Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäeva päevast, 23.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul peab Eestiga praegu lähtuma iseseisvusmanifesti põhimõtetest, mis loeti ette 1918.-le aastal. Ühestki ei tohi loobuda ega minna lihtsama vastupanu teed, rõhutas president. Pärnus. Eesti vabariigi väljakuulutamise monumendi avamisel. Kipume võtma omariiklust liiga kergekäeliselt, kuid vabadus on tegelikult habras. Aare, mida tuleb hoida Eesti tahab olla iseseisev, peab riigi kaitsmises osalema kogu rahvas, rõhutas vabariigi 90., et aastapäeva paraadil Pärnus kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Pärnus said kokku ka noorteorganisatsioonid, et arutada, kuidas Eesti riigi edendamisel paremini kaasa lüüa. No tõesti, korteriühistuid on mures prügiveoparkimise ja tülikate üürnike pärast. Jõgevamaal sai valmis aastaraamat. Maavanem on rahul, et maakonna elanike arvu vähenemine on pidurdunud ja vallad pingutavad oma inimeste parema elu nimel. Tartus avati näitus linna omaaegse peaarhitekti Arnold Matteuse loomingust. Tõnu Matteuse pääses Tartu kesklinn nimetatud Hrurštšov kkadest ja taastati ajaloolise ilmega Tartu raekoja plats. Ilm on meil öösel sajuta, õhutemperatuur on miinus neljast kraadist mandril pluss kahe kraadini saartel. Homseks lubatakse vihma, lörtsi, ida pool ka lund, õhtuks ka taas tugevat tuult. Päeval on sooja üks kuni viis kraadi. Pärnus algasid Eesti sünnipäeva üritused hommikul avati Rüütli platsil Eesti vabariigi väljakuulutamise monument. Avamisel käis Toomas šalda. Nende helide saatel avasid president Toomas Hendrik Ilves ja Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Pärnus Rüütli platsil monumendi mis kujutab ajaloolise Endla teatri rõdu kujutatud rõdult luges Hugo Kuusner 23. veebruaril 1918 Eesti iseseisvusmanifesti esmakordselt ette meetri kõrguse ja nelja meetri laiuse rõdukujulise monumendi. Idee autorid on arhitekt Mikk Mutso, vabakutseline näitleja ja näitekirjanik Mart Aas. Kunstnik Kaarel Eelma. Projekti koostas osaühing kolm ruut, arhitektid ehitas aktsiaselts renet. Hiina graniidist valmistatud ausammas läks maksma üheksa miljonit krooni. Sambale on graveeritud Eesti iseseisvusmanifest nii tavalises kui pimedate punktkirjas. Monumendi jalamil peetud kõnes kutsus president Ilves kõiki üles manifesti uuesti lugema ja selle üle järele mõtlema. See on väga kaasaegne ja tänapäevasel oluline teeks, teeks, räägib lootusega. Kodanikest riigis võrdsete kodanike. See räägime õigusriigist, kui vastandis MB remine, kõik Eesti vabariigi kodanikud leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ohtude ees. Rahvusvahelistele vähemustele kindlustatakse nende õigused. Kõik kodanikuvabadused peavad kogu Eesti piirides väärama ta maksma. Need põhimõte on täpselt samad, millele Eesti vabariik peab alati toetuma. Need on vabaduse ja õigluse ja mitte hetkekski ei tohi järele anda kiusatusele kuidagi lihtsamalt hakkama saada. Sõna sai ka Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Me oleme õnneks oma suuri võimalusi kasutanud täna, mil me räägime vabadusest ja avame Pärnus Vabaduse monumenti, tahan ma rõhutada. Vabadus ei ole kunagi lõpp-punkt taal. Algus. Keskpäeval toimus kaitseväe paraad, millest teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Suurriikide salasobingule alistunud Eesti kaotas teises maailmasõjas umbes viiendiku oma rahvast iseseisvuse kaitseks vastu hakanud Soome kaotused olid ligi kaheksa protsenti, meenutas oma kõnes kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Demokraatia puudumine on, nagu meil on 39. 40. aasta alistumises nägime, võib muutuda riigi huku üheks ämmaemandateks. Eestil õnnestus üheksakümneil esimesel aastal oma riiklik iseseisvus veretult taastada. Võib-olla on see ohvriteta võit teinud neid oma julgeoleku tagamise osas hooletuks isegi üleolevaks. Kipume võtma omariiklust liiga kergekäeliselt, loomulikuna ja tagatuna. Kuid vabadus on tegelikult habras aare, mida tuleb jõuliselt ja järjekindlalt kaitsta, sest tung tegutseda põhimõttel, kel jõud, sel õigus, ei ole maailmast kuhugi kadunud. Tänasel paraadil osales 1081 kaitseväelast ja kaitseliitlast, näha sai relvi ja lahingutehnikat. Üle Endla teatri esise väljaku lendasid Eesti kaitseväekopterid ja Nato hävitajad. Jõel seisis mereväe Admiral Pitka. Esmakordselt toimus vabariigi aastapäeva paraad Pärnus, seda oli Pärnusse vaja, ütles Endla teatri direktor Ain Roost. Ja see ilus ilm ja see meeletu rahvahulk, kes olid eesti lippudega, nähes seda sinimustvalgete küll väikeste lippude merd, oli küll selline hea tunne, et kus siis veel, kui mitte Pärnusse. Pärnakate tõsist huvi näitas kas või seegi, et mereväe laevaga tutvumiseks oldi valmis võib-olla isegi 1000 inimeseni kõndimas järjekorras seisma. Ja kuigi jalaväepataljoni Pärnus enam pole, jääb Kaitsevägi linnas ikka esindatuks, kinnitas kindral Laaneots, kellelt paraadi järel tema esmamuljet pärisin. Esimest korda olid mehed uue rivisammuga väljas, kuidas rahul? Ega ta päris hästi välja küll ei tulnud, sellepärast eriti ütleme vanadel tegijatel, sest see vana harjumus on nii kõvasti sees, püüavad ikka seda jalga täistallaga panna, aga ilmselt iga asi tahab harjutamist saada. Rivisse Ta ei ole kõige tähtsam, kõige tähtsam on ikkagi sisu. Mainisite oma kõnes ka seda, et reserve, seda tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Absoluutselt, sest me ei ole suhteliselt sellist kutselist sõjaväe kunagi loo, mis oleks võimeline heiduta oma potentsiaalset vastast ja riiki tervikuna kaitsma. Kui Eesti tahab olla iseseisev ja kui on julgeoleku probleemid, siis ainus meie jaoks on väljapääs et riigi kaitsmisest peab osalema kogu rahvas. Vaidlustada need poliitikute tasemel kar vaieldud on küll, jah, praegu ei seisa mingisugust palga 100 päevakorrast ja ma arvan, ei jää ka lähitulevikus seisma. Pärastlõunaks olid Pärnu Endla teatrisaali kuu kokku kutsutud need väärikad inimesed Eestist ja välismaalt, kellele president on otsustanud annetada. Teenetemärgi jätkab Ülle Hallik oma tervituskõnes, ütles president Toomas Hendrik Ilves. Oluline Ivy ühiskond toetab seda hoolivust. Esimesena andis president Toomas Hendrik Ilves riigivapi ketiklassi teenetemärgi taasiseseisvunud Eesti vabariigi esimesele presidendile Lennart Merile. Teenetemärgi võttis vastu Lennart Meri lesk Helle Meri. Riigivapi ketiklassi teenetemärgi sai ka Eesti eelmine president Arnold Rüütel. Üks tugevamaid aplause kõlas saalis kotkaristi mõõkadega kuldristi pälvinud nooremveebel jaune Engelile meedikule, kes afganistani missiooni kell sai haavata ning kaotas osa jalast pikema ja kõvema aplausiga tänaseid saalis olijad, ka riigivapi kolmanda klassi teenetemärgi saanud Marina kaljuranda, kes aprillisündmuste aegu Moskvas Eesti saatkonnas ei kaotanud külma närvi, kui raevunud našistid maja ründasid. Ma arvan, aprillis me tegime kõik oma tööd, kes tegi seda tööd Tallinnas, kes tegi seda tööd Moskvas, Washingtonis, Berliinis. Kui annetas president Toomas Hendrik Ilves tänavu 269 teenetemärki, enamikku neist andis ta üle täna Pärnus Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Eesti üliõpilaskondade liidu eestvõttel peeti Pärnus ka konverentsi noorte vabariik, et rõhutame noorte tähtsust edasiviimisel. Kokku oli tulnud sadu noori üle Eesti. Dianalarjorova räägib lähemalt. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Heimar Veldre ütles, et pealkirjaks sai üritusele pandud noorte vabariik sest Eesti on vaba paljuski just tänu noortele. Tulid ju noored õpilased ja tudengid, need, kes esimesena läksid rindele ja Eesti Vabariigist võitlema, et selle tõttu on ka märgiliselt väga tähtis see tänane päev siin, et Eesti noortejuhid, noorsooeestvedajad, nordorganisatsioonide juhid üle Eesti on täna siia kokku tulnud, et üheskoos mõelda läbi noorte rolli üle ühiskonnas ja tähistada meie jaoks tähtsat päeva. Küsimusele, kas noored võtavad vabariigi aastapäeva tähistamist passiivsemalt kui kunagi varem, vastas Veldre. Nii. Naise vabadus on meile iseenesestmõistetavaks kujuneda, siukses mugavuseks valvsad olema ja nägema neid ohte ka, nagu et ma sellepärast see konverentsi koosviibimine on, et noored tunnetaksid seda tähtsuste läbi mõtleksite mõtleksime nagu, mis nagu täna noorte mured on, et kas, kui see öeldakse, et see on ühiselt ehitatud riik, et kui palju siis täna noored tegelevad riigi ehitamisega panustamisega kui palju noortele täna võimalusi antud on, vaadata ka siin erinevad uuringud, mis noorte kohta tehtud, seal toodi välja, et Eesti noorte jaoks on väga tähtis võrreldes teiste Euroopa noortega on tähtis tunne olla vajatud. Vestlesin vajalikkuse teemal kanordendiga. Teie tunnete ennast eesti riigis vajalikuna ja mida siis on kindlasti. Kas, kuidas praegu? Sina tunnen ennast vajalik kindlasti, kuna me juba tegelen nii paljude ühiskondlike asjadega tulenevast, vajalikuna. Konverents lõppes paneeldiskussiooniga teemal kas vananev ühiskond tõrjub noored selle peale, meenutas Veldre kellelegi prantslase sõnu. Kunagi prantsuse president olla öelnud, et noortega tuleb arvestada, sa võid noortel ühe korra nagu käki keerata ja nad jätavad selle meelde, see teist korda käki keerata, aga kolmandat korda sõna ei saa teha sellepärast et siis nad on sinust juba targemad. Eesti Raadio uudistele Pärnust Dianalarioolava. Ja need teiste teemade juurde Tartus toimus Lõuna-Eesti korteriühistute foorum. Vambola Paavo teeb ülevaate. Märksõnad, mille ümber mitu tundi ja sõnavõtud toimusid, olid prügimajandusega seonduv, parkimise korraldamine ning tüütud üürnikud. Kõige rohkem on probleeme praegu ikkagi prügiga. Konteinerit ei tühjendada järjepidevalt, veofirmad ei ole konteinerite tühjendamise graafikut tihendanud, jätkab Lõuna-Eesti Korteriühistute Liidu esimees Vahur Vahtra. Ja üllatav, et inimesed nii massiliselt on sellega kaasa tulnud, järelikult on inimesed selle asjaga hästi kursis, ilusti ette valmistunud. Teine valus probleem on parkimine eriti nende ühistute puhul, millised kipuvad asuma lasteaedade lähedal. Kuidas asutuses toimub mõni üritus, kiputakse sõidukeid parkima ühistu territooriumile. Vahur Vahtra sõnul on üheks lahenduseks tõkkepuude paigaldamine ja mõnes kohas on seda ka tehtud. Uutes majades nii ongi uutes ühistutes, siin on jälle rahaline küsimus, kas inimesed on valmis sellist kulutust tegema, kuidas teie, ühistul on parkimine lahendatud, kes siis tahtis kohta, saadan tol ajal ankeedi alusel oli neil võimalus valida parklas endale koht, mis läks siis doosimisega või kokkuleppel naabritega ja kes ei tahtnud kohta, need ei maksnud, märgid on üleval märkide täitmist me ise kontrollime ja politseiga on meil väga tihe koostöö. Foorumil räägiti ka üürnikest, inimesed on ehitanud linna lähedale maja ja korteri välja üürinud sageli ei teatagi, mis linnakorteris sünnib. Trallitamistele lõpu tegemiseks peab Vahur vahtra sõnul sekkuma siis ühistu, aga seon tegelemine lisaprobleemidega. Kui naabrid ei saa rahulikult elada, üürnikud kuritarvitavad omaniku korterit peab ühistu vahele segama, et omaniku kõigepealt üles leida, et omanike üürnikud korrale kutsuks või siis oleme teinud ka ettekirjutusi, et omanik vahetaks üürnikud välja. Tartu korteriühistute liidu jurist Ago Rillo kinnitab, et ühistute esimehed on seadusandlusega reeglina hästi kursis, mis laadi probleemidega ühistute esimehed ja juhatuse liikmed juriidilist nõu vajavad. Esimene on kindlasti võlgade kättesaamine siis igasugused lepingud, mis ühistu selle, kui me räägime lumekoristusest ja puulehtede koristusest, siis kõige tihedamini küsitakse seda, et miks linnas peab koristama ka ta koristusala, mis nüüd päis maa juurde maa ei kuulu, mis on linna maa, see on kõige tihedam küsimus. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Tartus avati näitus linna omaaegse peaarhitekti Arnold Matteuse loomingust veel kord. Vambola vabam. Tartu omaaegse peaarhitekti Arnold Matteuse loomingust ja tööst on näituseid. Olen varemgi vabariigi juubeli eelõhtul linnamuuseumis avatud. Väljapanek minu Tartule minu Eestile erineb selle poolest, et ajalooliste fotode kõrval lastakse nüüd kõlada kuulsaks arhitekti tekstidel. Omal ajal võitles Matteus sisemas tõsiselt, kas hakata ajakirjanikuks või arhitektiks, võitis siiski viimane Arnold Matteuse loomingust kõige tuntum Magne Emajõe vabaujula, mis lammutati pärast sõda. Näituse koostaja Eevi Kärdla kinnitab, et mitme teisegi pilkupüüdva ehitise kohta Tartus võib öelda, see on Matteuse projekteeritud. Siia kuulub ka sõjatules hävinud Vanemuine. Kõige kuulsam töö, mis on praegu ka püsima jäänud ja meie Tartu linna kaunistab, on Eesti panga Tartu osakonna. Seal asub praegusel ajal Eesti vabariigi teadus ja haridusministeerium. Kõik teavad küll 1906. aastal valminud vana Vanemuise hoonet, mille projekteeris Lindgren. Sellele tegi juurdeehituse ja ümberehituse siis Arnold Matteus. Ta valmis 1940 ka imposantne, sellest ei jõutud palju postkaarte teha, nii et sellepärast neid pilte sellest ilusast Vanemuises ei ole säilinud. Palju. Kui pärast sõda kerkisid Narvas ja Pärnus kesklinna piirkonda ilmetud rushovkad, siis Tartul läks tänu toonasele peaarhitektile ja tema meeskonnale hästi. Arnold Matteus tõrjus katsed ehitada kesklinna haladele, siis haljasaladele tüüpprojektid ehitati Turu tänava äärde, Tiigi tänava äärde. Kesklinna haljasalad on jäänud praegu sellisel kujul rõõmustama. Silva oma põhimõtete järgi taastati purustatud raekoja platsiäärsed. Hooned taastati vana ajaloolist ilmet arvestades selle võrra, et meil ilus ajaloolise ilmega raekoja plats olemas olles. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Jõgevamaal sai valmis aastaraamat 2007 maavanem Aivar Kokk kinnitas, et aasta oli hea nii kultuuri kui investeeringute poolest. Meil Valmis suur Puurmani liiklussõlm, mis mille maksumus oli üle 170 miljoni tehti erinevaid kultuuri ja spordiüritusi, ehitati uusi elamuid, ehitati uusi kaubanduskeskusi. Eks kõigi maapiirkondade mure on see, et elanikkond väheneb, kuid on hea tõdeda seda, et eelmine aasta vähenemine on tunduvalt pidutsunud ja võrreldes 2006. aastaga on see poole väiksem. Kindlasti torkab silma see, et kõikides oma 13-st omavalitsuses on pingutatud, et seal nende piirkondades inimeste eluolu parandada ja püütud lahendada erinevaid probleeme. Haridus, ühistransport, vaba aja veetmine, spordi tegemised, kõik on panustanud, et parandada Jõgevamaal eluolus ja võimalusi. Ja nüüd, ilmast, eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub loodetuul neli kuni üheksa, öö hakul saartel kuni 14 meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul edelasse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on nullist miinus nelja saartel pluss kahe kraadini. Päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vihma ja lörtsi, ida pool ka lund. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni 14 meetrit sekundis. Õhtuks tugevneb saartel tuul puhanguti 20 meetrini sekundis. Sooja lubatakse homseks üks kuni viis kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.