Kell sai kuus Eesti raadio, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 19.-st augustist, stuudios on Vallo kelmsaar. Naiskodukaitse tähistas kaheksakümnendatel taasta päeva oma kõrgeima autasu liiliaristi. Esimese klassi teenetemärgiga tunnustasid kodukaitsjad Ingrid Rüütli tegevust. Pärnus toimunud heategevusliku jalgpallivõistlusega koguti ja lasteaia korrastamiseks Tartus lõpes Emajõe festival. Edaspidi tahavad korraldajad muuta festivali rahvusvaheliseks, sest mööda Emajõge pääseb Peipsile ja sealt edasi ka Venemaale. Kaks opositsiooniparteid teatasid küberrünnakutest oma kodulehekülgedele. Mõlemad erakonnad seostavad rünnakut detsembris kavas olevate parlamendivalimiste lähenemisega. Kasahstani erakorralised valimised ei olnud vabad ja läbipaistvad, leidsid Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejad. Esialgsete tulemuste põhjal pääseb parlamenti vaid praegune võimupartei. USA rannikule. Läheneva orkaani torni tõttu alustas kosmosesüstik Endeavor tagasiteed Maale. Päev varem, kui algul oli kavandatud ja ilmast. Öösel on Eestis sooja kuus kuni 13 kraadi. Vihma pole oodata. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur 19 kuni 24 kraadini. Homme õhtupoolikul võib Kagu-Eestis kohati hoovihma sadada. Naiskodukaitsjad tähistasid täna jõhvis organisatsiooni kaheksakümnendat aastapäeva. 1927. aastal asutatud organisatsioon ühendab naisi, kes soovivad vabatahtlikult osaleda Eesti riigikaitses ja arengus, jätkab Ago Gaškov. Pidulikul jumalateenistusel jõhvi kirikus õnnistati ja naelutati nelja naiskodukaitsepiirkonna lipud. Väljendavuseni kõike väärtuslikku, mida naiskodukaitse Viru piirkonna liikmed tahavad ületada, tähendab, see oli neid nüüd ja tuleval aastal aegade. Et saada jõudu oma võitlustes püüdlustes ning teenida julgelt issandat ja oma koduma selleks peesse, mis seda lippu jumal, isa ja poja ja püha vaimu. Nende sõnadega õnnistas Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter kaldur täna naiskodukaitse Alutaguse, Järva, Jõgevamaa ja Viru maleva lippu. Naiskodukaitse esinaine Airi Neve. Naiskodukaitse on nüüd saanud 80 aastaseks. Tõenäoliselt on 80 aasta jooksul tõsi küll, umbes 50 aastaseks, aga tema roll ühiskonnas oluliselt muutunud, siis on tänapäeval naiskodukaitse. Ühiskond on muutunud ja võib-olla need väärtused on pisut muutunud, aga peamised külgetõmbavad kokku tõmbavad jõud, mis meie organisatsioonis on ja mis meie liikmelisi organisatsiooni toob, et ma arvan, et need on ikkagi samad see soov altuistlikult omakasupüüdmatult ühiskonnale oma panuse anda ja oma riiki võimaliku ohu korral kaitsta ja olla parem kodanikele läbi olla teadlikum kodanik saad hakkama iseendaga ja aidata oma ligimest, kui ollakse satutud probleemi ette. Kui naiskodukaitse on kaitseliidu eriorganisatsioon ja põhimõtteliselt järgime kõiki neid samu põhimõtteid, mis on kaitseliidul ja ka meie oleme riigikaitseorganisatsioon, on kaitseliidu eriorganisatsioonid. Et meie käitumisreeglid vastavad nendele nõuetele ja samamoodi meie ülesanded on seotud riigikaitsega ja ka sõjaülesannetega. Täna te annate oma aastapäeva aktusel oma juubeliaktusel üle ka liiliaristi esimese klassi teenetemärgi ja selle saab proua Ingrid Rüütel. Proua Ingrid Rüütel on meie auliige juba siis viis aastat auliikmena on Roorüütel naiskodukaitseringkondade ja keskjuhatuse arvates väga olulise panuse andnud meie organisatsiooni, et ta on alati olnud valmis osalema meie üritustel, on tutvustanud meie organisatsiooni ja on alati au ja rõõmuga oma liikmesolekut rõhutanud kõikjal ja ma arvan, et see on tema positsiooniga inimese puhul täiesti piisav põhjus selleks, et just nimelt teise inimesena siis meie organisatsiooni kõrgeim autasu saada. Esimese Liirilist esimese klassi sai proua Dagmar Mattiisen, kes on meie organisatsiooni pikaaegne esinaine. Venemaa liberaaldemokraatlik parteierakond Jabloko teatasid küberrünnakutest oma erakonna võrgulehtedele. Liberaaldemokraatliku partei kodulehe külastajad võisid seal hommikul näha vaid kreeka tähte Oomega meenutavat pilti ja venekeelset roppust, märkis erakond oma pressiteates. Jabloko esindaja teatas, et partei kodulehekülje külastamisel levis kasutajate arvutitesse viirus. Mõlema erakonna read seostavad küberrünnakuid lähenevate parlamendivalimistega Venemaal. Kasahstani parlamendivalimised ei vastanud rahvusvahelistele standarditele läbipaistvuse puudumise tõttu häälte lugemisel ja liiga kõrge valimiskünnise leidsid Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooniga vaatlejad. Samas lisasid nad, et seekordsed valimised olid siiski samm edasi, kui mitte arvestada raportis esitatud muresid, viisid valimised Kasahstani edasi arenemisel demokraatliku riigi suunas, märkis OSCE vaatlejate koordinaator oma avalduses. SRÜ riikide vaatlejad kinnitasid aga, et Kasahstani erakorralised parlamendivalimised olid vabad ja läbipaistvad. SRÜ vaatlejate juhi sõnul ei olnud puudujäägid massilised avaldanud olulist mõju valijate vabada avaldamisele. Puudusena tõi ta esile näiteks valimisjaoskondade ustel korraldatud küsitlusi, mida mõnel pool viisid läbi tudengid ja õpilased. Keskvalimiskomisjoni esialgsete andmete põhjal oli valimiste ülekaalukas võitja president Nursultan Nazarbajevi partei, mida toetas üle 88 protsendi valijatest. Ükski opositsioonierakond seitsmeprotsendilist valimiskünnist ei ületa. Kasahstani opositsioon teatas, et ei tunnista valimisteks tulemusi ja kavatseb nõuda häälte ülelugemist, sest valimistel tulemus ei vasta tegelikule ühiskondlik-poliitilisele olukorrale riigis. OSCE atlejatena on Kasahstanis kohal ka riigikogu esindusdelegatsiooni juht Paul-Eerik Rummo, ütles Tõnu Karjatse. Seda, et Kasahstani valimistel jäi talle üht-teist silma. Seekord iseloomustab need valimisigal juhul see, et need kohad, kus meie oleme oma väikese meeskonnaga liikunud on olnud tõepoolest väga rahulikud ja võiks isegi öelda natukese nagu uimased, nõnda sellise tsentraalselt juhitud poliitiline süsteem, mis siin on rahvast, käib täiesti rahul olevat. Sellest annab märku see, et selline üldine rahulikus valitsused igal pool ja mingeid ekstsesse ei ole märgata. Aga teiselt poolt iseloomustab neid vasinisse võrreldes eelmistega, nagu kuulsime vägagi suure hulga välisvaatleja olemasolu, kuna Kasahstanis on teatavasti väga suured rahvusvahelised ambitsioonid nii nii siinses regioonis kui ka globaalselt. Kuuldavasti ühelt varasemalt masinast veel ei ole siin olnud nii palju välisvaatlejaid, oleks kõik suured organisatsioonid massiliselt esindatud ja samuti siis ka veel. Kui palju on teil olnud kohtumisi näiteks opositsiooni esindajatega? Neutraalseks valikkuse sotsiaalses korras ja peab ütlema, et opositsioon jätab suhteliselt nõrga mulje on siin mõned analüütikud koguni ennustanud, et vaatamata sellele, et need valimised toimuvad nüüd uuendatud valimisseaduse alusel, kus kõigil erakondadel on olnud rohkem võimalusi oma seisukohti tutvustada avalikkusele et vaatamata sellele võid nende analüütikute prognoose järgi juhtuda. Paradoksaalselt see. OSCE peaks andma aasta lõpuks ka vastuse Kasahstani presidendi taotlusele asuda organisatsiooni eesistujaks. Kas praeguse seisuga võib sellise vastutuleku teha? Praegu on natuke raske öelda, kuid igal juhul on OSCE see otsustatud, et, et järgmise aasta. Toimub tõepoolest Kasahstanis, Astanas ja siit võib küll nagu oletada, et, et sellest on siis üks samm selleni, et 229 Kasahstani võimaldatakse olla juhtidelt. Aga siiski eelmiste, kõikide eelmiste valimiste suhtes on see vaatleja, polnud võrdlemisi kriitilised. Ja kas need need uuendused, mis praegu on tehtud kosutavat piisavalt, eks seda on Belgia naaber, öeldakse. Lääneriigid on siiski Kasahstani suhtes ettevaatlikult seisukohal. Veidi ettevaatlikumad küll jah, kahtlemata, kui Kasashtan ootaks. Aga võib-olla selliseid samm sammu haaval liikumisega leitakse ühine keskel. Tartus lõppes täna Emajõe festival, teist korda peetud festival plaanib tulevikus laieneda rahvusvaheliseks. Taavi Libe. Emajõe festival pakkus kolme päeva jooksul palju mitmekesiseid üritusi. Ühe eestvedaja, Tiigi seltsimaja projektijuhi Aile Parmsoo hinnangul olid rahvarohkemad üritused, jõeparaad ning kalapüügivõistlus. Eile õhtul oli meil siis võimas jõeparaad ja kes mäletab kolmekümnendat aastate sarnaseid üritusi, võib öelda, et eilne paraade oma arvukusega ületas selle mitmekordselt. Nii et ta oli väga uhke pilt, erinevaid jõealuseid, uhkeid laevu ja lisaks olid paljud ka vaeva näinud ja oma meeskonna kostumeerinud ja laevad deklareerinud. Vastavalt sellele anti ka auhindu ja praegu Emajõe naer on täis harrastuskalapüüdjaid ja ma arvan, et selle esimese sellise kalapüügivõistluse kohta, mis kannab pealkirja heade võtete jõgi, on osavõtjaid ka märkimisväärselt palju. Festival on endale Tartu kultuurikalendris juba koha kindlustanud. Et tulevikus mitmekesisemat laiemat publikut ligi meelitada, on plaan ühendada Emajõe festival mõne teise üritusega. Ühe võimaliku koostööpartnerina nähakse ekstreemspordifestivali, mis leiab aset tuleval nädalal. Festivalile soovitakse anda ka rahvusvaheline mõõde. Miks mitte jätkata juba rahvusvahelise Ena, sest meil on ju tegemist Emajõega, mis voolab Peipsi järve ja meil on sealpool naabreid, nii et näiteks Pihkva võiks tulla meile üheks kaaslaseks koostööpartneriks. Tartu käivitas sel suvel kampaania, Tartus näeme, mille eesmärk on siseturistidele näidata, et ülikoolilinnas keeb ka suvel elu. Kas Emajõe potentsiaali suvise turismiobjektina ikka osatakse piisaval määral ära kasutada? Aile Parmsoo hinnangul liigub asi õiges suunas. Eks see kõik selline tegevus, mis on seotud veega, nõuab ehk rohkem ressursse, mõtlesin rahalisi ressursse ja mida rohkem kosume, eks seda rohkem avastame kõiki võimalusi, et töötavat puhkust veel Tartu puhul siis jõel, et ma arvan, et siin tuleb järjest rohkem neid võimalusi ja järjest rohkem avastatakse neid võimalusi, et nii on tore, nii ma puhkan kõige paremini välja. Eesti muusikute esindus pidas heategevusliku matsi Pärnu linna- ja maavalitsuse Ühendvõistkonnaga, et koguda raha Pärnus Aia tänaval asuva lasteaia õueala korrastamiseks. Toomas šalda jätkab. Ürituse korraldaja, Eesti muusikute jalgpalli võistkonna kapteni Indrek Raadik ehk Summer ja arvutuste kohaselt läheb Pärnu Kesklinna lasteaia õueala täielikuks korrastamiseks vaja umbes 100000 krooni. Enne mängu küsisin talt, milliseid summasid ta peab reaalseks tänase mänguga koguda ja missis toetajad tavalasteaia hoovis muutuma peaksid. Me jääme rahule igasuguse summaga, sest meil on nii mõnusalt kokkulepped kõikide inimestega, kes seda üritust läbi aitad, riiet, kulud on null, kõik, mis tuleb, on juba tulu ja tulu selle lasteaiale, aga mis siin nüüd teistmoodi, ega siin väga palju midagi muud teistmoodi ei saagi olema, võib-olla korrastatakse need majad ära kõige suurem mure ja probleem on tegelikult lastel liivakastidega, et liivakastid on täiesti. No mina selle liiva sisse mängima ei tahaks minna, kui ma nüüd lugesin Pärnu Postimees seal oli siis kiri, et kui palju on lasteaedadele rahandus eelmisel aastal, kui palju plaanitakse sellel aastal, kui palju järgmisel aastal siis need summad on nagu kogu aeg tõusis, samas. Et lasteaiad Pärnu piirkonnas Pärnu linnas vaadates on ikkagi ikkagi on nagu natukene sellistes nukistesse olukordades. Näha jalgpallikohtumiste kuulata Nikit ning helgen veiti, piletiraha maksma ei pidanud, koha peal sai aga teha annetusi, osaleda oksjonil ja mängida loteriid. Kes aga mängule tulla ei saanud, võisid Kesklinna lasteaia õueala kordategemist toetada tasulistele telefoninumbritele helistades. Millises seisus on aga üldse Pärnu lasteaedade õuealad, küsisin linna haridusameti alushariduse peaspetsialistilt marga napilt, kes samuti mängule kaasa elas. Pärnu linna lasteaedade õuealad on sellises seisus, et nad vajaksid kõik toetust. Kuna Pärnu linnal on oma kindel süsteem imestunud tehingute jagamisel, mida näiteks sellel aastal 8,8 miljonit, siis õuealad on praegu jäänud veidi tagaplaanile, sellel aastal lõpetatakse köökide renoveerimine ja jäänud on siis veel kahe asutuse akende vahetus, et lastel kõigepealt toasoe oleks. Ja senini on tõepoolest asutused enamuses püüdnud toime tulla lovi aladega ja kasutanud mitmesuguste projektide abil. Eesti muusikute võistkonna eest platsil käinud Indrek Ditmann usub, et ka edaspidi osaletakse meelsasti heategevusest. Otsustasime nüüd ise, kuna me kaks korda nädalas trenni teeme ja seal muusikute artistide neli sai käidud, et algatus ise vaikselt midagi korraldama ja tegema, et see on selline esimene katsumine, proov ja tegelikult rahvast on palju, et peaks nagu tulevikus ka selline asi töötama. Ja lõpetuseks koor paljudele üllatuseks võitis mängu valdavalt autsaider, eks peetud Pärnu linna- ja maavalitsuse ühendmeeskond seisuga viiskol. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub lõunaga vaata tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on kuus kuni 13 kraadi. Päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoolikul sajab aga Kagu-Eestis kohati hoovihma. Puhub idatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb päeval 19 kuni 24 kraadi. Lähiajal on aga oodata veel palavaid päevi, kinnitas sünoptik Sirje Vilms. Tulevad küll jah, üks väike järellainetus on meil tulemas ja praegu ongi Musta mere äärest ja Karpaatide kohalt siis ka osaliselt on väga soe õhumass jälle siiapoole kerkimas. Ja erinevaid õhumass eraldav piir, soe front peaks siis jõudma juba kas päris homme hilisõhtul või siis ööl vastu teisipäeva Kagu-Eesti kohal ja liigub siis siit edasi loode suunas, nii et Eesti satub jälle väga kuuma õhumassi, kus õhutemperatuur võib siin kas teisipäeva pärastlõunal, kolmapäeval tõuseb aga ida- ja Kagu-Eestis, miks mitte jälle 30 kraadini. Aga koos selle suure kuumusega tulevad ka hoovihmad ja tuleb ka äike, nii et noh, igal pool sellist suurt palavust ei ole oodata ja riivis päikesepaistet nagu ka ei ole, nii et terve päev oleks neil ilus päikesepaisteline ilm. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16912 kuulmiseni.