Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku pühapäev, aga 11. detsembri sündmused. Mina olen Marta. Päril Grauberg. ÜRO kliimakõnelustel otsustati pikendada Kyoto protokolli, mis kohustab esimest korda suuri keskkonna reostajaid vähendama kasvuhoonegaaside õhku paiskamist keskkonnana. Minister Keit Pentuse sõnul on kokkuleppele jõudmine suur samm, kuid suur osa tööd seisab nüüd ees. Seoses Euroopa ülemkogu reedeste otsustega süüdistab Briti asepeaminister Nick kleeg peaminister David Cameroni Suurbritannia isoleerimises muust Euroopast lennukeid. Oma flaibi on näidanud üles huvi hakata lendama Pärnu ja Helsingi vahet. Enne tuleks aga Pärnu lennujaam korralikult rekonstrueerida. Eesti Rahvuskultuuri fond jagas tänavus aastaks stipendiume ja toetusi. Kokku rahuldas fondi nõukogu 213 taotlust kogusummas 114000 eurot. Elutöö preemia said kunstnik Valli Lember, Bogatkena Sisearhitekt, Leila Pärtelpoeg ja helilooja Jaan Rääts. Eesti Draamateatri suures saalis esietendub Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud, kuni inglid sekkuvad. Tahan suurel laval suurde plaani tõsta inimese, tema absurdisügavuses, puudustes ja ilus, on autor öelnud. Jõgeval kuulutati välja jõulurahu. Ning ilmast, öösel Päeval sajab lörtsi ja vihma ning on jäite oht. Õhutemperatuur on kuni pluss neli kraadi. Lõuna-Aafrika Vabariigis törbanis lõppenud ÜRO kliimakõnelustel kiideti heaks Kyoto protokolli pikendamine. See kohustab esimest korda suuri keskkonna reostajaid nagu USA, Hiina ja India, vähendama kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vaeste riikide abistamiseks. Kliimamuutustega võitlemisel luuakse aga eraldi fond. Järgmisel aastal alustatakse tööd õiguslikult siduva emissioonide vähendamise leppe kallal. See peab valmima 2015.-ks aastaks ja jõustuma 2020.-le. Aastal. Tööl paneelis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsilt naasnud keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et kokule ütleme, et uus üleilmne raamistik heitgaaside õhku paiskamise vähendamiseks hõlmab ka kõiki suuri majandusi. On oluline samm edasi, kuid suur töö seisab nüüd ees. Keskkonnaministri sõnul on saastamist vähendavad tehnoloogiliste lahenduste järele vajadus järjest kasvamas. Tööl pani läbirääkimised andsid selge signaali, et kõik riigid on huvitatud väiksema süsinikusisaldusega vähem saastavam majanduse poole liikumisest, lisas Pentus. Ning veel rahvusvahelistel teemadel. Briti asepeaminister Nick leeg viitas erimeelsusele Suurbritannia koalitsioonis, mille põhjuseks on Euroopa Liidu tippkohtumise tulemus. Peaminister David Cameron pani Brüsselis toimunud kohtumisel eurotsooni võlakriisi lahendamiseks mõeldud aluslepete muutmisele, öeldes, et muudatused ei ole Suurbritannia huvides. Samuti jäid britid kõrvale ülejäänud 26 Euroopa liidu riigieelarve kokkuleppest, mis kehtestab rangemad tingimused riigieelarvepuudujäägi ning võlakoormusele. Nick Clegi arvates isoleerib, et Suurbritannia ülejäänud Euroopast. Tema sõnul on selles süüdi Prantsusmaa ja Saksamaa järeleandmatu ka Briti konservatiivide euroskeptilised diiva surve, mis asetas peaministri Euroopa ülemkogul raskesse olukorda. Kleeg, kes juhib Euroopa-meelseid liberaaldemokraate, välistas siiski võimaluse, et 2010. aastal loodud briti koalitsioon laguneb, sest see oleks riigile veel kahjulikum. Nato konvoide kehtestatud piirangud Pakistani kaudu Afganistani liikumisel võivad kesta veel mitu nädalat, ütles Pakistani peaminister Joseph Rasohhilaani. Pakistan keelas Nato konvoide liikumise läbi oma territooriumi pärast kahe nädala eest toimunud USA õhurünnakut, milles hukkus 24 Pakistani sõdureid. USA-le suletiga šamsi õhujõudude baas, kus täna lahkusid viimased USA ametnikud. Pakistani peaminister tšilaani ütles BBC-le antud intervjuus, et Pakistanil ja USA-s on usalduskriis ning tuleb tööd teha, et kahe riigi suhted paraneksid USA rünnaku kohta. Ta ütles, et usub endiselt, et see oli tahtlik ja ette planeeritud. Ning Eestisse lennufirma flaibi on näidanud üles huvi hakata lendama Pärnu ja Helsingi vahet. Enne tuleks aga Pärnu lennujaam korralikult rekonstrueerida, ütles Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Ester Vilgats sile. Slaidi oleks võimeline Pärnusse lendama küll ühendamaks siis Pärnut ja Helsingit eesmärgiga tuua Finn eriline pärnakaid etta. Et lennud võimalikuks saaksid, tuleb Pärnu lennujaama investeerida minimaalselt 10 miljonit eurot. Pärnu lennujaama tänane olukord on selline, et sinna ei olegi ju tegelikult raha balt täpselt nagu ta vene ajast on jäänud, niimoodi ta on. Tööd, mida me iga-aastasel ette võtame, on tegelikult ainult hädapärased olnud, et sisuliselt tuleb kogu lennujaam rekonstrueerida, sest regionaalset operatsioonis regulaarsel alusel nad eeldavad ikkagi täisfunktsionaalselt lennujaama ja noh, see koosneb siis kindlasti kogu raja renoveerimisest, raja tulede paigaldamisest, maandumissüsteemist, metroojaamast, eks, aga täpselt samamoodi tuleb teha terminale inimestele, noh, ütleme, et kuni 70, siis võiks olla korraga lennukitele minejaid yks reisüsteemideks kõik söömist, terminali juurde kuulub siis igasuguse tehnika, mis on Pärnus täiesti puudus. Ei aistingu masinad, noh, seesama oranž vedelik, millega muudetakse lennuk talvel jäätumise kindlaks. Päästeautod päästekategooria peab olema hoopis teistsugune, regulaarsete lendude puhul. Loetelu võiks jätkata, aga kust võtta 10 miljonit eurot? Erik Sakkov. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on võimalik taastada selliseid asju, kui meid toetab riigivõim, kui meid toetada Euroopa liit, siis järgmine ühtekuuluvusfondiperiood on aastatel 2013 kuni 2020. Sellesse perioodi on võimalik taodelda raha. Kui kõik läheb hästi ja me selle raha saame, no siis me suudame sellest Pärnu lennujaamast teha midagi sellist, mida me oleme suutnud teha Tartust. Ehk siis selline slaiditaoline lennufirma saab seal regulaarselt lennata. Ester Vilgats, Pärnu stuudio. Eesti Rahvuskultuuri fond jagas 20 teist korda stipendiume ja toetusi, autasustamisel käis Liisu Lass. Taotluse ja Rahvuskultuuri Fondi. Stipendiumite ja taotluste saamiseks laekus tänavu fondi nõukogule üle 400 eraannetustel baseeruvad 121 alafondi ja rahvuskultuurinõukogu valis neist välja 213 3500 euro suuruse elutöö tänuauhinna panuse eest Eesti kultuuri said tänavu kunstnik Valli Lember, Bogatkina, sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja helilooja Jaan Rääts. Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas. Me oleme genereerinud neid preemiad tõesti fondi loomise algusest peale ja ettepanekud on tulnud mujalt, aga suuresti on need meie enda, kellel need on nüüd tänavasse väga teenekad inimesed, kes eesti kultuurile väga-väga palju andnud. Liigutav on see, et Me aitame ju neid inimesi, kellel on väga seda vaja seda tuge ja 22 aastat me oleme siin niiviisi jaganud neid auhindu. Mul on hea meel, et, et nii palju on taotlusi rahuldatud. Kaks elutöö tänuauhinnasaajad, Jaan Rääts ja Valli Lember pagatkena. Mul on hea meel muidugi, et ma preemia saan, aga mida tähendab elutöö preemia, see ma ei tea? Elu on veel ees, nagu ma loodan, vähemalt nii. Kingitused igal juhul. Aga lihtsalt nähtavasti head inimesed tahtsid mulle head meelt, ta palju rõõmu ja ja tänu kõigile, et mind vääriliseks pihiti, olen väga, väga õnnelik. Olete te mõelnud ka, et mis selle summa eest näha, mis te täna väga olen mõelnud, kõigepealt lähen kohe kunstipoodi võssa numale pintsleid osta omale värv, et nii palju, kui ma tahan ja lõuendit ja paberite, et mul oleks hästi palju töö jaoks asju. Kuigi taotluste esitajaid on nõukogu esimehe Eri Klasi sõnul paarikümne aasta jooksul jäänud vähemaks, on toetuse saajate ampluaa väga lai. Nii anti stipendiume loome ja teadustööks, pingutaks ja täiendõppeks, aga ka paljude kultuuriprojektide toetuseks. Teiste seas sai toetust ka näiteks Aleksander sültteri, viieliikmeline pereansambel. Meie pereansambli jaoks meie pere jaoks on see väga suur samm. Meid kutsuti järgmise aasta veebruaris Eesti vabariigi aastapäeva puhul Šotimaale ja Londoni ümbruses esinema pereansambliga selleks esinemise kava ette valmistada ja selline loominguline stipendium on hästi suureks toeks ja noh, see, mida täna oleme võitnud, sellest on minu jaoks ka hämmastav. Eesti Draamateatri suures saalis esietendub Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud, kuni inglid sekkuvad. Teatris käis Riina Eentalu. See on üks veider vaatemäng 13-st erinevast inimesest, on lavastaja ja autor öelnud. Ja need erinevad inimesed on kokku saanud ühes vanalinna külalistemajas. Uku Uusberg on näidendit kirjutades mõelnud kõigile neile näitlejaile, kes tükis mängivad et tuua välja see, mis neis on vähe rakendatud. Kas siis, kui trupp oleks olnud teistsugune, oleks tükk olnud teistsugune? Uku Uusberg. Jaa, absoluutselt, see oleks võib-olla hoopis teine lugu on, et see on puhtalt trupi fluidumi järgi loodud materjal küll. Tahan suurel laval suurde plaani tõsta inimese tema absurdisügavuses puudustes ilus. Ja siis veel on see lavastus teemadest nisu Kuusbergi puudutavad. Ikkagi teineteisega arvestamine võiks küll olla natukene kõrgemine, aktiivsem. Aga mees on ohtlik olla. Enno, tööta, teede polk võib lõhki minna. Nende portide elumiga külge. Mul on tunne, et meil on väga ohtlik aeg käes, praegu ma ei räägi pommidest ja ma ei räägi sellest, ma räägin sellest, kuidas me kapseldume millessegi, mis kuna me teame nii palju kõike, mis toimub ja mina sain praegu tekstisõnumi ja kogu aeg on midagi kusagil liigub kuskil midagi tegevuses, olid siin linnas ja et sellesse lugu ütleme kõige rohkem räägiti. Kristo Viiding, kuidas tik meeldib? Väga meeldib, sest see on oluline, keegi kedagi teist inimest muuta ei saa, saab ainult iseennast muuta ja kui sa ise ennast muudad, siis muutuvad ka teised inimesed. See nägu, mida me endast näitame peegeldab meile vastu ka, mis ümbritsevas selle tüki käivitajaks on katkemised ja katkestamised. Loomulikult seal on kõik dialoogid, aga neid ei lasta räägi, rääkida kellelgi. Minusse jäävad kõlama taksojuhi sõnad dispetšerile. Maret, ütle Germale, et ta on õnnelik inimene. Ja mingu jala. Tal on jalad, tal on pea, tal on süda ja ta hingab. See on kõik, mis tal vaja on. Ah, et kuidas inglid sekkuvad teaga sekkuvadki? Jõgeval kuulutati täna välja jõulurahu Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Andres Põdra läkituse luges ette Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Sina jumal oled loonud meid elama osaduses endaga ja meie süda on rahutu seni, kuni ta rahu leiab sinus keskendugem, siis jõuluajal pühadusele ja pühale jõululapsele, kes on sündinud maailma, et leiaksime taas üles pühaduseläte ja saaksime tagasi oma lapse, silmad nägema elu, tõelisi kadumatuid, väärtusi kui ka varisevad maailmakorra ja majandussüsteemid toob pühadus ja pühal jõuluöö esile inimeseks olemise pühaduse ja väärikuse ja paneb hõiskama koos inglikooriga ja maa peal rahu inimestest. Hea meel. Kuulutan välja ülemaalise jõulurahu. Nii kõlas Eesti Evangeelse luterliku kiriku koguduse peapiiskop Andres Põderi rahusõnum, mille edastajaks oli sel korral Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Külmapealinna Jõgevale oli kogunenud rahusõnumit kuulama paarsada inimest. Riigikogu nimel võttis sõna riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Vaadates meid küünlaleeke, kutsuge enda juurde ka need, kes meie hulgast lahkunud meie head lähedased ja ka need, kes on oma elu loovutanud selleks, et me saaksime välja kuulutada siin omas vabas riigis jõulurahu. Et jõululaupäevani on vähem kui kaks nädalat, küsisin Jõgeval ka inimestelt, kas jõulutunne on juba käes. Veel ei ole, miks lund ei ole või kuidagi nii, et kui lumi saabuks, siis oleks jõulurahu ja jõulutunne südames. Ootus on aga selge. Mirko ojakivi. Jõgeva. Ning ilmast öösel on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lörtsi ja vihma ning on jäite oht. Läänetuul pöördub edelasse ja lõunasse kolm kuni 10, saartel hommikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss üks, saartel kuni pluss neli kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma ning kohati püsib jäiteoht. Puhub lõunakaare tuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15, õhtupoolikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi ning maanteeinfokeskus annab teada, et õhtutundidel suureneb teedel libeduse oht. Te kuulsite Päevakaja, mina olen Mart paberil Grauberg. Ilusat õhtut.