Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku reede üheksanda detsembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Brüsselis lõppenud Euroopa ülemkogul otsustati sõlmida uus fiskaalkokku, millega ühinevad kõik Euroopa Liidu riigid peale Suurbritannia. Kokkuleppe kohaselt peab liikmesriikide valitsussektori eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Juhul kui liikmesriik ülemäärase eelarvepuudujäägi reeglit rikub, rakenduvad automaatselt rahalised karistused. Poola külmutas osaluse Leedu tuumajaama projektis ja hakkab ise tuumajaama ehitama. Eesti energia ootab, kuni selguvad projekti üksikasjad ja otsustab siis jätkamise. Tartus autasustati täna Eesti üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi võitja. Esmakordselt oleks peaaegu juhtunud nii, et mõlemad peapreemiad oleksid läinud välismaal õppivatele eesti tudengitele. Eesti hambaarstide liit tähistas oma üheksakümnendat sünnipäeva. Arstide hinnangul on hambaravitase Eestis hea, kalliks teeb selle kallis tehnika. Haapsalu kutsehariduskeskus võttis esimest korda kasutusele praktika meetodi, mis muutis kooli söökla nädalaks ajaks restoran Caniks. Einestajal tuli vaide lauda istuda ja oodata, mil kelnerid neile prae serveerivad. Eesti kultuuri festival Prantsusmaal oli menukas ja pälvis üle ootuste suure publikuhuvi ja meediakajastuse. Rahul on nii korraldajad kui vastuvõtjad. Politsei soovitab tänase tormise ilmaga pikemaid autosõite vältida. Teed on libedad ja nähtavus halb, hommikul katkenud praamiühendus. Ortega on taastumas. Heltermaa Rohuküla liinil väljus kell 17 parvlaev mõlemast sadamast. Öö ja homne päev on pilvine, päeval liigub uus tihedam sajuala üle Eesti, sajab lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma, kohati tuiskab. On jäiteoht. Puhub lõuna ja edelatuul kaheksa kuni 12, puhanguti 18, saartel ja rannikul puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss neli kraadi. Euroopa ülemkogu leppis kokku, et euroala sügavama integratsiooniga minnakse lase aluslepinguid muutmata, ent juba märtsiks koostatakse uus valitsuste vaheline kokkulepe, mis sätestab tihedama majanduskoostöö. Aluslepingute muutmine ei õnnestunud Suurbritannia vastuseisu tõttu, kes nõudis erandeid Londoni finantskeskuse huve silmas pidades. Marta Peril. Grauberg jätkab. Ülemkogul otsustati sõlmida uus fiskaalkokkuleppe, millega ühinevad kõik Euroopa Liidu riigid peale Suurbritannia. Kokkuleppe kohaselt peab liikmesriik, keda valitsussektori eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Juhul kui liikmesriik on Euroopa Komisjoni hinnangul rikkunud kolme protsendi piirmäära, rakenduvad automaatselt rahalised karistused. Lepet kirjeldas Euroopa Komisjoni president Herman Van Rompuy. Uues leppes on rohkem fiskaaldistsipliini, rohkem automaatseid sanktsioone, selgemat kontrollimeetmed. Vaadates kalendrisse näen ma kahte järgmist sammu. Kiiresti tuleb läbi viia konsultatsioonid, leppega liituda plaanivate liikmesriikide parlamentides, et me teaksime, mitu riiki täpselt kavatseb sellega ühineda. Hiljemalt märtsi alguses saab uus fiskaalkokkuleppe alla kirjutatud, ütles Herman Van Rompuy. Et leevendada praegu rahaturgudel valitsevaid pingeid, otsustasid Euroopa liidrid kiiremas korras tugevdada stabiliseerimisvahendeid. Seetõttu jõustatakse Euroopa stabiilsusmehhanism kavandatust varem juba tuleva aasta juulis. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei õnnestunud ülemkogul küll saavutada kokkulepet 27 liikmesriigi vahel, kuid märksa olulisem on asjaolu, et välditi halvimat ehk lõhet euroala ja ülejäänud liikmesriikide vahel. Ansip andis intervjuu meie korrespondendil Kadri kukele. Edasi saab minna ikka nendega, kes edasi tahavad minna. Neid reegleid, millest tuleb kinni pidada, neid ju polegi väga palju. Stabiilsuskasvu pakti järgi me teame, et liikmesriikide defitsiit ei tohi kunagi ületada kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja valitsussektori võlakoormust liikmesriigis ei tohi ületada kuutekümmet protsenti. Selleks, et ka teised riigid hoiaksid oma rahanduse korras sätestatakse põhilised reeglid kas riikide põhiseadustes või siis eelarve baas. Seadustesse kirjutatakse nad ka valitsustevahelisse lepingusse ja see peaks viima selleni, et Euroopa liidus mõne aja pärast ei ole enam riike, kelle valitsussektori võlakoormus ületab kuutekümmet protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Mõned analüütikud ütlevad, et tänane kokkulepe ei ole päris hästi kooskõlas Euroopa Liidu seniste aluslepingutega. Kuidas te seda kommenteerite? Et eks neid jutte ole ju räägitud pika aega, et kui hakatakse rakendama sanktsioone, hoone või siis kui Euroopa komisjon, kui ka ülemkogu hakkab ütlema või ka Euroopa kohus hakkab ütlema, et liikmesriik pole piisavalt hästi oma riigi rahandus korras hoidnud, et et see tähendaks siis just sekkumist ühe liikmesriigi siseasjadesse lähenemisega, mina kindlasti nõus olla ei saa, sest et kui need ühiselu reeglite rikkumised ei kahjustamist ainult seda, kes reegleid rikuvad, vaid kahjustavad katiivse, no siis on otse loomulik, et mingisugused sanktsioonid peavad Järn. Poola otsustas külmutada omaosaluse Leedu tuumajaama projektis, samuti lõpetati läbirääkimised Venemaa energiagrupiga. Inter Rao võimaluse üle osta elektrienergiat Kaliningradi oblastist. Poola kavatseb ise hakata uut tuumajaama ehitama. Energiagrupp PG plaanib 20 kuu jooksul valida uuele jaamale tehnoloogia, selle tarne ja ehitamise koha. Leedu energeetikaminister kinnitas, et Poola Samm Leedu otsust tuumajaam rajada ei mõjuta. Eesti energia juhi Sandor Liive sõnul otsustatakse tuumajaama projektis osalemine, kui on selgem sealt tuleva elektri konkurentsivõime ja kas projekt on ka reaalselt teostatav? Täna veel ei ole näiteks minul piisavalt infot selle kohta, et noh, teha investeerimisotsust, et põhimure, kui me vaatame ka samas soomes ehitatavat tuumajaama, mis pidi valmima aasta 2009, tuumajaam pole ikka valmis, et ma arvan, põhiküsimus ongi tuumajaamade puhul, et kuidas saavutada see olukord investeerimisotsust tehes oleks selge, kui palju see tuumajaam läheb maksma ja millal ta saab valmis, eks see töö Leedu tuumaprojektis käibki, et neid kõige suuremaid riske noh, viia miinimumini ja kui edukad läbirääkimised on, see näitab, et kas sellest projektist saab asja mitte väga palju on küsimus üleval koguse litsenseerimiseks ikkagi miski lumeprojekti puhul ju tekitas küsimusi, on, et tuumaohutuse amet, kuidas ta heaks kiidab asju, kuid selge on see, et, et kui täna on aasta 2011 lõpp, siis enne aastat 2020 noh, kindlasti ükski tuumaprojekt nii-öelda Leedus valmis ei saa, meie oleme võimalik projekti partner, aga ilma mingisuguse kohustuseta kaasa lüüa, kui ei otsusta, et me, me võtame selle osaluse. Nüüd koduste asjade juurde ja räägime ilmast. Ilmajaama andmetel on täna alanud tormise ilma vaibumist oodata alles pühapäeval. Senikaua sajab Eestis nii vihma-lörtsi kui ka lund ja esineb ägedat tuisku ning on väga libe. Mall Mälberg jätkab. Lääne-Eesti saartelt alguse saanud lumesadu on jõudnud mandrile ning liigub üle kogu Eesti. Sajab põhja-lõuna on Eestis. Maanteeamet hoiatab, et arvestada tuleb libedusega nii põhi- kui kõrvalmaanteedel. Liiklemist häirib kuni 20 meetrit sekundis. Puhub lõuna ja kagutuul ning sajus piiratud nähtavus. Saju jätkudes tuleb eriti ettevaatlik olla ristmikel, kiirusmuuteradadel ja raudtee ülesõidukohtadel. Politsei soovitab õhtused autosõidud võimalusele ära jätta, aga see on praegu veel üksnes soovitus, ütleb Elari Kasemets põhja prefektuurist. Ei ole tegemist nii hull olukorra kui eelmisel aastal samal ajal, aga lihtsalt jah, see liiklus on praegu raskendatud ja tunduvalt aeglasem ja tahes-tahtmata ikkagi juhtunud ka mitmeid liiklusõnnetusi, siis siis võib-olla tõesti oleks mõistlikum mitte selle autoga praegu kuskil seiklema hakata selles, selles tuules ja lumesajus. Kuidas on olukord Tallinna-Tartu maanteel? Tallinna-Tartu maantee jätkuvalt suhteliselt libe ja üks esimene ka natuke raskem liiklusõnnetus on seal toimunud üks auto on teelt välja sõitnud ja esialgsetel andmetel neli inimest on seal ka kannatada saanud, et selline tugev tugev tuul ja lume lume saab ikkagi püsima ja teed on libedad Tallinnas Harjumaal. See lumesadu on enam-vähem kõikjal, piirkonniti ka võib-olla natuke hõredam, natuke tihedam, aga, aga samas on kõik teed praegusel läbitavad ja ei ole küll vähemalt politseil infot laekunud, et oleks kuskil mingisuguseid suuremaid liiklusteid, kuid aeg-ajalt seisakuid võib ette tulla, et sellega peab tahes-tahtmata arvestama. Mida te soovitate nüüd nendele, kes siiski peavad sõitu minema? Kindlasti peaks oma auto üle vaatama bensiinipaagi igaks juhuks täis panema ja ja ei teeks paha, kui ikkagi oleks plaat mobiiltelefon olemas ning kindlasti selline marsruudi planeerimine tuleks kaabid. Paremad on tee- ja ilmaolud veel hetkel Kirde ja Kagu-Eestis, kus põhimaanteed on soolaniisked või kohati kuivad. Parvlaevade liiklus katkes hommikul, tunni aja eest prooviti Rohuküla-Heltermaa liinil proovida ise teha. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treier on meil telefonil, kuidas läks. Viieline proovisõit väljus mõlemalt poolt nii rohuküla kui ka Heltermaa, sadamatest ja sadamat kõik autod, kes olid ootel Faid laevade peal ja hoiame pöialt, et liiklus jätkub ka edaspidi, kuigi nagu hetkel veel garanteerida seda ja seda ei saa. Ilm on tõesti väga heitlik. Ja teised liinid. Teised liinid hetkel on ikkagi kinni ja nagu on ka varem teada antud, on Virtsu-Kuivastu liinil selleni kontrollaeg kell kaheksa. Tõenäoliselt me suudame võib-olla natukene varem info välja anda kuskil pool kaheksa, mis, mis siis toimuma hakkab. Millised ennustused nüüd hommikuks võiksid olla? Kahjuks mina ei julge täna mitte mingisuguseid ennustusi öelda, sest hommikune prognoos näitas seda, et Virtsu-Kuivastu vahel on võimalik, et liiklus taastub kell 12. Null null päeval juba. Nüüd on see kogu aeg edasi lükanud ja edasi lükanud ja erinevad prognoosid, et on kõik üks ühtemoodi, teine teistmoodi. Iseenesest kõik need prognoosid küll lähevad paremuse suunas ja ma ise usun, et nii Rohuküla-Heltermaa kui ka Virtsu-Kuivastu liinil homme hommikul liiklus on taastunud, aga midagi garanteerida ei saa. Ja teistel teemadel Eesti üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused näitavad, et meie noorteadlaste tase on jätkuvalt kõrgem, samuti jätkuvalt on auhinnasaajate seas kõige rohkem Tartu ülikooli tudengeid. Toomas Kelt jätkab. Eesti üliõpilaste ja nende juhendajate huvi riikliku konkursi vastu on suur. Kuigi võrreldes eelmise aastaga laekus töid veidi vähem, on nende arv siiski aukartust äratav pea 400. Kogu tänavust konkurssi iseloomustab konkursikomisjoni esimehe Hannes balangu hinnangul aga sõnapaar nagu tavaliselt. Nagu tavaliselt umbes pooled tööd on humanitaaria sotsiaalia süvenenud, pool on siis loodusteaduste ja meditsiinipealt nagu tavaliselt, umbes pooled tööd tulevad Tartu ülikoolist nagu tavaliselt, Tartu ülikool võtab natukene rohkem kui pooled preemiat kuskil 55 60 protsenti, seastavastele 61 protsent ja esimest korda minu nelja-aastase komisjoni juhatamise Aja jooksul me jõudsime suhteliselt lähedal situatsioonile. Mõlemad peapreemiad hakkavad minema väljamaale. 2009.-st aastast on Eesti tudengid, kes õpivad välisülikoolidesse, saanud sellel konkursil osaleda ja nad on järjest ettepoole nihkunud ja sel aastal oli siis oli siis tõesti seis selline, kus noh, üritame hoida joont, et üks peapreemia läheb humanitaaria ja sotsiaalia, teine peapreemia läheb loodusteadustesse ja meditsiiniet lähemale. Peapreemiale esitatud kandidaatide hulgas olid siis välistudengid, et siit hakkab nagu, nagu veel kord selgust või kinnitust saama see jutt, et Eesti ülikoolid ei konkureeri sugugi mitte ainult omavahel, et järjest rohkem peame vaatama selles suunas, et meie parimad ajud ei läheks väljamaale. Päris nii siiski ei läinud. 3600 euro suurused peapreemiad said sel aastal Tiina-Mall, Kreem Eesti kunstiakadeemias ja Leopold Parts Cambridge'i ülikoolist. Geeniuuringutega tegelev parts pidas ka oma ettekande välismaalt. Skype'i vahendusel üldistades võib aga öelda, et üliõpilased uurivad peaaegu, et kõike, näiteks võib tuua Kaisa Kesküla Tartu ülikoolist. Väga lihtsustatult öeldes sellest, et miks inimesed ütlevad, noh, on võimalik öelda, et mingi asi pannakse laua peale või lauale ja siis ma uurisin seda, et millel valitakse x variante, millel teine, et kas seal on mingi seaduspäras. Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul näitavad aga konkursi tulemused kogu Eesti teadustegevuse taset. Nii nagu Eesti on tuntud haridus, lembe, see maa-ala on siit ka alati sirgunud teadlasi aga niisugust arengut, nagu me oleme viimase 20 aasta jooksul Eesti teaduses näinud, ma arvan, et on ajaloost raske leida. Kokku jagati täna kätte 56 rahalist preemiat ja 24 tänukirja Toomas Kelt Tartu. Eesti hambaarstide liit tähistab oma üheksakümnendat sünnipäevaliitu kuulub praegu 800 hambaarsti. Autasude üleandmise kõrval räägiti pidulikul aastakonverentsil ka tööst ja Mall Mälberg käis kohal. Tartu Ülikooli kliinikumi istumatoloogia kliiniku juhataja Taavo Seedri ei arva, et Eesti hambaarstide tase oleks nõrgem kui mujal. Erinevusi riigiti, teadagi on kinnitada. Tase on ebaühtlane kõikides maades, Euroopas, Kanadas, Ameerikas, igal pool on on niisugused ja naasuguseid, hambaarstil ja erinevaid sisseseadeid ja kõike seda, et, et Eestis on, on tase halvem keskmiselt kui mujal maailmas. See on müüt. Praegu sisseseade ja, ja instrumendi ja tohtrite koolitus on täiesti samaldased. Hambaarstide liidu presidendi Piret Väli sõnul on tomatoloogidel kõige enam muret proteesimisega. Et inimesed tihtipeale lihtsalt ei ole võimelised selle teenuse eest tasuma, nii et me võime näha väga heas korras hambaid inimestel, kes on järjepidevalt oma hambaid tervena hoidnud on neid, kes on jäänud kuidagi tähelepanuta ja nende olukord suus võib-olla teinekord väga drastiline. Hambaravi kõrged hinnad sõltuvad ennekõike sisseseadest, kinnitab doktor Seedre ravi isenesest. Kallis pole. Sisseseade ja kulud on, on väga suured ja hambaravi on meil vastupidi meeletult odav, kuna me ostame kõik asjad sama hinnaga või kallimalt, kuna meie turg on väike, kui ostavad Euroopa või Ameerika või Kanada hambaarstid ja kogu see odavus on ainult meie hambaarstide sissetulekut arvelt, sest meie hambaarstide sissetulekud on ikkagi kordades väiksemad, kui on Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, eriti Ameerikas. Üks põhjus, miks Eestis on hambaravi kabinettide sisseseade, nii kallis, on selles, et muretsetud on kohe uusimat tehnoloogiat, ütleb Piret Väli. Ma ütleks küll, et olles käinud väga paljudes Euroopa riikides erinevates hambaravikabinettides, siis Eesti tehniline tase on väga kõrge. Eesti on noor riik ja selle tõttu on ka väga-väga palju hambaarstid investeerinud ja see areng on olnud niivõrd hüppeline juba selle 20 aasta jooksul, et Me väga palju tihtipeale kõrgemat taset, kui keskmine tase on kuskil Lääne-Euroopas. Haapsalu kutsehariduskeskuse koka ja majutusteeninduse eriala õpilased praktiseerivad oskusi esimest korda, nii et teenindavad nädal aega oma kooli. Õpilasi jätkab Ivar Soopan. Haapsalu kutsehariduskeskuse söökla ei erine omasugustest, kuid sel nädalal olid asjaolud teisiti. Kui tavaliselt on sööklas iseteenindamine, siis nüüd tegutsesid köögis kokaõpilased söögisaalis. Majutusteeninduse õppurid jätkab majutus ja toitlustusosakonna teenindusjuht. Kersti Õim. Igapäevaselt õpilasi teenindavad hinnast ise siis sellel nädalal ka ja majutusteeninduse õpilased teenindavad kooliõpilasi õppekavaga seotud on nendel siis teeninduse tunnid ja see on praktiliste teeninduse tundide raames tunnis on seda kõike eelnevalt läbi teinud küll, aga paljudel puudub kogemus reaalselt klientidega restorani situatsioonis seda läbida. Laudade taga istuvad kaasõpilased on kogu sellel nädalal tundnud end nagu kuninga kassid. Arvutiteenindust õppiv Kristjan Toots oli kaasõpilaste söögitegemist ja teenindusoskustega rahul. Üldiselt saab väga hästi hakkama, ega siin halba toitu pole praktiliselt kunagi olnud, et õpilased on hoole ja armastusega teenust, juhendajad on head, vanemad kursused. No selline teenindus on meil alles praegu ainult see nädal olnud, et tavaliselt me käime ja võtame ise, seisame järjekorras, aga praegu ei, väga mugav on, kogu aeg võiks nii olla. Teenindusjuht Kersti Õim ütles, et vabariiklikel võistlustel käivad õpilased on kooli lõpetamise järel tööturul nõutud. Need õpilased, kes on vabariiklikel võistlustel võistelnud, nendel on hästi läinud ja nendele ei ole ka mingisugust töö leidmisega probleeme peale kooli lõppu. Paljud õpivad seda eriala edasi, paljud töötavad ka siis välismaal, Eestis, paremates ettevõtetes. Kokaks õppivat Merilin Kibus, Kristo kleeman nentisid, et kokatööd on lihtne leida. Harrilt üpriski lihtne. Oma kitsast Eestis kuidas ikka tahetakse, on nii palju, kui ma olen uurinud näiteks lehtedes asju kogu aeg kokku, otsitakse igale poole Soome ja Soomes, aga mul on töödanud ka Soomes nagu praktikana. Palga mõttes on see töökoht, tasud ja toome, kui mina soomlasena käin. Seda on, sellest väga ei kurda. Ivar Soopan, Haapsalu, Täna lõpeb Pariisis kaks kuud kestnud Eesti kultuuri festival, mille raames toimus enam kui poolsada üritust. Uku Toom palus eesti kultuuri esindajal-Prantsusmaal kesti Kirsil teha festivalist lühike kokkuvõte. Põhimõtteliselt ma arvan, et me võime väga rahule jätta selle tulemusega, mis üle üle ootuste palju publikut väga mitmekesine kirju programm ja ja väga erinevatele sihtgruppidele Pariisis oli kahe kuu jooksul Eesti nimi linnapildis nähtav ja väga hea meediakajastus üldiselt, nii et tagasiside on positiivne ja ma arvan, et see kuvand, mis Eestis tekitati, on loodetavasti igati igati hea ja rõõmsameelne kirju, nagu meie festivali logo. Ma ei tea, kui palju saab midagi esile tõsta, aga milline neist kümnetest üritustest teile kõige enam muljet pakkus või meelde jäi? Korraldan on seda ikka väga-väga raske öelda, sest üllatajateks minule endale võib-olla noh, oligi just täpselt see, et siiralt ei uskunud veel mõned kuud enne festivali, et eesti teater Sapporiisi toodud või vähemalt siis oli see selline. Projektis oli niimoodi väga õrnadel jalgadel. Aga see õnnestus ja väga hästi, need käisid kaks teatrit, trumm ja no 99 ja mõlemad olid menukad. Ja, ja suurim üllataja võib-olla oli veel selles mõttes Anieri lossis toimunud suur kaasaegse kunstinäitus, mida kureeris siin elav eesti kunstnik Kaia Kiik, kes oli võtnud muidugi väga ambitsioonika projekti raskete tehniliste tingimustega ja nõudmistega, aga kas see kõik hakkas väga hästi tööle selles 18. sajandi Roku kuulus siiski ja meeldis publikule, nii et põhimõtteliselt meil korraldajatena jah, me oleme rahul olnud üldiselt esitatud kvaliteediga ja ja noh, kõige tähtsam ongi see, et prantslastele meeldib, siin on, meil on olnud täiesti koostööprojekt, nii et nii rahaliselt kui kui tööjõu poolest igalt poolt on olnud prantslaste tugi väga-väga oluline. Kas see kõik nüüd kajastub ka tulevikus, ma mõtlen prantslaste vastu, projekt, meie loodud sidemed. Ja eks me muidugi looda ja jutt on olnud pea kõigiga koos vastuvõttudest partneritest, et koostööd võiks igal juhul jätkata ja mõnel juhul on esitatud juba tagasikutsumise soovid esinejatele ja see on järgmiste, järgmiste aastate projekte. Muidugi meie enda huvides on see, et seda niimoodi elus hoida ja mitte lasta nüüd peale edukat festivali kuidagi nii, et meid ära unustataks. Ja nüüd veel ilmast, öö tuleb meile tormine ja pilves, sajab lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma, kohati tuiskab ja on jäiteoht. Puhub kagu ja lõunatuul kaheksa kuni 14, puhanguti 18, saartel ja rannikul 13 kuni 18, puhanguti kuni 24 meetrit sekundis, saartel pöördub tuul edelasse ja õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Pilvine on ka homne päev ja uus tihedam sajuala liigub üle Eesti, sajab lörtsi ja vihma, ida pool ka lund, kohati on sadu tugev jaan, püsib jäiteoht. Puhub lõuna ja edelatuul kaheksa kuni 12, puhanguti 18, saartel ja rannikul 12 kuni 16, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi ja ilmajaama andmetel on tormi vaibumist oodata alles pühapäeval. Senikaua sajab Eestis nii vihma-lörtsi kui ka lund ja esineb ka ägedalt tuisku. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.