Tere, head saate kino, kino kuulajad. Tänane saade on pühendatud valdavas osas mitmesugustele eesti dokumentaalfilmidele. 13. detsembril esilinastus neli filmisarjast Eesti lood. Elen Lotmani, Andy astub üles, Aljona Sursikova laulab Nadežda jaanis valku Päikeselill ja Martin Korjuse kahe tule vahel ja kuulame hetki esilinastuselt kinost. Artis. Kaheksandal detsembril esilinastus kinos Sõprus Vahur Laiafilm kloostriga seotud ja kuulame Vahur Liepāja ning Tõnu Karjatse kommentaari sellele filmile. 13. detsembril toimus Eesti film 100 pressikonverents, kus hagi Šein tutvustas Eesti filmi andmebaasi. Veebikeskkonda, mis avaneb teisel detsembril aastal 2012. Kohal, käis Kaur Karsnek. Esimesel detsembril esilinastus kinos Sõprus režissöör Peter Prambati dokumentaalfilm kosmos 68. Filmi, kommenteerib immo Mihkelson. 25. novembril esinemises Rafael Shelli märjana dokumentaalfilm Kaplinski süsteem. Kuulame režissööri mõtteid ja kinos Artis linastub hetkel režissöör Riho striku uus dokumentaalfilm teekond Araratile. Ning 28. novembril toimus Eesti esimese stereoskoopilise lühimängufilmi pluss kolm esilinastus filmi režissöör ja stsenarist Janar Kokk. Sellised on tänase saate kino kinoteemad. 13. detsembril esitleti kinos Artis nelja uut filmisarjast Eesti lood, mida on õige pea võimalik üles otsida ka Eesti televisiooni kavas. Neid filme tutvustab projektijuht Maria juurtšenko ning sõna saavad ka kõik filmirežissöörid. Ja esimene film, mida vaatame, on jaanis valgu päikeselill ja tootnud on selle rühkis null Eerik Norcros, kõik need aastad, mis me siin eesti lugude projektis nagu osalenud seekord nagu kolmas kord alati mõelnud selle peale, et mis kohaga mõtlen, meie parempoolne valitsus ja praeguseks hetkeks ma olen jõudnud arusaamisele, et ma olen neile väga tänulik, sellepärast et kui nad mõtlesid mingi muu kohaga, siis küllap mul ei oleks teemasid, millest filmi teha. Ja ma tahaks tänulik olla kõikidele nendele inimestele, kes on toidupangaga seotud ja üldse seotud sellega, et natukenegi meie igapäevaelu ja neid inimesi, kes on raskustes, kasvõi natukenegi aidata Jaanis valk on siis teinud sotsiaalse dokumentaalfilmi Toidupangast ning selle nähtuse maaletoojast, biit, Porošenist ja kuulamegi siinkohal väikest katkendit filmist. Ta alati ühiskonnas majanduses on mingi Loviga kui soon, keskmine paak. Kui palju maksab üks, üks kilovatttund? On võimalus, võib liituda, on siin, kub olemas leib, saba, leib, see on ka tööjõud, jah, aga siin Eestist ära, kui seal Loviga puudub, mina ei näe selle laagriga väga paljud asjad on jahikalinguri kui Olavi saare toimetuleku tobedus. Seal on 13 korda kõrgem ja mina ei saa, kuidas. Eesti lugude detsembrikuises ülevaates on võimalik nautida ka ühte väga humoorikat dokumentaalfilm, mis kannab pealkirja kandi aastabile. Teine lugu on Elen Lotmaniga all sündinud selle nimega mängija astub ülestootjaks on juriidiline. Et see natuke nalja teinud juriidiline kehadel, Meie perekonnafirma peaaegu kõik filmitegijad juba teavad, siis virmalisi kohaldamine aitab ellu jääda. Minu isa teeb juba selle peale välja, et ta saab aru, et tema lapsed on kellegiga põhjalikum, suhteliselt tundlik ja selle kaudu, et nad abielluvad või selle kaudu nad teevad koos firma. Tellida sellele juriidilise kehalibane. Selgitasime filmil on, võiks, räägib, kuidas seal. Esimest korda see idee tuli 2009 aastal, kui jändi sattus Eestis küberkaitse konverentsile ja siis juhtusime ühte lauda istuma. Mina andi üks ajakirjanik, Financial Timesist ja rääkisime, õhtu venis pikemaks ja sädame vorm, mingi hetk vaatas mulle otsa. Pikalt. Ütles Madis, et sinu elukaaslane tegeleb filmindusega. Sellest mehest peaks tegema filmi ja siis noh, sealt see idee nagu tekkis, oli hästi pikaks nagu lihtsalt seisma. Ja siis ühel õhtul vaatasime tund aega eesti lugudega Adlase. Madis oli üks idee ja, ja siis sealt see sai alguse ja tänu sellele me kohtusime ühe väga toreda ja sarmiga väliseestlasega, kelle nimi Andrus valvur ja ma loodan, et, et seda tema sarmi natuke lukuga suutnud sind üpris tabada. Kõnelesid režissöör-operaator Elen Lotman ning produtsent Madis Tüür ja siinkohal veel väike katkend filmist. Ei, ma ei oleks, kui ma esimest korda tähendab nagu, nagu Eesti Lääneranniku Eesti päevad. Ma läksin samal ajal nagu kirik. Nii vaikne. Ma tulin, ma tulin lavast ära ja mõtlesin, aas sai seal, sest ma elan. Ma ei ole. Kui ma oma rahvast ei saa panna naerma, siis et minuga Tseteist ööd. Ja ma seisan baari juures. Iga eestlane tulid seal oli nii palju. Vabanda. Kas te olete samas toas? Naera naera. Kolmas film on laule ja nad ei saa. Selle autoriks on Aljona Sursikova, kes meil on siin Eesti lugude sarjas teinud ka igal aastal peaaegu et ühe filmi. Aljona Sursikova film, laulev Nadežda kõneleb võib-olla ka Tallinna elanikele tuttavast lauljatarist tänava laulikust. Nad Jeshest, kes on ka muide üheksa lapse ema Kui meil on kohal filmiga seotud inimene, isa, kes räägib, siis, Filmi idee tuli joonele pähe, kui ta jalutas Tallinna tänavatel ja nägi näidest laulmas. Talle tuli pähe selline mõte, et meie kõik iga päev jooksime kuhugi tööle ja meil on kõigil oma probleemid ja mõtted peas ja me väga tihti ei mõtle väga tähtsate asjade peale, et Ma loodan, et meie film aitab teile tähtavaid asju esile tuua. Niisiis tänase filmiõhtu lõpetab eks igavesti äge lugu kahe tule vahel mille režissööriks on Martin Korjus, produtsendiks Peep Lillemäe. S7. Ja film räägib endisest krossimehest Aivarist ning tema kahest pojast, Kevinist ja Kasparist. Kas meie filmi idee sai tegelikult minu jaoks alguse üheksa aastat tagasi, kui meie tänase filmi Sis kangelased koos hakkasid tegutsema, et minu jaoks tegelikult ongi see protsess nagu kestnud üheksa aastat ja siis mõtlesime, et see nagu kuidagi hea väljund panna mingisugusele abile punkt. Et kuna tere lugu, siis ühest küljest oli nagu hästi mõnus ja äge seda filmi teha, et ma arvasin, et perest on kuidagi väga kihvt asja teha. Tegelikult tuleb välja, et ei olegi nii. Raske on kuidagi kompromissina rohkem leida, aga need kompromissid, ma arvan, et tulid täitsa ägedalt välja ja kokkuvõttes tänasel päeval ma arvan, ikkagi tuli äge. Vahepeal korraks täitsa. Karts parkla minust saab, kes algul tunnista, kui krossi sõita ei taha, ainult lihtsalt vahetaksin a- ja kaadis vanni, selle prooviks, äkki käituvad mu soovid. Mu isa on siis nii meel, et teeks v? V? Sellised olid siis detsembrikuised eesti lood, mida tasub otsida Eesti televisiooni programmist. Eesti film on saanud taas ühe dokumentaalfilmi võrra rikkamaks. Nädal tagasi esilinastus kinos Sõprus Vahur Laiapea film kloostriga seotud. Kuulame siinkohal väikest helikildu Vahur laiapea filmi esilinastuselt. Nendes. Ja. Ja ma räägingi. Siin ei ole, ei ela. Eestis ja tema matkalaevalt. Kõneles oma filmist režissöör Vahur laiapea ja nüüd kuulame ka Tõnu Karjatse kommentaare. See on vaatluse vormi pandud mõtisklus Petseri kloostriga seotud inimestest, kelle veendumuse kohaselt püsib maailm tänu palvele. See on väike ja südamega tehtud sissevaade ühe õigeusu preestri argipäeva, mis koosneb palvetest riituste eest ja see on ka katse anda edasi ühe koguduse elu ajaloomuutustes. Aga see pole ilmselt olnud filmi peamine eesmärk. Omanistlikele teemadele pühendunud Vahur Laiapea seab vaataja mõtliku pealtvaataja rolli andes võimaluse tutvuda õigeusu kiriku nii-öelda köögipoolega. Samas ei koorma režissöör vaatajat liigse infoga, rääkimata õigeusu põhimõtete taas lahti seletamisest. See, mida tähendab õigeusk ja miks inimesed ainult sellele pühendavad, eeldab režissöör peaks olema juba selge. Kloostriga seotud, vahendab seda keskkonda, milles usk elab ja emotsioonifilmitegelaste ümber. Filmi keskne tegelane On auväärses eas isa Jevgeni, kes on Petseri kloostri lähedal asuvas väikeses püha usukannataja Varvara puukirikus tegutsenud juba aastakümneid. Tema kaudu tuuakse filmi ka teatud kultuurilooline kild. Kui veel aasta eest oli tal kirikukooris tosinkond eestikeelset lauljat, siis praeguseks on nad kõik juba lahkunud ja jumalateenistust isa Jevgeni enam eesti keeles ei pea. Küll aga on ta nõus lahkelt oma argipäevast rääkida ja lubab kaameral teda saata nii matustel, ristimistel kui ka kloostris. Seal võtab ta osa kellamängust, mis kujuneb ka filmis omaette elamuseks. Isa Jevgeni on vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel. Teda usaldatakse ja tema juurde tulevad nii noored laulatuse sooviga kui ka need, kel vaja ära saata oma kallid lahkunud. Hoopis müstilisel tegelane on filmis setu pärit Tal on nunnu õde hulga, kes tuli usku pärast aastakümnete pikkust tööd meestejuuksurina. Ligi kaheksakümnene põdur. Naine tühistab mõne lausega surma oma enesele müstilisele kogemusele toetudes ja annab teada, et valmistub selleks isegi teispoolsuse ligioleku teema on filmis läbiv, sellega seotud traagika aga minimaalne. Surma ei kardetagi. Pigem on see üleminek ühest maailmast teise, kus surematu hing edasi elab. Filmi kolmandaks tegelaseks on salapärane Gennadi, kes on juba 20 aastat seisnud iga päev kiriku seina ääres näoga kloostri poole ja lugenud palveid. See on tema, kes sõnastabki filmis selle, mis kogu aeg õhus. Et maailm püsib ainult tänu palvetele. Kui palve muutub nõrgaks, siis variseb maailm kokku, ütleb Gennadi selge veendumusega. Aga see on ka kõik, mida me selle mehe kohta teada saame. Miks see Odessast pärit üksi elav mees just Petseri Varvara kirik oma palvete lugemiseks on välja valinud ja milles ta üldse elab, ei selgu ka kaadritagusest tekstist. Vahur Laiapea lase filmis rääkida pildil. Ta taandab end samuti vahendaja dokumenteeria rolli nagu isa Jevgeni, kes peab kirikuraamatust üles otsima, lahkunud ja sinna juurde kirjutama uued ilmakodanikud. Film kloostriga seotud on oma seletamatuses ja rituaalirikkuses ka omamoodi palve, mis peadki muutma maailma paremaks, pannes vaataja mõtlema igavikuliste probleemide peale. Vastamata jäävad aga ka mõned küsimused laiapea filmi alguses kroonikakaadritega sissejuhatuse Petseri kloostri ajaloole tõdedes üsna peatselt, et kloostrist filmi teha talle sealse vastuseisu tõttu ei õnnestunud. Ja seetõttu keskenduski ta kloostri kõrval oleva väikese puukiriku vaimulikele. Samas oleks isa Jevgeni õde Olga ja Gennadi loo saanud ära rääkida aegade sidet, mis luuakse kroonikakaadritega, märgib vaid ise Jevgeni tõdemus eesti keele hääbumist koguduses. Vaatajale saab selgeks, et autoril ei õnnestunud teha filmi nii, nagu ta oleks seda tahtnud. Aga see pole ka asi, mida vaataja peaks teadma. Finni panus on ju õigupoolest hoopis mujal nende väärtushinnangute edasiandmises, mida filmis olevate inimeste tegevus peegeldab. Kloostriga seotud on väike film, mis ei taotlegi arvatavasti edu filmifestivalidel või leviõigusi. Pigem on see nii-öelda isiklikuks tarbimiseks ja aja maha võtmiseks, et mõelda argipäevast kaugemale. Siin aga kerkib esile taas seesama leviprobleeme, mis on Eesti filmidele väga terav. Realevism seda filmi ei näidata ja ilmselgelt oleks seega kinoomanikule kasumlik. Seega tuleb ära oodata taas filmi linastus ETV-s ja loota, et kunagi on ka selliseid väikseid filme võimalik ka mingist andmebaasist ära vaadata. Sõnas Tõnu Karjatse kommenteerides Vahur Laiapea dokumentaalfilmi kloostriga seotud 13. detsembril toimus Eesti film 100 pressikonverents, kus hagi Šein tutvustas Eesti filmi andmebaasi veebikeskkonda, mis avaneb teisel detsembril aastal 2012. Meie esindame sihcos Stockmanni kaarte, väikest ettevõtmist, mille nimi on MTÜ Eesti filmi andmebaas. Loodame, et see, mida meie teeme, mille avamiseni avalikkusele on veel aastat aega teisel detsembril. Et see, mida me teeme, on üks jumalale meele pärane tegu. Ülesanne on äärmiselt ambitsioonikas luua Eestile elektrooniline rahvusstsenograafia. Me oleme tegelenud selle projektiga alates 2007.-st aastast, loonud selle veebikeskkonnainfosüsteemi IT-lahenduse. Meie ülesanne on ära kirjeldada 12000 erinevat filmiteost, mis selle 100 aasta jooksul on loodud. Nende hulka kuulub siis umbes 7000 kroonikapala umbes kaks ja pool 1000 dokumentaalfilmi umbes 230 või natuke rohkem täispikka mängufilmi kaks korda rohkem lühimängufilme umbes kuus-seitsesada tudengifilmi, mida keegi, enamik inimesi väga harva näeb. Amatöörfilmid, reklaamfilmid, projekt ise on mõeldud lõppema 2007 teistkümnendal aastal, millal siis peaks olema eesti rahvale kättesaadav siis täielik elektrooniline andmebaas nende asjade kohta, mida me eesti filmist teave. Meil on missioon teha seda võimalikult põhjalikult. Ta on ühteaegu andmebaas, mis vastab tantsüklopeedilise kirjelduse nõuetele, arhiivikirjelduse nõuetele aga ta on mõeldud laiale avalikkusele ja seetõttu peaksid olema atraktiivne, huvitav, põnev. Me ise käsitleme seda andmebaasi niisuguse tuuri andmebaasina andmebaasi avaleheküljel on terve hulk. Niisugune sahtlite kogumis on nimetatud Eesti filmivaramust, neid sahtleid ühekaupa lahti võttes jõuate te küll igasugustele virtuaalnäitustele ja lugemisnurkadesse ja sinopsise stsenaariumite raamatutesse mälestusteraamatutesse filmi vööbidesse. Esimesel etapil, mis siis teisel detsembril inimestele kättesaadavaks muutub üle veebi. Seal peaksid olema siis täiskirjad kõigi nende filmide kohta, mis on tehtud enne teist maailmasõda, kui isegi sõja lõpuni, ütleme, kuni 45. aastani neid teoseid mängufilmid ja põhilised filmi kroonikad on siis kokku kusagil 1000 100200. Täiskirjet on siis võimalikud kõigi täispikkade mängufilmide kohta, me loodame, et umbes 50 protsenti tudengite loodud filmidest on ka siin siis korralikult. Kirjeldatud andmebaas on mingis mõttes ka üks raamat, mis on jäänud seni Eesti rahvale kirjutamata. See on Eesti filmitegijate bibliograafiline leksikon. Eestis on filme teinud umbes 6000 inimest osalenud filmi tegemises. Kõik need isikud omavad siin oma isikulehte. See süsteem on üles ehitatud niimoodi, et kõik inimesed, kes siin midagigi on teinud, kõigile hakkab see IT-süsteem ise korjama Filmagraafia, nii et aasta pärast on väga lihtne vastata, kui palju filme on teinud Mati Põldre või mitmes filmis on osalenud Jaak Lõhmus või, või, ja kelmi või kes kes kes iganes. Kuni viimase kunstniku ja grimeerija autojuhini on informatsioon siin kättesaadav ja loodame, et, et isikuleheküljed tulevikus siis tõesti moodustavad Eesti niisuguse elektroonilise rahvusbibliograafia filmitegijate kohta. Sama kehtib ka siis filmiasutuste kohta. Ja mis on veel üks ulatuslik osa selles andmebaasis, alandama otsingusüsteem, kõik filmid peale selle, et nad on formaalselt kirjeldatud, on ka sisuliselt üsna põhjalikult kirjeldatud sünopsistaja sisukokkuvõtetena ja nad on ka korralikult märk sõnastatud. Praegu on märksõnastikus momendil umbes 30000 märksõna. Need kasvavad sedavõrd, kuidas ma filmile siia sisestame, te näete siin, et need on veel lahti võetud väga paljudes kategooriates, nii et inimene, kes tahab mingit konkreetset sisu, sündmuste, emotsiooni, inimest, kes räägib või kellest räägitakse, otsida, siis ta saab seda siin kõiki teha, rääkimata üksikasjadest. Kui tal on vaja, ma ei tea, kolmekümnendat aastat sama vari siis leiab, et tõenäoliselt on need filmid, kus sedasama vari näidatakse, rääkima, vaata siis kõigist muudest üksikasjadest. Me oleme koolitanud endale kaadri. Meil töötab praegu 13 inimest, kes sisestavad filmi infot, meil on terve hulk toimetajaid, kes selle läbi käivad. Filmiandmebaas peaks siis tulevikus mitte ainult kirjeldama filme, vaid siis ka kättesaadavaks tegema need filmid. Ma isegi ütleksin nagu tagasi andma enamik film Eesti rahvale, kui väga kaunisti tahta kõneleda sest enamikust filmidest jooksevad siin treilerid need filmid, mis on praegu digiteeritud meie filmiarhiivis ja need, mida pakub digitaalsel kujul meie rahvusringhääling filme. Need on Silsliceta saada lingitavad sellest andmebaasist ja me saame siin ka kõikide tudengifilmide näitamise õigused täismahus. Loodetavasti mitmed produtsendid ja paljude filmide kohta nagu müügilootus, et tõenäoliselt on juba lõppenud, on ainult nii-öelda kultuuri missioon täita, et seda oleks võimalik vaadata. Et ka nende filmide näitamine üle selle andmebaasi on võimalik ja tulevikus tõenäoliselt ka need, kes tahavad filme omandada saavad siis selle siit andmebaasi kaudu ka maha laadida juba täiuslikumaks resolutsioonis. Kõnes hagi Šein Eesti filmi andmebaasi veebi. Detsembri alguses esilinastus dokumentaalfilm, mis kannab pealkirja kosmos 68 ja kuuldavasti on tegemist tõenäoliselt siis esimese filmiga pikemast sarjast ja filmiteema on Eesti rokkmuusika ajalugu. Ning siin stuudios on. Ima Mihkelson salatseda filmi nüüd vaadanud milline see eesti rokkmuusika ajalugu selle dokumentaalfilmi prisma läbi siis tundus. No kui sa niimoodi küsid, et milline selle filmi prisma läbi see ajalugu tundes, siis tundus segane jah, natukene kirjuvõitu. Mõneti on see pretensioonikas, kui öelda, et see film on eesti muusikaajalugu ja põhjus on üsna lihtne, sest ega sellest rokkmuusikast Eestis ei olegi niimoodi fookusega välja tehtud. Põhiliselt on räägitud 60.-te biitmuusikast, kuldsetest, 60.-test ja sellest popmuusika poolest ning too film on siis pretensioonikas vähemalt selle alapealkirja järgi. Et ta just nagu sellest biitmuusika poolest astub sammukese välja sinna rokkmuusika poolele kuulajale lihtsalt selline kerge pedagoogiline ülevaadet, et rokkmuusika tekkis popmuusika kõrvale alles kuuekümnendad, et teisel poolel 60.-te lõpus ehk umbes samal ajal, millest see film on nime saanud, ehk siis kosmos 68, osutab ühele kontserdile kinos kosmos Tallinnas 1968. aasta aprillis, kui lavale astus. See oli vist kuus ansamblit, toimus selline minifestival, esimene omalaadne. Rahvast oli murdu. Nii seal filmis kirjeldavad need, kes olid kohal ja need, kes olid pealtnägijad, tunnistajad, inimesed ei pääsenud kõik sisse, kes tahtsid ja see oli selline noorte muusika üks väga selgesti fikseeritav. 100 kilomeetri post, nagu, kui rääkida nõukogude aegsetes mõõtühikutes ja terminites. Aga see film tekitas minus vähemalt segased tunded selle poolest, et kui öeldakse välja, et tegemist on rokkmuusika ajalooga, siis võinuks seda liini ka järgida. Et tegelikult oli selles filmis väga segane, kust rokkmuusika algab, lõpeb terminoloogiaga. Ma ütleksin, vassiti suisa, sest oli juhuseid, kui saatekülaline rääkis rokkmuusikast ja sinna vahe kommentaar tuli nagu natukene teisest vallast, et oli sellist möödarääkimist. Põhjus on, ma arvan, küllaltki ka arusaadav, sellepärast et kõik see, millest filmis räägitakse, toimus nõukogude ajal. Ja see aeg ei soosinud taolist muusikat, üks mitte üks põrm. Isegi sama biitmuusika, mis eelnes rokkmuusikale, milles rokkmuusika aeg-ajalt välja kasvas. Isegi see muusikali taunitud ja, ja sellega, et jalaväärseks. Et selle noored, kes seda muusikat mängisid, olid oskamatult ebaprofessionaalsed ja kui veel juuksed pikemaks kasvatajatega tollane normally, eks ole, just nagu vastandati nendele normidele, mida esitati noortele. Siis oli see nagu veel halvem ja mida pikemad olid juuksed, seda rohkem rokk tegelikult see film algab paljutõotavalt rokkimates, sest suurim väärtus, mis selles filmis on need ajaloolised kaadrid. Need on võetud kehva kaameraga, pilt hüppab kohati ja nagu tänaste standardite järgi ei ole hea. Aga need kaadrid on vapustavalt huvitavad. Salvestatud kuuekümnendatel noori bände bändimehi mitte ainult laval, vaid ka väljaspool lava rokifestivali Elva 69, eks isegi heli, olgu see nii hull kui tahes on seal ajalooline dokument ääretult huvitav ja selle filmi alguses näeb välja nagu road movie biitlite film Nasikal Mestorilt juua, kus filmi ideed seisnes tegelikult selles, et istuti bussi, võeti peale kaameramehed, sõideti kuhugi ja tehti midagi ja siis sellest võeti üles üks niisugune road movie, nii-öelda kus inimesed olid aeg-ajalt bussist välja, tegid mingeid pulli, ükskõik mida pähe tuli, seda filmiti ülese pärast, esitleti koos muusikaga filmina. Selle kosmos 68 alguskaadrid on midagi natukene sarnased. Karvased bändimehed. Nõukogude see vana buss on tee ääres sõitnud kuhugi, keegi tõmbab ämbrit pähe, tehakse pulli ja tegelikult on need väga huvitavad kaadrid, kõik see muusika sinna taha ja siis äkki ilmub Herman Hesse stepihundist tsitaat, mis annab sellist sügavust. Seal on väga paljutõotav. Aga see film tervikuna, nagu ma ütlesin, valmistas rokkimates mullad pettumuse, kuna seda liin ei olnud suudetud järgida. Isegi neid mõningatest faktidest oli nagu üle vaadatud. Ma ei hakka loetlema, millistest isegi näiteks seal oli pikem lõik 1967. aasta Tallinna džässifestivalist ääretult huvitavat dokumentaalkaadrid, jälle kui Charls Loidi grupp esines siin suured staarid chact. Ta kysis Charlie't, noored mehed ja oli näidatud nii nende esinemist kui ka lavataguseid kaadrid. Aga mis puudu oli selle nii-öelda lõigu, selle ansambli esinemise siin käigu seos selle rokkmuusikaga, nii kohaliku kui suurema kaudsema, sellise globaalsema rokkmuusikaga seda ei olnud, ehkki see seos on olemas, ma tean. Aga seda ei olnud filmis isegi mainitud, mitte tõenäoliselt filmitegijad ei teadnud kahjuks ja nii edasi. Nii et kokkuvõte sellest filmist l vahekokkuvõte on see, et tõenäoliselt on võimalik seda ajalugu isegi nendesamade kaadrite materjalide põhjal veel veel üritada kirjutada. Ja põhiline tõdemus, mis minul seda filmi vaadates koorus, ma ei taha üldse seda filmi nagu maha teha. Ma räägin, et need kaadrid, dokumentaalkaadrid, vapustavalt huvid. Ja need ajaloolised kaadrid on nii mitteametlikud ehk siis mitte Eesti televisiooni arhiivist vaid võetud tollase termini järgi amatööride poolt kontserditel keldrites, seal, kus noored inimesed koos käisid ja kus bändid mängisid ja on ka ametlikud kaadrid ETV arhiivist noortesaadetest. Võimalik, et ka niisugust materjali, mis eetrisse ei jõudnud, ma seda täpselt ei tea. Kuid see osa filmist on väga huvitav. Aga põhiline tõdemus, mis sellest kõigest kui minul koorus, oli see, et Me elame ikka veel selles nõukogude aja nii-öelda järellainetuses linertsis. Tollal oli see rokkmuusika ja popmuusika ja noorte muusika maha surutud allasurutud. Seda püüti meedias vältida, sellest mitte rääkida. Bände keelati ära, eks ole. Legend ja kõik, teame, aga tänu sellele ka, et see ei olnud kuigi väärtuslik ja see ei saanud pinnale tõusta nii-öelda ametlikus kultuuris puudub meil sellest nähtusest rääkimiseks keel, tuur, mõisted. Meil ei ole see skeem, kuidas see kõik tekkis, arenes ja milline on nende astmete vahekord, see ei ole meile veel selge. Läänes on see väga selge, seda on uuritud, seda on analüüsitud, sellest on kirjutatud hulk doktoritöid, väga tõsiseltvõetavaid sotsioloogilisi analüüse, kõike, mida see publik endast kujutab ja mida see publik endast kujutab. Ma tegin kiire mälus ettevõtte Ameerikas kui presidendiks Bill Clinton. Ta on siis hõisata, et on esimene beebi buumerite põlvkonna esindaja, ehk siis selline 60.-te noore põlvkonna esindaja, kes oli kuuekümnendatel noored, kes kuulasid vastavat muusikat ja Clinton seda ei eitanud ka, et tal on selline maitse ja niisugune kõrvades niisugune kõla sellise poprokkmuusika kõlamis kuuekümnendatel oli. Või siis toni Blair, mees, kes 70.-te alguses käis rokkbändide mana keriks ja käis nendega nagu saamedas ringi, seda uhkusega Inglismaal, nagu räägiti, et tal on rokitausta minevik ja meil on kultuuriminister, kes on rockfestivale korraldanud. Meil on peapiiskop, kes saagis 60.-te lõpus ise kitarri välja ja mängis ja nii edasi ja nii edasi, et meil on palju inimesi, kes tegelikult tunnevad sisimas seda sfääri, kellel on oma väärtusskaala olemas kelle eluhoiakuid on seal vorminud. Aga selle filmi järgi on näha, et meil puudub oskus kõike seda nagu süstematiseerida väljendada. Ja selle filmi probleem on tegelikult selles, et nad astuvad nii-öelda tundmatule maale, avastavad seda valdkonda alles ja nad peavadki ise leiutama seda teed. Nad on mõnes mõttes nagu teerajajad, see film ja me võime seda kritiseerida, aga ei tohiks mitte pahatahtlikult olla, vaid pigem nagu mõistvat selles küsimuses. Et kõike seda keelt, kuidas sellest rokkmuusikast, selle rollist ühiskonnas ja inimestes, kuidas sellest rääkida, sellesse suhtuda see tuleb alles kõik kokku panna veel, järelikult seda veel ei ole. Kultuuris on üks suur auk. Sõnas immo Mihkelson kommenteerides Petar Prambati dokumentaalfilmi kosmos 68. PÖFFi aegu näidati ka üht üsna uut dokumentaalfilmi, filmirežissöör on Rafell, Chanelli Mariano ja film kannab pealkirja Kaplinski süsteem ehk selle filmi peategelane Jaan Kaplinski. Kui jumal on sinuga kõnelnud, kuidas saad veel kõnelda inimestega jääb ainult tõlkimine. Eluaeg püüad ümber öelda, ümber panna, mida ümber panna, ei saa. Tuul, vabadust, armastust ja surma, lapse kätt, oma käes. Naise puusakumerust, Emajõge ja allikat südatalvel lumiste leppade all. Profelczanelli Mariana sõnas, et esmakordselt viibis ta Eestis aastal 2002 varemeid jäänud Eestis suurt midagi ning tema jaoks oli siinne loodus ja ka siin elavad inimesed. Suur avastus talle tegelikult on alati meeldinud küll Põhja-Euroopas baas selline valgus hiljem avastas, et talle meeldib ka siinsete inimeste side loodusega. Ja talle tundub, et kui Eestist kiiresti läbi sõita, siis on see panoraam ühele prantslasele küllaltki igav looduse ja fauna rikkaliku varamu avastada siis, kui võtad aega ja peatud. Esialgu oli tal kavas teha film mitmetest Eesti kultuuritegelastest, kuid aastal 2007, mil ta kohtus Jaan Kaplinski. Ka oli selge, et piisab vaid ühest kirjanikust ning õnnestus ka Jaan Kaplinskile ta perekonnale lähedale pääseda. Filmivõtted on põhiliselt üles võetud Jaan Kaplinski kodukohas mutikul. Kaplinski pere juures filmi ülesvõtmine oli väga nauditav, tal oli suureks abiks ka Tiina, Savikaameratöö on siis üsnagi suures enamuses Chaneli Mariano enda poolt. Huvitav on see, et on kasutanud filmis ainult loomulikku valgust. Samas ta sõnab, et selle filmiloo või fookuse koondamiseks läks ta on natukene nagu aega, et alguses oli lihtsalt pea suur segadus olemasolevast materjalist. Filmi esilinastuse järel tunnistas Chaneli Mariano, et ka Jaan Kaplinski on näinud selle filmi sellist võib-olla esialgset montaazi, et siis anda oma nõusolek teatud seenidele ning Chaneli Mariano on siis sellest filmist välja jätnud. Sellised Kaplinski eraelu puudutavad küsimused. Ja see film kõneleb siis pigem Kaplinskist kui kirjanikust. Kuu aega tagasi esitleti kinos Artis eesti lugude dokumentaalfilmide kimpu, mille seas tuli esitlusele ka Riho Västrik Ko lühifilm elulainetel. Ja nüüd, kuu aega hiljem on põhjust rääkida juba tema teisest dokumentaalfilmist, mis jookseb hetkel kinos teisi ja kannab pealkirja teekond Araradile filmis lapsi. See on öeldud, et dokumentaalfilmile nagu keskmes on pühaks peetud Ararati mägi mille tippu esimese eurooplasena tõusis tartlane Friedrich Parrot. Ja Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot elas ajavahemikul 1791 kuni 1841 ning ta pani aluse Vene impeeriumi alpinismile. Tõustas koos viie kaaslasega 1829. aastal Ararati. Tema rühmas oli ka hilisem Armeenia poeet ja moderniseeria Chatuur apovian ja selle filmi kaudu tuleb välja, et Ararat oli märgiline objekt nii parrati ajal, kui on seda ka tänapäeval. Ja filmile andis kommentaari režissöör Riho Västrik. Me kuulame katkendit, saates terevisioon. Ei olnud käinud seal enne, ega sinna ei olnudki aastaid võimalik pääseda. Kuna tegemist on sellise oma iseseisvuse eest võitlevate kurdide tuumikalaga siis olles jällegi 2000.-test, on on üldse võimalus sinna liikuda ja seda ka alati mingi sõjaväelise kontrolli all. Ei, ei olnud käinud püssi all tehtud film piltlikult. Piltlikult öeldes küll jah, sest veel mõned aastad tagasi juhtus seal mingi pantvangidraama. Eks sõjaväelist kohalolekut on Ararati jalamil demonstreeritud ikka väga võimsalt lingid, tankipolk seisab või? Noh, ma ei tea, kuidas türklastel neid üksusi nimetatakse, aga umbes 50 tanki seisab torude erinevatesse suundadesse pandud ja noh, nii et ei tekiks tahtmistki proovida, et, et sellist jõudemonstratsiooni on seal igal sammul. Me tegime katse Armeenias Jerevanis. Tegime tänavaküsitluse, küsisime inimestelt, kas nad teavad, kes on Friedrich Parrot. Ja Me olime täielikus üllatuses, umbes 70 protsenti inimestest oskas selle Tokovi Ararati k Hadžeturrabavjaaniga armeenia kangelasega. Ei olnud põhjust teha siin katset, aga ma ei usu, et inimesed, nii paljud inimesed teaksid kes pornot noorem oli selline. Siis oli ikkagi veel selline maadeavastuste ja üleüldse avastas ta aeg ja ja, ja, ja alpinismi sport ei olnud üldse olemas veel sellel hetkel kõik, küll olid mingid inimesed esimest korda üritanud man Plonkil käia ja, ja käinudki seal juba mõni keegi oli proovinud ka andides mõne tipu otsas käia, aga üleüldiselt selline selline tegevus nagu mingi sport Like Azartali oli täiesti tundmatu asi ja sellest ei saadud aru, et see oli ebapraktiline, tuleb silmas pidada? Ararati ümbrus oli, oli kuni just nimelt selle ajani nii türklaste kui pärslased sellistes sega omanduses ja kui me tahame ja, ja ei olekski saanud sinna enne minna, aga just nimelt olid vene impeeriumi sõjalised kampaaniad sealkandis lõppenud ja lõppenud, nii et põhimõtteliselt justkui Aravete jala nagu hakkas olema impeeriumi mõjusfääris, kuigi seal loomulikult mingit kontrolli eest või kontrollist riiklikust kontrollist ei saanud juttu olla, et ohtlik oli igal juhul kurde ja tatarlasi kapas ringi ja alati oleks võidud nende ekspeditsioonide rünnata. Lihtsalt suur huvi, hasart selle asja vastu nii-öelda noh, olla olla milleski esimene ja nii nagu me täna teame, siis tegelikult sellest, et parrot käis Ararati otsast, nii Vene impeerium või siis noh, praegune Venemaa kui ka Eesti loeb oma alpinismi halvast. Tegelikult on nagu ühes filmis kaks filmi, et meie siis koos teadusajaloolase Erki Tammiksaarega läheme justkui parade jälgede suurima ja kõigepealt siis nii nagu pööradki kõigepealt olid Armeenias ja see on nagu puhtalt kultuurilooline osa, et ma pean isiklikult ütlema täiesti armasin või, või see armeenia kultuuriline selline pärand imes mu enda sisse täielikult. Et võib olla. Ma isegi võib-olla liiga palju pühendasin tähelepanu sellele, aga, aga seda kõike kuuldes, nähes ja lugedes kohal olles, noh, ma ei saanud teistmoodi aravool, filme on, on justkui ühtmoodi film ja siis teine pool film on tõesti, kui me jõuame Türki Türgi kaudu. Et ei ala meile, kuidas siis seal hakkavad asjad arenema, et siis jällegi proovida omal nahal, kuidas pordil võis olla, tuleb küll öelda, et parrot tõusis Ararati armeenia poolelt, mida täna noh, meil ei oleks kuidagi õnnestunud teha. Et temal oli tegelikult tõhus, raskem, kuna, kuna sealtpoolt on ara suhteliselt ühe kilomeetri võrra kõrgem, et kui vaadata Armeenias, siis ta näitab kilomeeter kõrgem kui Türgi poolt. Ja sealtpoolt lihtsalt ei saa üle piiri ja nagu ma ütlesin, sõjaväeline kontroll on Ararati, tähendab oleks mingisuguse valemiga ilmselt õnnestunud korraldada, aga tegemist oli natukene laiemalt organiseeritud kampaaniaga. Selline rahvusvaheline ühistõus selle mäevallutuse 180. aastapäeva auks, mis oli siis 2009. aastal tegelikult. Kas Armeenia kultuuri avastamine või leidmine oligi sinu jaoks selle filmi kõige suurem tegemise juures kõige suurem? Ma arvan küll, ma arvan küll, et oli et noh, eks ma teadsin, et tegemist on riigiga, kes esimesena riiklikul tasemel võttis vastu ristiusu, mis neile kaasa on toonud, arvestades, et ümberringi oli, olid islamiusulised. Teadsin ka loomulikult, et veel antiikajal oli tegemist päris õitsva kuningriigiga ja, aga et, et millised jäljed need tänapäeval sellest võiksid seal olla, et et kõik see, et noh, tegelikkuses oli nii, et kui ma hakkasin seda Armeenia ekspeditsiooni ette valmistama, siis ma ei olnud päris kindel ka seitsmemeditsiinikeskus kirikukeskus, mis on nii-öelda võiks öelda armeenia kiriku vetika on siis, et kuidas sellega, ega üldse on, et kui võimas Barretti raamatus on loomulikult kõik kirjeldatud võimsalt, kuidas oli, kas ongi täpselt samasugune isegi veel võimsam tänapäeval, et ja me saime ka kõik need õigused. Kui põtradele näidati tükikest Noa laevast siis ma mõtlesin, et seda vist ilmselt mul ikkagi ei õnnestu näha ja ka seda tükikest meile näidati. Kõneles Riho Västrik oma uues dokumentaalfilmist teekond Ararat dile, mis linastub hetkel kinos Artis 28. novembril toimus Eesti esimese stereoskoopilise lühimängufilmi lootus, kolm teie esilinastus ja selle filmirežissöör ja stsenarist on Arko Okk. Kes siinkohal ma filmist ja filmi tegemisel osalejatest ka lähemalt kõneb. Võib-olla vanemad mälestavad veel seda aega, kui pühapäeval televaataja ees öeldi, millegipärast oli see pühapäev, oli see seal ees, et salvestisi eetrisse stereofooniliselt, et see oli kuidagi väga tähtis, aga sellel oli mingi mingi võlu jämedit. Kui talle selle, selle selle kõla, et tegu on siis tere, oli filmiga ilmselt Eestis esimene, ma ei tea, vahet pole, et see ei ole nii oluline, tegu on kaasaegse esteetikaga, leian ma ja et rääkida kaasaegseid lugusid, tuleb kasutada kaasaja esteetikat. Et see ongi minu sõnum, et esmalt sooviksin tänada kõiki meeskonnaliikmeid, kes meil filmivõtetel osalesid. Piret Kalda, kellega me alustasime 12 aastat tagasi ristumise peal. Janne Ševtšenko, kes mängis minule, Eininites kunagi ma olin Hardi Volmeri filmioperaator, mängib siin õnnessashenkosalatseemis. On need, keda ma nägin tegelikult ju ka peaaegu filmis Rocco ja tema vennad küll mitte sponti, aga linnateatrilavastused. Ühesõnaga, kes oli tegevprodutsent, kes tegelikult ühtegi ühtegi võimatust võimatu. Inessa Josing, filmikunsti siin tegelikult ma pean tunnistama, et kogu meeskond oli niivõrd, meil oli esimesel päeval platsil 42 inimest. Et meeskond oli täiesti vapustav, Sa oled lihtsalt mõnus oli koos olla ja ma loodan, et see mulje erad ainult nagu režissööripoolne, sest et asjad toimisid ja ja aega oli vähe ja nii edasi. Andekale kunstniku assistent Liis Lepik ja paraku nii see ongi, et mis tütarlapsi rohkem ei olegi ja siis meie Vostroduktsiooni alalt ma jõuan May kõiv, kes tõlkis meil riistumist inglisekeelne ja rentis seda kurvitule, palun siia Inglise keelde Liivi Urvel kest letilt itaalia keelde. Aitäh Mai sulle jätkuvalt, et sa oled filmi fanya viitsid mässata, siis meie operaator, kes on pärit askendistalise teda kahjuks siin ei ole, küll seda filmi oli kord näidatud, kes tõmbas, vandusin Intelligence otsestele Ennoktsioogarent siis Hountaal, et maestro Rein Rannap, Ma kutsuksin Renee Reinu mägi, Hannes märgi, Andres Kösteri linnateatri näitlejaid moosist, teise treeningsigade revolutsiooni. Sa tegid sarid suht kriitiline, et režissöör seal. Et mis tahes sõnajärjega vastuvõtjaks selle töö eest nägid seda materjali põllul sigade suhtes nii skeptiline. Ja sellepärast ma olin väga suure oosika, visati välja, sealt enamuse, muudkui kirjutasin ja kirjutasin ja pärast tuli välja, et ei sobinud. See oli, see oli film rohkem, mul ei ole millegi suhtes kriitiline olla. Komparoservaborentzinonüümik jorantsas Kristen meres pardi tööl, play mine sms, Tunio viiks Creamsast. Music positsioon oli see, see oli suurepärane, see oli täiesti vapustav ilma pildita koos pildiga. Et suur aitäh, et sa võtsid vastu see mu debüütfilm, PÖFFil debüütfilm The metallikutse ja tegi ta, need on ekraanil kõige vähem, aga ta on peategelane ja see on põhimõtteline küsimus. Nii et ära pane pahaks salatiim, et Hans mans mängis peaosa topeltosa keskajal ja kaasajal Hans mängis kahte osa. Kuid kuidas see oli filmis mängida, kas seal esmakordselt? Hülged täiesti esmakordselt ka ja nii et ma mõtlen, sellist ka tegelaskuju mais, mille ma olen, olen kaasa löönud, no lastefilmides. Aga päris sellist tegelaskuju, ma ei ole lava peale mänginud, teatris, aga mina muidugi esimest korda. Andres Kesler, kes kas sa mängisid jälle, ühesõnaga ta siis ükskord, et kas on filmile tehakse mingi vahe siin? Väga suur vahe, aga millest eriti muusikateatrit, muusikat ja sellepärast, et mastaabid on muusikateatri suhtes nagu mängimise vahe. Ja mastaabid on suured, mastaabid on suuremad ja ma näitan teile kõige lühemast 15 minutilist versiooni, millele kirjutas originaalmuusika Rein Rannap ja see on Trumpil. Kõneles filmi lootus kolm režissöör ja stsenarist Arko Okk. Filmi esilinastuse eel. Kino kinosaade filmidest, filmikunstist. Selliseks kujuneski 15. detsembri saade kino, kino ja tänast saadet aitasid kokku panna Tõnu Karjatse, Kaur Karsnek immo Mihkelson. Saadet toimetas Mirje Mändla.