See on raadio kaks. Tere päevast, head raadiokuulajad, laupäevane, kes päev on taas käes, loodetavasti ei ole ta omadega lumes ja tunnete saabunud nädalavahetusest täiel rinnal rõõmu. Nii nagu nutikamad neist on ilmselt juba läbi hammustanud saade. Raadio kahes on poolt ja vastu. Minu nimi on Urmas Vaino ning enne veel tänase teema juurde asumist tänan kõiki, kes eelmisel nädalal aktiivselt kaasa mõtlesid teemal, kas eurotsoonis tuleks alustada raha juurde trükkimisega või mitte. Kõigi nende jaoks, kes sellest teemast kõrvale jäid, siis raadio kahe kodulehekülje peal on endiselt võimalik saadet järelkuulata ja oma arvamust välja öelda meie Facebooki kodulehekülje pealt. Aga nii nagu väga paljud Facebook'i lugejad juba ka väga hästi teavad, siis tänane teema on diametraalselt justkui teises suunas kulgev. Ehkki tuleviku küsimus on ka tänases saates arutlusele. Me räägime vabakasvatusest ja kõigest sellest, mis tegelikult laste kasvatamisega seotud võiks olla. Jama. Luban teile, head inimesed, kes te kuulate, et saade saab olema põnev sellepärast, et külas poolt ja vastu rääkimas. Täna on eralasteaia lillelapsed looja Ene Lill ja konservatiiv Tarmo Kruusimäe, kes noorsootööd tehes õpetab ja püüab edendada, lastes sellest rahvusliku tunde kasvatamist. Tervist kõigepealt, tere. Tere. Ene Lill. Lillelapsed üldiselt on sellised, kellel nagu tiivad seljas ja pigem mõeldakse lillelaste all kedagi, kes aeg-ajalt kirjudes riietes kanepit tarbib ja paljajalu mööda muru käib. Just nimelt kanep on meil ära jäetud, aga paljajalu murul käimine on täiesti okei. Nii et see tuleb ikkagi sellest samast viitest või sellest taipamisest, kes need lillelapsed tegelikult on. Eks ta pisut on, aga seal on väikene probleem ka minu nimega, et me igasugused tähe ja staari ja mis iganes lapsi. Et see nime mõtlemine oli üks pikk protsess, aga tundus, et see nagu kajastab kõige paremini Lasteaiad siis on need lillelapsed sinna juurde seal ütles, et jah ja mitte ei ole ainult see pistmine sellega, et, et kõik lasteaeda tulijad, tahtjad pääsevad sinna ainult sellel hetkel, kui nad oskavad pimesi puud kallistades öelda ära, millist puus parasjagu kallistavad. Meie juurde pääsevad ikka igasuguseid kõik lapsed, sest kõik lapsed on ju alguses üsna ühtemoodi head, imelised ja toredad, kuni ühiskond ei ole neid hakanud kandiliseks vormima. Nii et meie juures võivad need kõik olla. Tarmo Kruusimäe, mis tähendab rahvusliku meelekasvatamine lasteaias, mismoodi seda käib? Minu jaoks riigi jaoks on rahvusäärmisel püha äärmiselt oluline identiteedi osa ja pahatihti jah, meile lapsed kipuvad unustama enda ühe osa identiteedist ta on täpselt sama vajalik ja oluline, nagu on ka perekonnakasvatamine. Nii et rahvus on suurem osa perekondades. Mis kohal see on, et, et kui vaadata nagu sellist ideaalset kasvatusmudelit sinu arvates mitmendal kohal see selline rahvuslik kasvatus peaks olema. Ta on teisel kohal, et esimesel kohal on ikkagi ühiskonna kõige väiksem mudel, see on perekond, siis tuleb rahvussealt, edasi tuleb juba riik sealt edasi, siis ütleme maailmakodanik. Nii auto kui ma mõtlen, kui, kui me räägime näiteks sellest, et austus mad ja endataoliste vastu austus endast, vanemate suhtes austus looduse vastu, koera linnu vastu, mitmes seal kohaldakse rahvuskasvatus olema. Ikkagi pärast austust vanemate vastu tuleb austus enda rahvuse vastu. Kohe sealsamas Jayne. Kas mina võin ka küsida, et kui vanalt hakatakse siis, kui vanalt eakate õpetama lastele rahvusest? Mina ei ole küll pedagoogilise haridusega ja ma ei ole ise ka õpetaja ma edendanud seda, aga meil rahvuslik kasvatus käib tegelikult juba lastesõimest ehk siis lastesõimerühma kasvatajad kasvatavad. Ja loomulikult vanemad, et see on elukestev protsess. Jälle ei saa vaielda, sest sellega ma lähen absoluutselt. Nüüd noored ära, nagu te näete, täna on saade poolt ja vastu selles mõttes väga tore, et me tõenäoliselt jõuame lõpuks ühte sadamasse, aga ma ei hakka seda siin kuidagi ära. Sõnum ja lõppude lõpuks ei ole see võib-olla peamine eesmärk. Räägime sellest terminist nagu vabakasvatus, mida te sel ajal mõistetele. Mina mõistan selle all seda, et mitte kasvatamatus, mitte kasvatamata jätmist aga lapse isiksusepõhist kasvatamist, et kõik see potentsiaal, mis lapses on, saab väljaarendatud, aga see eeldab, et seda, seda last peab tähele panema juba sündimisest peale, et keegi peab temale pühendama rohkem aega, kui tegelikult oleks selline käskude ja keeldudega kasvatusprotsess. Meil arvatakse, et kui määrid nätsu juustesse ja, ja, ja, ja käitub vastikult ja karjub, et see on vabakasvatus, see, see on tegematajätmine ja, ja siin on juba päris hilja läheneda igasuguste väga leebete Te tõite ka selles mõttes, et neid vanemaid on nüüd vaja hakata kasvatama tegelikult ja siis hakata vaatama, kuidas sellele lapsele läheneda. Kuidas te kasvatate, kuidas toimub teie lasteaias isiksusepõhine nagu kasutamine, kuskohast võetakse kinni nagu see või kustkohast aru saadakse, milline see näiteks kahe või kahe poole või kolmeaastase inimese isiksus on? Meil on lasteaias imetore, sest et meie jälgime neid lapsi umbes 10 tundi, see on selline situatsioon, mida lastele kodus nagu peaaegu et ei ole. Kuna lapsed tuuakse üsna varakult, noh, paljud emad-isad on hõivatud, et noh, see on arusaadav ja nad on meie juurest terved päeva ja, ja see on nüüd üks põhimõte, et me tõepoolest on, meil on võimalus seda jälgida. Aga teine põhimõte on see, et meie lasteaias on vähem lapsi kui tavaliselt ja teades, et see Bigorbatsiooni punkti isiksuse arengu jaoks peab olema Ma siis kuskil 16 last. Et keskmisena niimoodi ta umbes meil on, et meil on nimekirjas midagi taoliste kohal käib alati sutsukene, kõige vähem, et kui on üle selle, kui on suured rühmad 20 24 last siis isiksuse isiklikud omadused siis grupi poolt juba surutakse alla. Et see on see ainuke võimalus, et sa ei saa jälgida 25 lapse isiksusi. Aga saad jälgida 10 lapsi. Just aga kuidas suudab üks kasvataja, kes on ikkagi 16 lapse peale kuidas ta suudab jälgida last 10 tundi ta ei saa, tal on 10 tundi 16 last. Nad on kahekesi ja lastega loomulikult lastele antakse ju vaba aeg ka ja nendega tegeldakse ikka pidevalt, selles mõttes, et sa saad ju tähelepanu ühele ja teisele ja kolmandale ja sa paned neid kogu aeg tähele, kaks inimest suudavad seda väga kenasti teha. Selge Tarmo, mis on vabastatud. Esiteks, ma pean ära ütlema, et me oleme enega täiesti erinevatel pulkade peale, et kui tema tegeleb lasteaia ja ka siis noorsootöös hakkab seitse kuni 26 ehk siis teine vanuserühm sealt edasi. Sina segud sellel hetkel, kus kõigepealt on, andke andeks väljenduse eest, aga failinud, eks ju lapsevanemad ja siis lõppude lõpuks takkaotsa ka lasteaednikud, kes ei ole suutnud nagu siis vastsündinud inimest teha, siis sina pead pärast seda noorsootööga selle olukorra lappima. Jah. Võime ka nii-öelda, aga ma pean ütlema, et Ene jutus oli täna praegusel hetkel kaks ja tõde, ehk siis see, et vabakasvatus ei ole kasvatamatus. Ja teine asi see, et me peame kasvatama lapsevanemaid läbi lasta. Kui te hakkate rääkima nagu sellest, mis asi see ei ole, siis ei ole vastamine küsimusele ikkagi, ma tulen tagasi, õige, ütlesite ka, et, et see ei ole kasvatamatus, aga mis asi ikkagi see vabakasvatus sellisel juhul on, ma saan aru, et te jälgite leiate selle isiksuse üles, mismoodi sealt edasi läheb, siis see vabakasvatus? See ongi selline protsess ja tahtsin nüüd juurde märkida veel selle, et kuni kuuenda eluaastani väidetavalt areneb välja isiksus. Et kui hakata tegelema probleemiga seitsme aastaselt siis on hilja, siis tegelikult on juba hilja. Kruusimäe tuleks lahti lasta ja mõtlesin, et peaks minema lasteaedadesse. Paraku Euroopa noorsootööseadus seab need vanusepiirid ja meie saame noortega tegelema hakata. Seitsmendast elu. Okei, aga ma võin ka seda öelda, et kõik ei ole kadunud, ega meil ei ole kõik rikutud lapsed, et meil on ikka ikkagi väga palju hästi vahvad ja enamus ongi vahvad. Aga see ongi see lasteaia ja lapsevanema koostöö, et ei ole nii, et näete, siin on teile laps ja kukkumine kasvatama, meil on olnud probleeme, kus öeldakse, et vaadake minu lapsi loe siis ma küsisin, et aga olete te kindel, noh, on ta raamatuid näinud, olete te näinud, kuidas teie loete kodus, sest laps ju jäljendab, et vot seesama vabakasvatus hakkabki sellest kuidas sa pead olema eeskujuks, sa pead arutama, sa pead seletama lahti lapsele probleemid, põhjus-tagajärg, suhted ja kui ta nendest saab aru, siis niimoodi leebelt, sa lähed edasi ja muudkui see maailm suuremal lapsel tekivad järgmise huvid ja mitte kunagi asja seletada ikka alles siis, kui laps on selleks valmis, et ei tohi sellist agressiivset ja, ja see ongi õpetamise kasvatamise vahekasvatus, on protsess, kus laps jäljendab ja sa oled nagu mentor. Aga õpetamine, see, et me võtame matemaatika ja teeme selgeks, et tõepoolest see kaks pluss kaks on neli No nüüd teeksite selle poliitika vastu, mida Eesti vabariigis siis lasteaedade korraldamisel aetakse, ehk meil ei ole kasvatajaid enam, meil on õpetajad lasteaedades. Me nimetame neid õpetajateks, sest noh, ma ei tea, mille pärast arvati, et seda peaks tegema, aga minu jaoks on kasvataja nimetus tunduvalt auväärsem ja tunduvalt laiem ja suuremat tööd ja oskust nõudev. Aga proovime veel kord, ma jätkan jonnakalt, proovime anda sisu sellele vabakasvatusele. Millised on need siit juba vaikselt, Ena teie jutust tuli ka välja, et millised need reeglid veel võiksid olla, mis täidaks siis terminit vaba, mis iseenesest võiks tähendada ju reeglitevaba. Jah, neid igasuguseid versioone on palju, kuidas keegi arvab, et kuidas see peaks olema ja loomulikult minul on ka oma versioon erinevatest asjadest kokku kombineeritud, nagu ikka see sünteesi, mille me 100 kullaks. Aga minule meeldis üks raamat, ma olen niimoodi, et noh, ma ei ole tegelikult hullumoodi neid lastekasvatusraamatuid lugenud, aga mulle hakkas silma üks arukas armastus, Ameerika psühholoogid olid selle kirjutanud. Et mitte armastus ei ole see, kui sa lased lapsel kõik teha, vaid armastus on see, kui sa oskad maailma lapse silmade läbi vaadelda. Et kui ta näiteks ohustab ennast või tee midagi halvasti, siis sa seletad talle ära, et mitte sina ei ole halb, vaid see, mis sa tegid, on halb. Et mulle ei meeldi, mitte, et sinuga on kõik hästi, aga sinu tegu ja uurime välja, miks see nii juhtus, et sa seda tegid. Aga see nõuab tõesti hoolimist aega ja, ja analüüsimist. Et noh, kõige lihtsam on kavandada ja kärkida. Minu kasvatamise põhimõtted on kujunenud ikkagi läbi isikliku kogemuse ja sellest johtuvalt, et vabaks kasvatuseks Mallo seda jälle isikliku näite järgi, et ei toimuks enda arvamuste pealesundimist. Väga lihtne näide, kui ma näen jalgpalli fänne, kes sunnivad enda lapsi jalgpallifänniks siis ma ütlen neile, ärge tehke seda viga, sellepärast et teie armastate jäägitult jalgpalli ja te sunnite enda last armastama jalgpalli ja teismelisena. Ta näitab teile keskmist sõrme ja ütleb väga halvasti selle vastu, mida te armastate. Et ma armastan punkmuusikat. Mu lapsed ei kuula punkmuusikat, ma ei ole neile seda peale sundinud ja see, mida nad kuulavad, ma ei anna sellel halvustavaid hinnanguid, et nadolid, kiinekad, nad on käinud mul rabarockil. Mina tunnen siinkohal vajadust öelda, et isiklik eeskujul äärmiselt oluline. Minu vanem tütar on jalgpalli fänn. Ma ei ole teda sundinud, ma olen pigem talle öelnud ja ma ütlesin, et jalgpall jalgpalli vaatamine on minu jaoks pidu ja ma ei taha, et sa oled seal. Ma ei taha, et sa oled. ÄRA teller ta jalus. See, et mina ei ole sulle jalgpallipäeval lastehoiuteenus. Kui sa tahad olla ja kui sa oled fänn, siis sa võid kaasa tulla, aga siis sa ei ole mitte mu laps, vaid sa oled üks nendest fännide seas ja see isiklik eeskuju ongi see, mis on teda mõjutanud. Nüüd seal läks, hetkel läks ta ise jalgpalli, mängib, nüütas, tuli isegi veel Eesti meister, kallis, ma ei ole teda sinna sundinud, sest ma annan endale aru, ta on teismeline ja mingil heal päeval ütleb, et jalgpall ei huvita. Nüüd lähen umbes võrkpallini, lähen kudumist, las ta teeb, et las ta olla enda otsustes vaba, aga kui on vaja nüüd ütleme ikkagi niisugune baashariduse selles suhtes siis on ikkagi kasvatust vaja, seal. No mis siis, mis on need küsimused, mis on sul nagu reguleeritud, millest sa kinni pead? Haridus hariduse põhitõed ja mul on ka oma väljend, on siis mugavdatud, aga see kõlab siis niimoodi, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi iial. Et sul on väga konkreetselt mustvalge, kas oled tark, õpib teiste vigadest, mis tähendab, et sa ei pea ise vigu tegema. Aga loll sa oled vea teinud, siis oled loll ja siis sa ei õpi iial, et vali ära, kummal poolad. See on see, mis lastele seletanud sõnu pakkudes neile noh, distantseeruda ise sellest olukorrast ennast või. Ma olen ju korduvalt öelnud, et niimoodi käitudes on väärtoon, näid Teid, mida teised on valesti teinud. Kui sa ei suuda sellest informatsioonist välja selekteerida, mis on õige, mis on vale siis ongi see võimalus, et sa eksid, järelikult sa oled loll, sest sa ei ole õppimisvõimeline jaja ei, aga ma. Igal igat viga ei pea ise läbi elama, vaid tuleb lihtsalt võtta see uba, mida räägid. Ma saan sellest kõigest aru, aga mille järgi sa võtad, mis on õige, mis on vale, mis on õige, mis on vale tema jaoks ja mis on õige, mis on vale sinu jaoks? Meil lastevanematel on tegelikult kohustus kasvatada lapsi, me vastutame selle eest, seega meie anname ja kujundame nende hinnanguid. Nii nagu ma ütlesin, mis on isiklik plaadi ja mis ei puuduta põhiharidust, seal ma annan vabad käed, aga matemaatika suhtelised. Ja ma ei ole selles mõttes õige, et öelda, et kui sa nüüd matemaatikat ei oska, ise sinust hiljem saab see või teine või kolmas või neljas, sest et iga amet on nagu püha. Aga lihtsalt ütlen, et sa muutud nõndanimetatud abikõlbmatuks hiljem, kui sa ei oska matemaatikat ja ma toon alati näite, et mis on see eluunistus, ma tahan selleks saada väga hea. Aga miks sa oled kindel, et sa palka saad, kui sa ei tunne numbreid, et sul tõmmatakse nahk üle kõrvade seal sinu enda huvides, kui sa ei suuda milleski numbrites nagu kinni pidada, siis lastaks järgmine päev töölt lahti, selle jaoks ongi seda vaja täpselt samamoodi nagu jalgrattaga sõitmine. Ega mina ei vea sind kogu aeg kantseldama, et sa püsid selle ratta seljast. Noorem tütar õppis ise ära sellepärast, et ta tahtis, sest ma ütlesin, et mina ei viitsi, kui sa kogu aeg virised, et ei ole jalgrattasõit, see, et ma kogu aeg Sult tutist kinni ja töllerdama. Ma ei viitsi välja tulla, kas tahad sõita, kas sa tahad kukkuda, kas sul on see tahe olemas, kui on tahe olemas, olemas verised põlved, siis sõidad, ta vaatas, vaatas, võttis kätte ja hakkas sõitma, siis ta tahtis sõita. No Kruusimäe perekonnas verised põlved õpetavad lastele jagata sõitmise selgeks, aga lasteaias te peate tegema selge vahe, mis on hea, mis on halb. Te peate need ära otsustama kõikide nende laste puhul, kes käib vot nii nooremas rühmas kui vanemas rühmas. Ja sealt võib tekkida täiesti selgeid lahkarvamusi, kui on olemas ühe lapsevanemad ja teise lapsevanemad ja mõlemal neil päeva lõpuks on oma tõde siis kui nad näevad lõpuks oma oma võsukeste olla. Mis on selle kasvatuse eesmärk või mis on üldse inimese elamise eesmärk, on olla õnnelik ja õnnelik, ta saab olla ju seestpoolt väljapoole, eks ole. Et meile praegu õpetatakse ühiskonnas, et väljapoolt sissepoole, et mul on see ja see ja see, mul on selline imidži, mul on sellised asjad ja siis siis noh, põhimõtteliselt peaks õnn ka olema kohal. No ei ole nii, et paljud on seda ise kogenud juba past. Aga see lapse õnnelikkus ongi selles, et ta saab hakata tegema asju, mis talle meeldivad. Et sealt hakkab kõik pihta. Aga selle aktsepteeritav, nii nagu praegu-hetk tagasi kõlas, kuidas isa Kruusimäe saatis lapse ise mine välistama põlve, aga õppinud niimoodi sõitma. Kas kas niimodi saavutada? Tahtis seda teha siis, siis see on tema vaba valik, kui teda oleks öeldud, et mineja veristama põlvi, et sa pead pead sõitma ja, ja siin on jälle see, et mul on raske vastu vaielda, jalgpalli, fändluski, lapsed matkivad, võtke see ja see on seesama lapsepõlves koos ja, ja nad teevad seda, mida nad näevad, et nende vanemad teevad või siis need, kes on vanemate asemel. Ja milles on nagu meil ühiskonnas probleem, on ka see, kui ei leita laste jaoks aega. Kui leitakse kasvataja ja raha siis ei ole mingit lootustki, et see laps võiks minna isa jälgedes. Sellepärast et ta ei ole seda ju näinud, kuidas need asjad on lihtsalt ära. Just sealt hakkavad need põlvkondade mittemõistmised ja, ja see matkimine on see ja muidugi siis tõsise sisemine soodumus millelegi. Et ei saa loomulikult iialgi sundida ja see, mida tihtipeale tehaksegi, hakatakse oma unistusi lapse peal nagu ellu viima. Mis on, mis niimoodi moonutab ära laste psüühika ja teeb nad õnnetuks. Aga tegelikult ükski vanem ei taha, et laps on õnnetu. Aga see, mida nad teevad, selle tagajärg on õnne. Sa oled nagu kuidas ta seda sisemist soodumust tuvastate, kui lapsevanem ei ole seda tuvastanud ja kui see hakkab lasteaias kuidagi ilmnema, kuidas te saate aru, et see, mis nüüd ma näen, et, et see on sisemine soodumus, mitte aga sellepärast, et Marko või Pets või või, või, või brit, tähtis täpselt samamoodi, või tahtis seda asja? Tegelikult, eks nad üksteise pealt võtavad ka mall ja me just nimelt see ongi see, et mida väiksem grupp, seda vähem on see tõenäosus. Aga see, mida nad teevad kesiga, nosib ikka kaua ja tahab seda plastiliini seal teha ja talle meeldib ja sama kunsti asi, siis saab vanemaks rääkida, et jälgige, vaadake äkki ta tahaks kuskil sellist noh, rõhutatult ja rohkem keegi jälle seal loeb ja keegi tahab jubedalt traavida möllata, temal on selle füüsiliste asja. Et kõiki neid asju saab, saab nagu jälgida ja sõnavara ja millal lapsel lähevad silmad särama, missugust unejuttu ta tahab kuulata ja mida ta palub veel ja et noh, need on nii palju nüansse, mida tegelikult tore oleks, kui vanemad leiaks selle aja. Et nad vestlevad õpetajaga. Et siis nad saavad kahekesi kokku, mitte nad ei käi nõudmas ja õiendamas ja noh, reeglina seda ei teegi. Ja aga just nad arutaksid, mis sellele lapsele on kõige parem. Et ma olen näinud ka selliseid juhuseid kui sama vabakasvatuse probleem. Et emme tuli lapsele järgi ja ütles, et kas me lähme nüüd ära, see oli probleemiga lapse hammustas. Ja noh, me olime üritanud teisest ja kolmandast küljest noh, hästi halb, et siis sa pead tõesti olema väga valvel, kaks inimest ei saa jagu, kui üks 10 seast hammustab, sa töötad ootamatult nagu. Ana lammutama just ja see on tõesti suur probleem, et tee mis teed ja siis sa pead selle jäljeni kuidagi jõudma, millest see tuleb ja see oligi see laps, kellel oli liiga, tal ei olnud üldse piire, et kas me nimetame seda piiriks Iraamiks. Aga emme tuli ja küsis, et kas lähme koju. Mis see laps siis tegi tema pidi nüüd? Tegelikult on see vanema otsus, see on, vastutus on vanemal ju, aga tema lükkas selle vastutuse lapse peale. Mis see laps mõtles, et aga teeks tegelikult pulli hoopis, mis noh, äkki läheks, ei läheks, ta ei teadnud, ta oli täiesti. Ta jooksis ja nad niimoodi madistasid seal tund-poolteist möllas ringi, emme ootasid, kas nüüd juba lähme, ei lähe, sa pead kuidagi lapsega suutma sellise suhte luua, et, et noh, millal on vastutus minu peal ja millal ma küsin su käest, et kas me teeme seda teist või kolmandat, mis värvi kummikute selle ostame. Aga see, et millal me koju lähme või kas me ostame tänavaauto või arvuti? No need asjad peaks nagu lastemaailmast ikkagi kõrvale jätma. Noh, nüüd me räägime väga sellistest tegelikult praegusel hetkel siiamaani rääkimisest mustvalgetest asjadest läheme nüüd natukene värvilise maailma juurde ja lapsed, kes elavad meie kõrval, kes on siinsamas, meie meie lähedal, kuulevad ja näevad kogu aeg neid samasuguseid asju. Mismoodi sa seletad, Tarmo Ma ei tea, kui vanad su lapsed on ilmselt olnud 13 ja 10 ja 13 10 noh, tõenäoliselt ei tule seda küsimusse käest küsima, aga, aga, aga mängime sellise hooletuse, aga lihtsalt, et sul oleks kolmeaastane laps, kes tuleb, küsib tissi, kes on homos, mis seletatav? Kolmeaastasele ma kardan, et nad veel ei ole. Kuule, saad aru, kogu aeg on see ümberringi ütleme. Ilmselt kolmeaastasele veel ema ilmselt ütlen talle lihtsalt, et need on mehed, kes suudlevad omavahel. Sest need kolmeaastane tegelikult tajub ju niukseid lühilauseid, et kui ma hakkan talle rääkima, et need on inimesed kes ei suuda endale partnerit leida ja vingerdavad mingit muud asja või ei, ma ei ütle Novi nagu näiteks 17 aastasele seda, et Need on inimesed, kes saavad enda sugulise rahulduse ainult siis, kui nad seksivad sama soolisega. Et kolmeaastasel ütleme, need on mehed, kes suhtlevad omavahel. Ma rääkisingi pojast praegu, siis ta ütleb selle peale vastuseks selge isse, aga me oleme ka siis homod, sellepärast et sa annad mulle õhtul head ööd, musi, siin on vahe, et mis on, mis on suudlemine, siis hakkad seda seletama just et meie emmega, kui me kirglikult, et, et üks asi on õhumusi, teine see musi, siis on sihuke väike mops musi ja siis, kui me emmega ikka päris pikalt, siis see on juba suudlemine. Kuidas lasteaedadest selliseid olukord lahendatakse, ma arvan, teda kasvatajatega kuidagi arutanud või, või sellised keerulised küsimused, kus kus hinnang on väga kerge tulema ja tegelikult ei ole ju teada, mismoodi lapse perekond, et ühes või teises sellises keerulises olukorras asjadele vaatab, kuidas olete lahendanud need olukorrad tavaliselt siis pead lapsevanemaga rääkima, sellepärast, sest sellel hetkel, kui laps küsib päeval lõuna ajal, siis peale seda on niimoodi teeskleb vaikus. Ei, me ei teeskle kunagi vaikust ja vaikust, ei tohigi teeselda. Et peab ikkagi täpselt nii palju rääkima lapsele, kui temal vaja on. Seda peab teadma, seda peab tajuma, et siin on meil jälle absoluutne üksmeel, et täpselt nii palju, kui tal vaja on, et mul on oma lapsega hea kogemus. Kui ta vaatas dokumentaalfilmi telekast tuli ja siis kuidas munarakk ja seemnerakke ühinesid ja siis küsis, et noh, umbes nagu täpsustusi ja siis ma ütlesin ka, et, et noh, et kuidas lapsed tulevad ja siis ma ütlen ka, et noh, et peab olema selline issi ja emme ja. Issi. Ma küsin sult tehniliselt, ahah. Ja siis ma tehniliselt ütlesingi talle, et kuna saade käis, ma ütlesin talle, et munarakku sisse läheb seemnerakk, sellest piisas maha, selge pilt, kõik, et sa pead täpselt leidma sellise koha, et mis on talle võimeta kohane vastu võtta, tegelikult nad kirjutavad, et neid asju endale valesti lahti. Kui sa nagu annad selliseid poolikuid ja kiiksuga tõdesid, et panna absoluutse tõe, aga absoluutselt täpselt nii palju poolikud. No näiteks noh, et siukse kõvera naeratusega, et näete, et nad teevad seal ongi seesama seksivad või midagi, et siis sa pead seda, noh, et seal mühvikmes mehed või midagi käemärgid ja, aga ausalt öelda kodud on ka nii erinevad, et eks me oleme pidanud ka igasuguseid asju lastele nagu lahti seletama, et mis ja kellele ja ja on ka selliseid olnud, igasuguseid intsidente tuleb, tulebki öelda, et vot nende asjadega hakati siis tegelema, kui kui need asjad on piisava suurusega, siis näited. Reolonile mõtet, minul on üks niisugune isiklik kogemus just see, et teises klassis oli vanem tütar ja siis ta tuli tagasi ja teatas seda, et kui mees ja naine omavahel seksivad, siis nad on peded. Ja siis mõtlesin, miks ta nagunii arvab, aga et klassiõde ütles nii, et küsin, et kas issi-emme on, kas siis peded. Siis ta ütles, et ei ole ju. Mõtlesin, et no vot, et siis tegelikult sa võiksid tulla minu käest mitte küsida neid pooltõdesid enda klassiõe käest, et ta nagu ei tea, et peded on nagu konkreetselt siis, kui mees ja mees omavahel seksivad. Eestis eksivad, see ei ole ja siis ta sai aru ja mõtlesin, et tegelikult kui järgmine kord selline rida on, et sa võid alati minu käest seda küsida, enne, kui sa kuskil mujale plakutama lähed, et see jätab äärmiselt rumala mulje sinust, see jätab veel rumala mulje emmest ja ISSist, et me üldse nagu matsu Et õpetajad ja et me ei ole ju eriti tühmad, aga ma küsin ühe teise olukorra, mida ma olen ise oma silmadega pealt näinud. Lasteaias olin söögitädi lühikest aega, tõstsin ilusti, nagu siis nimetati söögitäidiseks. Tõstsin supid ette, kõik lapsed hakkavad sööma ja siis tuleb ühest laua otsast, hüüab üks laps, kuum on kasulik, hakkab sööma ja teine ütleb, et ei ole kasulik, et muidu põletab suu ära ja seal läks peaaegu tüliks. No minul on väga lihtne vastus, sellepärast et ma olen ju kokk, nii väike näpp pannakse supi sisse, kui kannatab, siis on korras. Kui on kuum, vot siis on kuu. No see on praktiline asi, aga ma saan aru, edaspidi, edaspidi saab näppupidi supi sisse ronida, aga kuidas sellised olukorrad ma nüüd nii-öelda tähendab, selleks ei pea kogu aeg supis Ungerdama ja midagi pigistama. Paned korjaks sisse ja siis näpp suust läbi. No igatahes, me ei saa neid probleemi lahendada, kuna me peamegi õige temperatuuriga toidu serveerima, et selles mõttes ei ole nagu ei ole küsimust suplisteeriumale natukene. Mul on hea, et me oleme selle supini jõudnud, sest et kui me rääkisime siin neid eelmisi probleeme, et see on seesama diskursuse levitamine, mida rohkem sellest rääkida, seda rohkem ta levib ja, ja see, kuidas see asi praegu on ühiskonnas laiali läinud, et see on umbes nagu kunagi oli katoliku preestrit kaksid pihil käima inimesed ja siis nad ei teadnud ka, mida küsida ja siis anti neile need raamatud, mille järgi küsida. Ja siis kui preester küsis talumehe käest, et kas te olete koera moodi preestreid on siis või talumees ei teadnud sellest mitte midagi, hakkas mõtlema, et huvitav, aga miks mitte. Et see ongi see, mis tegelikult ühiskonnas toimub nendesamade igasuguste kiiksu asjade liiga kapist väljatõstmisega. Me tegelikult levitame neid. Ja see, et need laste maailma jõuavad, et tegelikult noh, see ei peaks nii olema. Või siis tõesti, et need asjad pareerima kuidagi nii et see on, noh, ma ei tea, see ei ole söödav ja see ei ole, see ei käi. Barreli ta ei ole nagu hea, et mina olen ka mõned asjad, mida ei tohi süüa, mida ei tohi, tohib süüa. Ma olen alati viinud see kõik sellised teravamad teemad, selle peale ütlen, et ma ütlen del isiklikust kogemusest. Haiglas söökon äärmiselt maitsetu ja mage. Ehk siis, kui sa oled selle tee valinud ja tahad vedeleda näiteks suvel neli talad haiglasse äärmiselt maitsetu peal, siis ära pane seda kiivrit endale pähe, kui seal rulluiskudega sõitma lähed. Sõuad, õmblused ja need, aga mõtle selle peale, see toit on seal äärmiselt maitsetu ja mage. Suvel neli nädalat haiglas seda süüa. Mina ilma kiivrita. No ma ei tahtnud rääkida siin söömisest supis praegu ma sain teie jutust aru, see puudutas nii-öelda seda eelmist küsimust, eks ju, aga aga räägime ikkagi sellest, et kus on nagu ühe laua taga konkreetselt kaks täiesti diametraalselt eriarvamust ja kus võib minna tüliks, mismoodi sellises olukorras lahendada situatsioone, mis lasteaiast. Mina lähen lahendan neid nõndanimetatud, millest tuligi omal ajal see breiktants. Ehk siis mulle äärmiselt meeldivad kõik need kõnekäänud vanarahva ütelus, et ja kõik seda. Ja siis ma ütlen ka, et maitse üle ei vaielda, maitse üle kakeldakse aga et nii nagu tuli breiktants, et inimesed mitte ei pidanud kaklema, vaid selleks oli mingi tantsed. Heakene küll, et teil on, mõlemad on erinevad arvamused, nüüd maitse üle ei vaielda, maitse üle kakeldakse joonistage näiteks mõlemad kiilustik aja peale, kellel on õigus. Kus meil muidugi on nii väiksed lapsed, et ega seal väga kakluseks ei lähe, loomulikult nad mõjutavad 11 ja, ja kui keegi ütleb, et sihukest asja ei sööda, siis ongi nii ei söögi ja, ja aga meil on selline reegel, et meil on esimese ampsu reegel. Sest et nii nagu see magama sundimine teatud east alates seal kuueaastastel juba on selline kohutav vägistamine, samamoodi on, on sööma sundimine. Et kuna see suuline iga on, kuid sealsamas lapsepõlves, siis lapse sööma sundimine on sama, mis täiskasvanu vägistamine, et seda ei tohi teha, aga samas ja tõepoolest, et kuna seal on arvamusi palju ja keegi ütleb, et siis meil on seevastu suud proovi ja siis me meelitame nad ära, et küll nad proovivad ja kui ta on selle esimese ampsu võtnud ja ta otsustab siiski kui seda süüa, vot siis on lapsel õigus, sest millega praegu meil on avastatud ka see, kõik need piima talumatud, kes olid lapsepõlves sunniti, sunniti piima jooma, et mina olen suur piimapooldaja, ma leian, et kui tervis vähegi võimaldab, siis peab seda ja eriti veel puhast ja korralikku täispiima jooma. Aga kui ka seda ei talulaps, siis said, sa ei tohi sundida ja lapsed on niivõrd erinevad, et neil on kelts, kes tahab rohkem ühteteist, kes teiste asja, et meil on organismid, on erinevad ja lapsed on tegelikult targad ja nad oskavad neid valikuid teha, kui me ei sunniks neid. See saade, mida te kuulate, on poolt ja vastu täna arvavad poolt ja vastu vabakasvatuse osas eralasteaia lillelapsed, loojane lill ja Tarmo Kruusimäe konservatiiv, kes tegeleb ka siis sellise rahvuslikkuse õpetamisega noortele. Head raadiokuulajad, siit jätkub saade pealkirjaga poolt ja vastu, täna on teemaks vabakasvatus ja poolt ja vastukülalised on lillmäära lasteaia lillelapsed looja ja Tarmo Kruusimäe. Ehk siis alias Kojamees konservatiiv, kes ka ise tegeleb noorsootööga ja noortesse lise rahvuslikkuse rahvusliku meelekasvatamisega. Me rääkisime teoreetilises plaanis, aga ka praktilisemates plaanides ja tegelikult oleme ausad. Selle tänase saate sünd on seotud ka selle ühe kohtulooga, kus kaks siis eralastekodu pidanud inimest said karistada teguviiside eest, mida nad laste peal, kuidas ma ütlen, harrastasid või mida nad tegid, mida nad ise nimetasid siis kasvatamiseks, aga, aga mida tänaste päevade reeglite järgi mõistetakse hoopis teisiti. Tarmo, kas saad lapsukest peksa saanud ja rihma pitsa? Rihma vitsa korduvalt ma arvan, et ma olen saanud ükskord rihma vitsa ja sellest ma leiangi, et rihm või vits ei ole mitte isenesest vahend. Rihma ja vitsa tuleb anda äärmiselt efektiivselt. Kui ühest korrast ei piisa, järelikult andsid kehvasti, ära rohkem puutu rihma või vitsa tuleb anda ainult üks kord ja see peab olema efektiivne täpselt nii nagu kutsika kasvatamisel, ehk siis mitte nii, et sa kohe imikule kuidagi taju, miks see oli, aga just see peab olema see õige aeg ja see ei ole mingi tühise asja pärast. See peab olema efektiivne, üks kord minule see tegelikult mõjus ja kasvatan lapsi läbi isikliku kogemuse, mis tähendab, et saingi üks kord rihma, üks kord vitsa. Sellepärast et ma ei olnud õppimisvõimeline. Pärast seda oli mul asi selge, et rihmaga v maas nagu päris palju ei ähvardatud, ei ole nii teatrietendused kui püssipauku ja et riik tegelikult pükste päev päris kiirelt ära vits murtakse päris kiirelt see, kui ta öeldi, et sõnu niisama loobitud. Nüüd võtame riismaa, kui sa seda ei tee. Kui ma sain aru, et hakkas selline liigutamine Kops vööst kinni, raadiokuulaja ei näe seda liigutust. Sinu enda lapsed, Sonsanud rihma vitsa sinu käest. Vanem tütar sai jah, rihma Beniumite noorem tütar koos naisega läksid siis ära ja naine seletas, et praegusel hetkel vanem tütar saab sellega selle asja eest vissi käest. Rihma naine nuttis. Väiksemal tütar, vanem tütar nuttis endale oli äärmiselt, ütleme otse välja, sitt olla, aga tuli ära anda. Pärast seda olid asjad selged. Kust maalt on piir, et kust maalt tegelikult nagu öeldakse, et kui isa ütleb, et kui me nüüd enam heaga lõpetada ei saa ega ei taha, et ma pean. Rihma läheb õudselt isiklikuks, aga kui vana ta siis olidki, sa võid keelduda vastamast ses mõttes, et see puudutab teda veel rohkem kui tegelikult sind praegu ja võib-olla see ei ole tegelikult tore asi siin välja öelda üldse. Täpselt seda vanust ei mäleta ka noorem, kes ka ma arvan, et ta oli vist teises klassis ja noorem oli siis lasteaia ja see oli niisugune jõulude eelne aeg ja see oli noh täpselt see rohkem edasi sellest kohast minna kuskile ei saanud, et me olime täiesti ummikseisus ja ütlesin naisele, et midagi ei ole teha, tuleb lihtsalt see samm ära teha. Mina pidin seal paha politseinik olema, aga me oleme, tänu sellele kogemusele oleme kõik terve perekonnale. No kui keegi sinu käest küsib sõpradest-tuttavatest bändikaaslastest jalgpallifännidest, et kuule, et kas võib ühe korra lüüa, siis sa ütled, et jah, põhimõtteliselt ma saan aru. Ja, aga see peab olema äärmiselt efektiivne, see peab olema äärmiselt kaalus. Selles mõttes kõva löök. Ei, see peab olema õigel ajal õige asja eest õieti löödud. Et kui sa annad kehvastid, siis seal ei ole mõtet, siis kui kahtled selles, siis ei ole mõtet, ehk siis noh, löömine iseenesest ei saa olla eesmärk, peab olema see efektiivsus, et see jõuaks kohale, et sa paned tegelikult need hinnangu paika, et mida tegelikult su sõnaga maksab. Rihmaga vitsaga ähvardamine ei ole mõtet, ehk siis sa teed selle ükskord ära või sa ei tee, või teeb, sa oled seal lasteaias ja poolteist tundi näinud, kas me hakkame nüüd minema? Aga see kampaania ära löö last, räägi temaga. Mida sa mõtlesid siis, kui sa nägid seda? No kampaania ilmselt räägibki, võib-olla perevägivallast pekstakse jah, korduvalt, et noh, samamoodi selle näitega, et ma lihtsalt küsiks, et kus olid tegelikult riigi silmad, ma kuulsin, et nad ei ole MTÜ-le, ei ole riigil isegi aruandeid, kus riigi poolt saadud raha on tagasi pandud, et ma küsin, et kas tõesti on Eestis võimalikke selliseid MTÜ pidada, et ma olen siis ilmselt äärmiselt loll olnud paljudes MTÜdes ja andnud aru riigile, kui riigi poolt on mulle raha antud, et kuidas on võimalik, et riik annab MTÜ-le raha üldse ei kontrolli. Siin on ametnik süüdi ja ma ütlen, et meil Eesti vabariigis on see, et ametnikud ei vastuta lapsega. Vaata, see on see, et olemas kohustus vastutus ja siis tuleb karistust. Kui meil aga ametnikel hakkab see, et vastutust ei ole, kohustust ei ole, ei saabuga karistust, siis olemegi täpselt sama lõhkise küna. No seda saab poliitik Kruusimäe, saab küsida täna oma erakonnakaaslase käest, et miks seda kontroll ei olnud, eks ju, just nimelt arutada rahulikult, nii ene, no siin nüüd on üks seisukoht kõlanud. Moody puudub vastutus ka vanemal tegelikult tänasel päeval, kui vanasti, kui sa oma lapse kehvasti kasvatasid, siis aastapreemia ühiskondlikku hukkameest, aga meil ei tee mitte keegi numbrit, et minu arust peaks olema, kuna Eesti on nii väike, noh, okei, võib-olla kui ma oleks teises riigis samamoodi. Aga Me teame 11 ja kui sa oled niisugune vahva, ma ei tea, mis iganes tootetegija kui sa oma tegelikku tõelist kohust oma lapsed üles kasvatada, teed seda kehvasti. Siis sa ei ole ju väärt inimene, et meil nagu on, see pealispind on niivõrd nagu ärahaibitud, et see lapse kasvatamine, kuidas sa seda teed, aga peaasi, et temast saaks inimene. Loomulikult see on oluline, aga muidugi selle igasuguse vägivalla vastu, mina oleks küll väga kategoorias. Noh, ma tunnen mõningaid inimesi, kes on näinud vägivalda, kelle vastu on olnud vägivaldsed. See vägivaldseks kipub mööda inimesi edasi rändama. Et see nagu ei noh, ta on ise ka vägivaldne ja mulle tundub, et see on nagu see lahendus. Et see, nagu see levib samamoodi. Kulutuli, ehk te ütlete, et kui Tarmo ei oleks ise saanud rihma, siis tõenäoliselt ei oleks. Sul on, ma arvan, et ei oleks käsi nii kergesti tõusnud, aga muidugi siin rihmutamisele ongi see efekt, et oli vaja, eks ole, ta šokeerida, mõtlema panna seda last, et kindlasti oleks see tegelikult, mis selle rihma andmisele kuni kolmanda eluaastani pidi olema üldse nüüd rihma füüsiliselt laksu andmisel, eks ole mingi efekt, et ta nagu ehmatab tagasi. No ei, ma saan nüüd aru, et üks annab rihma ja teine on nõus kuni kolmeaastast last lööma. Olen nõus lööma, mina teda ei lööks, aga ma olen kuulnud teooriaid, kuidas, kuni kolmandani see väikene laks just nimelt, et noh, ma ei tea mis iganes. Et see nagu on mingi efektiga pärast seda, see on lihtsalt vägivald. See on nagu selline karistused, vanasti pandi ju häbiposti, et kui sind lüüakse, siis sind ju tegelikult meeletult alandatakse ja see ongi see, see asi, mida inimene kardab ja kui ta teab, et see teinekord võib veel juhtuda, siis loomulikult kui ta vähegi mõistlik. Aga siin on see üks asi, et kui tõesti asi on nagu kaetud, nii et ei ole mingeid siukseid psühholoogilisi taga järgi. Aga seal võivad ju olla, et see lapse vastu käe tõstmine, mis on selline, mis võib tuua lapsele psüühilise trauma, tekib trots, tekib kartus, tekib noh, psüühilised traumad. Et tegelikult ikkagi see käetõstmine on tõesti väga viimane variant, et noh, peab oma lapsiga teadma, ausalt öelda, mina jätaks. Kas laste kasvatajad tunnevad ära, näevad ära lapse, kes on füüsiliselt karistatud? Tegelikult on küll nii näemegi langeda, korduvkaristatud lapsed on ju kodu peegel ja lapsed on ju niivõrd avameelselt, et seda ma olen kaar vana lapsevanematele üritanud seletada igasuguses kasvatusprotsessis, et kui te olete lapsega tuhandene, isiksuste kassas suureks, tal on mälu taanduv teiega võrdne partner hiljem. Kujutage ette, kogu tee tegevus on avatud teatrilaval. Ärge kunagi mõelnud, et me, ma olen praegu peidus ja ma teen, ei tea, mida te olete laval ja teised vaatavad, kas te siis teeksite niimoodi, et see teine inimene, see teine isiksus on ju teie vastas, et tema ju näeb, mida te teete, et no loomulikult, igaüks kaotab seal minagi ole häält tõstnud, et tegelikult kas ta on natuke piinlik. Aga sa pead ka kuidagi, noh, võiks minna teise tuppe, karjud ennast tühjaks, sa pead oma stressi kuidagi välja lööma. Härra väljendama, et ja siis ongi, võetakse, tõstetakse see käsi ja virutatakse lapsele, et see on nagu kõige hullem asi, mis saab teha, see tähendab, et inimene iseennast ei kontrolli. Ja loomulikult see laps näeb, et see on ka lahendus, et niimoodi saab ka teha. Ja nii ta levib. Mismoodi panna paika reeglid siis selliselt, et see no ma ei tea, kas füüsiliselt meelde tuletaks jah, aga, aga et see, et see reegel, vaid see piir oleks nagu paigas lapse piir, et üle selle Ma ei tohi minna või et ma ei tohi seda teha. Kuidas seal siis tsementeerida, öeldes lihtsalt oioi. VälisVõsu nii ei tohi teha, ma tooksin vahepeal ühes ükse näited. Nurka panemini, eelsed, kõik omal ajal tüllardisime nurgas nurka panemine on füüsiline karistus, muidu samamoodi Alavdan vabad. Tähendab, see vabaduse võtmine nii, aga mina näiteks ei ole lapsi kordagi nurka pannud, sellepärast et mulle absoluutselt ei läinud korda. Kui ma olin nurgast maalin, paras reblik. Mul oli jummala lahe olla, sellepärast siis keegi mu kallale vingunud, siis nad olid rahul. Jumala lahe oli omi mõtteid mõelda ja kusjuures mul lihtsalt trotsida, et isegi siis, kui jalad enam ei pidanud, ma hoidsin seal pead vastase nurka, aga aga ma ei näidanud välja, et ma paluks andeks ja küsiti, kas ma sain aru, siis tuli ei saanud aru, et ma võin seista kasvõi hommikuni järgmiselt kange ja kui ma lähen, et selline oli mina, mul ei ole mõtet neid sinna lapsi sinna nurka panna või siis käia ja tänitada veel, et no kas nüüd jõudis kohale, kui ma tean seda vastust juba, et ei jõudnud, ei jõudnud, ei jõudnud või siis mida vanemaks saavad, seda kuule nüüd juba natuke hakkas tulema tulekesi poole tunni pärast veel, et mina olin segaduses. Vabakasvatusmetoodika muidugi, et noh, arutatakse asjad läbi ja öeldakse, teeb mind sellega õnnetuks või seletatakse ära, miks see asi halb on. Et tegelikult on see võimalik, aga muidugi võetakse sülle, viiakse lihtsalt laps minema, kui ta teeb ikka midagi halba, et viiakse ta selle halva asja juurest ära. Aga ikkagi see on see, et sa pead nägema, mis ta teeb. Sa pead olema kursis, mis ta teeb, et sa ei saa olla sõbrannaga kohvikus, kui laps midagi teeb. See on ka jälle nüri, et siis, et kui on see mingi asi ja mingit asja, Me nimetame pahaks, siis me viime kas lapse ära või me viime selle paha asja ära. Lõpuks me peamegi võib-olla välistama ja kodus jätma siukse suure kummitoa, kus puudub mitte ükski asi, et noh, see meenutab mulle saksli raamatut, hea uus ilm, et kus lapsi kasvatati, ütleme seal üksilonide hiksideks, et nad raamatuid ei oleks nagu sai raamatut puutusid, said elektrilöögi, lilli puutusid, said elektrilöögi. Aga neis kasvatati head kaevurid, et mina arvan, et nad peavad harjuma nende asjadega ja aru saama, mis on, et kui seal mõni asi ära lõhutakse, siis lõhutakse ära, pigem see lapsi šokeeriv ja ma olen siinkohal tänulik just võib-olla lasteaiakasvatajate peale, kes siis on võib-olla ärritunud. Sa lõhkusid selle tassi ära, mina ütlen, et tulevad seal karmimad sõnad, ma ütlen, et aga nüüd enam tassi ei ole. Ei saa ära lõhkuda nüüd enam nagu tassi, et mida me enam selle teadmisega peale hakkame takkajärgi tarkus on nagu täppisteadus. Võimegi nurka nurka võib panna meloni istumine ette nähtud, et ta rahuneks mõtleks järele ja kui nad testi hakkavadki järgi mõtlema, siis on ju juba hästi. Kui nad mõtlevad oma tegevuse järgi järele. Mina ei mõelnud üldse enda selle tegevuse järgi, vaid ma olin just selle pärast pahane, et mind sinna nurka pandi. Ma ei saanud mingit filmi vaadata, aga sai küll, eks on ju, väike peegel oli, millega ma siis kuskil siin hõlma alt vaatasin ja just protesti märgiks, et kui ma oleks teadnud, milliseid sõrmi näidata sellel ajal, siis ma oleks neid vaikselt seal nurgas näidanud, kusjuures nurgas ma näitasin kogu aeg. Seda kummitoas ja ma tahtsin nüüd edasi rääkida, et tundub, et meil seadusandlus lähebki seda suunda, et need kummitavad varsti tulevadki, sellepärast et see on hullumeelsus, kuidas neid siledaid ja pehmeid platsi nõutakse. Et tegelikult laps loomulikult peakesed ohud ära tajuma oma nahal. Aga loomulikult, kui ütleme kuuma kartmiseks, mitte et sa ei ütle talle, et pliidiraud on tuline, katsu vaid, sa annad talle mingi kuuma asja, ta tajub selle kerge kuumus ära oma teetassi pealtpoolt, kasvõi et ta saaks aru selle Astingust. Ta mõtleb järele, saab aru, et aha see tähendabki kuuma, mitte et ta nüüd vigastusi saab, et see ongi selleks. Aga kui sa üldse väldid kõige loomulikult, seda ma ka ei poolda, sest et mul oli üks tuttav, kes tahtis kodus ka lapsele panna kiivri pähe, et ta ei kukuks. Vot nende lastega toimuvadki suuremad õnnetused, sellepärast et nad ei taju ohtu ja nad ei saa neid siit kogemusi. Sest lapse kondid ongi sellepärast pehmeke. Ei, nad kasvavad ja teine asi on see, et nad tajuvad neid igasuguseid kukkumisi väga hästi ja kukkudes ta õpib kukkuma. Kui ta ei ole õppinud kukkuma, siis ta ükskord kukub tõsiselt. Me aeg hakkab tänasest poolte vastus läbi saama, ene, andke lõpetuseks mingi selline kompaktne, kokkuvõttev nõuanne või soovitus nendele lapsevanematele, kes saavad küll aru? Jah. Ma ei tohi last lüüa ja ma tõesti ei taha omaenda last lüüa. Ma armastan teda, ta on mulle oluline. Kuidas ma seda siis teen. Aga pagan võtaks, kuidas ta saab aru sellest, et seda, teist või kolmandat ei tohi teha. See protsess hakkab lapse sündimisest, kui on mingi viga juba tehtud, siis seda keerulisem on, seda rohkem peab ennast kätte võtma ja järgi mõtlema ja see protsess on, mis on kõige tähtsam jälgida, laskja aru saada ja seletada talle maailma asjad lahti. Mina oma lapsega räägin kosmosest, Mendelejevi tabel, teda hakkas meeletult uitama üheksa aastane, kes sa räägidki täpselt nii palju, kui te mäe jaoks on vastuvõetav ja ta saab aru, kuidas maailm toimib, mis on põhjus, mis on tagajärg, aga loomulikult väiksemale, siis lihtsamate vahenditega. Aga just on see, et sa pead armastame oma last ja siis tema seisukohalt oskama gaasi vaadata. Loomulikult on kiire ja sa tahad, et laps on riides, on riides, kui sa panete ise riidesse, ta ei õpigi ise riidesse panema, ise saab kiiremini, ema saab kiiremini riidesse, aga sa pead andma talle võimaluse. Sa pead võtma selle aja. Siis ongi, et võiks nagu Kruusimägi mõelda sel ajal millestki ilusast. Las laps teeb midagi ise. Et see aeg on kohutavalt tähtis lapsele pühendatud aeg, seda ei saa osta kuskilt mujalt, seda ei saa kelleltki teise käest. See on see lapsevanema ja lapse koosveedetud aeg. Ehk selle rahaga, mis lapse arvelt teenitakse, ei saa lapsele tegelikult mitte midagi osta. Pärast hakatakse oma süütunnet välja maksma ja see läheb kordades kallimaks, see võib minna üle jõu kalliks. Pigem on see raha jäta teenimata ja see aeg otse lapsele pühendada. Suur aitäh, head raadiokuulajad, kes te tänast saadet jälgisite saates poolt ja vastu olid täna külas. Lasteaednik lasteaia looja Ene Lill ja Tarmo Kruusimäe oma kogemusi ja teadmisi lastekasvatusest ja vabakasvatusest jagamast. Usutavasti nii lapsekasvatajatel ehk siis lapsevanematel kui ka kõigil neil, kellel see kõik alles ees tekkis, ohtralt mõtteid raadio kahe poolt ja vastu saate Facebooki lehekülg on hea meelega valmis neid kõigile teistele vahendama. Saadet. Toimetas Marek Sander juhtis Urmas Vaino nädala pärast kell 12 laupäeval kuuleme.