Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 10. augusti sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Tallinnas on veevarustus normaliseerub. Kõige enam kannatasid kraaniveepuuduse all Õismäe ja Mustamäe majade kõrgemate korruste elanikud. Tallinna veevõrgu juht kinnitab, et õhtuse tipptunni ajaks on nii tagavara piisav. Politoloog Tõnis Saartsi arvates mõjutavad täna avaldatud erakondade toetusprotsente ikka veel aprillisündmused kuid sügisel võib, kuid sügisel, kui tulevad uued sündmused peale, võib olukord muutuda. Keskerakond võib tema arvates tugeva poliitikaga oma eestlastest toetajad tagasi võita. Gruusia nõuab Venemaalt radarijaamade andmeid esmaspäeva kohta, kui arvatavalt Vene lennuk viskas Gruusias raketi. Kuus Ida-Euroopa riiki leiavad, et USA seadused viisatingimuste leevendamiseks pole piisavad ning leiavad, et piirangud on kunstlikud. Tallinnas algab täna õhtul kell üheksa Birgitta festival 2007, mis soovib saada Tallinna esindusfestivaliks. Pärnus pandi nurgakivi sanatoorium Estonia sauna ja tervisekeskusele. Keskus valmib tulevaks kevadeks. Kumus avatakse just praegu Ars Baltica fototriennaali, kus on esindatud 20 Läänemere-äärsete riikide kunstnikku. Pärastlõunal võib sadada äikesevihma. Sooja tuleb homme päeval 22 kuni 29 kraadi. Tallinna Mustamäe, Õismäe osaliselt Kristiine korrusmajade elanikke tabas hommikul ebameeldiv üllatus, kraanist ei tulnud nimelt vett. Praeguseks on avarii tõttu katkenud veevarustus normaliseerunud. Samas just praegu hakkavad inimesed koju jõudma ja vee tarbimine suureneb järsult. Mall Mälberg uuris Tallinna veevõrgujuhilt Arvu Saarelt. Kas sellest, et tööle on rakendatud reserv pumpladia reservis olnud magistraal ikka piisab? Meie andmetel praegu on reservi piisavalt ja julgen väita, et ka päris õhtuse tipptunni jaoks on reservi piisavalt. Rikke parandamine veel käib, aga reservide kasutuselevõtmine tähendas seda, et ühest küljest reservis olevad pumbamajad on töösse rakendatud ja selle remondi tavatoruga paralleelne jäme transiit, toru on töökorda viidud ja avatud reserv. Transiittoru oli suletud seni sellepärast, et võrgustikus vee liikumiskiirus tavaolukorras tõsta ja selle läbi vee kvaliteedi paremana säilitada. Hetkel reservis olev toru on puhastatud, tööle rakendatud ja see meil annab kindlust, et veepuhastusjaamast saame piisava koguse vett sellest remonditava lõigust mööda juhtida. Nii et enam neid maju ega asutusi ei ole, kus vett üldse ei ole. Meie andmetel ei tohiks olla Nüüd teie ütlesite, et avarii põhjus oli elektrivoolu kõikumine Ülemiste veepuhastusjaamas. Eesti energia väidab, et pinge kõikumist nad ei registreerinud eile ühtegi ja veel vähem, et see oleks võinud põhjustada siis pumpade seiskumise. Meie saame siit oma seadmete pealt näidata, et elektrienergiakõikumine on toimunud meie pumbamajades on surve ja vooluhulkade registreerimine pidev. Nii et te jääte oma seisukoha juurde, et teie avarii põhjustas elektrivoolu kõikumine. Lõpliku tõuke selleks andis hüdrauliline löök, mis tekkis torustikus elektrikõikumise tagajärjel. Kui mõnes majas on surve probleeme õhtul, siis ikka seesama avariitelefon kuus, kaks, kuus, kaks, 400. Jah, ikka seesama avariitelefon, probleemid on võimalikud konkreetsete majadega konkreetsete veeühendustega, kus võib-olla et veemõõtjate filtrid või muidu filtrid, mis majades on, võivad ummistada. Eesti Energia esindaja kinnitas pärast seda intervjuud veelkord, et eile kella 19 seisuga ei ole Eesti Energia jaotus ja põhivõrgus ühtki sellist pingelangust registreeritud mis oleks võinud elektrikatkestuse põhjustada. Uuringufirma Emori äsjasest uuringust ilmneb, et keskerakonda toetab seitse protsenti eestlastest ja 74 protsenti eestlastest. Ühtekokku toetab keskerakonda viiendik Eesti elanikest. Populaarseim partei Eestis on endiselt Reformierakond, mida toetab 43 protsenti Eesti elanikest, kusjuures pool eestlastest. Mall Mälberg palus neid tulemusi kommenteerida. Politoloog Tõnis Saarts sil. Tõnis Saartsi hinnangul mõjutavad neid toetusnumbreid ikka veel aprillisündmused, kuna varem oli eestlaste toetus keskerakonnale suurem. Samas ei pea ta mingiks uudiseks seda, et Keskerakonna toetus muulaste hulgas nii kõrge on, see on seda olnud 90.-te aastate lõpust peale. Kas eestlaste toetus võiks pärast kasvama hakata, see sõltub Tõnis Saartsi sõnul ennekõike Keskerakonna enda poliitikast ja sellest, kuidas erakond oma eestlastest toetajaid suudab tagasi võita. No ma arvan, et tegelikult Keskerakond püüab praegu ja püüab ka ilmselt edaspidigi ikkagi mängida kahe leeri vahel selles mõttes, et ühtaegu nagu imponeerida eestlastest valijatele, nende valijad on väiksema sissetulekuga ja võib-olla vähemkindlustatud inimesed ja pensionärid, et neile nad kindlasti püüavad apelleerida, sealt toetust korjata nagu Nandamaton püüdnud ja samal ajal nad püüavad ka seista venekeelse elanikkonna huvide eest. Nad püüavad leida nagu niisugust keskteed, et mitte jätta muljet puhtalt vene partei aga samas ja mitte ennast välja käia kui partei, kes, kes seisab ainult nagu eestlaste huvides. Tähendab, püüavad nagu balansseerida kahe grupi vahel, mis on suhteliselt keeruline. Mis hakkab erakondade maastikul juhtuma sügisel? Arvata on, et Reformierakonna toetus tõenäoliselt enam nii suur toona ei ole, selle pronksikriisi mõju hakkab ka vaikselt lahtuma ja koos sellega tõenäoliselt langeb ka Reformierakonna toetus. Aga noh, samal ajal. Ma võiksin öelda, et see on suhteliselt murettekitav pretsedent, kui üks erakond saab rõhudes väga tugevatele rahvuslikele tunnetele. Nii tugeva toetusprotsendi aitab ka teistest kiusatust tegelikult rahvuslikele tunnetele vene vastutusele rõhudes oma toetusprotsenti tõsta. See on, see on päris ohtlik kiusatusest, ma loodan, et erakonnal jätkub piisavalt nagu tasakaalukust, nad ei hakka niisuguste asjadega mängima. Keskerakond on Tõnis Saartsi sõnul tema poliitikat silmas pidades selgelt vasakpoolne jõud. Kui see erakond teatud situatsioonis näiteks valimissituatsioonis suudab välja käia õnnestunud valimislubadused ja teeb õnnestunud kampaania siis Saarts ei näe põhjust, miks tema endised valijad ei võiks tagasi tulla. Praegu me oleme ikkagi endiselt selle aprillikriisi mõjusfääris ja selles mõttes siit ei tasuks niisuguseid väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha ja kui me vaatame, kuidas Keskerakonna toetus on olnud siin viimase seitsme aasta jooksul alates 2000, siis neid tõuse ja langusi on olnud. Nii et noh, siin mingisuguseid järeldusi teha, et nüüd ongi Keskerakonnaga läbi, eks ole, ja, ja ongi puhtalt venelaste partei, seda on liiga vara teha. Palusime erakondade toetusnumbreid kommenteerida ka Keskerakonna peasekretäril Katri mustal. Tema sõnul on Keskerakonnal alati olnud püsiv toetus 20 protsenti ja nii on ka täna. Aga mis puutub sellesse, et me oleme kaotanud oma liidripositsiooni Reformierakonnale siis tõepoolest meie sotsiaalne plats, vorm ei olegi sellises võitluses, kus võideldakse nii-öelda monumentide sõda, võitlusvõimeline, aga ma arvan, et see on vaid lühiajaline tagasilööki, et pikemas perspektiivis eestlased ikkagi hindavad ka sotsiaalselt platvormi majanduslikke platvormi ja need on meil tugevad. Kloogaranna juures eile merele läinud purjelaudu ei tulnud õhtuks tagasi, piirivalvurid jätkavad mehe otsinguid. Eile kell 18 38 teatati piirivalvelehed keskpäeval Harjumaal Kloogarannas purjelauaga merele läinud 1969. aastal sündinud Jüri ei ole tagasi tulnud. Piirivalvurid leidsid Pakri poolsaare tipus umbes 700 meetri kaugusel kaldast purjelaua sealt kaheksa kilomeetrit kagu suunas. Ujus 1,5 kilomeetri kaugusel rannast kirjeldusele vastav puri. Helistaja sõnul oli purjelaud, oli ülakeha paljas ning jalas punase sinisekirjud püksid. Kalipsot ega päästevesti ta ei kandnud. Tartu Ülikooli õppeprorektorina jätkab professor Birute Klaas ja teadusprorektorina asub ametisse praegune haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kristjan Haller otsustas täna Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Kolmas prorektor nimetatakse ametisse ilmselt uuel aastal. Oma valikut põhjendas professor Karis vahel Poolt järjepidevuse tagamisega ülikooli juhtimises, teisalt aga vajadusega tuua rektoraati uut hingamist. NATO miinitõrjeeskaader akkab Eesti vetes miine otsima, kuid Eesti mereväe laev tasuja ei osale peamasina rikkidelt. Selles operatsioonis. 25. augustini kestval miinitõrjeharjutusel tehakse kahjutuks esimesest ja teisest maailmasõjast pärit miine. Miine otsitakse peamiselt Sõrve sääre Irbeni väinapoolses osas. Ning välisuudistega jätkab nüüd Meelis Kompus. Gruusia nõuab, et Venemaa esitaks radarijaamade andmed esmaspäeva kohta, kui arvatavalt Vene lennugruusia õhuruumi tungis ja raketti viskas. Gruusia välisminister väljendas lootust, et Venemaa teeb intsidendi uurimisel gruusia võimudega konstruktiivset koostööd. Konfliktide lahendamisega tegeleb riigiminister, aga ei usu, et Venemaa oma andmed Gruusiale. Ta viitas Kodori oru pommitamisele käesoleva aasta märtsis tundmatu kopteri poolt ning ka siis keeldus Venemaa oma radariandmeid ÜRO sõjaliste vaatlejate rühmale andmast. Türgi parlament valib presidenti 20. augustil, teatas parlamendi spiiker eile. Spiikriks valitud arengu ja õigluse partei liikme koksal toob Taani sõnul on valimiste teine voor plaanis korraldada 24. ja kolmas 28. augustil. Oma kavatsusest valimistel kandideerida on teatanud praegune välisminister Abdullah küll, kelle esimese katse saada Türgi presidendiks opositsioon maikuus nurjas. Türgi ilmalik eliit kardab, et islamiusulise Külli valituks osutumine tooks kaasa religiooni jõulisema sissetungi paljudele elualadele. USA-s hiljuti vastuvõetud seadused Vabaduse tingimuste leevendamiseks ei ole piisavad. Nii leiavad kuus Ida-Euroopa riike oma avalduses. Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi nimetavad uusi seadusi küll sammuks edasi, kuid siiski mitte veel ootustele vastavaks. USA president George Bush allkirjastas möödunud nädalal meetmed, mis tõkestavad nende riikide ponnistusi saavutada viisavabalt. Avalduses öeldakse, et mõni Ameerika lähiliitlastest jääb endiselt kunstlike piirangute taha, mis aga ei peegelda sügavat pühendumust ja kohustusi Atlandi-ülese globaalse julgeoleku suurendamisel. Saksamaa vedurijuhid Deutsche Paan jõudsid kokkuleppele, et enne augusti lõpus toimuvaid palgakõnelusi uusi streike ei korraldata. Kohus keelas vedurijuhtide eilseks kavandatud üleriigilise tööseisakuametiühing nõuab vedurijuhtide palkade tõstmist kolmandiku võrra. Deutsche, palun on valmis pakkuma nelja ja pooleprotsendilist palgatõusu. Itaalias hävis tulekahjus osa Rooma kuulsast sine tsitaat filmistuudiost. Leegid tõusid kuni 40 meetri kõrgusele ja tuli neelas umbes 3000 ruutmeetrit. Stuudiopinnast hävitas dekoratsioonid, mida hiljuti kasutati ühe Antiik-Rooma teemalise sarja väntamisel. Stuudiojuhi sõnul jäid tulesid õnneks puutumata stuudio vanemad osad, kus on valminud näiteks Fellini meistriteosed. Ning aktsiaseltsis Tallinna Mesiteated, et Ülemiste veepuhastusjaamast väljuva vee peamagistraali tee avarii parandustööd lõpetati kell pool viis. Praegu tegeletakse torud veega täitmisega, see võtab aega ligikaudu neli tundi, misjärel kontrollitakse toru vastupidavust survele. Samal ajal jäävad käiku nii reservpumpla kui ka reservis olnud veemagistraal. Normaalne surve piirkonnas on taastatud. Pärnu linnale kuuluv sanatoorium Estonia saab varsti endale sauna ja tervisekeskuse. Toomas šalda annab teada. Pärnus on veemõnude nautimise kohti omajagu, suurim neist on kõigile teada-tuntud tervise paradiis. Veel meenuvad kohe sellesama tervisevastvalminud vaba aja keskus. Veeprotseduure pakutakse pea igas sanatooriumis, sealhulgas linnale kuuluvas Estoniast, kuid konkurentsis püsimiseks on vaja areneda. Sanatoorium, Estonia juhataja Vello järvesalu. Täna peale mudaravila ühendamist pargi maja ilma basseinide ja saunade deta, aga Spaa tähendabki vett ja meil vett pole ja nüüd me ehitame siis saunad, basseinid, vesiosakonna suuremaks, siin saab olema kaks basseini, umbes kuus, erinevad sauna. Konkurents on läinud üha tihedamaks ja inimesed tahavad saada head kvaliteetset teenust. Kui me vaatame ümberringi, siis Toilas on juba spa termid valmis ehitatud. Tervise ehitas juurde Haapsalus, flamaar ehitas juurde. Meie oleks ammusel juba valmis saanud, aga meil oli siin probleeme maade ja muude asjadega, kui inimesel peavad olema jalad, pead olemas. PalgaV-osakond. Linnavolikogu ja ühtlasi Estonia nõukogu esimees Ahti Kõo usub, et Estonia sauna ja tervisekeskuse valmimisega hakkab kohalikest maaturg täis saama võimalused, mis Pärnul on, arvestades konkurentsiga mujal Eestis, siis hakkavad ammenduma, nüüd tuleks ikka rõhku panna kõvasti kvaliteedile ja ma arvan, et ka see maja, mis meil juurde, kus tuleb, on ennekõike selleks Meie linna esindussanatoorium linnale täies mahus kuulu äriühinguna oleks ikkagi tõesti esinduslik ja kõiki võimalusi pakkuv. Pärnus parim, mitte suurem ei pea olema, aga parim pea pole. Estonia juhataja Vello Järvesaluga on veendunud, et piletihinnast olulisemaks tuleb pidada pakutava teenuse kvaliteeti. Mõni nimetab pahaks ka seda, kus on saun ja üks saunanaine manitab inimeste, on ka spaa, kuid tulevikus kvalifitseeritakse ära ka spaad ja siis juba kliendid teavad täpselt, millist teenust nad saavad. Aga ma usun, et ei ole kõige hullem periood veel, et meil on uued turud Rootsi, Norra ja kohalik eestlane hakanud vägapalju käima, soomlasi on vähemaks jäänud, kuid see ei kurvasta, ega nad väga maksujõulised ei ole ka, kuidas saada veel rohkem eestlasi klientide sekka ja kuivõrd eestlasel on siis seda rahakest, et endale sellist tervislikku puhkust lubada, et üks oleks ka see, kui toimus ka Eesti maksusüsteemis väikene muudatus, et ei lähe erisoodustuse alla kõik selliseid tervistavad noh, ütlen protseduurid või eluviis, kuid eestlaste osakaal kogu aeg suureneb. Firmad ostavad oma töötajatele, lapsed ostavad oma vanematele, eestlane on väga hea klint. Sanatoorium Estonia sauna ja tervisekeskus valmib kevadeks, seda ehitab oma ehitus. Maksma läheb see umbes 60 miljonit krooni. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Täna algas võru keele ja kultuurihuviliste tähtsündmus suveülikool. Toomas Kelt räägib lähemalt. Sel aastal toimub esimese toimumiskoha kaika järgi nime saanud võrukeelne suveülikool Põlvamaal Ruusal toimumispaiga järgi on põhitähelepanu all seekord Räpina kihelkond, rääkis kooli rektor Urmas Kalla. Kõrge hinnang, kõnelda siks sellest kandist ja ja sellega andinemisi suu läbi, nii kitsamalt võtta sellest vanast poolama vallast tola maja roosa mõisast, kosmi siin paika oleme võtnud selles laenbalt Räpina kihelkonnast, aga muidugi, eks ka tervest võra maast, aga kah kõnelases hakkas Tõnu hinemisegija siis poolt peri omava omet vägisi ei ole niimoodi täpselt, määrati vaid piirati, aga Siigerdav niimodi õlendit. Lisaks loengutele on suvekoolis ka lasteaiakultuuri programm, näha saab ka kahte võrukeelset teatri etendust kalla sõnulane etendustel kooli seisukohalt oluline roll. Ja mängimine on kasarnjaasim ja on nii keele tundmist parem vast kui on ka silme elast. Võrukeelne suveülikool toimub sel aastal üheksateistkümnendat korda, mis on see, mis inimesed sinna kokku toob? Urmas Kalla. Üle ilma võro köisija võro sõpra kokkusaamine ja me tahame näidata, et me saame sellel uva võro keeles ärk kõnelda köögist maailma Aasiast, niisama nagu eestlase eesti keelega teevad ja svil tahame umma, suurt võramad, effi keskelt parem pahe tundma, appi ja niisama tahame võromatkatuistele tutvam pasteet noole võro sõbrale, tahame uma keele rikkust ja evo jõudu kinnitada. Muidugi ja ütel, kuul on meil filme ka hinde koopale selgus saaja, et jäämises olema ja mille poolest erilise, et tollele äärt tundmisele jõuda, aga selle tutvaja tundma õpitud hakkavad, on alati tundma ta maaga ja nii lattu, suveülikool kõrrastiks, edes ja iga aastaga vahtle kohtusse pääl. Suveülikooli on oodatud kõik huvilised. Urmas Kalla sõnul on kuulajatele ainult üks tingimus. Ta mõtelda võro kiilsile ja võro meelsile eineviisile, nii et kui natiidva umbes midena Sist otsima tulema, mida siis sooviva saia siis oma näikse teretulnud alati. Kaika suveülikool alustas kell kaks loengud ja muu programm kestab pühapäevani. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Veerand tundi tagasi avati kumus Ars Baltica fototriennaali vaadata olen fotosid, videosid ja installatsioone 20-lt kunstnikult Läänemereäärsetest riikidest. Kell 19 annavad aga kontserdi kaks Norra ansamblid Köl from Saska tuunia haageehaa. See kontsert on tasuta ja kõik on oodatud. Riina Eentalu räägib triennaalile. Ühiskonnas toimuvad protsessid, mida Lääne-Euroopas kogetakse ehk heaoluühiskonna kriisina Ida-Euroopas aga kapitalismile ülemineku kõrvalnähtusena. Kuid need protsessid toovad kaasa hirme. Sellega see näitus tegelebki, aga meile ei näidata neid hirme ja probleeme, vaid vastupidi, rääkis kuraator Dorati piinert Saksamaalt. Tegelikult kunstnikud julgustavad inimesi mitte keskenduma oma hirmudele ja otsima probleeme, vaid oleme avatud kõigele uuele. Meie ühiskonnas toodetakse tihtipeale hirmu, et manipuleerida inimestega, kasutatakse inimeste hirme poliitilise võimu huvides, ütles kuraator Enriko Lungi Luksemburgist. Sageli me kõik tegeleme rohkem ettekujutusega asjadest kui tegeliku reaalsusega, tuleb avada silmad ja tõdeda, et asjad on hoopis teistmoodi, kui meile püütakse sisendada. Vaadates seda näitust võivad inimesed leida võimaluse näha asju teisiti selle asemel, et karta, mis tuleb, mis juhtub, on parem, olla uudishimulik. Nii siis ongi näituse pealkiri, ära pabista, Pole uudishimulik. Elu on jah, tõsine asi, meil on probleeme ja palju hirme. Kuid ikka on võimalik sellele läheneda ka läbi naeru, huumori või iroonia. Kõike seda on ka seal näitusel. Seal näitusel on sõnum inimestele edastada, ütles kumu kuraator Hanno Soans. Jah, siin on enamasti fotoga vähemalt kaudu kuidagi seotud teoseid, aga, aga näituse üldmulje on ikkagi oma programmiga, millel on mingi programmiline sõnum maailmale öelda, et see ei ole kitsalt nagu meediumi kest, ainult fotograaf huvitab Näitust saab kumus vaadata ka terve septembrikuu täna ka jõuate veel kahe Norra ansambli kontserdile, millega näitus avatakse. Kontsert algab kell 19. Ning veel ilmast. Öösel on pilvi vähe, puhub ida- ja kagutuul üks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja on öösel 10 kuni 17, saartel kuni 20 kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, pärastlõunal sajab kohati äikesevihma. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, äikese ajal võib olla tugevamaid puhanguid ning sooja tuleb homme päeval 20 kuni 29 kraadi ning veel üks hoiatus. Meie metsad on tuleohtlikud. Selline oli Päevakaja 10. augustil, head õhtut ning kuulmiseni.