Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on iluuisutamistreener Tiiu Valgemäe. Möödunud hooajal tunnistas Eesti uisuliit Tiiu Valgemäe parimaks treeneriks ja tema õpilase Gerli Liinamäe Eesti parimaks ilu uisutajaks. Vestlust juhib Marje Lenk. Kuidas elate, Tiiu? Tänan küsimast, väga hästi. Kui tegeled armastatud spordialaga ja sportlased hakkavad saavutama häid tulemusi, kaela riputatakse medaleid, siis treeneril ei olegi muud vaja. Minu meelest? Kõik treenerid on ju fanaatikud ja fanatism, võib-olla ongi see edasiviiv jõud. Täna, mil me teiega juttu ajame, on püha päev, neljas detsember. Kas teil oli täna vaba päev või olite ametis ametis ikka. Meil oli selline võimalus tore pisikene jõuluetendus teha, me esinesime firmale Eriksson ja sellised etendused on lastele hästi motiveerivad ja pärast teie õpilaste esinemist said siis firma töötajate lapsed uisutada pärast meie lapsed jäid aitama firmas töötavate inimeste lapsi siis seal jää peal ja jõuluvana tuli kohale. Hästi tore oli, teil ei jäägi ju hingetõmbeaega, kui te kogu aeg tööd teete? No vahel ikka jääb, aga ma arvan, et nii kaua kui on jõudu ja, ja tahtmist ja sellist motivatsiooni siis tuleb ainult edasi minna, ei saa jääda ootama ja istuma ja kuidas koduste jääb pidevalt äraolemist peale vaadatakse? Ma arvan, et nad on sellega kõik harjunud, et see ei ole enam mingi uus asi. Teie abikaasa tegeleb siis majapidamistöödega, teeb süüa ja? No ta aitab ja mingil määral kindlasti, aga mulle meeldib süüa teha. Millal te veel süüa jõuate teha, kui teil mitu korda päevas treeningud on? Päeval paar tundi ikka on aega, eelmisel päeval vabal ajal teen valmis järgmise päeva toidu oma pisikestele all üürnikutele, need on teie õpilased, need on minu õpilased ja Tartust noomiananet, kes elavad minu juures, kuna, kus ei ole selliseid tingimusi harjutada. Ja siis tänu sellele, et Tartu katoliku kool on nii palju neile vastu tulnud, et nad võivad õppida koduõppes. Ja siis nad käivad vastamas, tublid õpilased. Ja tänu sellele ja vaat siis treenida koos Gerli Liinamäe hommikul tõusete, siis enne kukke ja koitu ja naeratus viis 15. Mida varem sa ärkad, seda erksam, sa oled terve päeva, tegelikult olete te ju kogu oma elu varajane tõusja olnud. Sest kui teie ise uisutasite, tuli ju ka vara tõusta, KUI MINA ISE uisutasin, siis treeningud algasid kell seitse hommikul Kadriorus. Aga me elasime kesklinnas, nii et trammiga pidi sõitma läbi linna, siis Kadriorgu. Ma ikka peale kuute läksin kodust ära, et kella seitsmeks trenni jõuda ja peale trenni kohe kooli trennist otse kooli ja õhtul jälle trenni tagasi peale kooli kohe trenni tagasi. Kuidas teie jalad on vastu pidanud sellisele koormusele? Praegu ka iga päev uiskudel. Jalad on väga hästi vastu pidanud, kuni aprillikuuni, siis mul oli meniskioperatsioon, treener peab oma tervist väga hoidma. Kui ta haigeks jääb, siis jääb ju elu seisma? Noh, ma ei tea, kas ta nüüd seisma jääb, sest ega asendamatuid inimesi meil ei ole. Aga üldjuhul treenerid ei ole haiged külmas jää Hallis aastaid ilmselt tekib ikkagi külmetushaiguste vastu mingi immuunsus. Mina isiklikult momendil küll ei oska öelda, millal viimati köha või nohu oli. Ja sellepärast ma ikkagi soovitan lastele, kellel on probleeme külmetushaigustega talvel kasutada neid võimalusi, nii palju, kui meil on uisutada, suusatada aastatega, kindlasti tekib külmetushaiguste vastu immuunsus, et lapsed ei ole enam nii haiged. Kuidas teiega närvid on vastu pidanud sellisele pingelisele ja väga kiirele elutempole? Kui kõik on hästi, on närvid terved. Aga kui midagi ikka kisub viltu, siis viskavad ikka närvid ka vingerpussi ja seda juhtub. Persona saatekülaline on iluuisutamistreener Tiiu Valgemäe. Te töötasite 20 aastat Soomes iluuisutamistreenerina? See on ikka väga pikk aeg. 20 Ta on ikka tõesti pikk aeg, aga see oli väga huvitav aeg. Ja ma olen väga õnnelik selle üle, et mul see 20 aastat oli. Mina läksin ära, 90. aastal tuli selline hästi tore pakkumine, tehti, olete uisutajate grupp, mille nimeks oli projekt 2000 ja sinna gruppi kuulusid sellised uisutajad nagu Kiira korbi, Susanna Peegia, Laura Lepiste, Elina, Kettunen, Kari-Pekka nurmengari. Ja mulle pakuti seda gruppi, et ma võtaks vastutuse ja hakkaks selle grupiga tööle. Eestis sel ajal oli juba Linnahalli jäähall, aga jääda oli ikkagi vähe nagu praegu ainult Premia jäähalltingimused on ikkagi ääretult kitsad, selles mõttes, et häid jäätunde saada. Premium kolm kooli, aga kõigile ei jätku neid häid jääaegu ja sama oli tol ajal linnahalli kallis. Et seal oli ka ikkagi rahvast palju ja, ja tingimused olid sellised, nagu nad olid tol ajal mul parim uisutaja oli Vassiljeva ool ja vanemad olid nõus. Toolia tuleb minuga Soome kaasa, soomlased olid nõus tegema sellise kokkuleppe. Ja siis me läksimegi kahekesi. Läksime Heinolasse, väike linn, hästi, ilus, hubane. Ja ma pakun need tol ajal isegi võib-olla praegu Soomes üldse on ju neid Halle iga nurga peal nagu seeni metsas sügisel. Aga tol ajal ta oli üks parimaid jäähalle mugavamaid, seal olid saalid jäästaadion kõrval. No ühesõnaga treenimiseks kõik tingimused ja, ja siis me hakkasime seal hoolega tööd tegema, kuni Albert Finney olümpia nii välja. Ja samal ajal siis projekti 2000, mis siis minu vastutusel oli, nagu sellega olid siis need õppe-treeningkogunemised, mitte kaugel heinulast keerumel, selline spordikeskus ja hoolia võiks ka seal osaleda. Teie õpilane Margus Hernits käis ka Soomes harjutamas. Margus käis periooditi konsulteerimas, käis seal sõitmas, elas ka meiega seal siis koos. Hiljem hakkas teda isa juhendama ja siis ta leidis endale treeneri, kes teda siis juhendas edasi? Te läksite ju tegelikult heinulasse kolmeks kuuks kolmeks kuuks. Läksime, algul jah. Aga seal hakkas kõik nagu meeldima ja sa rääkisid inimestega südamest südamesse ja nad said aru sinu probleemidest, ma ei tea, siin Eestis nagu ei, ei olnud see südamest südamesse rääkimine, nii lihtne. Aga seal nagu kõik probleemid siluti ära ja sa ei tea just tööd selle nimel, mis eesmärk oli pandud. Ja näiteks praegu need tüdrukud, Klaura Lepist, Susanna pöögi, Kiira Korpi, need on ju kõik maailmas tuntud uisud, Lähed, medaliomanikud, nii et raha taha ei jäänud midagi. Ei, ja ma arvan, et Soomes ei jää ka praegu raha taha midagi, sellepärast et seal on asjad nagu teistmoodi paika pandud näiteks momendil minul neetult kahju, et Margus Hernitsast on saanud surfiliidu peasekretär. Ma tõesti soovin Margusele jõudu ja edu. Aga mul neetult kurb, et uisuliidus ei edutada noori. Ma leian, et Marguse kohta oleks olnud uisuliidu peasekretär. Aga noh, nüüd ilmselt siis suusaliidul läheb paremini. Margus saab kindlasti sellega hakkama. Nii et kui te, Olga Vassiljeva ka enne olümpiamänge Soomes teenisite ei olnud teel mingeid takistusi, meile anti aega eraldi hooliaga, nii palju, kui meil vaja oli. Meil ei olnud jääga probleeme. Aga praegu, kui ma mõtlen oma õpilase Gerli Liinamäe peale, siis meil on suured probleemid jääga just sellepärast, et meil ei käi jõud üle osta seda jääd. Meil ei ole probleemi saada aegu selles mõttes, et Kerli ei käi samuti koolis. Pirita majandusgümnaasium on tulnud nii palju vastu, et ta käib ka vastamas, ainult mis on ääretult teretulnud. Aga majanduslikult käib see meile üle jõu. Sponsoreid ei ole ka nii palju, meil ei ole pidevat sponsorit, aga kes vahetevahel õla alla panevad, selliseid ikka leidub, nii et suurtel Nendele, kes meid aitavad, kui eesmärk on ikkagi pääseda Sotši olümpiale, pidev sponsor, kes oleks nõus maksma kinni meie igapäevase jää, sellist meil ei ole. Soomes siis selliseid probleeme ei olnud? Ei koondis kui selline oli täielikult olemas, teadsid, et sa kuulud koondisesse ja sul on siis mingid eelised ja näiteks vähemalt kord kuus toimusid pikendatud nädalalõppudega õppe-treeningkogunemised, kus siis nad said kokku omavahel seepärast, et Kiira elas Helsingis. Susanna elas Oulus, oli vaja tüdrukud omavahel kokku panna, ikkagi konkurents on edasiviiv jõud ja see oli selline huvitav näha, mis siis kuu ajaga on toimunud, kes on kuidas arenenud, kes mida oskab. Õppe-treeningkogunemised on sportlastele ja samal ajal tehakse ikka treeneritele täienduskursuseid või kus siis lepitakse kokku, et keegi treeneritest võtab üles kas tehnilise küsimuse või või mingi muu ja see arutatakse koos läbi. Ühesõnaga üritatakse inimesi kogu aeg nagu kokku viia, koos arutatakse asjad läbi. Näiteks koondise seal oli täiesti normaalne see, et üks treener ütleb, et kuule, ole täitsa vaata, mis nüüd viga on. Teine ütleb, et kuule, kas keegi ei saaks vaadata, mis viga tähendab koostöö, täielik? No kindlasti kuluaarides toimuvad intriigid, sest et noh, ma arvan, et uisutamine ilma selleta ei, ei elaks üldse. Aga üldjuhul ikkagi treenerid said omavahel väga hästi läbi. Olümpiamängudelt tagasi tulite, siis te läksite tööle juba Helsingisse ja sellest on vist seitse või kaheksa aastat tagasi. Kui ma käisin Helsingis teie treeningtundi vaatamas. Ta on hästi seda ilusat metsatuka, kus tuli läbi minna ja muidugi seda jäähalli keset rohelust. See oli üks väga tore koht. See koht on praegugi ja see on pillu puru jää vahel. See oli tõesti tore koht ja see sai väga koduseks selles mõttes, et ma töötasin seal 15 aastat ja seal vahetevahel käis konsulteerimas mõni sportlane ka väljastpoolt Soomet. Eestlased käisid tihti, sest mul oli võimalus kõigile pakkuda, jäätsel. Hallis oli hästi tore jäähalli oma ninguta seal kutsuti ja tema leidis, et jäähalli pea kunagi tühi olema. Jää peal peavad alati sportlased uisutama ja tema leidis alati siis võimalused, et kui keegi tuli, siis sai alati jääle, vahel ei võetud üldse raha, oli isegi selliseid momente, kuid ka hädas olid siis sa ikka niimoodi ja käisid vahel soomlased teistest Soome linnadest siis vahetevahel mõni rootslane tuli, aga põhiliselt olid ikka soome sportlased. Kas te tegelesite ka väikeste lastega ja mul oli seal kõiki suuri ja väikesi ja raadiokuulaja kirjutab? Selge on see, et igast väikesest poisist ja tüdrukust iluuisutamismeistrit ei tule. Kas te olete vahel mõnele lapsevanemale öelnud, et ei ole mõtet last trenni tuua? Sest tal ei ole erilisi eeldusi? Ei ole, sellepärast et ma ei saa võtta endale sellist vastutust. Ma ei saa ühegi lapse kohta öelda, et, et sinust ei tule midagi, see ei ole eetiline. Eriti praegu, kus on harrastajate grupid, on ju igalühel võimalus tulla, panna uisud alla ja tunda seda, et Ahma liugled ja kui ma natuke kõvemini tõukan, siis mulk kõrvus tuul vuhiseb ja muusika saatel liuglemine on ju väga emotsionaalne. Mida teie pere ütles, kui te otsustasite pikemaks ajaks Soome elama jääda, mis nad tahad öelda, kui on üks kange naine, kes tahab just nimelt oma asja ajada siis ei ole mõtet ju hakata vastu vaidlema, eks ole. Nii me siis sõitsime kõik edasi-tagasi tütred ja hiljem lapselapsed ja mees ja kõik siis. Me harrastasime nädalalõppudel ja pühadel. Laevasõitu. Teie tütred käisid ka Soomes koolis ja mõlemad aga väga vähest aega, sellepärast et millegipärast ei istunud kumbangilise Soomes koolis käimine samamoodi, lapselapsed käisid Soomes koolis, nii et nad kõik räägivad vähemalt väga hästi soome keelt. No ega teil Soomeski hingetõmbeaega eriti olnud, tööd oli palju, kogu aeg oli kiire, aga mulle meeldib, kui on kiire. Mulle ei meeldi jääda kuhugi istuma ja Ma arvan, et kunagi see aeg tuleb ja siis siis ma võin istuda oma istumised ära, aga momendil mulle meeldib kogu aeg, et kõik on liikumises. Kui te nüüd mõtlete sellele pikale Soomes töötatud peale, siis mis teile ennekõike meenub? Õpilased esinesid ikkagi väga hästi, Elina getonen oli pas viies või kuues samamoodi Ari-Pekka nurmengari, nad olid ikkagi Soome juhtivamad sportlased. Siis me pidasime hästi palju suvelaagrid. Me käisime Ameerikas, lõika rõhedis ääretult ilus koht, mitte kaugele Los Angelesest mägedes. Need olid siis rahvusvaheliselt rahvusvahelised laagrid, kus siis Soome koondislased olid minuga kaasas kõik Soomes olemise aega avardas maailma sellepärast et me ei istunud ainult Soomes, vaid me kogu aeg liikusime ringi. Aga see annab ka võimaluse, et sa tutvud uute inimestega, mis on tõeliselt suur pagas. Saad uusi kogemusi, sa saad vaielda, nendega, näha, kuidas ameeriklased töötavad, siis see on ikkagi juhtiv iluuisumaa. Ma arvan, et see kõik see soomes olemise aeg oli kõike ääretult selline silmad läksid lahti. Kuidas nendest ameeriklastest ikka nii head uisutajad on tulnud? Ma arvan, et see on nende natuur juba, see on suur riik. Ja nad vist ilmselt sünnivad juba selle mõistega, et laiem Debest Ameerikas juba väiksed lapsed on sellised, et ma olen kõige parem. Ma olen kõige parem, ta naeratab sulle, tal ei ole mingit probleemi, ta ei oskagi võib-olla veel midagi. Aga ta läheb juba sinna jääle, see algasend juba on selline, et mõtled, et ohoo nüüd hakkab midagi tulema. Aga meie lapsed on võib-olla ikkagi natuke näe. Tagasihoidlikud jah, kaasas on ju praegu väga tublisid uisutajaid, nemad on väikest kasvu, nad on ääretult proportsionaalsed hästi pehmete lihastega hästi vetruvad. Ja noh, ma usun, et seal nendel võib olla, on see, et Aasia riikides on ju nii kohutavalt palju inimesi, võib-olla see on mingi Meil ei olnud kuhugi, nendel jaapani tippuisutajaid on ju treeninud teie endine õpilane Žanna folledžubenko Sanna tuli minuga kaasa, kui ma Soome läksin. Ja ta oli minuga kolm kuud seal. Ta aitas käima vedada, kõik elab Saksamaal, ta elab Münchenis ja tal läheb väga hästi. Ta on abielus. Lapsi tal ei ole, aga tal on kaks koera. Danesti tubli. Ta oli juba tubli siis, kui ta ise uisutas. Tiiu, kui te Soomes töötasite, siste organiseerisid te ju ise ka rahvusvahelisi treeninglaagreid ja viisite neid läbi Eestimaal, Tartus? Tartu mulle meeldib, Tartu on hästi ilus linn. Ja Tartu jäähall tuletas mulle meelde Sydney jäähalli mis oli kaubakeskusesse ehitatud ja esimese laagri, mis me Tartus pidasime. See õnnestus hästi, kõigile meeldis. Ja siis me arvasime, et me hakkamegi jätkama neid rahvusvahelisi laagri kasvasid aastast aastasse. Me oleme nüüd pidanud kuus aastat neid laagreid juba ja kogu aeg Eestis. Tänavu aasta esimest aastat me tegime selle laagri Tallinnas. Tartu oli väga tore koht, aga iga asi muutub nagu rutiinseks ja võib-olla ebahuvitavaks sportlastele, et sellepärast me otsustasime kohta vahetada. Ja nüüd järgmine aasta me teeme samuti Tallinnas aga juba nii, et pool laagrit jätkab solflixitis tänavu aasta meil oli nii, et me olime Tallinnas ja siis minul vanem tütar siine, temal, füsioterapeut, tema leidis meile Kanadasse ühe ääretult toreda võimaluse üldfüüsilise põhja arendamiseks. Ja me peale Tallinna laagrid läksime Kanadasse laagrisse sõit täiesti vapustav pisikesed tüdrukud koos NHL-i suurte hokimängijatega jää peal. Ei, see toimus kõik põllu peal põllu peal ja jõusaalis ja seda oli niivõrd tore kõrvalt vaadata ja panid tõelise põhja neile alla. Peale seda sealt me sõitsime edasi Zoltleiki juba jäälaagrisse. Ja need koormused, millele nad vastu pidasid, olid nende jaoks juba täiesti niisugune, peale sellist Kanada laagrit naljaasi. Kas oli keeruline tippe, uisutajaid ja tipptreenereid Eestimaale laagrisse tuua? Ei olnud. Üldiselt on meil väljakujunenud oma tiim kus on treenerid ja koreograafid ja, ja selle tiimiga me oleme juba aastaid aastaid tööd teinud. Üks aasta tegime me koostööd Aleksei Miišiniga, mis siin oli Tartu laagris ja siis oli nendel kaasas Elis aretatud Camuševa tõusev täht uisumaailmas. Ta on võitnud praegu täiskasvanute Grand Prix, olles veel juunior ja mul on meeles Aleksei Mishin, nii sõnad kui ta ütles, et tal on täiesti ükskõik, kas hilisa veda on rõõmus või on ta nukker, et põhiline on see, et sportlane allub täielikult treeneri nõudmistele, täidab ära need nõudmised, täidab selle päevaplaani ja sellega on asi nagu korras. Ja ma pean ütlema, et Gerliga on meil praegu täpselt samamoodi. Ta on ääretult kohusetundlik ja temaga on selles mõttes hea teha tööd, et ta kuuletub ja ta allub. Kas te vahel häält ka tõstate? Oi, ma tõstan väga tihti häält, aga mitte Kerli peale. Sest et Gerli on sportlane, kes teab, mida ta tahab. Ja ta saab aru, et alandlikkus plussis, töökus ja kõik see on see, mis viib edasi. Loomulikult sportlane saab öelda välja, mida ta mõtleb. Ta ei peagi olema selline tuim, kes ei vaidle, aga see peab olema selline viljakas vaidlus, mis viib edasi. Aga mitte, et sa tuled trenni ja umbes noh, ütleme, hakkad nägusid näitama, see ei vii mitte kuhugi. Kui palju te olete saanud nüüd oma Essim õpilastega treeninglaagris käia? Suvel oli muga kaasas viis last ja siin on asi ikkagi rahade taga. Sest need laagrid on ääretult kallid. Igal pool maksab jää, jää muidugi ei maksa nii palju, kui ta maksab Eestis välismaal jää odavam, aga maksavad lennupiletid, maksab elamine. Kõik tahaksid tulla kaasa, aga kahjuks jääb see raha taha. Aga ma loodan, et vähemalt siin Tallinnas Tallinna laagrites saavad minu õpilased kõik osa võtta. Tiiu, te olete vist terve maailma läbi käinud? Aafrika mandril ei ole Juht Kaplinnas töötab minu üks väga hea tuttav Soomest ja ta on kutsunud sinna võistlustele meid ja meil on see ikkagi plaanis. Ei saa ju Niukest kohtlejatega külastamata. Võistlustel olles kuluvad treeneri närvirakud küll vist väga kõvasti. No see adrenaliin on päris kõrgel. Erinevad võistlused on, on erineva pingega. Ma ikkagi praegu veel tagantjärele meenutan seda Albert vile olümpiat. See tunne võib-olla tulid tagasi nüüd, kui Kerli esimest korda Bernis võistles Euroopa meistrivõistlustel. Et siis nagu tundsid järsku, et et midagi on nagu teoksil. Pulss on ikka päris kõrgkui ikka kõik lõppkokkuvõttes hästi lõpeb. Siis sa võtad selle sportlase sealt jää peal vastu, ma ei tea, kas ma nüüd just nii väga emotsionaalne olen, aga silmad lähevad märjaks küll. Üks raadiokuulaja küsib, et kas te olete mõnikord kohtunike peale tige olnud. Nende peale ei saagi mitte tige olla, mõni vihastab ikka täitsa välja, aga mõni on jälle vastupidi. See kõik on nii subjektiivne, väga subjektiivne ja vahel ongi nii, et küsitakse, et millist kohtade planeerite. Aga meie ei saa kunagi kohta planeerida, sellepärast et koht ei olene absoluutselt meist. Meie planeerime tavaliselt alati, et me peame tegema oma korralikud kavad, egas planeerime siis esikümnesse või esikuuikusse. Aga planeerida mingit konkreetset kohta, nüüd uue süsteemi järgi on ka kohtunikud õppinud arvutama. Üks pluss üks ja kaks pluss kaks ja Nad teavad, kuhu tuleb panna pluss kuhu tuleb panna miinus. No ja see oleneb nendest, kuidas nemad siis selle koha määravad, kuhu meie siis lõppkokkuvõttes kuulume. Suurem osa rahvast jälgib ju iluuisutamisvõistlusi teleekraanilt aga teleekraan ei too ikka meieni seda tõelist võistluspinget. No võib-olla seda üldpilti muidugi ei saa, sellepärast et võistlustel kui võistleja läheb starti siis juba kogu see saal hingab kaasa sellega ja see annab juba selle efekti, seda ju kodus televiisori ees ei ole. Ja siis, kui midagi õnnestub ja terve saal plaksutab, eks ole. Ja siis, kui sportlane kukub, käib läbi terve saali. Need on emotsioonid, mis kuuluvad nagu selle võistluspinge ja, ja kogu selle asja juurde, mis jääb tõesti teleekraanilt nägemata. Kuu aja pärast toimuvat Tallinnas teie klubi eestvõttel, rahvusvahelised iluuisutamisvõistlused, seitsmendal ja kaheksandal jaanuaril. Klubi glism PEAB OMA Bliss Open Trophy ja pooled osavõtjatest pakkuma rohkem, kes üles andnud on, praegu on kõik soomlased, kõik minu kolleegid tulevad oma õpilastega meile võistlema ja sealhulgas on Kerli konkurent Giulia tur. See on minu õpilane ja tema tuleb siia võistlema. Siis me veedame kindlasti koos kolleegidega toreda õhtu kõik koos. Persona saatekülaline on iluuisutamistreener Tiiu Valgemäe. Kui teise veel algaja iluuisutaja olite kas siis treener vaike paduri nägi teiega palju vaeva? Ma arvan, et ta nägi minuga vaeva, aga ma tean, et ma olin ta lemmikõpilane. Meil oli sellest juttu enne seda, kui me läksime Albert Willi võistlustele. Meid ei tahetud ju sinna saata tänu Arnold Greenile ja Tiit noodile, nemad sekkusid vahele ja me saime selle koha. Ja kui oli raadios ja ajalehes välja kuulutatud, et hooli Vassiljeva Tiiu Valgemäe sõidavad Albert pilli siis helistas mulle Vaike Paduri. Ütles, et tema õnnistus on meiega kaasas. Mis oli minule muidugi haruldaselt tähtis moment. Vaike paduri oli hästi huvitav inimene. Ta oli tegelikult õppinud Prantsusmaal kokandust ja ta oskas teha ääretult häid kook. Ja siis tema sünnipäev päevadel, kui me käisime, need koogid olid kõik ikka tõeline maitseelamus. Padurierid treenerina küllaltki nõudlik tänu temale üldse Eestisse uisutamine sai alguse tänu vaike padurile, ehitati esimene tehisjää Tallinnasse mererajooni, spordikooli noortepark. Enne seda toimus kõik õues. Enne seda toimus kõik õues ja tenniseväljakutele seal praegugi tenniseväljakud voolikuga kastet ei jää ja siis seal me harjutasime. Ja siis, kui tuli see 20 korda 30 pisike tehisväljaku, no see oli ikka pidupäev, see ehitati 59. aastal tal ilma katuseta ja 68. aastal ehitati sinna katus peale. Täiesti korralik hall kus oma sõiduoskuse sai nii Margus Hernits, koolja Vassiljeva ja paljud teised sportlased, kes tänapäeval töötavad treeneritena. Nii et minul on siiralt kahju, et seda jäähalli enam ei ole, seal oleks võinud hokimängijad teha esimesi samme. Ja iluuisutajate kõik algõpetus oleks võinud seal toimuda, sest üks Premier hall ei suuda ära mahutada kolme kooli normaalsete jääaegadega. Keegi ikka kannatab, tuleb ise jäähall ehitada ja meil on plaanis tõesti ja, ja see ei ole sugugi utoopia. Ainult ma arvan, et see võtab natukene aega. Nii kaua kui Me saame ühe õla asemel mitu, mitu õlga alla pandud, sinna on ju miljoneid vaja, aga me otsime, minu täiskasvanud harrastajate rühm on tõeliselt motiveeritud, aktiivseid noori inimesi. Ja ma arvan, et ühise jõuga. Me noh, lubada ei saa ju midagi, eks ole, siin eriti praegu, kus me ootame jäähalli, mida meile lubati. Aga minu teadaolevatel andmetel see ei ole nagu liikunud veel kuhugi Lasnamäele pidi tulema hall, aga ootame kindlasti, see tuleb ka ja meie oma projekti üritame ka edasi viia. Siin on teile selline küsimus. Te olete kahekordne Eesti meister iluuisutamises ja ka Valgevene meister. Kuidas teist Valgevene sportlane sai? Ma tahtsin õppida treeneriks, nii nagu Paduri soovitas mulle, et kindlasti mine kuhugi õppima, aga uisutamise eriala ei olnud mitte kuskil. Samal ajal mulle hirmsasti meeldis meditsiin, meeldib siiamaani. Ja Minski instituut erines teistest instituutidest selle poolest, et seal, kui sa kaks aastat õppisid ära siis oleks kolmandal aastal võinud minna meditsiini instituuti ilma sisseastumiseksamiteta. Sellepärast et Minski kehakultuuri instituudi kaks esimest aastat oli meditsiin tasemel kui meditsiiniinstituutides Meie kursuselt kaks tütarlast läksid üle meditsiini instituuti, aga ma jäin ja ei kahetse. Et ma jäin kehakultuuri peale ja seal oli selline tuntud treener nagu Viktor kud, reaktsed tema siis kurjeerist iluuisutamist instituudis. Nii et see õppeaeg temaga, seal oli ka ikkagi väga produktiivne. Millised on teie suhted praegu, Valgevenemaaga? Ei ole mingeid suhteid, kahjuks enam. Tahaksite sinna sõita? Kõige huvitavam ongi see, et 2012. aasta juunioride MM on Valgevene pealinnas Minskis sõidategi kohe kindlasti me tahame minna juunioride-MMil, Gerli Liinamäe ka? Jah. Tiiu, kas teil ei ole kunagi tulnud sellist mõtet pähe, et võiks Ameerikasse tööle minna? Sellist mõtet ei ole nagu olnud, need mõtted hakkavad nüüd pähe tulema, et võiks, kas tõesti? Nojah, vat inimene tahab ju ikka nagu sinna naabri rohelisema poole peale minna, eks ole. No ma mõtlen seda, et kui meil on Gerliga ääretult raske ikkagi leida jäävaegusi ja kaks alaliitu on pakkunud meile, et me võiks nende eest hakata võistlema. Ma hiljaaegu lugesin lehest alles, et meie tantsijad vahetasid alaliitu, nii et noh, praegu on ju kõik võimalused olemas. No seda me veel ei ole otsustanud. Me ei tahakski seda otsust vastu võtta, sest me tahaks ikkagi jääda eestlasteks ja Eesti eest esineda. Meile meeldib väga sinimustvalge ja, ja eesti hümn. Aga maad, kuhu treenima minna, vot selle võib-olla me tõesti tahaks ära muuta seepärast, et siin niikaua kui ei ole halle ja niikaua kui ei ole, jää, et on siin ikka Rask. Mitmed raadiokuulajad tunnevad huvi, kuidas Soomest äratuleku plaan teil sündis. Mis teid kodumaale tagasi tõid? Ei oskagi sellele küsimusele otse vastata. 2010. aastal olid Eestis Euroopa meistrivõistlused. Nende võistluste pea koordinaatoriks oli Margus Hernits ja just enne seda olid Soomes Euroopa meistrivõistlused, kuhu mind oli nagu kaasatud. Siis Markus rääkis muga ja küsis, et kas ma ei tahaks aidata. Mõtlesin Tallinnas, tore kõik, eks ole, ikkagi esimesed sellised suurvõistlused, et muidugi ja ega siis see ettevalmistusaeg ei ole viis 10 minutit. See on ikka aastane töö kõvasti. Ja mina alustasin siis augusti alguses oma panuse andmisega vabatahtliku organiseerimise ja selle kõigega ja need inimesed olid kõik hästi tublid. Oma kunagise kolleegi Karin Nurme taluga me neid inimesi kõiki ritta ajasime, kogu aeg siis selle töö käigus treeningud toimusid ju kaevama. Ma vaatasin, et Kerli oli minuga Soomes koos kogu aeg. Ta sõitis Karin Nurme talu juures ja Karin Nurme talle helistas mulle, et kas ma võtaksin suvelaagrisse meelõbura tema õpilasi ja nende õpilaste seas oli Kerli ja vaatasin hästi töökas tüdruk, hästi hea kehaga, tarkade silmadega. Ja siis Karin lõpetas treeneri töö ära, Nad kolisid Belgiasse. Ja siis Kerli isa lihtsalt võttis minuga ühendust ja ütles, kas ma ei tahaks, mõtlesin, tahan küll. Ja niimoodi siis meie koostöö algas, siis ta elas minu juures Soomes. Nüüd Euroopa meistrivõistluste ajal Tallinnas ma vaatasin, et et ta on ikka niisugune kodune laps ka ja talle ikka sobib siin kodus ja ja siis ma vaatasin, et iseendale kodus päris hea. Et ei olegi nii paha. No ja siis ma mõtlesin, et no et võiks ju proovida, teeks oma kooli, vaataks, kuidas hakkab minema, teeks oma klubi. Jaa, kivikene hakkas veerema, eks ole, veeres-veeres ja ja siis minu endised õpilased võtsid minuga ühendust ja et kas ma ei tahaks harrastajate gruppi endale võtta. Nüüd neid on juba 30, mil on pisikesed päkapikud tulnud. Neid on ka umbes 20, nii et kõik kasvab, et noh, kõik toimib. Mida te siis nende täiskasvanud harrastajatega? Meil on hästi lõbus, üks, kaks, kolm, üks, kaks kolm laipa ometigi, on samasugused nagu nagu kõik sportlased, Nad kuuletuvad, nad saavad aru, nad üritavad, kas tuleb välja või ei tule, ega see ei ole tähtis. Üritamine on kõige tähtsam ja soov midagi teha on kõige tähtsam. Need on ikka julges inimesed väga julged, julged ja nad on ikkagi hasartselt asjaga kaasas, ega nad ei tule niisama ja nad tulevad sõitma siis pärast tööd tulevad hommikuti enne tööd ka pärast tööd ja ka pühapäeva õhtul nende hulgas on kindlasti ka neid, kes pole väikesena uski alla saanudki, oins enamus on neid, kes on alles täiskasvanuna alustanud. Neid on enamus, kes teevad esimesi samme. Kas teie tütred on ka uisutajad olnud? Nad on mõlemad uisutanud ja, ja nad on päris andekad ja risti uisutanud. Aga nad ei, ei jõudnud kuigi kaugele. Ilmselt ikkagi seda uisutamist oli meie peres nii palju, et see lihtsalt ei läinud neile nagu peale. Millal teie abikaasa viimati uisud alla pani? Abikaasa pani uisud alla proua Paduri sünnipäeval ja siis need liuglesime käsikäes sellel pisikesel Kadrioru liuväljal koos teie käest küsitakse, mis on need, mille kohta te ütlete? Oh, ma olen nii vana, et mina seda küll enam ei tee või mina sinna küll enam ei lähe. Mina lähen igale poole ja mina ei jäta mitte midagi tegemata, sellepärast et kui keegi ütleb, kui vana sa oled, siis ma lihtsalt keeran oma vanuse teistpidi, siis ma olin jälle noor. Kas jää peal julgetega veel trikke teha või jääb seal julgusest puudu. Ja vot see on nüüd küll niuke küsimus, et ega ma ikka enam ei hüppa. Pirueti ma võin küll teha, aga oma keha on ikka nii kallis, et väga ei tahaks kukkuda. Need hüpped, Ma olen jätnud nüüd kavast välja. Millal te viimati tantsisite. Ma tantsisin paar aastat tagasi oma sünnipäeval oma isikliku mehega. Tema on kunagi olnud biotantsija. Kuidas võistlusgaasid ette valmistate, kas kõik algab muusikast? Kõik algab muusikast, kõigepealt on vaja koos sportlasega läbi käia, see muusikasportlane peab ise leidma mingi muusika, mida ta umbes tahaks, mis talle sobib, mida tema tahab. Räägime nagu Gerlist konkreetselt siis kuulame selle muusika koos läbi, siis mina muidugi võin soovitada talle, et võib-olla vot see nagu ei sobi. Võib-olla võtaks selle nii kaua, kuni need liigutused, mis on temalikud, sobivad sellesse muusikasse, nii et ta annab ise oma hinge sinna kaasa. Näiteks praegu tal on selline šõu number, Getteri Jaani Eurovisiooni laulu järgi sobib talle väga hästi. Aga tema lühikene kava on risti vastu täiesti niisugune klassikaline, nii et ilmselt tulevikus, kui ta natuke vanemaks saab, me peame vaatama, kuhu suunda ta ikkagi kaldub. Praegu on raske öelda, mis on rohkem temalik, siis hakkame otsima koreograafi, kes paneks kõik selle nagu elama, et sellest tuleks jutukene jääl. Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons tegelevad minu uisutajatega ja siis mul on Venemaalt olnud Igor lutikad. Ja nüüd tahaks tantsumaailmast leida. Me proovisime, Olga Kosmina ka ja meile väga meeldis. Niimoodi me otsime, niimoodi. Soovime. Jaa. Kuna Gerli on ikkagi pürgimas juba tipptasemega sportlase nimetuseni siis vaja oleks juba, et meid ümbritsev tiim kus oleks siis nii koreograafid, psühholoogid, samuti keegi arstidest tiim, kes töötaks kogu aeg. Nii nagu ühel tippsportlasel peab olema. Räägime kostüümides ka, kuidas need sünnivad. Kõigepealt sünnib muusika, siis sünnib kava, siis sa vaatad, milline see kava välja näeb. Ja milline võiks nüüd olla see kleit. Meil on hästi tore õmbleja aasta Ta oskab soovitada, ta oskab teha, meie pakume talle välja oma mõtteid ja tema paneb need mõtted siis kõik paberile. Ja siis sellest paberist hakkab kujunema lip-lapi peale. Kleit ja tõesti, kleidid on kõik olnud ääretult ilusad värv on väga tähtis, millised värvid Gerlile kõige paremini sobivad. Kõik värvid sobivad aga tema vabasõidukleit, mis on selline õrnroosa minu meelest, see on lihtsalt super iluuisutajad, seal tuleb väga palju tundeid ja emotsioone mängu panna. Nii et nad peavad olema ka head näitlejad. Uisutamine on väga emotsionaalne ala, sa pead olema näitleja, sa pead olema väga musikaalne. Ja mis on kõige tähtsam, on see, et Sa pead oskama ja sa pead tahtma selle musikaalsuse oma hingest välja tuua. Et sa suudad mitte olla ainult tehniliselt tugev vait ja see emotsionaalne külg, et sa suudaks selle muusikaga koos oma hinge anda täielikult nagu Sulevalt koos sellele kogu oma kavale ja see ei ole lihtne. Miks teie oma alaks just üksiksõidu valisite? Miks mitte paarissõidu või jäätantsu? Jäätants on väga spetsiifiline, see on ikkagi iluuisutamises nagu eriala. Ja selleks peab sul olema ikkagi tantsija taust, see ei ole kerge. Aga mis puudutab paarissõitu, seal meil oli paarissõidupaar, oli Ülo Sarapu ja vee ja hiljem tuli neid paare veel juurde ja Kristiina Kross, Ardo Reiniks, Eda Zahharova neid paare oli. Aga ilmselt siis proua Paduri ei suunanud mind kuhugi mujale kui ainult üksiksõitu ja, ja see jäi, mulle väga meeldib. Seepärast paarissõidus põrkad kokku juba nagu kahe sportlasega, kellel siis on kas varajane murdeiga või siis keskeakriis või hiline murdeiga või sujuvalt kogu aeg murdeiga, kogu aeg on probleemid, kogu aeg on probleemid, eks ole, ja neid on kaks. Aga kui sul on üks sportlane, siis, siis neid probleeme on üks, eks ole. Mul oli õpilane Johanna Allik ja tema otsustas üksiksõidu lõpetada. Tal tekkis probleem jalaga. Nüüd ta Ameerikast leidis omale partneri Nad tulevad ka Eesti meistrivõistlustele ja nüüd nädalavahetusel med just võistlesid Budapestis jäätantsu võistlustel ja esimese sellise suurvõistluse kohta neil läheb päris hästi. Nii et üksiksõitjad võivad vabalt minna jäätantsu. Aga nad peavad muidugi ikkagi olema üle keskmise tasemega üksiksõitja, et nad saaksid siis jäätantsu ikkagi juba kõrgemal tasemel. Nii et mul on Johanna pärast väga hea meel. Eesti meistrivõistlused on ukse ees. Kas närvi eriti juba ei närveeri? Kerli on ikka teinud tublisti, töötan täiesti valmis nendeks võistlusteks. Glebova on siis üks teie konkurentidest. Ma arvan, et et meie põhieesmärk ei ole lihtsalt konkreetselt võita kleebaat. Seepärast, et meie põhieesmärgid on ikkagi seotud Sotši olümpia, aga see on nagu meie põhieesmärk ja töö selles suunas käib. Ja meil on kõik teinud kõik paigas. Meil on kõik paigas. Tiiu, te elasite 20 aastat Soomes. Millest te selle aja jooksul ilma jäite, mida te kahetsete? Ma ei kahetse nagu midagi, sellepärast et kui ma kahetseks, siis järelikult ma oleks milleski ebaõnnestunud. Ma olen väga tänulik selle 20 aasta eest, sest see oli ääretult arendav. Mõtlen sellelegi, et kui palju see 20 aastat tõi minu ellu uusi huvitavaid inimesi. Eesti iseseisvumise algaastatel viis laevasõit kokku mind Heidy Tammega. Ääretult positiivne ja tore inimene, kellega tänapäevani oleme sõbrannad ja kuidas me siis seal enne laevast väljasaamist kahekesti, rind ees, üritasime siis tõestada, et eestlased on parem kui see oli ääretult tore. Ja Eesti on ju niivõrd atraktiivne inimene, et vot selliste uute tutvuste ja uute inimestega kokkusaamine minu meelest see on rikkusse, on õnn. Ma ei kahetse tõesti mitte midagi, sest ma ei ole millestki ilma jäänud. Ma tänan teid selle pika jutuajamise eest. Palun öelge üks number ühest viieni. Ma kasutasin saates ju ka kuulajate küsimusi. Nii et üks kuule saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Kolm. Persona saate külaline oli iluuisutamistreener Tiiu Valgemäe. Persona saate auhinna saab Veronika kruut. Kes küsis Tiiu valgemäelt, kuidas temast Valgevene sportlane sai. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.