Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 13.-st augustist. Toimetaja on Mall Mälberg. Riigikogu erakorraline istungjärk arutas Rohelistel algatusel energeetikaküsimusi ja ettepanekud kohustada valitsust uuendama kütuste energiamajanduse arengukava. Koalitsioon osales arutelul, kuid põhjustas kvoorumi puudumise tõttu istungjärgu katkemise enne roheliste erakonna eelnõu väljahääletamist. Eelnõu arutelu jätkub sügisel. Riik kaalub osalusest loobumist lennufirmas Estonian Air otsus vajab veel põhjalikku analüüsi ja seda volitas valitsusliidu eestseisus tegema majandus- ja kommunikatsiooniministri heeliumi. Eesti on veel kuu aega esitada oma seisukohta Vene-Saksa gaasijuhtme võimalike uuringute kohta meie vetes. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel kasutab Eestis aga maksimaalselt ja meie vastus peaks kajastama nii meie huve kui ka võimalikke ohte, mis gaasijuhtme rajamine Läänemerre võib kaasa tuua. Maavalitsuste reformikava kontseptsioon saab valmis sügiseks. Tuleval aastal valmivad vajalikud eelnõud. Sisuliselt lahutatakse maavalitsuste riiklikud ja omavalitsuslikud ülesanded, mis praegu sassis on. Rahvusringhäälingu uudistejuhiks saab Urmet Kook, kes on praegu Eesti Päevalehe peatoimetaja asetäitja. Tallinna kammermuusika festival, mis algab 20. augustil tutvustatud traditsiooni kohaselt Eesti väljapaistvaid muusikuid kontserdipaikadeks on Rootsi-Mihkli kirik, Jaani kirik ja raekoda. Esimest korda antakse tänavusel festivalil preemiaga noorele dirigendile välismaalt. Taliban vabastas kaks Lõuna-Koreas realasest pantvangi. Nad anti üle punasele ristile, kuna olid haigestunud. Poola valitsuskoalitsioon lagunes pärast seda, kui peaminister vabastas ametist kahe väiksema koalitsioonipartneri ministrid. Homme sajab mitmel pool hoovihma ja on äikest. Sooja tuleb 26 kuni 31 kraadi, saartel on jahedam. Tänaga sündis Kundas selle aasta soojarekord 31,4 kraadi. Riigikogu tänasel erakorralisel istungjärgul arutati roheliste algatusel Eesti energiamajandust ja selle tulevikku. Uku toom annab ülevaate. Kui alustada lõbust, siis läks kõik nii hästi nagu minna sai, istungjärk toimus, arutelu oli ja isegi ootamatult sisukas, võrreldes mõnede analoogiliste Parlamendi aruteludega. Ja lõpuks roheliste eelnõu jäi välja hääletamata, kuigi see oli komisjoni ettepanek ja loomulikult oleks ka läbi läinud, aga enne istungjärk katkestati ja kõik jätkub sügisel. Küsimused püsivad päevakorral, aga nüüd sisu juurde. Roheliste põhisõnum ütles, et Eesti energiamajanduse arengukavad vajavad täiendamist, jaga olemasolevaid ei täideta. Neid endid süüdistati aga korduvalt selles, et esitatud eelnõud on toored ja küsiti, miks ikkagi selline kiirustamine ja erakorralise istungjärgu kokkukutsumine. Valdur Lahtvee põhjendas seda asjaoludega, et peaminister on kohe-kohe alla kirjutamast dokumentidele, mille all kirjutamiseks tal volitusi ei ole. Eesti energiamajanduse arengus ei naha täna ettemajandusega arendamistega riigi osalemised otse või läbi riigi omanduses oleva energiaettevõtted teiste riikide tuumaenergiaprojektides. Pikaajalist kava täpsustab Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 kuni 2015 näeb ette kodumaise tarbimise katmist ainult kohalike tootmisvõimsustega. Vastupidiselt neile selgelt sõnastatud eesmärkidele on valitsus või õigemini valitsusjuht asunud sõlmima lepinguid osalemaks Leedu uue tuumaelektrijaama ehitamiseks, ilma et selleks oleks selgeid suuniseid ja volitus volitusi riigikogult ja ilma riigikogu ja erinevaid energia valdkonnas tegutsevaid huvigruppe teavitamata. Reformierakonna esindajad kinnitasid, et nende erakond toetab Eesti ühinemist Ignalina projektidega. Kuid nagu ütles Jürgen Ligi, pole selles kõiges võetud veel mingeid kohustusi. Eesti, kas osaleb seal või mitte, ta jääb seal sinna niikuinii, et parem on osaleda, sellepärast on valitsus tegelenud kohustuste võtmisega. Pange tähele, õppige riigi toimimist natukene vaid kavatsuste protokolli emisega, mingit lõplikku lepingut, mis võtaks kohustused, ei ole kavatsenud peaminister alla kirjutama. Kogu roheliste initsiatiivi suhtes väljendati täna aga üsna karmilt Hannes Astok. Energeetikaga tuleb tegeleda. Tõsiselt kahjuks menetleda eelnõu Reformierakonna poolt oodatud tüsistustega suhtumist meile ei paku. Roheliste esitatud eelnõu ja seletuskiri kubisevad pooltõdedest ja pisivaledest, mis ei ole. Hea algus arukale debatile ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor Kui ma siin kolleeg Lahtvee käest küsisin, miks on esitatud tõida kaks põhjendust ma ei hakka neid kordama, aga kui te neid nelja punkti loete, siis te vastust ühestki neljast punktist nendele kahele probleemile ei leia. Kirjutanudki juba siis nii, et peaministril polegi õigust kuskil alla kirjutatud mitte kunagi esitanud riigikogu otsuse sellega või või teinud ka mingi muu ettepaneku, need ettepanekud on tegemata, nii et ma loodan, et võtad tulevikus oma eelnõusi tõsisemalt. Ja soov on, et tõsised probleemid saaksid lahendatud tõsisel moel, muidu paistab siit välja lihtsalt diretantis. Nagu öeldud, läks siiski kõik roheliste jaoks suhteliselt hästi, kui mitte arvestada seda, et teise päevakorrapunkti juurde jõutudki, aga kuna seda teistsuguse kriitika juurde, siis nii mõnigi kord nenditi, et Eesti Energia istub nii-öelda riigile pähe. Sel teemal ülevaate. Lõpuks Lembit Kaljuvee sõnavõtust. Midagi on paigast ära meie energeetika planeerimise juhtimisega. Valitsus läheb CO2 kvootide nimel Euroopa kohtusse. Kuid praegune asjade seis kvootidega on ju meie enda kokku keeratud käkk. On ju selge, et õhk on võimalik müüa vaid üks kord. Siis saavad teised juba asjale pihta. Eesti energia on saanud tugevaks organisatsiooniks. Kes aga lähtub puht majanduslikest huvidest mis ühe ettevõtte puhul ongi ju loomulik. Paratosonab foon, monopol, ka riigiasutus, otsused endale soodsas suunas. Valitsuskoalitsiooni eestseisus arutas täna Estonian Airiga seotud riik tahab oma 30 neljaprotsendilisest osalusest lennufirmas loobuda. Peamiseks tõukeks Estonian Airi mullune kahjum 60 miljonit krooni. Tõnu Karjatse jätkab. Nagu rõhutas peaminister Andrus Ansip, kaaluti eestseisuses praeguse vähemusosaluse plusse ja miinuseid. Mingit otsust vastu ei võetud. On andnud teatud huvilisi, kes on küsinud, kas riik oleks valmis neid aktsiaid müüma. Me ei saa seda öelda lihtsalt ilma igasuguse analüüsita. Täna me otsustasimegi, et majandus-kommunikatsiooniministeerium valmistab ette põhjaliku analüüsi ja kui see analüüs on tehtud ning kui mõnel kaasaktsionäril või ka kolmandal isikul on huvi neid aktsiaid osta siis me oleme valmis juba täpsemalt ja konkreetsemalt. Vasta. Aktsiate ostueesõigus on Ansipi sõnul ettevõtte kaasaktsionäridele Skandinaavia lennukompaniile SAS, kellel on praegu 49 protsenti Estonian Airi aktsiatest ja investeerimisette Hotell Cresco, kes omab 17 protsenti lennufirmast. Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimees Riigikogus Mart Laar märkis, et vähemusosaluse müügiga võib-olla veidi hiljaks jääda. Me tõdesime loomulikult ette, kui oleks seda müüki tahtnud teostada, oleks seda tegelikult olnud ilmselt teha varem, see otsustamatus on üht-teist negatiivset ilmselt Eestile maksma läinud praegusel hetkel ütelda, kas need plussid-miinused, et sellest hetkest, kui see vastus ilmselt oleks olnud positiivne, on üsna palju juba vett merre voolanud ja me peame vaatama, milline see olukord tegelikult on, milline on need õiguslikud kohustused, mis meil lepingutes ega kujunenud ja siis saab langetada otsuse. Kuid nagu ka Ansip ise ütles, on kahju, et jõutud vanem selles osas kokkuleppele. Peaminister Ansipi hinnangul oleks müügist saadavate tuludega võimalik suurendada Tallinna lennujaama läbivate reisijate hulka. Tallinna lennuvälja konkurentideks ei ole kindlasti mitte ainult Wanda Arlanda ja Kastrupi lennuväli, vaid viimasel ajal kõige suurem, samas konkurendiks on Riia lennuväli. Me oleme Riia lennuväljaga päris hästi konkureerinud meie lennujaama tasuda. Kahe aasta tagune pea kahekordne alandamine andis küllalt hea efekti, kuid riik võiks näiteks enda kanda võtta lennujaama turvalisusega seotud 1000 kulutuste kandmise ja see võimaldaks lennujaama tasusid veelgi vähendada. Ja see tähendaks kindlasti Tallinnat õhuteed mööda külastavate inimeste arvu kasvu. Kuna täna oli koos ka valitsusliidu üldkogu, kes arutas Vene-Saksa gaasijuhtme teemad, siis rääkis Tõnu Karjatse, Andrus Ansipi ja Mart Laariga ka sellel teemal. Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamise osapooled on esitanud vaid taotluse uuringuteks Eesti majandusvööndis. Peaminister Andrus Ansip. Sest meil on taotlus laekunud 31. mail, seaduse järgi on meil aega neli kuud sellele taotlusele vastata, see tähendab septembri lõpus peab vastus olema saadetud. Kõik need neli kuud kasutame me kindlasti ära. Me peame kaardistama kõikuma, huvid, kõik ohud ja kõik tulevased ohud, mis jäävad selle uuringu piirkonna alale. Ja kui me oleme iseennast targaks teinud, siis me vastame ja oleme valmis järgnevateks tegudeks. Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust kinnitab, et Eesti ülesanne on rõhuda ka Euroopa Liidu ühtsele seisukohale ja ühisele energiapoliitikale. No ma arvan, et seal on olemas mitmetel riikidel omad sellised tugevad julgeolekuaspektid selle turuga seoses eriti noh, peale seda avaldust, et Gazprom kavatseb endale oma armee luua, kes sama siis vastavat olusid julgustama ja kaitsma hakkab tekib igal riigil õigustatud küsimus, kuidas siis ikkagi toimima hakkab ja kuidas see asi välja näeb. Ja siin ma arvan, Eesti peab innustama selgelt initsiatiiv selleks, et teha koostööd teiste Läänemere riikidega, et kujundada seisukohta ja kindlasti ka omad Euroopa tasemel ühtset ja selget energiapoliitikat me siis otsustame. Aga millised on need juhtmed, mida mööda on kõige mõttekam lihtsam Energiat transportida, millised on ikkagi teised alternatiivid? Euroopa vajab energiapoliitika suhteliselt seisukohta ja, ja Eesti huvi peab olema siin initsiatiivi üles näidata. Selleks, et ühtne seisukohta kujuneks, tuleks, Jätkame päevaga ja välisuudistega Meelis Kompus. Talibani rühmitus vabastas kaks lõunakorealastest pantvangipunane, rist andis nad korea võimude hoole alla. Kaks naist toodi kaansi linna lähedal asuvasse ar soo külla. Tunnistajate sõnul suutsid nad ise kõndida ja paistsid terved olevat, kuigi naised olid haigestunud. Lõuna-Korea välisministeerium kinnitas pantvangide vabastamist. Taliban röövis 23 Lõuna-Korea kristlast eelmisel kuul. Kaks pantvangi võetud meest on tänaseks tapetud. Rühmitus on ähvardanud tappa ka ülejäänud juhul, kui Korea ja Afganistani valitsus ei vabasta Afganistani vanglatest nende võitluskaaslasi. Iraani kirdeosas läks kaduma kaks Belgiast. Iraani Uudisteagentuuri irna teatel olid belglased teel pommilinnast sae taani, mis asub Afganistani ja Pakistani piiri lähedal. Pommi provintsi kuberneri teatel on tegemist abielupaariga ja nad reisivad autoga. Belglastega katkes kontakt laupäeval. Piirkonnas on relvastatud narkokauplejad pannud toime mitmeid inimrööve. Pantvangide võtmise eesmärk on nõuda vangis olevate kaaskondlaste vabastamist. Turistidel on palutud piirkonnas öösiti mitte reisida. Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski vabastas ametist kahe väiksema koalitsioonipartneri ministrit. Muutus tähendab Kaczynski sõnul koalitsiooni lõpp. Oma otsusest andis peaminister teada juba laupäeval. Erakorralised parlamendivalimised toimuvad peaministri sõnul kõige hiljem novembrikuus. Kaczynski sõnul plaanib tema partei siis taas võimule tulla. USA presidendi George Bushi kahel korral ametisse aidanud poliitiline nõunik kalrõõm Augusti lõpus perekondlikel põhjustel ametist. Valge maja üheks põhistrateegiaks peetav rõõm mängis võtmerolli 2000. ja 2004. aasta presidendivalimistel. 2003. aastal oli ta seotud USA luure keskagentuuri salaagendi Valeri Blaimi paljastamisega. Oli ka kahtlustati, et rõve paljastas pleemi identiteedi ajakirjandusele meelega, kuna viimase abikaasa, USA diplomaat Joseph Wilson lükkas ajalehes New York Times ümber president Bushi teooria Iraagi ründamise vajalikkusest. Ja uuesti Eestist. Regionaalminister Vallo Reimaa tutvustas täna Toompeal omavalitsuste reformikava. Teda küsitles Riina Eentalu. Lõplik kontseptsioon peaks valmis olema sügiseks, järgmisel aastal peaksid valmima vajalikud seaduseelnõud, ütles regionaalminister Vallo Reimaa. Põhiprobleem on maavalitsuste puhul riiklike ja omavalitsuslikku funktsioonidega tõhus ja segasus. Järelevalve on riigi ülesanne, kuid seda peab praegu tegema maavalitsus. Samal ajal vastutab maavalitsus ka maakonna tasakaalustatud arengu eest. Seesama ülesanne on aga ka omavalitsuste liidul. Järelevalve puhul satub maavanem olukorda, mis võimaldab minister Reimaa sõnul ebasoovitavaid arenguid. Kui ta teeb otsuse, et mingi tegevus on maakondlik prioriteet, see on õige, teine on vale, siis peab tasuma järelevalvet teostama iseenda otsustust üle ning need on vaja lihtsalt ära lahutada ja kuna on olemas ka omavalitsuste koostööorgan omavalitsusliit, siis on ka kohe institutsioon, kuhu anda see maakondlik pool. Ehk me tegelikult anname üle otsustusõiguse rikute täielikult omavalitsusliidule, aga üks asi laheneks veel ära, mis on tekkinud sellest, et maavanemal on maakonna huvide kaitsefunktsioon ning see toob kaasa populaarsust ja see muudab maavanemad poliitilistele erakondadele atraktiivseks ja see toob kaasa maavanemate politiseerumised. Ja nüüd tulebki see oht, mis sa täna juba toimunud on, muutunud poliitiliseks ka järelevalve ja tänases Eestis me näeme mitmeid juhtumeid, kus see oht on ka realiseerunud tegeliku kallutatud järelevalve. Sakala keskuse juhtum, kui me selle arengulise poole, mis on ka poliitiline, lahutame järelevalvest, siis langebki ära surve järelvalve politiseerimisega. Aga mis saab maavanema ametist? Maavanemat kohalik elanikkond avalikus samastab maakonna huvide eest võitlemisega puhtalt omavalitsusi funktsioon ja sellisena sobib ta väga hästi jätkama. Nüüd seesama maavanema tiitel, neid funktsioone, mida hakkab kandma omavalitsusliit ja siis jääks katmata nüüd järelevalve institutsiooni juhi nimi sinna nüüd vaja leida sobiv nimetus ja ta on vaja paremini tööle panna. Eesti rahvusringhäälingu loodava ühise uudistetoimetuse juhiks saab seni Eesti Päevalehe peatoimetaja asetäitjana töötanud Urmet Kook. Rahvusringhäälingu juhatus valis Urmet koogi välja avalikul konkursil, kandideeri erinevalt 13 inimese seast. Rahvusringhäälinguprogrammide eest vastutava Hanno Tombergi sõnul on Urmet Kook parim valik uudistejuhi konkursile laekunud avalduste seast. Tema kasuks räägib 10 aasta pikkune töökogemus Eesti Päevalehes, kus ta on juhtinud alates 2003.-st aastast väljaande arvamustoimetust. Saue valda rajatud meditsiini, tarveteste realiseerimiskeskusest eri ja keskkonnaministeeriumi kohtuasja. Lõplik otsus tuleb augusti viimasel päeval. Nii otsustas Tallinna halduskohus. Steri nõuab halduskohtus. Kiirgustegevusloa taotluses ütleme seejärel ministeeriumi poolt algatatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ning kiirid kiirgustegevusloa andmist, et ettevõte saaks planeeritud tegevusega alustada. Ministeeriumi on kohtusse kaevanud ka saue valla Alliku ja Vanamõisa küla elanikud, kes kardavad steriliseerimiseks kasutatavat radioaktiivset kiirgust. 20. augustil algab järjekordne juba kolmas Tallinna kammermuusika festival. Täna tutvustati pressikonverentsil festivali kava ja Natalja sikke. Mäe küsis festivali kunstilise juhi Pille Lille käest, mille poolest erineb tänavune festival kahest eelmisest. Eks meil see mõte on kogu aeg ikka üks tutvustada väga väikese aja jooksul Eesti publikule jagab publikule siis väljastpoolt Eestit eesti muusikuid, Eesti praegusel hetkel kõige väljapaistvamaid instrumentalist, kes ikka astuksid üles selle nädala jooksul ja pakuksid meile naudingut läbi muusika. Festival toimub 20.-st 25. augustini. Aga kas kontserdipaigana on samad ja kontserdipaigad on enamus aastaid kogu aeg samad ikka Rootsi-Mihkli kirik, Jaani kirik ja raekoda. Teine on 12 kontserti ja viimasel kontserdil Jaani kirikus toimub ka ilmus järjekordsete preemiate väljaandmine ja ma kuulsin, et kahele eelnevale preemiale on lisandunud ka kolmas. Järgmisel aastal on olnud meil siis kaks preemiat, mille on välja pannud härra Tunne Kelam Loort, Kaarlil, kes on ka ühtlasi meie fondi patrooniks. Sel aastal on esimest korda ka toetajaks firma ja saanud Vendor, Eesti, kes on välja pannud siis preemia noorele dirigendile ja eelmised preemiad on siis noorele lauljale ja noorele muusikule. Teie traditsioon on jätkunud talviti. Eelmisel aastal nägi ilmavalgust esimest korda Tallinna talvefestival, millega me tahame kahtlemata sellel aastal jätkata, nii et kohtume talvel jälle aastavahetuse kaunetel kontserditel, tulles tagasi selle augustifestivali juurde, võib-olla nimetaksime mõned erksad kontserdid, kuhu te kindlasti kutsute oma publikut väga raske midagi välja valida, sest tõesti kõik on eesti tippmuusikud ja selle tõttu ka festivalil niisugune muuto, Eesti tippmuusikute paraad. Aga kindlasti ja tahaks ära märkida kõik vanemad tegijad, keda meil on võimalus olnud juba aastakümneid Eestis kuulda ja näha, nagu Peep Lassmann, Aleksandra sõber eesma Mari Tampere, Peeter Paemurru. Nendega kõrvuti on siis hulk hulk noori, näiteks nagu Mihkel Poll, analise Beuroodne, Oliver Kuusik. Meil on oratooriumi kontsert 24. augusti õhtul, kus astuvad üles heli Veskusenel, Lokuta, Aare Saal ja paljud noortest on muidugi juba mitmekordsed laureaadid võitnud maailmas konkursse ja ka Eestis konkursse, nii et tõesti on võimalus saada siiski väga pisikese aja jooksul ülevaate Eesti paremikust. Kundas sündis täna pärastlõunal selle aasta soojarekord. Õhutemperatuur tõusis 31,4 kraadini. Mõõtejaam registreeris selle soojarekordi kella kolme ja nelja vahel. Eesti kõigi aegade soojarekord pärineb 92. aasta 11.-st augustist, kui Võrus tõusis õhutemperatuur 35,6 kraadini. Praeguse ilma juurde. Eeloleval ööl on mandril vähese saartel vahelduva pilvisusega ilm. Saartel võib sadada kohati hoovihma ja on äikeseoht. Mõnel pool on udu. Tuul on muutliku suunaga 1,6 meetrit sekundis ja sooja on 14 kuni 20 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on homme 26 kuni 31 kraadi, saartel ja läänerannikul vähem 20 25 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16906. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.