Loos on asju. Tervist head kuulajad eetris on, kirjandussaade loos on asju. Saatejuhtidest on stuudios täna ainult Jan Kaus, Peeter Helme reisib kusagil laial eestimaal. Tervitame teda siit. Aga minu tänane saatekülaline on Paavo Matsin kirjandusest huvitub. Publik tunneb tedast kirjanduslikust rühmitusest 14 N nüüd mida võib-olla ei saagi pidada kitsalt kirjanduslikuks rühmituseks, vaid vaid laiemat loominguliseks koosluseks. Kus siis peale Paavo Matsin annavad tooni eelkõige nukufilmitegijana tuntud Mait Laas ja med väga kummalised tegelased, kes ei viibi meie keskel võib-olla füüsiliselt, kuid, kuid 14 n ridades seest vaimselt. Aga tänane on kutsunud Paavo Matzini rääkima tema värskest raamatust doktor Schwartz, alkeemia 12 võtit. Tegu on siis Paavo Matzini esimese, kuidas ütelda korraliku proosaraamatuga, kas sa oled nõus sellise määratlusega pikem Pikema raamatus just esimese pikema raamatu raamatuga, mida võib siis ääriveeri pidi pidada kas siis jutustuseks või lausa lausa romaaniks. Ja kuna Paavo juba kujuna nõnda nõnda huvitav ja mitmekülgne siis tegelikult tahakski alustada pisut laiemalt. Nimelt kuna raamatu pealkiri on doktor Schwartz alkeemia 12 võtit ja kes on lugenud näiteks Paavo Matsin e kirjanduskriitikat teab, et Paavo Mancini üks põhihuvisid tõesti, ongi alkeemia ja alguseks küsikski, et miks seal keemia ja kuidas sa selle alkeemia juurde jõudsid. Alkeemia juurde jõudsin umbes kuskil aastal 2000 2000 kuskil kui hakkasin mõtlema, millest teha lõputööd usuteaduse instituudis ja mulle tundus, et ma väga nihukestel kiriklikel teemadele ei ei näe nagu ette teeks. Ja siis mõtlesin, et teen võrdlevast usuteadusest. Hakkasin siis otsima, et millest teha ja sattusin nagu mõnede artiklitele, mille, mis rääkisid Al keemiast. Ja siis hakkasin koguma kirjandust. Ja juhendajaks, oli mul diplomi seal Ringo Ring vä? Kuna alguses tundus see materjal nagu väga kosmiline või või tavapärasest erinev siis hakkasin käima foorumites mingites lääne foorumites, kus sain nagu sellised mingid põhi, põhistruktuuri, et on olemas praktiline ja on olemas 20 sajandi. On olemas müstiline alkeemia. On olemas spekulatiivne ja hästi palju erinevaid erinevaid huvigruppe, nagu võib-olla omavahel hästi läbi ei saagi. Millised huvigrupid, vabandust, ma segan, sina esindad mõist, pigem esindan nagu sellist. Ikkagi nagu seda spekulatiivsete moraal Ja mida, mis iseloomustab spekulatiivsed alkeemia, et kõige rohkem on selle kohta mingisuguseid tabavaid definitsioone? Noh, ma arvan, et eks ikka kahe sajandik võib-olla kõige tuntum nagu alkeemia populariseerija Carl Gustav Jung oli selline spekulatiivne algeemikat otseselt nagu katseid ei teinud, aga samastama mingi raamatukogu ja oli ja erudiktsioon oli suhteliselt nagu silmapaistev, et seda nagu keegi ei eita, onju aga samas, kui temale antakse mingisuguseid noh, näiteks praktiseerivate gurude poolt antud hinnanguid 20-l sajandil siis need on olnud nagu küllalt hävitavad, et just nimelt sellepärast, et ta ise nagu otseselt nagu noh katseid ei teinud, aga. Mida tähendab katse Al keemias? Neid on ka vist arvatavasti täiesti erisuguseid ja nende diapasoon on väga lai. Haapsalus, et noh, selles mõttes, et ma arvan, et kõige olulisem nagu mida, nagu praegu nagu võib-olla nüüd 21. sajandil nagu silmas pidada, ongi nagu see, et need ei tohiks nagu ära lahustada, lahustuda sellisesse Iniueitši nagu või et kus seotakse alkeemia, aga igasuguseid hingevärinaid ja emotsionaalseid õpetusi. Vaida, ütleme põhimõtteliselt ta on ikkagi selline distsipliin, mida mida ei ole kunagi nagu ülikoolides otseselt õpetatud. Aga mis on siis nagu olnud kogu aeg näiteks kirikliku õpetuse kõrval ja on küllalt palju nagu mõjutanud näiteks kirikut. Ja noh, selles mõttes, et kus sa küsida, et mis, mis see katse nagu on, et siis noh, ta tegelikult isegi isegi kui me läheme siis mööda võib tähendada küllalt erinevaid asju, et et näiteks Indias on mingid vanad koolkonnad, kes tegid katseid oma kehaga, näiteks on, ju siis on noh, võib-olla sihuke peasuund ikkagi tegeleb metallidega. Aga metallidega tegelemine on siis ka tegelemine iseendaga. Põhimõtteliselt on jaht. Transformatsiooni kõrval on siis ka transmutatsioonide transformatsioon on siis nagu inimesega toimub muudatus ja transmutatsioon on nagu on, mingite elementidega toimuvad, toimuvad muudatused. Kui sa mulle oma raamatu kinkisid, siis sa kirjutasid siia ka väga huvitava pühenduse, pühendus koosneb kolmest märgist, mis on siis alkeemia, need põhimärgid, kui ma nüüd ei eksi, eks elavhõbe, väävel ja sool märgid on muidugi eriti elavhõbedamärk on, on väga levinud, sest sellega tähistatakse ka planeet Merkuuri. Eks Merkuur ongi elavhõbe samuti, ta vist tähistab mingit mingitel puhkudel hermafrodiit sust mingitel puhkudel naiselikkust samamoodi nagu väävel tähistab mehelikkust. Aga ma küsiks käest, et et miks just need kolm märki on nagu olulised, miks just elavhõbe, väävel ja sool? Noh, ütleme nii, et neid kolme märki nagu katsetatud alati, kui inimene hakkab millegagi tegelema, siis nagu protsess ütleme, selle pikkade katseprotsesside alguses nagu kasutatakse neid kolme märki, et et need justkui nagu tõmbavad inimesi käimale. Kuna ta on nagu kooselu, nii et selles mõttes noh, need ma rõhutan seda ka, et, et kõik võime võimegi määrata nende sümbolite nagu keemilised elemendid, aga tegelikult nad kajastavad ka mingisuguseid nagu pigem nagu mingisuguseid omadusi vä. Et Merkuur on nagu selline liikuvus ja ja väävel on jälle mingisugune jõud nagu ja, ja, ja nii edasi, et et neil on nagu nende otsast elementide kõrval on mingeid mingeid hoopis nagu muud muud omadused ka, aga need kolm, kolm märki on nagu tuntud kõikide õpetuste juures nagu kus kasutatakse allkeemiat ja alkeemia kasutatakse nagu väga-väga laialdaselt tegelikult Euroopa müstika No lähme siis ka raamatu juurde, lõppude lõpuks, et et tõesti, see on selline väga huvitav raamat, et ma olen teda näinud nagu mitu korda lugenud ja, ja iga korraga muutub raamat paremaks, on öelda kuidagi labane, võib-olla kuidagi sügavamaks ja kõrgemaks ja avaramaks. Et samas on sellest raamatust nagu üsna raske rääkida. Ma isegi peaks mõtlema, et võib-olla võib-olla minu hea kolleeg Helme, kellele see raamat samuti väga meeldib, võib-olla tundis sedasama ja seetõttu seetõttu põgenes, põgenes stuudiost. Aga ütleme, et kui püüda kuidagi iseloomustada millest ja kuidas see raamat räägib, siis no minul tekkis selline tunne, et siin on küll väga selline isegi tempokas tegevus. Ja siin on palju tegelasi. Aga need tegelased ja tegevuselemendid sulanduvad kuidagi väga ebaharilikul moel kokku, ma saan juba peaaegu vähekene kohal, keemiline jutt aga aga tõesti, et kõik paistab juhuslikult kuhjatud üsna juhuslik, aga ometi vaid nagu tekstipinda pidi liikudes, et mida rohkem nagu hakkad, vaatame sinna teksti alla, siis juhuslikkuse element kaob. Ja siin raamatu alguses kohe postuleeritakse väga selgelt, et juhuseid juhuseid tegelikult ei eksisteeri. Ja loeksin ühe katkendi leheküljelt 19, kus minu meelest on, on kirjas lausa selline väga põhjapanev arusaam kirjutamisest ja lugemisest. Ma ei õppinud kunagi lugema selle tavatähenduses, ma jätsin lihtsalt tähtede kujud meelde. Iga inimene tunneb seda vähesel määral pärast liigset lugemist ma vähemalt arvan niimoodi. Mina tundsin seda mikro- ja makrokosmosevahelist käesurumist lõplikult. Esiti lendasid tähed kaleidoskoopiliselt sinna-tänna siis saabusid pildid, aurud, lõhnad, kõik see, mida ma enam nii väga ei valitsenud. Tavaliselt ma minestasin, lugedes sattusin transsi, seda oli ülikoolis ka varem ette tulnud, eksisteeris isegi vastav termin seitsmekordne lugemine. Mulle väga meeldib selles tsitaadis selline ärkveloleku ja une või, või teadusetuse piiri kuidagi rõhutamine, selline mingi teatud selline ilmsi unes olek teatud sorti hämar, selgus ja sellega kaasnev kuidagi tähenduse nihkumine. Kas sa püüad selle raamatuga lugejas mingisuguseid selliseid nihkeid esile kutsuda? Jah, ma arvan küll jah, et selles mõttes selles mõttes see on tõesti nii, et et kuna noh, nagu teos ütleme, suures lõikas nagu kujutab nagu keemilist protsessi siis ta võib ka küsida, et mis see, mis see, nagu sa selles teoses seal keemia on või kuidas seda nagu nagu lihtsamalt seletada siis noh, mul üks mõte oligi nagu see, et et anda mingi väga luge, et teha nagu see lävi nagu hästi madalaks vä. Et ma kirjutades mõtlesin näiteks oma tädi peale, kes on eluaeg töötanud haiglas ja et ka tema nagu võiks seda raamatut lugeda, on ju et kuigi noh, seal all keemiline protsess kajastab, ütleme nagu mingit elumustrit noh, kui hästi lihtsalt öelda, et see on selline elumuster või mingisugune põhi, järgnevust jada. Ma arvan nii, noh, mida rohkem sa sellega tegeled, seda rohkem sa hakkad ka nagu seda igal pool nagu nägema, onju. Aga noh, põhimõtteliselt et selge see, et, et teos nagu on kirjutatud ka nagu suhteliselt nagu piiri peal olles või et seal on ütleme nii, et see teos on kindlasti targem kui mina, nagu et seal on selliseid kohti nagu, mida ma võib-olla tagantjärele nagu väga seletada ei oska, on ju see lugemise asi küll, et noh, et selles mõttes, et et noh, kui moraalselt asusin kirjutama, talus istusin sellises ma olen selline raamatukogu tuba, kus on päris palju raamatuid, istusin oma sele barokklaua taga ja vaatasin nagu neid köiteid seina peal ja siis mõtlesin, et milleks ikkagi teha veel üks raamat lihtsalt, et see on nagu noh, täiesti nagu mõttetu. Kusjuures noh, ma tean, et paljud nagu kultuuriinimesed võib-olla nagu ei salli sellist mõtlemist. Aga tegelikult on ju noh, nagu ka kirjandus on nagu kumulatiivne protsess on ju raamatuid tegelikult ka tuleb ju kogu aeg juurde. Et ütleme, kui viiekümnendatel võis veel keegi öelda, et paljud asjad on tegemata, siis noh, praegu on seda nagu noh, päris raske öelda ja teisest küljest noh, kirjanduskriitikuna ma võtan ka, et minu arust on nagu ikkagi läheb kuidagi kehvemaks või, või noh et seda on nagu raske üldistada, aga ütleme, et neid säravaid tähekese nagu kuidagi nagu võib-olla vähem, kui oli kuskil 20 sajandi alguses vä. Ja siis ma mõtlesin ka, et noh, et ei ole mõtet teha nagu lihtsalt ühte raamatut jälle sinna riiulisse nagu juurde, et tuleb ikkagi teha nagu, või tegeleda nagu selle raamatuga nagu arhetüüp selt üleüldse, mis asi nagu raamatu või mis asi on lugemine või mis asi on kirjutamine. Et selles mõttes võib nüüd tunduda väga nii õhku täis konnana see arutelu, aga aga ma arvan küll, et vot kui sa alguses ütlesid ka, et kunagi ma olin rühmitusest selles 14 n ö, mille viimane aktsioon oli küll 2002 vist. Ja ja hiljem ei ole eriti midagi teinud, on ju siis see üks asi küll minema nagu sealt kuskilt kaasa olen võtnud, on see, et noh, et see on see küsimine selle järgi, mis raamat nagu üleüldse on ju või noh, küsimusega sellega, mis alkeemia üldse all oli. Aga ikkagi nagu tegeleda kirjutamise raamatuga arhetüüp selt või küsida, mis neil nagu on, ma arvan, et noh, et see on siin päris olulisel kohal selles teoses noh, alkeemia kõrvale igal juhul No kahtlemata, aga kas isegi saaks lausa öelda, et sinu raamatus püstitub küsimus kirjutamisest kui jalkeemiast? Et noh, kui võtaks väga lihtne keemiadefinitsioon, eks talgeemianneks lihtsalt ainete muundumine mingiks kõrgemaks substantiiviks. Et kas siis ei, ei ole siin püütud sedasama teha, et on võtnud see lihtne aine siis sõnad on võetud keel ja pütt, et muuta seda kuidagi kõrgemaks substantsiks kusjuures, olles teadlik, et, et see on nagu ääretult rasked, see on sama raske kui, kui nendest nii-öelda füüsilistest elementidest seda kulda nii-öelda välja välja pigistada, nagu sa ütlesid neid säravaid tähekese, neid kullad, see on nagu üha vähem selles meie kinni kasvavas tiigis. Milline ka ei oleks, et kuu võib ka Taelastu tõstaja tiigi peal hakata peegelduma. Aga selles mõttes, et seal raamatus vist on üks koht ka päris konkreetne koht, kus üks tegelane, see noh, nii-öelda Schwartz, siis satub apteeki ja ta päris arutleb, mis apteek on ja siis ta nagu võrdleb päris otseselt seal vist Alkeemiku ahju ataloori võrdleb kirjaniku tindipotiga. Et on täitsa selge, on üks asi, et noh, et, et ma ikkagi nagu need viimased 10 aastat või mis ma nüüd olen nagu kriitika olnud, on ju, et ma tegelen ikka kirjandusega nagu igapäevaselt. Ja samas noh, seal keemia on tulnud siin on nagu väga võimsalt juurde on ju ka igapäevaseks ikkagi tegevuseks ja, ja selles mõttes nad on nagu noh noh, ühel hetkel ma nagu ei suudagi neid ilmselt nagu lahutada, onju. Ja siis ma olen hakanud kratsima võib-olla ka noh, selliseid tõlgendusi, kus sa, kus all keemilisi näiteks teoseid loetakse nagu ilukirjandusena, et noh, kas, kas see suund on nagu täiesti olemas, et tegelikult on ju kõik need asjad on loetavad ka nii-öelda nagu läbi ilukirjanduse prisma on ju. Et ma arvan ka, et nad on nagu kuidagi nagu põimunud. Ja mõnes mõttes vaata, kui me räägime ka, et võib-olla kirjandus kuidagi kuidas sellist sõna kasutada kohtub või mis oleks sihuke peensoughjuda kohtub ja et siis tegelikult noh, ega see apteegiasi ka nagu või noh, alkeemia asi niikuinii ilmselt kuigi on erinevaid, selliseid arve pakutakse välja. Ma just hiljuti lugesin ühte artiklit, kus pakutakse välja, et Pariisis antud hetkel on umbes 5000 inimest, kes tegelevad noh, ütleme professionaalsel tasemel praktilise all keemiaga teevad katseid nagu mis on nagu ülisuur arv tegelikult. Aga ma tahtsin seda öelda, et noh, et vaatame näiteks ka kas see apteegiteema muideks on ka nagu hästi oluline, et seal on nagu mitu sellist minu jaoks olulist olulist teemat võib-olla, mida ma olen üritanud lahti kirjutada kusjuures ma vahest ka nagu noh nagu kriitikuna, nagu mõtlesin seda, et selge see, et ma võin teha selle vea, et ma üritan nagu raamatus seal justkui nagu liiga palju kokku balla nagu esimesse luuletus. Tavaliselt öeldakse mingit klišeelikult arvamusel, et esimest asja üritatakse nagu liiga palju asju kokku suruda. Aga noh Ma ei oska, et selles, selles mõttes et selles mõttes ma selle proovi ikkagi tegelenud nädalakese paralleelsed süsteemid, et ega apteegis apteegis kasutati Al keemilisi märke, on raske öelda, miks neid kasutati, võib olla ühelt poolt ökonoomsuse mõttes kirjutati purkidele mingeid märke aga teiselt poolt on selge, et apteek oli ka selline maagiline teater, kuhu inimene võib-olla tuli rohtu ostma, aga ta sai mingi psüühilise mõjutuse sealt noh kõikide igasuguste ükssarvede ja jumal teab mis täis topitud krokodillide näol. Täis topitud krokodill on olemas ka Indrek Hargla viimases romaanis Apteeker Melchior ja timuka tütar. Seal vähekene kirjeldatakse apteegi sisemust. Ma tahtsin veel rääkida sellest, et kui sa siin mainid, et juhuseid ei eksisteeri, siis, siis üks asi, mis mind siin raamatus köidab, on ka see, et selle raamatu reaalsuses ei eksisteeri, ei eksisteeri ka aega või ühesõnaga kuidagi see aeg on siin nagu väga huvitavalt segi paisatud. Ühel täitsa keset raamatut sattusin ma sellise tüübi nagu Otto Friedrich von Pistolcorsi peale. Raamatusse, teda nimetatakse küll Pistols ots, eks siis tee on siin vahel. Ja tema elas küll palju varem kui, kui raamatuks teisi olulisi tegelasi. Von Schultz, Bertram et siin eri aegade tegelased tegutsevad täiesti täiesti koos koosa, paralleelselt isegi on siin olemas üks kriitik Kaus kelle arvamuse kohta leitakse kriitikud, on küllaldaselt opakad. Tänan sind seal maas, seal igal aastal. Tõeline huumor. Et seal on veel mõningaid pärisnimesid, et ma meelega jätsin. Aga kas, kas selline, kuidas ütelda nii-öelda lineaarse aja ületamine on ka sulle kuidagi eraldi tähtis või, või oli see või miks see sulle nagu tähtis? Noh, no ma olen nagu jätkuvalt seisukohal või noh, see on niisugune filosofeerimise koht muidugi, aga et noh, minu arvates nagu aega põhimõtteliselt ei ole olemas. Ma võin üritada seda ka seletada, et et ma mõned viimased aastad olen tegelenud taro kaartidega. Ma ei tea, kas seal tehases ka vist mainitakse, aga, aga noh, see süsteem seal veel väga võimsalt esindatud ei ole, et seal vist mingit sümboolset kassid mängivad, taro kaarte kuskil kohvikus. Aga kui taro kaarte nagu vaadata, siis taro kaartide järgi või alusel ei ole nagu aega tegelikult olemas. Ja kui mõelda seda, et esimesed taro kaardid kuskil 16 sajand juba et siis see on nagu küllalt kummaline, kuna kuni laduda kaarte, siis tegelikult kuidas ma ütlen, ei tule välja, see noh, tuleb välja näiteks, mis võib tulevikus tulla mingid kaardid, aga nende kaartide omavaheline ajaline suhe. Seda ei suuda ükski taro laduja esile tuua. Et näiteks ütleme, kui ma Lado laon sellist kuulsat ladumist nagu narr, kus võetakse 12 kaarti, surarkane kaarte, pannakse narri juurde ja laotakse nad ritta. Ja siis pärast narri on justkui nagu tulevikke ennem narre on nagu minevik. Siis see tulevik võib olla minu elu lõpuni, ütleme viis kaarti, mis sinna jääb, aga see võib ka olla homne päev ja see on nagu hästi nagu huvitav, et selles mõttes, et taro kaartide järgi nagu aega ei eksisteeri, kusjuures ma arvan, et see on ju ka vist. Ma nüüd ei taha minna neitsiradadele, aga aga ma arvan, et selle lausega saaks sihukse saalitäie tädisid ka plaksutama. Aga näiteks ruum eksisteerib, onju, et kaardid ulatuvad ruumi nagu väga täpselt näiteks kaartidega ei tohi eriti reisida ja ja nii edasi ja need peavad olema mustas siidis ja et, et mustas, siis see kaitseb neid. See on hästi kummaline ja ütleme endiselt ebaausad, aga nii see lihtsalt nagu on olnud ajalooliselt, et on must siidi. Muuseas, rääkides ruumist, miks sulle prahva oluline? Ma muidugi tean, et sinu lemmikraamatu Gustav meerinki Colemi tegevus leiab aset prahvusega. Praha mingis mõttes selle veel oluline, sest sest ka siin raamatus mainitakse Prahad kui teatud sorti läve, et isegi jah, sa viitad selle Praha Eedeemioloogiale, millest mina, muuseas üldse teadlik See tegelikult on nii, et tegelikult on nagu kaks linna on ka Allahhabada öeldakse ja siis Praha, mille alla paadi vana nimi on ka siis Raimond Kalju nagu läbi, aga ei no Prahan ta on nagu täitsa teadlikult nagu oluline, et selles mõttes, et komaal keemiaga hakkasin tegelema, siis oli kohe selge, et kõige lähem punkt kus on nagu tõeline pärand ikkagi olemas ja kus seda ei pea hakkama välja mõtlema, on Praha. Et eriti seotud muidugi Rudolf teisega ja 16. sajandi lõpuga, kes koondas oma õukonda siis väga palju kuulsaid Al keemikuid näiteks John, Tiia ja Michal Mayer ja ja, ja teisi selliseid jordaania pruula, näiteks arhim Moldova kunstnikuna kes oli küll tema isa ka juba aga põhimõtteliselt, et see on nagu niisugune alkeemia nagu kuldaeg ja see seondub rahaga ja noh, see on ka leidnud väljenduse nagu Praha arhitekt arhitektuuris ajaloos, kultuuriloos igas mõttes, ja noh, ma olen ka käinud Prahas korduvalt ja täitsa teadlikult otsinud mingisuguseid objekte, nagu näiteks see suvi, ma käisin koos ühe selle isikuga, kes on ka nimepidi sääraseid isikuid, kes raamatus nimepidi mainitud valamas Crosbergiga oma korporatsiooni kaaslasega ja siis me käisime vaatamas ühte Rudolf teisal kuulsat või kurikuulsat maja, mis ei asu enam tänapäeval selles mõttes nagu väga vanalinnas teda kutsutakse Fausti majaks, kus praegu on kiirabijaam, kui ma õieti õigesti aru sain ja väike apteek. Aga kus öeldakse siis, et Rudolf, teine käis ka kulda valmistumas ja, ja seal majas on muideks tänaseni on selliseid valguse ja väga kummalisi Elif heliefekte on öösiti, mis on seletamatud ja just mõned aastad tagasi avastati, ma võin nüüd eksida, kas keldrist kuskilt esimeselt korruselt me ei hakanud sinna sisse tungima avastati ühed euroop ainsat Al keemilises freskod. Nii et kogu see pärimus sellest, et võib-olla see, et noh, rahva seas räägiti ka, et seal nagu otsetee põrgu läheb sealt majast. Et tegelikult noh, see on saanud nagu kinnitust, et vaatamata sellele, et seal nüüd nagu kiirabitädid ringi jooksevad siis on see olnud nagu küllalt mingi oluline koht. Ja teine asi on see, et miks, miks, miks ta nagu on oluline, et miks ma nagu ei võiks nagu kodus lihtsalt raamatute abil reisida on ka oluline see, et et need kohad, kus tegelikult elemente on muudetud siis arvatakse, et see jätabki nendele hoonetele mingi lõpliku jälje nagu ja noh, ma olen isegi ühe korra pälvinud üleval Praha Toompeal Püha viituse katedraali juures, olevam püssirohutorni juures valvurite tähelepanu, kuna ma toksisin lahti ühe tüki sellest tornist, sest on teada, et seal tornis on muudetud elemente. Nii et noh, selles mõttes on nagu see need füüsilised kohad on ka olulised, et seda, et, et seal nagu selles linnas on kujutatud mõnel Poolal keemilist protsessi eriti vanal troolimiste, eelsis. Praha vanalinnast üle Karli silla üles toomkiriku juurde, Nendel majadel on kujutatud selliseid põhilisi sümboleid, nagu me suvel seal nagu käisime siis noh, ega ma eelmine kord nagu otseselt seda jälginud, kui ma seal käisin, aga ma mõtlesin, et huvitav, et kas raha suudab mind üllatada ja muideks suutis, sest teekonna lõpul, kui jõudega üles lossi juurde siis olid tegelikult ma tagantjärele on mõelnud nagu ainuvõimalikud kaks maja märki, nendes vanad maja värgid, siis üks Punane Lõvi ja teine oli valge luik mis tähistavad nagu punaste valget eliksiiri ja pärast seda tuli Al-keemiline täht, et noh, minu jaoks, no ma ei suuda seda kuidagi notarite juuresolekul tõestada, aga aga minu jaoks noh, mul nagu rohkem tõestusi nagu vaja ei ole. Ja siis näiteks üks arhitekt mulka küsis kunagi, et. Ma arvan, et need majamärgid on säilinud läbi mingite sajandite. Et millest selline naiivne arvamus siis tegelikult on see olnud alati nende uue maja oma majaomanike huvi. Et kui nad teevad mingi kohviku või apteegi, nad kasutavad seda vana nimetus, kuna üldiselt Prahast maju tuntigi, pigem mitte aadressid, aga nende vanade nimetuste järgi, et noh, näiteks Kuldse kotka juures ja nii edasi. Et selles mõttes see Praha on, ma arvan nagu kõige kättesaadavam. Ja selline noh, kõige nagu rikkalikuma pärandiga alkeemia seisukohast Aga sul on siin veel raamatus teine oluline linn on, on Viljandi, mis on servapidi lausa sinna kodulinn, et kas Viljandis on siis elemente muundatud või või miks, miks Viljandi raamatus niivõrd tähtsal kohal seisab? No Viljandi on selle poolest muidugi oluline, et, et ta on viimased aastad olnud nagu minu põhimõtteliselt nagu kodulinn, kuigi ma elan Viljandist natuke väljas aga seal on ka toimiv toiminud siis väga hulka tähelepanu tähelepanuväärseid isikuid, näiteks seesama piss, tal kords nii-öelda kes on tegelikult ajalooline isik ja, ja kes rajas Sis Viljandis aadlidaamide, pansionaadi ja väga imposantne hoone siiamaani Viljandi Viljandi kesklinnas ja, ja noh, miks ka mitte. Ega ega see Viljandi on ka selline linn, mis on nagu hävinud tegelikult, et et ega me vanast Viljandist nagu väga palju, väga palju ei teagi. Aga, aga noh noh, raske öelda, aga seal on ka näiteks apteegid on olnud tsunftid või gildid, käsitööliste gildid on väga huvitavaid klippe, säilinud märke ja nii edasi ja nii edasi, et ega see noh nagu väga õhuke, väga õhuke koht ei ole nagu. Eetris on kirjandussaade loos on asju, stuudios on Jan Kaus ja saatekülaline Paavo Matsin ja täna teeme juttu Paavo Mancini värskest proosaraamatust, doktor Schwartz, alkeemia 12 võtit. Oleme nüüd üsna pikalt rääkinud raamatu pealkirja siis esimesest poolest ehk siis Al keemiast ja nüüd tahaks pisut rääkida võtmetest. Nimelt mulle tundub, et ka see võti ise on, ütleme see mõiste võti on siis võtmeks raamatu mõistmisele või tõlgendamisele. Mul tekkis raamatut lugedes mitmeid huvitavaid paralleele, näiteks meenus mul Ingmar Bergmani film Fanny ja Alexander, kus Aleksander pärast siis kurja kirikuõpetaja juurest põgenemist satub selliste juutide peetud sellisesse mänguasjade või nukkude kas siis poodi või, või teatrisse, mingi väga imelik imelik ruum on seal ja siis korraga näidatakse võtit, mis avab mingisuguse ukse, kust kostab siis justkui nagu jumala hääl. Ja samuti lugeda Paavo raamatut, et hakkasin ma jälle lugema Kalabani, Ilmar Laabani luuletusi, tähendab, ma leidsin väga palju sarnasusi. Ilmar labani, Ilmar labani luulega, noh siis võib-olla võib öelda, et mingi teatud sürrealistlik element neid neid ühendab, aga minust on siin samamoodi ühendavaks lüliks just nimelt see võtmekujund. Leidsin ühe väga-väga toreda luuletuse Laabanilt, no mida ma tunnen tükk aega, kus siis öeldakse nii. Kõikidel lukudele peegelduvad surmamaastikud Nende soojade õõnsad kaljud Nende üle rahvast, et linnad, nende kaunid ja madalad puud, nende magedad, ookeanid, võtmeid ei peegeldu midagi. Molaks nagu tunduma, et võib olla, kui lähtuda sellest mõttest, et kirjutamine ise on kalk keemia, et et see raamat lihtsalt ei räägi Al keemiast, vaid on ise kuidagi Al-keemiline siis võib küsida, kas suurem osa inimesi, kas suurem osa meist ei olegi siis need võtmed, millele ei peegeldu mitte midagi. Vahepeal räägitakse raamatus kirjanikust kui muumiast. Seda muumiat iseloomustab siis see, et on ilma ajuta Ta keha. Et kui meil ei ole sellist, kui meil ei ole sellist soovi ulatada oma igapäevasest materialistlik elust kaugemale, siis me justkui olemegi sellised võtmed, millel ei peegeldu mitte midagi. Ruumi on teatud sorti tähendusetuse sümbol ja ütleme, lugu ise muutub siis looks, mida peab muukima just nimelt muukima, et me, et me peame ise muutuma nendeks võtmeteks mis püüavad siis lugu muukida ja siis hakkab sealt ka mingisugune tähendus sellelt võtma vastu peegelduma. Kas see ka selline interpretatsioon on sinu meelest adekvaatne? No see on väga niuke ilukirjanduslik või väga haritud ja luuleline noh, tegelikult on üks selline hästi nagu lihtsam tõlgendus ka algemis kirjanduses või nendes teostes, mis ajal keemia kohta kirjutatud. Võib leida ka teoseid, mille pealkirjades sisaldub just nimelt vuti. On olemas üks selline päris kuulus töö nagu Trevisanuse 12 Al-keemilist võtit näiteks. Ja noh, see on nagu üks selline vorm, kuidas võib-olla vahest Al keemias ka midagi nagu räägitakse. Et noh, selge see, et see võti on seal jah, noh, selles mõttes, et ta nagu näitab nagu seda, et noh, et loe ja noh, saan nagu aruanne. Ütleme nii, oli. Aga, aga noh, ma, ma ei oska, ma ei oska, jah, see on niisugune väga-väga poeetiline küsimuse siis lihtsamalt. Et noh, ma kujutan ette et sellele teosele saab väga kergesti ette heita seda, et ta on kuidagi krüptiline ja, ja võib-olla mõne jaoks või noh, paljude jaoks raskesti loetav et ta on küll hoogne ja, ja ja ta on ka mingis mõttes narratiivne, aga nagu me juba oleme rääkinud, eks ju, et need, need kõik need tegevusliinid kuidagi sulanduvad omavahel tekib selline selline ajatu ruum ja just et mida sa nagu ütleksid sellistele inimestele, kes, kes ütlevad, et see on nagu raskesti loetav teose Noh, ma mõtlen seda, vaata kui need mõtleme nii, et seal on tõesti erinevad sellised mingid olulised punktiirjooned või olulised teemad üks on, ütleme Al keemia siis on no ma arvan, et ka näiteks apteekide asi noh omavahel nad on muidugi seotud siis on ma arvan, et üks teema on ka seal korporatsioonid veel või mingi korporantide teema ja võib-olla veel veel võiks leida mingi mingisuguse punktiirsüsteemi siis noh, tegelikult ma just ütleks seda, et et noh, et ükskõik kui, kui mitu sellist paralleelset noh, ütleme tuulelohe nagu lendab. Et noh, kunagi vist Haljand Udam on öelnud seda, et tõde on nagu süsteemide vahel või et kus sa lähed nagu anti ühte nendest süsteemidest sisse siis sa nagu noh, lõpuks nagu jäigastada ja muutub nagu jäigaks. See vorm paneb su nagu paika. Erinevate süsteemide nagu vahel kui nad on nagu korraga sinu ees, siis võib sealt nagu välgatada, mingisugune nagu tõde on ju. Et ma, ma arvan küll, et, et noh, et selles mõttes ka nii, et sellised ajalised ajalised suureda paiskumisel, mis seal teoses nagu on näiteks lõpus on mis on, mis on täiesti noh, selles mõttes minu elust see Kairos viibimine, ma olin selle päevaga Iraagi sõda, algas, ma olin, ma olin Kairos üksinda. Et et seal on samamoodi, et võib-olla nagu meile presenteeritakse erinevaid, mingeid ajahetki. Aga see ei ole nii, et lihtsalt üks ajahetk on õigem kui teine või midagi sellist, aga just nende kõikide ajahetkede vahel võib midagi nagu välgatada või seda nagu võib-olla noh, ma olen nagu püüdnud on ja samamoodi ka nende süsteemide vahel on ju, et näiteks ka noh, on päris otseseid selliseid seoseid nende süsteemide vahel noh näiteks korporatsioon, kuhu ma kuulun frottenessweensis, ongi vana apteekrite ja farmatseutidele Korporatsiooni isegi Oskar Luts on sinna kuulunud. Et on ka täiesti selliseid täitsa otseseid nagu selliseid lühiühendusi. Aga ma arvan küll jah, et, et see, et, et see ei ole mitte nüüd nagu mingi suure kala püüdmine sogases vees, aga see on selline teadlik käitumine ja hoidumine võib olla väga nagu konservatiivselt mingist ühes süsteemis kinnihoidmisest. Ma arvan, et see on hästi oluline, et just nimelt käivitada mingeid süsteemid, jälgida neid ja liikuda nende vahel. Et võiks siis öelda nii, et sa ei taha jutustada mitte niivõrd lugu, kuivõrd just jutustada seoseid rääkinud sellest, et, et maailm on nagu seoste maailm või et seoste maailm on huvitavam kui, kui lihtsalt. Paralleelselt jooksvate lugude maailm. Iga noh, ma ei oska öelda, vaata see on kuidas nagu erinevad inimesed loevad, aga ega ega see nüüd selles teoses mingit sellist suurt lugu ju tegelikult nagu ei ole või see on pigem nagu mõnes mõttes lugude paroodia on ju, pealtnäha toimuvad suured seiklused, onju, aga noh, mida see kõik nagu tähendama peab, on ja kuhu see lõpuks välja jah, ja, ja siis ta seal osad tegelased ise nagu saavad aru, et üks tegelane ütlebki, et, et tal hakkab üha rohkem tunduma, et tegemist on nagu romaaniga mingi mingi raamatuga. Et tegelased on nagu marionett, kellega tehakse mida iganes. Muideks see Marioleti teema on ka hästi oluline, et see on ka Prahas, on rahas, võib siiamaani ülikoolis kaitsta isegi mis magistri Marian ettide alal. Et Praha marionett on nagu väga vanad ja nad on niuksed, noh, väga filosoofiliselt surm ja kurat ja igasugused sellised tegelased. Jah, muuseas, seal Bergmani filmis on Comarioneetid selles selles samas müstilise stseenis. Tõesti tõesti. Ühe asja veel ütleks, et, et noh, et ega see ei ole nagu päris ohutu nagu kogu see selliste süsteemide noh, palju, võib-olla ohutum oleks nagu hoida nagu ühte süsteemi ennast ühte tuulelohet. Kui sa käivitad väga erinevad süsteemid, siis seal võib tekkida selliseid noh, kuidas ma ütlen mingeid väga kummalisi ja siukseid särtseja lühiühendusi, mis võivad olla ka otseselt nagu noh, vaimses vaimsele maailmale nagu ohtlikud või. Ja sellepärast ongi, et, et, et lugejal on antud nagu mingi parool, noh, ma ise just hiljuti vaatasin ühte filmi, seda Kubriku silmad pärani kinni, kus see arst New Yorgi arst saab oma sõbra käest parooli ühele orjale ideele ja ja ta läheb sinna. Aga, aga seda teist paroolide nagu tal ei ole ja siis ta nagu paljastatakse. Ja on see kuulus-kuulus, stseen, kus toimub mingisugune peidetud tohutu orgianya Rubio knows just kasutatakse seda Rumeenia õigeusu muusikat inimeste hirmutamiseks. Aga noh, selles mõttes see on nagu hästi tähenduslik, et ega noh, need, need süsteemid ei ole ka väga ohutud kõik. Et kui seda mustrit nagu väga lähedalt vaadata, siis seda võib võrrelda nagu näiteks nagu Rastri vaatamisega või mingi pildi väga lähedalt vaatamisega, et see võib nagu psüühikale, aga põhimõtteliselt nagu mõjuda. Et selles mõttes noh, ma ei ütleks, et ta nagu väga nagu mäng on või et ta ei olegi võib-olla väga nagu tinglik alati, et, et samamoodi nosse Marioneetit ka. Et seal tsehhis ka, et, et nad nagu noh, tänapäeval võib-olla on kõik mandunud, müüdid on mandunud muinasjuttudeks ja nii edasi, onju, ja võib-olla tõesti Marian letid on lihtsalt nagu laste lõbustamiseks, aga algselt nad olid ikkagi sellised kandsid ikkagi mingeid väga selgeid siukseid, arhetüüp said jooneni millega sai nagu mängida mingi mingisuguseid olukordi läbi on ju, et nad ei olnud nagu nii lamedad võib-olla, kui nad tänapäeval Ma tahtsin veel ühele asjale tähelepanu juhtida, et me juba vähekene rääkisime sellest, et see sinu raamat ei ole niivõrd nagu loo keskne. Ja mul on, nagu tundubki, et sinu raamat, Ta on, on tegelikult nagu lausete raamatut, siit siin on väga palju selliseid lauseid mis kangastuvad kuidagi nagu selliste saladustena ja samas nagu mingi mingil moel vastustena nendele nendele saladustele, et need laused justkui muutuvad väikesteks võtmeteks, et see suur võti koosneb nagu paljudest väikestest võtmetest. Et iga lause tundub olevat nagu saladus, igal lausel tundub olevat oma saladuse ma nälitas, tsiteerin ühe, et kui isa, apa ja poeg Ben kokku panna, siis on tulemuseks kivil eebeeemm. No see meenutas mulle kohe seda kuulsat väljendit abrakadabra, mis Moody koosneb nendest heebrea isast, pojast ja pühast pühast vaimust. Aga millele see lause ikkagi ikkagi viitab, et isa ja poja ühenduses on tulemuseks kivi. Noh, ma arvan, et Euroopa müstika traditsioonis on just nimelt nagu see kivi nagu hästi nagu oluline või ütleme, et noh, räägitakse lihvitud kividest, räägitakse tahumata kividest ja räägitakse tarkade kivist ja nii edasi ja nii edasi, et et see kivi kivi on nagu üks selliseid, võib-olla olulisemaid sümboleid nagu olnud muidugi see koht, mida sa nüüd lugesid seal nüüd on üks kõige võib-olla kõige niukseid, kuidas öelda kõrgkohti seal teoses tegelikult kus kogu see raamat hakkab nagu murduma selliste ennem neid olulisi nägemusi nagu et selles mõttes, et et ega moodi otseselt ma nagu ei, ei, ei, ei kommenteeriks seda. Et ütleme nii. Nojah, et nagu sai juba öeldud, et seda raamatut on tõesti väga raske kommenteerida, seda tuleb nagu ikkagi ise lugeda ja soovitavalt soovitavalt mitu korda. Nagu ma juba ütlesin, mul tekkis väga palju paralleele just Ilmar Laabani loominguga ja Helmer Laboni arvatavasti üks kuulsamaid luuletusi, ankruketi lõpp on laulu algus lõpeb järgmiste ridadega. Ankruketi lõpp on laulu algus. Valguskiire lõpp on tantsu algus, teisel pool vett, teisel pool tuld ootab virmaliste määratu leib. Ja sellega kummalisel kombel seostus mul üks Paavo Matsin kirjutatud lause tema raamatu doktor Schwartz alkeemia 12 võtit lõpuosast vaid valgustatud sisemuses, kui silmad lõplikult kinni võib toimuda. Kohtumine valgusega. Valgus loob kehas seemne, mis võib muutuda looteks. Et egas midagi, hakkame siis uurima seda virmaliste määratud leiba. Head kuulajad, eetilisem kirjandussaade loos on asju. Täna olid stuudios Jan Kaus ja saatekülaline Paavo Matsin. Rääkisime Paavo Mancini värskest proosateosest doktor Schwartz alkeemia 12 võtit. Ja kuna tänane saade on selle aasta viimane siis püüdsingi meie saadet lõpetava osa ilus koht jaoks leida midagi sellist, ühtaegu kaunist ja samas samas õpetlikku ja ka midagi sellist, mis läheks kokku kogu selle vaimsusega millest on kantud kantud kogu Me saade. Ja ega mu valik ongi üsna lihtne ja ilmselge. Loen teile tervituseks ette ühe William Shakespeari soneti. Kihutan teid jõulude ajal mitte niivõrd palju poodlema kuivõrd just lugema ja vaimu harima. Et kui lähete poodi, siis minge eelkõige ja ka raamatupoodi. Mu vaene hing, mu põrmu südamik. Sind rüvetavad maised mässu jõud. Et seinu olid, nii, on imelik, kui sees sul närib nälg ja põleb põud. Misjaoks sa võtad ränka kulu teha ja ehid kõdunevad trendi maja. Kui tõugud söögiks pärivad su keha. Poolt ja toredust ei ole vaja. Ei hing sa ära oma teenrit orja, las nälgib see ära, hoolisest vaid igaviku varuks aardeid korja seest pidi kosu keht, las olla kest. Nii surma trotsides mu hing, jää vabaks, et sureks ahne surm ja sind ei tabaks. Head vana aasta lõppu.