Tere Rootsi esimene keeleseadus, mis on pisut üle kahe aasta vana, on kõneks tänases saates seaduse sünd ja see, mida seadus sätestab. Ja proovime vaadata ka võrdlevalt rootsi keeleseadust ja eesti keeleseadust. Uppsala ülikooli soome-ugri keelte professor Raimo Raag, tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu esimene küsimus on. Tegelikult tahab tulla korraga mitu küsimust, aga esimene küsimus on, kas vajadus keeleseaduse järele tekkis Rootsis tõesti alles 21. sajandil? No ameti Rutsi ametivõimude silmis jah ja tegelikult selle keeleseaduse taust on, on pisut pikem muidugi sai alguse sellest, et Rootsis hakati nõudma vähemusrahvustele seaduslikku alust. Rootsi ratifitseeris nagu vähemusrahvuste harta ja selle ratifitseerimisega sellele dokumendile allakirjutamisega siis kohustuti ajaloolisi vähemusi austama. Ja selle tulemusena töötati välja seaduseelnõus oli juba 1990.-te aastate lõpus eelnõu, mis andis ametliku vähemuskeele staatuse viiele keelele soome keelele. Mine keelele Amy keelele hitishile ja mustlaskeelele ruumi keelele. Aga siis tekkis, siis oli Rootsis äkki, kui see seadus oli vastu võetud ja need vähemused olid tunnustatud vähemus rahvusteks ametlikult siis tekkis kummaline olukord, kus olid Rootsis olid, olid ametlikud vähemuskeeled ja neil oli seaduslik staatus, aga riigikeelt ei olnud mitte kuskil, Rootsi seadustesse ei olnud välja kirjutatud, et rootsi keel on rootsi riigikeel. Nii et sealt tekkis kohe vajadus seda viga parandada. Keeleseadusega põhiseadust ei tahetud muutma hakata, see oleks natuke liiga keeruline olnud. Sest Rootsi on selline riik, kus ei ole mitte üks põhiseadus, neid on neli. Ja siis käsitlevad erinevaid valdkondi täpselt täpselt ja nad on erinevad aegadel vanim neist 18. sajandil tegelikult vastu võetud ja no muidugi ajakohastatud ja veidi muudetud, aga noh, niisugust suurt operatsioon ei tahetud teha, et kohe oma põhi-põhiseadusesse uut Utsatudki juurde kirjutada ainult sellepärast. Ja siin asja juurde kuulub muidugi ka see, et Rootsi ametivõimudele rootslased vist üldse seda keele küsimust väga tähtsaks ei pea. Üks põhjus on ilmselt võib-olla, ma ei tea põhjust tegelikult, aga üks põhjus võiks olla, et Rootsi suhteliselt homogeenne olnud on olnud tõesti ajaloolised vähemused, soomlased ja saamid eelkõige ja siis mõned teised vähemad vähemusrahvused. Aga nad on kuidagi märkamatult nagu kadunud rootslaste sekka, ära hirmu oma keele pärast, rootslased pole pidanud tundma, ehk täpselt niimoodi võib seda tõesti väljendada. Täpselt nii. Ja Rootsi pole väga ammu sõdinud ja sõda tegelikult kogenud, nii et tõsist konflikti Nii et siis võeti vastu keeleseadus, mis sätestab jälle Rootsi eripära. Taheti millegipärast vältida ja ametlikult ei ole põhjendatud, miks taheti vältida nimetust riigikeel. Nii et ametlikult on rootsi keel praegu Rootsi peakeel. Ja siis on viis ametlikult tunnustatud vähemuskeelt ja siis on kolmas kategooria muud sisserändajad, hilisad, neid ei nimetata enam vähemusteks, vaid nad on, neid nimetatakse immigrantide, eks nii-öelda. Ja nende hulka kuulub siis ka eesti keel. Rootsi eestlaste liit või õigemini Rootsi eestlaste liidu keelekomisjoni kaudu. Üritasime eesti keelele saada ametliku vähemuskeele staatust ja seda põhjendusega, et eestlasi on Rootsis elanud tegelikult juba seitsmeteistkümnendast sajandist, ratas alates sellest ajast muidugi, rääkimata sellest, et Eesti alad tol ajal kuulusid Rootsile seitsmeteistkümnendal sajandil, Rootsi ajal. Aga pärast sõda, Põhjasõja ajal oli esimene suurem eestlaste väljaränne Rootsi põgenemine üle Läänemere Rootsi ja hiljemgi 18. sajandil pidevalt voolast rahvast eesti aladelt Rootsi. Nii et veel 19. sajandil, eks sellises väikeses asulas, nagu seda on Kathamas viigi alevik Gotlandi saarel seal kõneldi, oli eesti keel veel kõnekeeleks 19. sajandi keskpaiku. Põgenikke tuli nii nii palju juurde pagejaid nagu ajaloolased neid nimetavad, kes, kes asusid sinna elama. Eestlased olevat selles alevikus moodustanud nii umbes täpset arvu ei tea aga umbes kümnendiku elanikkonnast. See oleks pidanud andma alust saada vähemuskeele staatus, kui nii kaua on elatud juba emal ja täpselt see ajalooline, see ajalooline taust on, on väga oluline või oli väga oluline, määrati neid neid või otsite neid vähemuskeeli, kellele anda vähemuskeele staatust. Siin tekkis see veidi naljakas olukord ka või noh, naljakas ta ei ole, aga võib vastus küsimusele, kuidas tekib keel. Nimelt oli juttu siis soomlastest Rootsis ja soomlasi on tulnud ju Rootsi elama juba ammustest aegadest on üks väga-väga suur Soome sisserännulaine oli, oli 16. sajandi lõpus põhiliselt Kesk-Rootsis, aga piirialadel, kui Soome läks Venemaale pärast aminorahu 1809, siis jäid ühed soomekeelsed Rootsi poole Tornio jõge Põhja-Rootsis ja nendele nende keelekujule. Nad on loonud oma ütleme, standardkeele või kirjakeele ja sellele, seda nüüd tunnistati eraldi või tunnustati eraldi keelena eraldi vähemuskeelena mehe keelema. Äkki selle rootsi seadusega vähemusseadusega sündis uus keelt, kusjuures kui me võrdleme nende amet nende viie ametliku vähemuskeele ajaloolist põhjendatust siis Hydisi puhul on tegelikult, kui me võrdleme eesti keelega ja eesti sisserändega Rootsis Rootsi, Eesti eestlaste olemasolu Rootsis ka siis siis eestlaste oma pidev Hidis oma on katkenud. Ta on olemas olnud küll väga ammu, aga siis on jälle katkenud vähemalt meie teada ja siis uuesti, aga seal on muud, ma arvan, muud põhjendused gaamiks. Ehk siis eesti keelt eesti keelele ei antud seda staatust. Minister vastas väga lühidalt, puudub poliitiline tahe. Ja sellega ei olegi midagi pihta hakata ja sellega ei ole midagi, pihta hakkad, tegelikult on niimoodi me saime teada, meie tähendab siinses Rootsi eestlaste liidu keelekomisjoni Saimel veidi hilja teada, et oli ettevalmistamisel seadusemuudatus, näeb vähemusrahvuste seadusemuudatus. Ja me oleksime veidi varem tulnud, siis meil oleks meie oleksid meie võimalused olnud muu hulga suuremad, tegelikult on nii, et see taotlus sai, ma aimasin seda tegelikult juba siis, kui ma seda ette valmistasin ja tegin. Aga see on nii, et, aga ma leidsin, et see peaks siiski olema eestlaste tahteavaldus, Rootsi eestlaste tahteavaldus näidata, et on sellepärast, et Rootsi on nüüd ju kohustunud oma ajaloolisi vähemusi austama. Ja ajaloolised faktid, neid ei saa muuta, need on nagu nad on. Eestlased homme olnud Rootsis elanud Rootsis nii kaua. Et tegelikult peaks tunnistama Aga millest me siis ilma oleme jäänud, et mida need vähemuskeelte õigused Rootsis tähendavad, mida nad sisaldavad? Eelkõige seda, et eesti keelt ei saa enam ignoreerida Rootsi koolides näiteks koolisüsteemis Rootsis on ka vähemus, ametlikele vähemuskeeltele on seaduses garanteeritud kooliõpetus. Immigrantide keelte puhul on ka nõue, aga see on hulga nõrgem ja see on avalikes saladus Rootsis, et et paljud Rootsi kommuunid ehk vallad ignoreerivad seda väita, et ei leita pädevaid õpetajaid piisavalt õpetajaid on vähe, küll see on, see on tõsi, aga aga need rootsi kummuunid ei pinguta eriti õpetaja otsimisega. Kui eesti keelel oleks vähemuskeele staatus, siis on juba seal juba natukese, ka siis võime viidata otsest seaduse paragrahvile ja nõuda eesti keele õpetust. Praegu Rootsis kõik eesti lapsed ei saa eesti keelt õppida kaugeltki mitte. Kaugeltki mitte. Ja siis ma loodan, et ei jäta jonni ajada seda asja edasi. Ei, muidugi ei Me valmistame uut, nüüd on uus minister. Nüüd proovime uuesti. Aga kas seal mingi aeg, mille jooksul saab uuesti proovida? Ametlikku aega ei ole, me lihtsalt teeme ma nii-öelda. Esitan ministrile esildise ja lähen talle isiklikult temaga vestlema koos keelekomisjoni esinaise silla söödiga kahekesi. Kas on ministri pädevuses otsustada? Minister tõstvalt tõstatab asja sel juhul. Aga me peame hoolega enne omavahel kokku rääkima ja natukese seda ette valmistama, et me oleme kõikideks vastuargument, oldaks valmistatud. Tuleme rootsi keele juurde tagasi. Et rootsi keel ei ole mitte riigikeel ametlikult, vaid peakeel. Missugused õigused või kohustused on rootsi keelele kui peakeeled, siis, See tähendab praktiline, praktiline, peaaegu mitte midagi, see seadus on kaunis, mõtlen kui ma tohin niimoodi hambutu. Ta sätestab rootsi keele peakeelena, mis tähendab seda, et ta on ikkagi ametlikus amet kondades kasutusel. Aga näiteks seda teaduskeelt ei puuduta üldse. Väitekirjad võivad olla ükskõik mis keeles oli jutt töötu ja seda arutleti siis, kui sa seadus seda ei teadvustata. Valmistati, et kas hakata nõudma näiteks, et kõikidel võõrkeelsetel väitekirjadel kaitsvatel doktoriväitekirja, tal peab olema rootsikeelne kokkuvõte võõrkeeles kirjutatud või mitte, aga, aga sellest loobuti. Nii et ma olen. Kõige murettekitavam olu rootsi keele tegelikult just teaduse vallas, kuna seal on valdkondi meditsiinitehnikateadused, kus aastast 1960 pole kaitstud Ühtegi rootsikeelset, vaid tegi ta kõik on kirjutatud inglise keeles. Aga, aga nii, et, aga teadus on omaette maailm ja kui ikka teha tahta teha niukseid rahvusvahelisel tasemel teadustööd, siis peab muidugi kirjutama inglise keeles või vastava teadusharu põhikeeles või, või kõige tähtsamas keelas ma pean näiteks silmas mõnedes keeleteaduse valdkondades on saksa keel veel väga tugev või prantsuse keel ja nii edasi muudes valdkond siis on muidugi kõik need äriasjandus, mis samuti kipub ju väga rahvusvahelistuma. Kus on ettevõtteid, kus ka Rootsis, kus kasutatakse töökeelena Igapäevase suhtluskeelena, inglise keelt. Aga seda ka mitte, see seadus ei reguleeri sedagi mitte. Kas seda ei reguleeri ka eesti keeleseadus ka meil on ju asutusi, kus, kus töö käib teises keeles meil veel kas inglise keeles või vene keeles. Jah, ja see, võib-olla peab see nii olema. Ma muidugi põhiline on ju see, et tegelikult keeleseadus peaks kaitsma kodaniku või kodanikku, kes tahab oma emakeelt kõnelda ja võib-olla see rahvusvaheline, ütleme, täri asjandus või teaduse tegemine siis mingis muus keeles, noh, sinna ei ole, pole parata, see on nii. Ja seda võib-olla tuleks ka jätkata. Häda on muidugi tuleb muidugi siis, kui seda tehakse mingisuguses Petšiniseeritud võõrkeeles võõrkeeles, mis ei ole päris tasemel. Ta ei ole emakeelne võõrusele, võõrkeelekõneleja ei kiidaks seda keelt heaks. Selle näitajad on ju palju ka. See on omaette probleem muidugi. Näiteks no kui on kuuldud telekast näiteks inimesi kõnelemas, on väga kehva inglise keelt aga tingimata inglise keelt. Inglane ei kiidaks seda mingil juhul heaks, kui, kui ja kui Hadki head keele head keelekasutust. Ja sealt tekib ju siis järgmine küsimus, et kas lihtsalt selline puudulik võõrkeele oskus kuidagimoodi pärsib tegevust tekivad valearusaamad või valestimõistmised? Sadama mõtles. Teie artiklist lugesin välja ühe sellise lauset, rootsi keel peaks olema ametlik keel ka rahvusvahelises suhtluses. Kui rootslane suhtleb rahvusvahelisel tasemel soovitatakse kasutada rootsi keelt ja tõlget. Kas see, kas see toimib ka? See peaks toimima nüüd, see säte oli suunatud nende rootsi, mõnede poliitikute vastu, kes Brüsselis esinesid just nimelt taga kehva enda arvates hea inglise keelega. Peab ütlema, et seda ei väidan mina, vaid ma praegu tsiteerin inglise kolleege, inglise keele spetsialiste inglasi. Et rootslane suudab väga hästi suhelda nii-öelda argitasandil inglise keeles. Aga kui ta kõneleb erialast spetsialiseeritud keelt, siis ei jätku väljendusoskusest, siis jääb sellest vajaka. Nii et see sate oli suunatud otsa nende poliitikute vastu, kes uljalt läksid inglise keelt kõnelema Brüsselis nendega, kes seda keelt paremini oskavad. Kui palju on Rootsis riigil õigus kontrollida pea keele kasutamist ja kui palju on tal õigus karistada kui riigikeelt peakeelt ei kasutata? Mitte mingisuguseid võimalusi, kelle keeleseaduse ja ma ei mingeid sanktsioone, ei ole. Selle üle arutleti, et kas peaks, aga see heideti üsna varakult kõrvale, nii et mõtlen, seadus on tegelikult tahteavalduse kaunis hambutu. Aga noh, nüüd on vähemalt olemas. Eesti keeleseadus ja rootsi keeleseadus, kas need olukorrad on nii palju erinevad, et kas on võimalik üldse võrrelda neid kahte seadust? Ma leian, et ei ole, olukorrad on täiesti erinevad, Rootsi on ka kogenud suurt sisserännet pärast teist maailmasõda. Aga see ei ole sugugi mitte võrreldav Eesti olukorraga. Siin sisseränne oli ikkagi võimsam, hulga võimsam. Ja kuidagi no sisserändaja kipub sinna rändama või elama asuma, kus on suurtesse linnadesse, see on ikka suurte linnade probleem. Eesti puhul ju tegelikult samuti. Helmes vist eriti vene keelt ei kuule, aga tööstuslinnades nagu nagu Narva või Kohtla-Järve ja Tallinn on olukord hoopis teine. Niisamuti Rootsis, Stockholm on jälle väga rahvusvaheline, nii et seal võib väga paljusid keeli kuulata, samuti maailmas ja Jöteboris, kolmas kõige suuremas linnas Uppsalas, kui, kui ülikoolilinnas ülikool tõmbab ka üliõpilane, aga see on veidi teistmoodi sisseränne muidugi ajutise. Kas Rootsis võib tulla ette olukord, kus näiteks rootsi laps ei saa kuskil rootsi keelega hakkama see tähendab, et tema, tema rootsikeelset kõnet ei mõisteta? Praktiliselt mitte, ma ei usu seda isegi mitte sellises kuulsas Stockholmi eeslinnas nagu Rinkeby, kus. On väga vähe, sinke püüan aga huvitav seal näide selle kohta, kuna see seal ei ole mitte üks domineeriv keel. Seal on tekkinud mingisugune pidžin mingi segakeel, mis ei ole kellelegi emakeel, aga mille, mis sisaldab element mitmest keelest ja mida kõik asjaosalised siiski mõistavad. Sõnastus on, äratas Rootsis Rootsis üsna palju tähelepanu, kui, kui, kui üks Stockholmi ülikooli keeleteadlane sellega välja tuli, üks, 15 või 20 aastat tagasi. Ja seal on tugevasti rootsi elemente ka sees, nii et need kõneldi Rinkeby rootsi keelest kui eraldi variandist mis oli tõesti seal oli Kreekat, seal oli Itaaliat, seal oli Araabiat, Türgit igasuguseid keeli. Ja siis ongi niimoodi, et tegelikult ju Rootsil oma rootsi keele pärast nagu seadust, karmi seadust ei olegi vaja. Et ongi rohkem need teised vähemuskeeled, millega tuleb tegeleda või kuidas on. Jah, tundub küll jah, mõni rootsi keeleteadlane, keele keelepoliitikategija on kõnelenud sellest, et näiteks tegelikult ei ole mitte järgmine ametlik vähemuskeel eesti keel, vaid et pigem siis juba araabia keel. Ja seda juba arvude tõttu ta teest. Digikeelseid inimesi on Rootsis siiski suhteliselt vähe, me täpselt ei tea, seegi näitab Rootsi ametivõimude suhtumist. Et ei ole korralikku keele statistikat. Me ei saa öelda, kui palju on inimesi Rootsis, kes peavad eesti keelt või soome keelt või, või ükskõik mis keelt oma emakeeleks. Aga araablasi on, on, on teada, et araablasi on tulnud Rootsi elama araabiakeelseid inimesi kuskil 50000. See on üllatab eestlaste arvu juba kaks või kolm korda. Aga Rootsi riik on kohustunud, on võtnud endale kohustuse, et kõik, kes tulevad, peavad saama võimaluse rootsi keelt. Aitäh, ja noh, see on see soe külla. Ja kõik on kohustatud õppima sedapidi ka Kui sa tööle tahad minna Rootsi ametiasutuses rootsi keelt ei oska, siis sa seda töökohta ei saa. Hiljuti oli Eesti meedias ka huvitav uudis Põhja-Rootsist, kus Sorsele kommuun on teinud reklaami Venemaal et meelitada Rootsi tööjõudu ja nad on saanud juba 900 taotlust venelastelt, kes soovivad Rootsi elama asuda, elama ja tööle asuda. See sisaldab siis endas esimese tingimusena, et tuleb ära õppida rootsi keel. Põhja-Rootsi on väga hõredalt asustatud, nii et nad tõesti vajavad tahavad inimesi, et tuleks inimene, koliks sinna, asuks sinna tööle, sest meil on vastupidi, põhja, Rootsist rännatakse lõuna poole. Umbes üks kümnendik Rootsi elanikkonnast elab maa-alal, mis on Rootsi pindalast kaks kolmandikku ja aga ma tean, näiteks, kui vahepeal kutsuti arste Rootsi töötama ja nendele tehti päris karmid keele kursused, mis on täiesti arusaadav, sest kuidas on võimalik suhelda arstiga, kes ei oska, kui, kui vanainimene näiteks tuleb arsti juurde kaebama oma hädasid ja kuulab võib-olla ka veidi halvasti, kuidas ta siis hakkama saab, eks ole, nii et need on täitsa arusaadav, et seal seal peavad nõudmised olema eriti karmid. Aga muus osas, nagu on see asi kuidagi sujunud, väga märkamatult sisserändajatele andnud rootsi keele kursused ja, ja ma arvan, et suurem jagu võtavad neist osa, sellega on ju Rootsist tulnud uus probleem, mida varem ei olnud. Seda juba seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel, nimelt et tulid ka sellised inimesed, kes, kes ei osanud ei kirjutada ega, ega lugeda. Olid kirjaoskamatud ja see probleem oli rootslastel, rootslastel uus vana probleeme, aga no sellega kuidagimoodi hakkama saadud, aga noh, see keeleküsimus ei ole kahjuks see, mida, mida väga avalikult arutatakse. See on rootsimood, natuke mitte ame avalikult asjadest rääkida pea liiva alla natukese jaanalinnu jaanalinnu. Kuidas öelda, põhimõte? Ka Eesti idapiirilt idapoolsetel aladel on teada, et tulevad vene arstid tänapäeval val ja soovivad tööd, sest eesti omad lähevad eest ära, nii nagu Rootsis, kes siis, et nemad õpivad ka kuuldavasti väga kiiresti eesti keele ära, sest nad on sellest huvitatud siia tööle tulemise eest, aga, aga mida siis, kui Rootsi poolt vaadata, kas on võimalik mingi nõuanne anda, kas panna eesti keelt rääkima need inimesed, kes on siin elanud 20 30 40 aastat mis tegelikult on ju nende endi huvides ka, sest neil oleks siis Eestimaal suuremad võimalused. Muidugi on, ega keelt ei õpi ära, kui ei ole motivatsiooni. Sa motivatsioon peab olema väga tugev. Kui motivatsioon on olemas, siis ei loe, see keeled võivad olla väga erinevad ja, ja tõesti rasked. Nii et see oleks nagu motivatsiooni peab tekitama ühtpidi või teistpidi, muidu ei teha, see on juba, see on, see ei ole keeleteadlase teha seal kellegi teise luua. Kas rootsi keeleinimesed ütlen, küsin niimoodi, kas rootsi keeleinimesed ja ka avalikkus tegelevad ka rootsi keelega kui normikeelega, kas rootslane peab oluliseks, et ta räägiks selgest korrektset puhast rootsi keelt? Ma oleks peaaegu öelnud puhast eesti keelt et eestlastele on see olnud väga oluline, ilmselt okupatsiooni tõttu olulisem kui muidu, aga kas rootslased ka tegelevad sellega? Kõigepealt pean ma ütlema seda, et Rootsi on natukese naljakas keelepoliitika ja keele normeerimise seisukohast natukese naljakas riik. Sellepärast et ametlikke keelenorme on mitte üks, vaid kaks kaks ja nii-öelda kaks normivad asutust ja see, kumma variandi sa valid, see on su enda asi. Paljude ei ole sellest üldse teadlikudki, ei mõtle sellele ja see on jälle see, et keeleküsimus ei ole eriti terav, Rootsis seda arutavad põhiliselt keeleteadlased ise. Rootsi keelenorm on kaks või normivat asutust, on kaks, on Rootsi Akadeemia see, mis on kuulus. Kuna ma ju neid Nobeli preemiaid jagab ja juba asutamise aegu 18. sajandi lõpus prantsuse akadeemia eeskujul siis oli Rootsi Akadeemia üks peamisi ülesandeid, oli, oli hoolitseda ilusa kõlava Rootsi keele eest. Ja see on jäänud nii, et ja nad ja akadeemia omaette keele keeleosakond annab välja sõnaraamatut, ütleme õigekeelsuse sõnaraamatut, mis on muidugi soovituslik, aga mida paljud peavad keelepiibliks ja selle kõrval kõrvale tekkis, akadeemia on niisiis väga vana, ta ju loodi 1796. aastal, sest ma võin aastaarvus eksida. Aga selle kõrvale loodi 1945 Rootsi keelenõukogu. Ja see hakkas samuti keelt normeerima ja see oli lähem konservad tiim, nagu akadeemia akadeemia oli, pidas nagu traditsioonist väga-väga kinni ja ja ei rutanud kõnekeelseid jooni ka siis, kui nad olid üsnagi juurdunud tegelikult laialt levinud neid heaks kiitma, ega neid sõnaraamatus lubama. See keelenõukogul ju hoopis teistmoodi ju ja püüdis nagu, nagu ajaga kaasas käia. Et põhimõtteliselt on kaks normeerivat asutust nüüd viimastel aastatel on nagu need kaks asutust veidi hakanud teisele lähemale ja omavahel kokku rääkima, ühisprojekte tegema. Mõned sõnaraamatud ongi, noh, nagu ühisprojekti tagaakadeemia ikka, umbes iga 10 aasta tagant tuleb uus uus sõnaraamat ja jälle siis tekib muidugi ka ajakirjanduses võrreldakse eelmisega ja kas ja tekib kohe küsimus, kas on nüüd veidi jälle liberaalsem see nad liberaalsemad tuuled sealtpoolt või mitte? Rootsi keele pärast suurt muret ei ole. Rootslastel tundub, et ei ole. Keelesaade. Rootsi keelesituatsioonist keelepoliitikast keeleseadusest, siis mõtlemisainet eesti keele kasutajale, keele inimesele ja keelepoliitikule ka. Aitäh. Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag. Saate toimetaja Piret Kriivan. Saate kodu on aadressil vikerraadiopunkt ee kaldkriips. Keelesaade.