Tere laupäeva hea rahvateenrite kuulaja ja tänasel vihmasel ja pisut tormisel päeval on siia hubasesse rahvateenrite stuudiosse kogunenud järgmine seltskond Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ja, ja kõigepealt võime vist üksteisele soovida head Padaoru aastapäeva, sest täpselt aasta tagasi olime uppumas lumme, aga täna on mururohelisest rohelisem. Aga, aga padaoruga on meil paralleele küll ja küll ja veel ja ei teagi kohe, kust alustada, meenutame kas või seda et padaorg viis ühe IRL-i ministri peaaegu tagasiastumise äärele või, või vähemalt umbusaldusele ja, ja nüüd, kui me vaatame, mis toimub aasta pärast, siis ega see olukord IRL-is ei ole varem, vaid pigem hullem. Praegu on juba kaks IRL-i ministrite sellises olukorras, et me ei tea, kas nad väljuvad tänaselt Väätsal toimuvalt IRL-i volikogu istungilt kilbiga või kilbil. Nii et me võime öelda, et omamoodi uus padaorg on IRL-i tabanud ja ja põhjuseks loomulikult siis elamisloa skandaal, mille põhjustaja, eks Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach, kelle tulevik erakonna liikmetena on samuti ebaselge. Et, et võta või jäta, IRL on väga tõsises kriisis ja siin on hakatud esitama juba kada tõsiseid küsimusi, et kuidas see erakond üleüldse saab edasi edasi tegutseda või jätkata. Ja no kahetsusväärsel kombel pole tegu, tegu nagu kriisiga, mis kompromiteeriv ainult ühte erakonda, vaid tegelikult mingil määral kompromiteeriv Eestit kui riiki, et kui me anname elamislubasid sellistel alustel nagu on antud ja kui me anname elamisloa mõnele mafiooso-le, kes tuleb Eestisse elama, siis tegelikult temal on ju liikumisvabadust terve Schengeni ruumis. Et me ikkagi noh, väga kahju on see, et me oleme tegelikult üksikute IRL-i inimeste tegevus on tegelikult kahjustanud Eestit ka rahvusvahelisel tasandil, ma kardan Ma küll ei oska öelda, et kas ta nüüd nii väga kahjustavad on, ütleme, aga põnevust on ta kindlasti tekitanud ka euronõu, siis nägin, vajate sellest tuttavat roosakat maja kooli Kooli tänaval ja selle juures ei ole teada, et Eestis on tekkinud suuremat sorti jama elamislubadega. Tavaliselt meie sisepoliitilised nägemused ei jõua üldiselt EuroNewsi ekraanile. No see ei ole pelk sisepoliitilise tähtsusega sündmusi ikkagi küsimus on selles, et kogu Schengeni ruum rajaneb ikkagi ju ju selle liikmesriikide vastastikusel usaldusel ja see on ikkagi nüüd teatud päikesel mõra saanud, ma kardan Me muidugi ei tea, kuidas teistes liikmesriikides on olukord ja kui, kui selge, et seal neid lubasid jagatakse, me teame seda, et, et sageli väga rikkad Vene ärimehed on üsna kergelt saanud kõikvõimalikke elamislubasid välisriikides. Meeliskoht on kindlasti neil Suurbritannia ja nii edasi, nii et, et siin siinkohal me ei oska rääkida teistes riikides toimuvast taga, kui me oleme ise sellise võimaluse pakkunud, siis see uks on üles leitud ja see on suurepäraselt ka ära kasutatud. Ja, aga teine küsimus ikkagi, mis Eestile siin väga selgelt varju heidab, on see, et noh, Ma ei tea, mis alusel need isikud, keda sa eespool maini mainisid, Lauri on, on saanud elamisloa mõnes teises riigis, aga, aga Eestile ikkagi heidab varju see, et nende elamislubadega nii-öelda sahkerdamise taga olid ikkagi väga kõrge positsiooniga poliitikud, kellel kellel olid, olid ministri taolistes vastavates ministeeriumides, et see on kõik see kokku panna on, on, on ääretult, ääretult piinlik ja kurb. No ma arvan, et seal volikogus tekib, seal on küll üks päevakorrapunkt praegu mis räägib umbusalduse avaldamisest, siis siseminister Ken-Marti Vaherile majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ka, ma arvan, et sinna tekib kohe ka punkt number kaks küsimus, kas välja visata kaks liiget parteis, Indrek Raudne, Nikolai Stelmach, võimalik, selle võtab elasse ka aukohus. Reet. Kuna täiesti selgelt nende meeste teod ei ole lainet kokku partei eesmärkidega ja varsti ei saa neile kuidagi pai teha ja see küsimus tuleb nii või naa ülesse. Stelmach ja Raudne väljaviskamine ei tohiks olla ju kuigi suur probleem, küsimus on ikkagi ministriteks ja selles, et kas kas ministreid umbusaldada või, või kas nad teatavad ise ühel hetkel oma tagasiastumisest, et see on küsimus, et ehk siis kas Vaher ja Parts peaksid oma ametist tagasi? No aga partei sees, nii palju, kui ma olen mõistnud, on tekkinud küsimus, et Ken-Marti Vaheri tõttu ükskord üks valitsus langes, tuli selline tore asi nagu mõõdikute skandaal ja seda on hakatud talle meelde tuletama ja k. Partei esimees Mart Laar andis täitsa selgelt märku, et. Aga kuidas sa, Sulev, seda, et need mõõdikud on praegu ühel või teisel moel kasutusel püsinud mitte kuidagi, et mina väidan seda, et see toonane skandaal oli ikkagi ettekäändeks selleks, et oma ebamugavust koalitsioonipartnerist vabaneda ja teha valitsus teise partneriga. Ja aga praegu tuletatakse seda siiski Ken-Marti Vaherile meelde tuletatakse ka meelde, et isegi siis, kui kui sa otseselt sellega ei ole seotud, siis tuletan meelde, Signe Kivi ei olnud ka mitte kuidagi seotud Kultuurkapitali tühjaks tegemisega. No ei olnud, aga ta võttis teatud poliitilise vastutuse. Või siis, et Tiit Tammsaar ei olnud mitte kuidagi seotud vilja vargusega, aga jällegi aastast tagasi. Et samamoodi nõutakse ka partei sees, et Ken-Marti Vaher võiks oma koha ohverdada, anda mõnele teisele Postimees siin kirjutabki Annely Akkermann, võib-olla oleks valmis siseministriks astuma, et see, see aitaks kaasa lihtsalt partei sellist renomee puhastada, seda nimetataksegi poliitiliseks vastutuseks. Sa ei olegi selles asjas otseselt süüdi, aga sa oled kaudselt, mina ei nõua. Mul polegi mingit õigust nõuda Ken-Marti Vaheri tagasiastumist, aga paljud tema parteikaaslane siiski arvavad seda. Ma olen ka nõus sellega, et kui nüüd kui nüüd keegi ministritest võtaks väga selge vastutuse, et see võiks olla olla niisugune selline väikene nagu leevendus sellele tohutule mainekahjule, mille see erakond on saanud, et meenutame, et Eestis on tegelikult tõesti uju võrreldavas mastaabis skandaalide ja võib-olla isegi väiksemate tõttu on, on ministrid võtnud vastutust üldse võrdleme siin teiste Euroopa riikidega, siis näiteks Saksamaal osta siseminister tagasi, kuna selgus, et ta oli oma doktoritööd tehes kasutanud ühe oma nii-öelda ametniku ametniku tööd, mis ta oli teinud ja polnud seda korrektselt viidanud, et sellise asja vastu Tänu Rootsis astus minister tagasi pärast seda, kui ta oli kasutanud valitsuse krediitkaarti sukkpükste ostmise jaoks. Võib-olla oli neid sukkpükse vaja mingil olulisel olulisel välisvisiidil ja ajades kaardid segamini, ostis ta need sukkpüksid ja pidi oma ametist lahti. Jah, see on väga klassikaline näide, et et ma arvan, et siin oleks nagu palju-palju õppida ja väga kurb on olnud seda kõrvalt vaadata seda kuivõrd-kuivõrd ebatõsiselt on tegelikud IRL vähemalt alguses võtnud seda öelda skandaali ja üldse noh minu jaoks on küsimus, et mis ikkagi toimus nende inimeste peas, kes seda asja tegid, et me teame, et Indrek Raudne on, ta on ju tegelikult tark inimene ja minu jaoks on arusaamatu, kuidas ta kuidas ta nagu läks seda teed ja mida tema Ei, siin on asi asi selles, et siin arvatakse ikkagi, et juriidiliselt on kõik korrasest, aga eetiliselt, vot see, see, mida ütleb endine justiitsminister Jüri Raidla. Meil peaks olema mõistev, moraalselt on kõik korras, et sinusse moraalne esse eetiline situn, kõige suurem, mu kolleeg Tarmo Vahter kirjutas väga hea loo sellel nädalal, kuidas Ken-Marti Vaheril oli võimalus oma parteid päästa. Aga ta ilmselt ei tabanud ära, missugune skandaalset võib tulla, et selle asemel, et hakata ettevalmistusi tegema kuidagi kuidagi seda skandaalist summutada, lasin sellel rahulikult paisuda. No see on selline juri juristi nagu puhtjuriidiline mõtlemine, et kas need on õiguslikult kõik korras niita, et selles mõttes ma arvan, et kui sa oled naguniivõrd kõrgel positsioonil poliitikas, sa pead ikkagi vältima seda, et ka, et ka näiliselt nagu noh, et tekib selline mulje, et sa võid teha midagi kahtlast. Ja mõtleme nüüd sellele tegevusele, mis nad tegid, et kui see oli ka juriidiliselt korrektne. Et fakt on see, et ütleme, et me peame korruptsiooni oma ametipositsiooni kuritarvitamiseks ärakasutamiseks ja kui sa kasutad seda oma positsiooni selles mõttes, nagu oli selge, et nad said kasutada enda poliitilist positsiooni nagu tulundusliku argumendina, et et oma teenuseid oma teenuseid müüa ja, ja see iseenesest heidame suguse musta varju. Ma tuleks, mida nad sellest nagu tegelikult kohe aru saama. See on nüüd üks küsimus, teine küsimus on see, et mis veel IRL-i sees toimub, arvestades, et IRL on IRL-ist, tulevad peagi esimehe valimised. Ja, ja senine esimees Mart Laar on, on siiani teatanud, temal ei ole plaanis kandideerida. Kui nüüd vaadata, et millise tule alla on Juhan Parts, siis tõenäoliselt ka tema ei kandideeri. Et sellele erakonnale justkui ei olegi enam esimehe kandidaati või on esimehe kandidaadiks tõesti värskelt erakonnaga liitunud Eerik-Niiles Kross, kes, kes viimastel Riigikogu valimistel tegi täiesti arvestatava tulemuse, tõsi küll, mitte IRL-i nimekirjas. Ütlema Lauri kordatised IRL hakkab vaikselt rahvaliidust oma või. No ma ei karda midagi, ma ma lihtsalt vaatan, et seal on kõik selline seltskond, kes kutsub ennast kompsunitakse, kui ma, kui ma vaatan, et nad on, nad on võtnud endale väga selgelt sellise isamaalise eetilise eetilise hoiaku või vähemalt püüavad seda mainet lugu, et kui nüüd vagu vaadata nende inimeste tegusid, seniseid samme poliitikas ja nii edasi, et siis siis midagi märkimisväärset sealt välja tuua ei ole. Ta on olnud üks keskpärane haridusminister, siis on olnud üks riigikogu liige. Kui ma püüan meenutada, millega ta riigikogus on hakkama saanud, siis mulle meenub, et ükskord ta vabandas oma poja tegude pärast, aga ma ei, ma ei mäleta küll suuri samme, ta on korda saatnud. Siis räägitakse ühest inimesest, kes on ühe kampsuni kohta justkui põllumajandusministeeriumist lahti lastud ja nii edasi, et et kui nüüd nagu see seltskond ütleb, et nemad on nüüd see õige IRL, kelle, kelle nõudmistest lähtuvalt tuleb, tuleb kõike teha, siis kas ka see ei ole, ei ole pisut pisut kummaline viis käituda ja selliselt esitada, esitada nõudmisi või, või kui siin viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et, et üks nendest nii-öelda kampsunite eest on, on väga Tihedate särilistes sidemetes Rain Rosimannusega, keda peetakse siiski Reformierakonna üheks juhtfiguuriks ja nii edasi ja nii edasi, nii et siin on neid huvitavaid nüansse, on kindlasti veel, mille üle tasuks arutleda. Seda küll jah, aga vat. Ent kampsunite, olgem ausad, kampsunite eesmärk on ju praegu erakonda väga selgelt lammutada ehk siis teha äraostmatute või Res Publica tiivaga üks null. Ja võtta siis võib-olla mingid positsioonid sisse. Me me, võib-olla isegi ei ole enam see eesmärk, võib-olla lihtsalt on lihtlabane kättemaks. Et, et kindlasti seda olukorda veel ja, ja mitte lubada sellist sellist enam-vähem mõistlikku arutelu erakonna sees. No fakt on see, et kui nendest ministritest tänaviasse tagasi astuks, siis oleks kindlasti kampsunid, selle võit. Tugevdaks nende positsiooni, seal jääks, jääks peale nende selline mõtteviis, sest kui me nüüd mõtleme ilma skandaalid, tuleks kampsunite kampsunite tiib suhteliselt nõrk kogunenud aktsioonis oleksid maha surutud praegu andisse, kui see juhtus, andis neile nagu kõvad kaardid kätte. Nende positsioon kogu aeg tugevneb ja traditsiooniline Res Publica liinitoetaja ja tema mõtleb samamoodi, et aga äkki nendel kampsunid salongi täiesti õiguseks? Ta mõtleb lihtsalt niimoodi, sellepärast et kõik, mis on praegu toimunud, see näitab, et need mehed on nagu vaadeteist välja tulnud. Ja see on teatud mõttes nagu selline tema jätab mulje, et see on aatemeeste ja niisuguste nagu tehnokraatide vastasseis ja tehnokraadid. Tehnokraatlikku mõtlejad. Mis on mul ikka kuule. Rektne Mart, nutt ma suurem, ma pean väga lugu välispoliitikuna, analüütikuna ja, ja nii edasi, aga aga kui me nüüd vaatame, et millises nišis ta, ta, ta läks vastu valimistele ja kuidas ta, kuidas ta, kuidas ta ennast erakonnas positsioneerimis, millise ala eksperdina ja nii edasi, siis kui me vaatame, et, et ta on ennast kogu aeg sõnastanud välispoliitikaeksperdina mees Marko Mihkelson ja, ja Mart Laar, sest tal on väga keeruline nendest meestest ette jõuda ka välispoliitilise eksperdina või, või, või, või asjatundjana sellepärast sellepärast ongi väga keeruline, et seal on need, need kohad, seal oli väga tugev konkurents, milles mõned inimesed ei tahapoole lihtsalt lihtsalt ka nendel põhjustel et pink on selle võrra pikem ja tuleb rohkem vaeva näha selleks, et kuhugi jõuda. No sa räägid praegu nagu buda teinud isikute asjadega Mina aga tundubki see isikutele, et me võime siin ka üldistada, aga lõpuks taandub see ikkagi isiklikele solvumistele ja nii edasi, et ma millegipärast ei ole kindel, et kui Tõnis Lukas oleks haridusministrina jätkanud, et oleks praegu kampsun. Selles mõttes mina näen tegelikult IRL-is ka kahe nagu teatud mõttes erinev niisuguse poliitilise kultuuri põrkumist ikkagi et üks on selline selline nagu vanamoodne ütleme, Eesti mõistes natuke nagu 90.-tesse jäänud niisugune aatemeeste lähenemine ja teine on selline poliitiline management, mis on siis toodud siis Res Publica poolt ja noh, see küsimus ei ole ainult nagu üksikute isikute isiklikes niisugustes kitsastes ambitsioonides, ma arvan, vaid see on ikkagi laiem arusaam. Fakt on see, et praegu valitsevad SIND tunded, mitte mitte mõistuse tunnete põhjal tehakse tegelikult otsuseid. Kas see on halb poliitikas mängijat kui poeg, tunded, muuseas seal mängivad ka majanduses. Minu meelest majandus näiteks suures laias laastus ongi tunnete juhtimise kunst. Ma tahaks sinu käest tuleb küsida, et mis sa arvad, Jaanus Rahumägi? Eelmise riigikogu koosseisu, julgeoleku, asutuste järelevalve erikomisjoni juhi sõnadest skandaal tekkis tänu siseminister Ken-Marti Vaheri soovile taastada keskkriminaalpolitsei. Et see on väga huvitav mõtteavaldus. Aga, aga minu meelest ei tekkinud sugugi sellel põhjusel, et skandaal tekkis hoopis teistel asjaoludel. Täiesti juhuslikult said Eesti Ekspressi toimetuses ja siis pealtnägija saade täiesti samal ajal vihjeid täiesti erinevatest allikatest. Et midagi kahtlast on toimumas. Kusjuures alguses vähemalt meie seal Ekspressis ei tabanud ära, et taga Stelmach ja Raudne. Et me kirjutasime juba suve lõpus ühe loo, kuidas pisikese poisikese Paldiski korterisse sisse kirjutatud 16 venelast juhtisin tähelepanu, et midagi on väga-väga ussis. Ja mitmed tuttavad juba seal suve alguses juhtisid tähele, panevad kuidagi mingist mingit imelikku vene raha tuleb sisse, kusjuures noh, Ena enamasti kui Eestis firmasid asutatakse, siis tehakse igasuguseid trikke, võtke näiteks, keegi ei taha sinna reaalselt raha panna. Et mõeldakse välja, kuidas kuidas toolijalgade või seal diivanite abil siis firma põhikapitali moodustada, aga nüüd venelased tõid füüsiliselt, kui tõsised on füüsilised elektroonilised reaalselt kandsid raha üle, vot see oli nende omapära. Ja siis nad ei mõistnud tuttavad, et miks, miks selline asi toimub. Ja pealtnägija toimetus sai samamoodi ühe vihje ühe hoopis ühe kohtuasja käigus, et nende kätte sattusid paberid. Et ja sealt juba välja tuli Stelmachi ja Raudse vihje et mina küll ei näe siin nagu keskkriminaalpolitsei taasloomisega mitte mingit seost, et nende jõudsid nagu pigem ajakirjanike kätte ja siis ajakirjanike nagu seal ühel hetkel on, nagu mingi nina on olemas, saad aru, et seal midagi õhus siis teed oma loo valmis ja siis läks lahti. Aga kindlasti, rahumäel on ju õigus igasugu arvamusi avaldada. Nüüd on väga kahju, nüüd sa kummutasin kõik vandenõuteooriad FSB Est kaapost. Ma ei pea veel võib-olla kadriorust sellega seoses ja nii edasi, et kõik need vandenõuteooriad lendasid praegu prügikasti. No võib-olla keegi vandenõuteooriaid, ma arvan, et ei saa kummutada, need elavad ikka edasi. Aga minu jaoks, kuna ma tean, lihtsalt isenesest sain ja siis me saime veel ühe vihje ühelt ettevõtjalt, kelle käest käidi, põhimõtteliselt nagu ühel hetkel taheti kodu ära osta, et väga kiiresti kummalise hinnaga, vot ma ei mäleta, kas siis Stelmach ja Raudne üks oli dist sulle sellise pakkumise teinud, talle jäi nagu meelde, et mis toimubki ühistule. Ma tahaks sinu käest veel küsida, kuna te sellest kirjutate, et, et kas see, see sadama lugu ja, ja, ja see elamislubade lugu, kas, kas, kas nendel on mingisugunegi seos või, või need on kaks täiesti täiesti paralleelsed teema. Nendel on teatud seos sellepärast, et. Et see niinimetatud sadama lugu, kus siis praegu peaks Kaitsepolitsei uurima, et kas, kas Indrek Raudne tegeles ka mõjuvõimu kuritarvitamisega. Et selles loos on ka kaks inimest sees, kes on soetanud siis endale Eesti elamisloa raha abil kuna käivad sealt läbi, siis siis neil on teatud seos olemas. Ja samamoodi lausa Raudne ja Stelmach on nendes lugudes täitsa selgelt sees. Minu meelest selles nendes lugudes on üleüldse palju sellist päris põnevat ja, ja siin on nii palju tahke, mida ei ole veel sugugi avatud, et ma olen näiteks vaadanud, kes on andnud üle üleraha siis Eestis praegugi mul on sineesiks paber, vaatan peale kirjutatud Tšuenn Corporation, see on see firma siis on teinud siin ülekande Eestisse ja ja ta maksnud sisse vanas rahas miljon krooni, siis Aleksander Harkovski eest, et seda päevale esitlejad, sellised tunnustatud pätid ja kaabakad kuskilt Vladivostoki kandist. Minu meelest võiks siin küll nagu politsei ärgata ja vaadata, et mis ettevõtetega on tegemist, kes, kes selle raha reaalselt nende inimeste nimed sisse maksnud. Ja siit ka rahapesu andmebüroo võiks nagu hakata huvi tundma, et mis nende firmade arvetel on juhtunud. Samamoodi on siin, eks akulini nimeline härrasmees kasutavad ühe ettevõtte jällegi tema eest on sisse maksnud üksofar kompanii offshore-firmadele, Sampo pangas ilusasti arved, et oleks täitsa tore sinna nagu üks üks selline vaatlust teha. Meie ei saa seda teha rahapesu andmebürool on see täiesti. Sa juhtisid tähelepanu ühele väga huvitavale asjaolule, et et politsei ja piirivalveameti roll kogu loos on, on väga huvitav, et kuidas nad ikkagi nende elamislubade menetlemisel toimisid ja milliseid protseduure läbisid ja, ja minu jaoks on ikkagi väga huvitav küsimus see, et kas tõepoolest siis ametnikele ei löö mingi tuluke põlema, kui, kui sa sisestad inimese andmeid ja näed korraga, et juba jälle on üks mees samal aadressil ja juba jälle on see ja, ja mitte mitte see äriregistri aadresse ei ole sama, vaid, vaid ka, vaid ka see koht, kus inimene peaks justkui füüsiliselt elama või asuma siin Eestis, et ka see on see, see on sama, et siis et sellisel juhul peaks küll hakkama tuluke põlema, et kuidas on see võimalik, et mingis Lasnamäe korteris elab korraga viis Vene ärimeest, kes kõik on korraga toonud Eestisse miljon miljon krooni. Aga nagu oli kuulda, siis tegelikult sellele ju siiski nagu ametkondadest juhiti, tähelepanu küll, et et see ei jäänud ikkagi päris kahe silma vahele. Nagu elamisluba välja anti, mis mõttes tähelepanu juhiti? No juriidiliselt oli kõik korrektne, ilmselt et ei olnud alus siis keelduda. Ei ole, ei ole keelatud elada koos siin Ekspress kirjutas siin ka ükskord ühest kommuunist, eks inimesed olid elamiskulude kokkuhoiuks, elasid üheskoos, et noh, kui sa oled jõukas inimene, võid ka koos elada. See ei ole seadusega keelatud, kuigi muidugi iga iga mõistusega inimene saab aru, et see on väheke imelik. Ma käisin ka ühel päeval. Aga aga kuidas me siis kontrollima, et mida, mida on meil siis ette heita, et kui tulevadki kodanikud Stelmach ja Raudne tahavad sellist äri ajada? Kõik on justkui korrektne, siis aja keegi edasi. Ei olegi probleemi, et niikaua kui kvoot täis saab, saab seda teha ja kui kvoot on täis, siis rohkem polegi võimalik seda teha. Vaata Lauri siin tegelikult küsimus on selles, et et tegelikult ei ole midagi taunitavat, kui, kui inimesed saavad Eesti elamislubasid ja ka siis ei ole midagi taunitavat, kui need inimesed on, eksole, on Venemaa kodanikud ja Venemaa ärimehed ja ei ole ka midagi taunitavat sellest, kui selles abistatakse nende paberite kordaajamisele nõustamisel aga taunitav, kui seda tehakse mingisuguseid poliitilisi sidemeid sel viisil nagu ära kasutades ja oma positsiooni kuritarvitamine. Kas see, kui siia tulevad kaabakad, eks taotlevad siin elamist? Reaalsuse taandub kontrollile taandub kontrollile, kuidas kontrollida seda või kas me hakkame teostama siis väga tugevat järelkontrolli, kuidas me hakkame seda asja kontrollima? Praegu on niimoodi jah, andmed esitatakse, kõik on korrektne, anname elamisloa välja ja siis nüüd inimene peaks justkui Eestisse tulema, hakkame siin elama ja siis tuleb teostada järelkontrolli selle elamisloa kohta. Võib-olla tuleb siis seda seda järelkontrolli elamisloaga seoses oluliselt tõhustada, et oleks selge, kuidas elamisluba on kasutatud ja kas on tegu fiktiivse elamisloaga või ei ole fiktiivse praktiliselt. See ongi üks väheseid võimalusi seda kontrollida, et nad esitavad oma business plannidel ja seda business plan peab siis kontrollima, et muidu ei ole sellel mingit mõtet. Ma saan aru, et riik ei pea kõiki asju kogu aeg kontrollima, et et noh, me eeldame ikkagi, et lähtun sellest, et inimesed ei valeta. Aga kui seal on ette nähtud kontrolli funktsioon, siis, siis tuleb seda täita ja ega siis kõik need elamisload ei ole jäänud püsima, neid on päris palju ka tühistatud. Et esiteks on tõesti selline oluline teatav jah, järelkontroll, et kas siis kas siis inimene on reaalselt teinud seda, mida ta on pidanud tegema ja teiseks ikkagi noh, ma ei ole nii detailselt kursis nende üksikasjadega, aga mul on ikkagi küsimus, et kas need, kes taotlevad elamisluba, peavad esitama näiteks oma kodumaa karistusregistrist tõendi, et nad on kohtulikult karistamata. Et paljud riigid ju nõuavad selliseid pabereid elamisloa taotlejatele, inimesed on, peab olema laitmatu, minevikku arvestamata üldiselt küll. Aga ma tõmbaks siinkohal joone alla ja esiteks ühe sellise pisut retoorilise küsimuse, et olete te tähele pannud, et sellel aastal või vabandust, sellel nädalal on meil heaks kiidetud riigi eelarve, Eesti riigi kõige olulisem dokument aasta lõikes ja et Euroopa liidus suunalt on tulnud olulisi uudiseid, aga kui me vaatame, milline diskussioon Eesti avalikkuses toimub ja ka meie siin 25 minutit või pisut vähem oleme arutlenud IRL-i teemade üle, et et et kas teile ei tundu, et mõneti on, Eesti ühiskonnas on natukene nagu võimetuks pidada rohkem kui ühte diskussiooni korraga, et see üks diskussioon on niivõrd valdav, et seetõttu teised olulised diskussioonid sealhulgas õpetajate palkade teema seoses riigieelarvega või ka Euroopa Liiduga seonduv, et jäävad kuidagi tahaplaanile. Ja mina olen sellega täiesti nõus, aga ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole sugugi erandlik, et samamoodi me võiksime näiteks leida ka Austriast, USAst, Inglismaalt, igal pool on üks teema, mis on tavaliselt esiplaanil. Kahte asja korraga ei ole üks trügid teise välja. Ja tähelepanu on ühel teemal. Ehkki muidugi, võrreldes suurte riikidega mängib siin Eestis ikkagi rolli ka see, et meie nii-öelda meedia meediakanalite arv on ikkagi oluliselt oluliselt väiksemad, seega omakorda vähendab niisugust niisugust selles teemateemade kajastuse kirevust. Aga jah, et kui me mõtleme ka nendele suurtele teemadele, mis nõu siis tegelikult nad kõik on ju ka nagu tohutut keerulised teemad, et et euro tulevik riigieelarve minevikus meenutame seda EFSFi, et et. Kindlasti on elamisluba, on inimesele arusaadavam asi eksed rahvuslikult meelestatud kogega, rahvuslikult esiesitlenud poliitikat, siis saamatu Marxi maalasest vene kapitalile, mis võib-olla on räpane. See on inimesele tunduvalt arusaadavam, seal on eetiline konflikt euro puhul, meil võib olla rappana hoidja ja aga euro puhul meil ei teki sellist küsimust, et kas seal on nagu eetiline konflikt. Vähemalt minul küll ei tekkinud. Siis seal on muidugi, kui me räägime euroala tulevikus, siis tekib ju eestlastele ülioluline teema, ehk siis meie suveräänsuse küsimus ja nii edasi. Minul minul seoses kogu selle Euroopa Liidu tippkohtumisega ja, ja nende nende selle lahendini seisukohtade nime me veel jõuame, aga, aga mul tekib ikkagi üks küsimus, et kuidas formuleerivad formuleerinud Eesti seisukohad seoses Euroopa Liidu tippkohtumistega siin viimasel ajal, et kui me vaatame neid tippkohtumisi, toimub juba nii tihti ja, ja kogu aeg peab peaminister minema sinna väga selgete seisukohtadega, et kuidas need Eesti seisukohad formuleeruvadega. Kas enne seda, kui kui need seisukohad formuleerivad, kas kas on ka võimalik, et meil toimuks mingisugune avalik debatt, sellepärast et vaadates üle lahe Soome, siis kolmapäeva õhtul Soomes avalikult teleekraanil arutleti nende võimalike lahenduste üle ja selle üle, milline peaks olema Soome positsioon seoses Euroopa Liidu tippkohtumise võimalike lahendustega. Et seal oli väga selgelt selline sellekohane debatt olemas Eestis, kui me vaatame, et meie seisukohad kõlasid neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, peaminister Ansipi poolt esitatuna ja üsna üsna tagasihoidlikult peaminister ütles seal seal mõned Eesti seisukohad välja, aga väga üldistatult. Et kas, kas see, meie debatt, et seoses Euroopa Liidu tippkohtumise nende võimalike otsuse projektidega võiks olla oluliselt sügavam ja, ja oluliselt oluliselt oluliselt informeeritum? Aga meil ju ma mõtlen, et ma ei ole sellel alal sugugi ekspert aga nagu ma aru saan, siis ikkagi mitmed ametnikud valmistavad seda neid seisukohti. Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjonis on arutelu, kus enne tippkohtumisi mõeldakse tõsiselt läbi nüüd kas poliitikat peaks tegema teleekraanil? Teatavasti Soome on ju täiesti erandlik Kreeka, kui me vaatame neid otsuseid, mis eile sündisid, siis seal on ka üks märkuseks, mis ütleb, Soome puhul käib asi käib otsustamine lihtsalt teistmoodi. Praegu on kujunenud selline väga huvitav olukord, kus Soome võib anda laenu seal Ladina-Ameerika, Aafrika riikidele täiesti lõdvalt, ilma mingite piiranguteta. Aga siis oma Euroopa Liidu vennasriikidele ta ei tohi anda. Noh, et me usaldame nagu aafriklasi, ameeriklasi, eurooplasi siis ei usalda seal seal Soome põhimõte. Ma ei tea, kas Eestis peaks seda väga-väga seda poliitikat tegema, diplomaatiat tegema, enne nagu seal teleekraanile, ütleme, et meie seisukoht on kindlasti selline selline selline ja me ei tagane. Mina arvan küll, et see on väga oluline, et ikkagi avalikkuses oleksid need teemad lahti räägitud ja inimesed teaksid, et poliitika ja ütleme valitsus ja on põhimõtteliselt peaks olema ikkagi ju rahva rahva rahvataolise tahte teostaja ja, ja kui inimesed ei saa arugi, mis toimub, et millal, mil, mis demokraatiast me siin üldse Ma ei ole selle vastu sellest rääkida. Me isegi hakkame sellest rääkima, selle vastu ma nüüd küll kuidagi ei oleks ja minu meelest ka peaminister ja rahandusminister räägivad päris palju valitsuse pressikonverentsil Euroopa Liidu teemadel. Päris lahtise tekstiga räägivad. Minu arust tegelikult Lauri juhtis tähelepanu väga olulisele küsimusele, et kui ma, kui ma meenutan, siis, kui Eesti oli just ühinenud Euroopa Liiduga aastal 2004, Mul on meeles, et siis läks. Juhan Parts läks Euroopa ülemkogule juuni alguses ja mul on meeles, et ta nagu ajakirjandusele erakordselt selgelt selgitas ja väga suurt tähelepanu sellele, mida Eestis ja nüüd toetab, mida ei toeta. Seal oli jutuks see, et kas me toetame maksubaasi ühtlustamist, muid küsimusi, siis räägiti sellest kuidagi ülima detailsusega, aga nüüd on see kuidagi on, mulle tundub allakäinud, et oluliselt vähem räägitakse Viga on selles, et ajakirjanikud piisavalt palju ei tunne sõima ostuhuvi. See on kammuses minu, minu küsimus. Ja no siis oli muidugi ka uus asi, et et võib-olla oli ka seetõttu huvi huvi suurem. No siin on veel üks asi, et teatavasti on viimasel ajal küsimus paljuski just nii-öelda turgude rahustamises. Ja iga sõna, mida enne välja öeldakse, see kohe mõjutab turgusid. Et see, kui sul on maksuküsimus, siis ettevõte ei jookse sul kohe-kohe minema teise riiki, päevapealt, kui kuuleb, et Eestil on näete selline idee. Aga kui tuleb europäästmisega seoses mingi mingi temaatika, siis turud reageerivad kohe. Ja teine küsimus on, mis, mis muidugi seal avalikkusega rääkimisega seoses kohe välja tuleb, on, on, on, on see, mis puudutab läbi ütleme siin sellepärast, et kui siin Siim Kallasest on see, kes on kogu aeg, Henry Kissinger diplomaatiast välja toonud ühte lauset, et kui parim viis läbirääkimisi läbi kukutada on on pidada neid ajakirjanduse vahendusel, ehk siis, kui kui algab väga-väga tõsine ja, ja üleeuroopaline debatt mingite ettepanekute üle, milles Euroopa Liidu 27 liikmesriiki tahavad kokkuleppele jõuda siis see on kõige parem viis seda läbi kukutada, sellepärast et sellisel juhul iga riigi valitsus eraldi satub niivõrd tõsise surve alla, et ühel hetkel seal läbirääkimiste laua taga ta on sunnitud tegema midagi, mis mis, mis tõenäoliselt seda kokkulepet või selle kokkuleppe jõustumist ei aita ellu viia lihtsalt, et lihtsalt poliitilise poliitiline olukord siseriiklikult muutub niivõrd keeruliseks, et puudub võimalus sellele kokkuleppele jõuda. Ja aga see just ongi põhjus, miks räägitaksegi Euroopa liidu puhul demokraatia defitsiidist sealses otsustusprotsessis, et. No aga kuidas sa seda lahendad siis kuidas seda olukorda lahendada, kuidas sa seda lahendad, et kuidas Euroopa liidus peaksid hakkama need otsused sündima eriti veel sellisel keerulisel ajal, nagu praegu et kui kõige parem on see, et ütleme, võtame midagi, sellisel juhul on krahh. Et algab, algab pangajooks, tekivad uuesti kaubandussõjad, rahvusriigid hakkavad omavahel maid jagama, kas see olukord on siis parem, vaevalt? No päris narr oleks, kui peaminister lapsinud Brüsselisse ütleb, et kuulge, ma ei saa taganeda. Eile telesaates otsustati, et. Et küsimus ei ole selles telehädades, otsustati või küsimus on selles ikkagi, et, et vaja on arutelu ja selgitust. Kolme kolme ajalehe juhtkirjad leidsid nii? Ei, selles mõttes Külli-Riin, sa, sul on õigused, et me, me võime arutleda selle üle, et millise piirini võib see diskussioon minna, aga kui küsimus on ikkagi väga selgelt seisukohtades ja me teame, et esialgu oli ju Brüsselis laual pisut teistsugune ettepanek, kui nüüd heaks kiideti ja ainuüksi Suurbritannia vastuseisu tõttu jäi see heaks kiitmata, et ma arvan, et eurotsoonile ja turgude rahustamisele ja kogu sellele pildile oleks olnud oluliselt parem see esimene ettepanek vastu võtta selles mõttes see oleks olnud eurotsooni seisukohalt kindlasti kindlasti oluliselt, et oluliselt parem, aga, aga läks teisiti, aga, aga vähemalt midagi otsustatud. Jah, aga no mida me siis teha saame, Euroopa Euroopa liidus on selline õigus, et sa võid olla ettepaneku vastu Suurbritannias öeldakse, et kuule või Suurbritannia ütleb, et me ei ole sellega nõus ja marsib minema sealt siis ega ei jäägi midagi muud üle, siis sa pead tegema selliseid kahepoolseid kokkuleppeid nagu praegu tehakse. Et seal ei jäänud mitte midagi muud üle minu meelest siiski päris palju otsuseid sündis seal laias laastus need riigid jagunesid kaheks. On seal sellised lõunapoolsemad riigid, kes ütlevad, et kuulge, võtame laenu edasi ja siis on põhjapoolsemad riigid kelle sekka kuulub ka Eesti, kes ütleb väga selgelt, ütlevad selgelt, et kuidas saab nagu oma probleeme lahendada sellega, et võtame veel laenu juurde. Et seal tuleb nagu mõistlikumalt käituma, tuleb kärpida, lihtsalt tuleb majandusest korda teha. Kui me vaatame neid otseselt, mis ja mis siis eile üleeile sündisid, siis Eesti jaoks need ei tähenda mitte midagi hullu. Põhimõtteliselt antakse kõigile. Need ei tähendagi meile mitte midagi, selles mõttes ema. Võistlused on teinud põhimõtteliselt oleme seal täiesti erandlik nähtus. Need ei tähenda meile midagi, kui jätkab praegune valitsus, kui tuleb mingi teine valitsus meile, mis on seisukohal, et, et me peame hakkama laenama laenurahast, tegema suuri investeeringuid ja nii edasi, siis võib-olla olukord muutub, aga praeguse valitsuse agendast lähtuvalt peaks olema pigem vesi nende veskile. No aga ongi ja see on täpselt selline, et igaüks võib mõelda ka oma pere peale, et kui sa oled ennast viimase piirini sisuliselt lõhki laenanud, kas kas siis on mõttekas hakata oma kulusid kärpima, üritad laenukoormust vähendada, kui otsida veel kuskilt mingit abi, laena veel võtta laenu juurde, et seal on see küsimus, minu meelest seda võiks nagu iga riik küsida. Aga see oleneb ka, mida see perekond antud juhul tegema peab. Kui ta peab näiteks oma lapsed kooli saatma ja ja selle eest tuleb maksta siis tekib see küsimus. Oma pere rahaasjad korda teha. Ta võiks siiski seda teha. Aga kui nüüd rääkida nendest otsust investeerida, sest ma ei oleks nagu päris nõus sellega, et see nagu väga-väga suurt midagi ei muuda, et kui me nüüd vaatame seda nii-öelda Suurbritannia kõrvalejäämist et selle saab ikka olema päris päris pikk Kui päris aus olla, siis meil on tekkinud Euroopa liidu sees 26-st riigist koosnev blokk ja siis Suurbritannia eraldi, sest kuidas asi, asi otsustati lahendada, see lahendatakse kahepoolsete lepingutega, ehk siis kõik riigid sõlmivad üksteisega kahepoolse lepingu ja hakkavad seda siis vastastikku täitma, Suurbritannia jääb Euroopa liitu edasi, aga tema lepingut ei sõlmi ja vaatab sisse kogu mängu kõrvalt, mis, mis toimub siis selle nii-öelda jutumärkides fiskaalne juuni täitmisega, see on nüüd väga selge skeem, mis hakkab toimuma. Nüüd on küsimus selles, et kui kaua Suurbritannia seda välja kannatab või kui kaua ta viitsib seda mängu sealt kõrvalt vaadata või kas see on talle kasulik või kahjulik või kas siseriiklikult käivitub veel mingi protsess, mis ütleb, et aga sellisel kujul meil pole üleüldse Euroopa liitu vaja astuma Euroopa Liidust välja ja, ja selliseid signaale kõlab järjest rohkem, selliseid sõnumeid jõuab järjest rohkem Suurbritannia avalikkusele ja põhiline argument, mis välja tuuakse, on see, et kui me maksame maksame sinna jah, ütleme, mingi summa sisse, siis me saame ainult kolmandiku tagasi, et miks me peame, miks me peame selliselt Euroopa liitu nuumama, see on, see on üks, üks selline peamine argument, mis on, mis on selles diskussioonis kõlanud? Britid ise on võtnud päris palju laenu, et neile on igasuguste reeglite pähepanemine või piiride kehtestamine valus. Teine asi on teine brittide jaoks valus temaatika, muidugi. Väärtpaberite maks võrdsed. London on väga suur väärtpaberitega kauplemise keskusena. Britid ütlevad, et me saame sealt päris valusasti vastu kaela, kui, kui meile see maks peale pannakse. Teistpidi jällegi paljud Briti ettevõtted on. Paljud ettevõtjad on Suurbritanniasse oma peakorteri teinud, sellepärast et see on neile selline uks Euroopa Liidu turule siseturule, et seal on tekkinud ka Londoni sees. Eks seal ettevõtjate vahel juba küsimus, et kui me nüüd siit välja jääme, kas meil on siis enam mõtet üldse näiteks Suurbritannias on Abja korterit hoida, et et ega see brittide otsus ei ole sugugi selline, noh Suurbritannias siis ainult heaks kiidetud asi seal on samamoodi, on nii pooldajaid kui vastaseid, seal läheb väga ägedaks see võitlus, sest Suurbritannia kõrvalejäämine ülejäänud Euroopasse ei ole sugugi ainult positiivne. Näed jaoks ja küsimus on ka see ikkagi, et kui nüüd hakatakse Euroopa liidus, sest et asju edasi arendama mingisuguste riikide omavaheliste lepingute alusel, mis on nagu väljaspool neid tavapäraseid Euroopa institutsioone, mida see, mida see kõik omakorda sinna otsustusprotsessile kaasa toob, mis roll saab olema komisjonil, mis roll saab olema Euroopa Parlamendi? Eks see olegi selline väga suur põhiseadusest lõik, selline vastuolu või kriise täitsa selgelt on, varem räägiti, et eurotsoon ehitab sellise teise majandusvalitsuses sinna komisjoni kõrvale, nüüd ehitavad siis noh, eurotsooni liikmed olid kõik poolt sellele ülejäänud riigid küsivad siis oma parlamentidele nõusolekut seal kaasa arvatud Läti ja Leedu. Neid oli vist üheksa riiki. Et seal võibki tekkida selline paralleelne juhtimisstruktuur, üks on see, milles me oleme justkui aluslepingutega kokku leppinud, olemas parlament on komisjon ja siis teine on see, mida valitsused omavahel kokku leppinud, kus tegelik, selline reaalne elu hakkab toimima. Ja kolmas on veel ikkagi euroala riikide omavaheline koostöö, mis nii või teisiti jääb nagu süvenenud. Positiivne on see ju, et nad siiski otsustati. Otsustati nad, neid reegleid ei tohi enam rikkuda, tulebki selline automaatne karistussüsteem, kus. Ja aga kas praegu ei ole probleem mitte selles, et reegleid saab olema liiga palju, et ühel hetkel, kuis neid struktuur on juba nii palju, kõigiga tuleb suhelda, pidevalt, tuleb sellega tegeleda, et ühelt poolt reeglite täitmine, teiselt poolt struktuuridega suhtlemine ja nii edasi, et et see võib lihtsalt Euroopa liidule üle pea kasvada, et institutsionaalselt muutub olukord järjest keerulisemaks, sellepärast et kui meil on Euroopa Liit 27 liikmega, siis meil on see valitsustevaheline koostöö 26 liikmega, siis meil on olemas Euroopa Komisjon, Euroopa parlament, kogu see, kogu see logistika tuleb veel läbi käia ja nii edasi see muutub, see muutub ühel hetkel täiesti hoomamatuks. Ei, ma seda väga ka ei taha uskuda, sest ikkagi neid ülesandeid antakse Euroopa komisjonile näiteks, et noh, nemad peaksid seda järelevalvet tegema, tõsi küll, mitte 27 riigi vaid siis 26 riigi osas. Et seal ei ole mõtet neid paralleelstruktuur aga väga palju luua. Kes ütleb siis, et lõppude lõpuks võib-olla Suurbritannia selle süsteemi ja lõpuks liita. No pisut, ma olen jälginud, milliseid hinnanguid on Suurbritanniast tulnud ja üks üks väga huvitav arvamusavaldus tuleb Londonis siidist väga kõrge Londoni City ametniku poolt, kes kes ütleb, et juhul, kui nüüd Suurbritannia Kirsub Euroopa Liidust või vajub vaikselt kõrvale, siis see võib tekitada Londonile kui finantskeskusele tulevikus väga tõsiseid probleeme, sest siiamaani on Londonit käsitletud eestoana 500 miljonilisele turule, aga kui nüüd tuleb väga selgelt lomaans vahele ja, ja Suurbritannia hakkab ennast Euroopa Liidust eraldama, siis võib see Londoni Cityle tähendada niivõrd valusat tagasilööki, et kell suurkorporatsioonid hakkavad ennast Mandri-Euroopast kolima kasvõi Frankfurdi olete või kuhugi mujale südameis Trexivisminesid tehes. No ja küsimus on, küsimus on ka selles, et, et kui Suurbritannia jääks kõrvale asja, võiks tähendada ülejäänud Euroopale teatud mõttes ikkagi rahvusvahelise kaalu vähenemist ütleme kasvõi julgeolekunõukogu kaudu. Ega praegu on sama asi on ju tegelikult ka Rootsi või näiteks Taaniga, kes on viimasel ajal ka tunnetanud, et neid on justkui suurest mängust kõrvale jäetud, et nad ei ole nii palju pildis. Ühest küljest oled õnnelik, et sa ei ole selle eurola jamadesse jamadesse segatud, teisest küljest, poliitiliselt on siin mõju jällegi justkui Euroopas kahanenud. No siin tuleb arvestada veel Suurbritannia puhul ühte ühte väga olulist nüanssi, et Suurbritannia on olnud alati üks USA kõige lähemaid lähemaid liitlasi ja võib-olla seeläbi ka USA ukse Euroopasse. Kui nüüd Suurbritannia ise Ennast lõikab pisut Euroopast ära, siis, siis USA peab hakkama ka teiste riikidega otse suhtlema ja see võib jälle tähendada seda, et see sai USA ja Suurbritannia suhe, võib, võib kannatada saada, nii et siin on, siin on mitmeid selliseid välispoliitilisi tegureid, mille üle kindlasti algab väga tõsine tänu huviga jälgima vähemalt turud, kui me vaatame, kuidas nad on Euroopa Liidu seda viimast otsust vastu võtnud, on olnud mõõdukalt positiivsed, kuigi siin see on. Üks Eesti juhtivaid pangandusanalüütik olid enne saadet ütles mulle, et võlakirjaturul valitsev peab ikka väga korralik segadus. Kuigi kuigi seal nagu paanikat ei valitse, siis segadust on seal rohkem kui kui turgudel. Üks asi on eksintressimäärad intressimäärade järgi on tõesti tugev kriis olemas. Kui vaatame jällegi valuutakurssi, siis kunagi, kui euroalas loodi, kui teda veel paberrahana ei olnud, oli euro kurss tunduvalt madalam kui praegu. Valuutakursi järgi ei ole siin mitte mingit kriisi. Vaatame dollari euro euro kurss, mis on 1,30. Aga küsimus ongi, et mis on nagu see nii-öelda see valuuta, millega me EUR võrdleme, eks ole, aga me võtame dollari siis küll, aga kui me võrdleme, võtame mõne muu valuuta, et olgu siin kas või Šveitsi frank või Norra kroon, et siis me näeme Või kull ja kuidas, kuidas sa kommenteerid euro kurssi kulla suhtes, kui sa nii väidad? Heinakuld on alati segastel aegadel ausse tõusnud ja segased ajad ei ole mitte sugugi ainult eesti vabandust Eestis ega siis Euroopas, need on ka USA-le, eks. Ma ei näe siin nagu mitte midagi hullu, et seal on alati segastel aegadel niimoodi juhtunud. Teine asi on see, mis toimub nagu panganduses, et me oleme siin varemgi rääkinud, et et üle Euroopa panganduspanganduses on selline usaldamatuse küsimus. Jaa, jaa. Võib-olla seekordne otsus läheb natukene nagu nagu paremaks sellepärast muudab seda olukorda, kuna kuule, aga ma tuletan meelde, siis Kreeka puhul oli täitsa selgelt jutt sellest, et viiskend protsenti võlakirjadest tuleb maha kirjutada ja siis hakkas panganduses kerkima küsimus, aga mida teha siis näiteks nende Itaalia või Hispaania või Portugali võlakirjadega, et kas me teame, kui palju me sealt enam maha kirjutada? Ja no see oleks tekitaja oli ikka väga-väga suure probleemi ja ja üleüldse kehtestatud pankadele tulevikus sellised rangemad kapitali nõudmised, et seal on küsimus, kui palju peab olema pankadel kapitali välja laenatud raha kohta? Laias laastus kaks võimalust, et üks on see, et kas sa siis otsid kapitali juurde, kui teenid ise ja teine variant on, et sa siis vähendad laenumahtu. Ja see on päris hull, kui pangad hakkavad laenamise mahtu vähendama. Sellel juhul tõmbad põhimõtteliselt majanduse vereringest, võtab natukene VR ära tõmbad sealt välja ja päris suurelt pangal on viimasel ajal mõelnud selle peale, et aga vähendame lahendamise mahtu, kui meilt nõutakse suur suuremaid kapitalile. Ja, ja ma arvan, et see praegune otsus et kus nüüd siis eile Brüsselis öeldi, et et see kreeka asi oli täiesti erakordne ja edaspidine, lähtun sellest IMF-i reeglitest. Et see päris positiivne. Nii Euroopas on segased ajad ja, ja, ja lisaks finantsvõlakriisile meil on, meil on ka äike, poliitiline kriis, sellepärast et üks, üks liige 27-st enam senise mänguga kaasa ei tule ja eks need arengud, kuidas, kuidas see lugu edasi läheb, seda me näeme juba pärast jõule ja uuel aastal järgnevatel Euroopa Liidu tippkohtumistel. Aga aga väga põnevaks on läinud ka Venemaal valimised, mis, mis toimusid ja mis andsid oodatud tulemuse. Lubasid parlamenti need, kes kes olid seal ka enne mängiti ümber pisut hääli, aga, aga sellegipoolest protestinoot, et on, on järjest kõlavam ja tänaseks on lubatud Moskvasse Polutleja väljakule suurt meeleavaldust, kuhu võib kokku tulla umbes 30000 inimest. Ja kus peaks astuma siis üles ka ansambel Rafaces. Enne valimisi kirjutas väga menukaks kujunenud loo Naši turdum, ehk meie hullumaja hääletab Putini poolt. Kalasuled saab Putina ja kui me vaatame muuseas ka seda, et kuidas, kuidas on hääletanud hullumajad Venemaal ka selline statistika on välja toodud siis ligi 90 protsenti, valdavas osas näiteks Moskva oblasti hullumajadest on hääletanud Putini poolt, aga kõige põnevamad valimistulemused on loomulikult pärit Tšetšeenias kus hääletamas käis 99,48 protsenti kõigist hääleõiguslikest kodanikest ja nendest siis üle kahe 98 protsendi hääletas ühtse Venemaa poolt. Et see on, see on selline tulemus, mille üle tõenäoliselt isegi Põhja-Korea juhide võiksid uhkust tunda. Võib-olla võib või vähemalt ligilähedase tulemuse on, on Tšetšeenias kindlasti saavutatud, et siin siin tõenäoliselt valimispettustega seoses küsimusi ei ole, et siin see portaal kuulus, tõi välja, et, et nemad registreerisid 7000 valimispettust. Üks värske anekdoot ütleb, et Putin räägib oma emale, et tead, ma võitsin valimised. Ema küsib selle peale ausalt. Aga see on väga huvitav, et kui, kui me vaatame, et mis siis, mis siis toimub, kuna ta tõenäoliselt varasematel kordadel on, on valimistel toimitud üsna sarnaselt või valimiste puhul on, on kasutatud samu meetodeid, aga nüüd millegipärast enam samad meetodid ei tööta või vähemalt pärast valimisi on, on väga selgelt rahvast tulnud tänavatele avaldanud oma meelsust, et see on, see on väga huvitav areng. Ja ja võimud on minu meelest piisavalt ärevuses, sest see läks Moskva uudisest siis nende 30000 eeldatava meeleavaldaja kohta on toodud kohale üle 50000 siis politseinik, neid nimetatakse. Miilits. Sisevägede sõdurid on vist ka välja toodud. Ja et need on kõige suuremad väljaastumised Venemaal pärast siis Nõukogude Liidu lagunemist, seal ütleme 90.-te alguses, mäletan, mässasid Moskva tänavatel hakkas seda, läheb tõesti tükk aega enam Venemaal olnud, aga tunne ütleb, et nats on selline. Et sealt ei pruugi väga suurt asja veel välja kasvada. Keegi võim on ühe mehe käes, siis me räägime sellest pikast perioodist, milles tuleb Vladimir Putini juhtimise all. Ma võin ka eksida, tunne lihtsalt. Venemaaga seoses on räägitud peaasjalikult kahest kahest võimalikust sammust, mida kreml võib nüüd seoses valimistele, mis andsid jõudu soovitud tulemuse valimistele järgnenud meelepahalainega ette võtta. Et üks millele on aga Vladimir Putin ise viidanud, et süüdistada lääne imperialismi ja keerata keerata natukene vinti kinni ehk siis tuua võimalikult palju jõudu tänavatele, et näidata valitsuse ja Kremli jõudu. Ja teiselt poolt on arutletud ka selle üle, et välispoliitiliselt võivad nad muutuda agressiivsemaks ja, ja ka siinkohal on juba sõnum olemas, et Venemaa välisminister Lavrov on hoiatanud, et, et juhul, kui Gruusia jätkub oma NATO-püüdlusi, siis ei saa välistada uut sõda Kaukaasias. Et mõlemalt poolt on tulnud tulnud selliseid märke, kuidas, kuidas kremlile on plaanis praeguse pahameelelainega hakkama saada. Selle peale selle peale on on kõlamas vaikus. Lühidalt tahaks teie kommentaari küsida veel sotside ja Vene Erakond Eestis ühinemiskõnelustega, et siin eile tuli, tuli sõnum, kus sotsid teatasid, et et klinskiga mitte mingisugust koostööd ei saa toimuda ja et et nende hinnangul ka Vene Erakond Eestis on ennast Klenskit distantseerunud ja, ja Vene Erakond Eestis ja võimalikud vene radikaalid Eestis, et need ei ole omavahel kuidagi seotud. Nad selle siin ma näen küll sellist poliitilist vigata. Selle sõnum oleks pidanud kohe välja tooma, et ei oleks tekkinud kahtlast, isegi väita, et nad võivad. Võivad leivad ühte kappi panna Klenski sugusega. Aga kuna selline variant ikkagi selline võimalus justkui ei õhku siis see oli selline tugev poliitiline apsakas. Et Klenski ja tema, tema kaasvõitlejad, maine eestlaste silmis on. Alla nulli protsendi pärast pronksööd täitsa selgelt siis üleüldse nendega teeb selline päris menukas Riigikogus olev partei tegemist, seal tundus selline suhteliselt õõvastav erakonnast. Samas kui vaadata seda eesti poliitilist arengut viimase 20 aasta jooksul, mis me näeme, et on tegelikult olnud tohutult palju erinevate parteide kuku sulasulamist, pisikeste parteide olla, neelamist olema ja kõik juba täiesti ära unustanud. Aga keegi ei ole tahtnud alla neelata seda selliseid tüüpe, keda me, keda on süüdistatud, ütleme siis riigi vaenu õhutamises mässus tegelikult Tallinna kesklinnas, et me nüüd meil nüüd hakkab nendega koostööd, kas annab üldse sotsidele midagi juurde? Minu meelest andis ta palju paha, suhteliselt määris mainet, kui nad oleksid kohe öelnud, et ei, me ei tee nendega koostööd täiesti selgelt, siis oleks võib-olla jah, siis oleks andnud midagi paremat, aga praegusi oma valijaid nende igastahes küll na hämmastasid päris tugevalt. Samas Eesti sain just toodud välja seda, et, et meie üks niisuguse poliitikas on olnud väga hea või parteimaastikul see, et, et ei ole tekkinud isegi siin nagu väga tugeva, nagu rahvuse põhjal kujunenud. Küsimus ei ole rahvuses siinpool. Muuseas Vene Erakond Eestis selle nimi on täiesti selgelt rahvuslik Vene Erakond Eestis, eks ju. See ei ole eesti erakondi. Siis ta on ikkagi nagu selline täiesti marginaalne originaalne jõud. Marginaalne jõud võib samamoodi ära rikkuda päris tõsise põntsu panna ühele korraliku partei mainele. On mille üle järele mõelda, sellega paneb tänane rahvateenrite saade punkti ja siin stuudios olid Sulev Veller, Külli-Riin Tigasson ja Lauri Hussar.