Nõnda palju rai. Kõrgemat hinda iga jalgade abil. Aga kodutunde on meie kombel. Joogid jaaguga teadete, näete, ma pean. Ütlema, et ega teinud Siin me oleme staari tund on kätte jõudnud. Kõlas Auguste hundi hoomas. Matteus on valdus, ma Toomas Maltus on surnud. Vabandust iial jule. Norman Salumäe meil täna külas ja Norman siis August hundi selline esinina. Esinina, kuidas ise ütlevad, siis sa teede laulad seal, eks ole mis sa teed veel midagi? Ja tere. Mina laulan, naeratan. Vahepeal mängin, mängin klahvi, aga laivis siiani mitte. Ja oled kohal, vot see ongi see, et. Kohalolek, eks ole, see ongi, annab ka bändile midagi, et sinu present kuidagi sihuke. No ma kujutan ette, et bändis pead ikkagi oma mingit karismat, eks ole, et, et siis mõjuma hakkad, kuidas, kuidas sul on nüüd August hundiga, et fännid on rahulgrupid on tekkinud juba ja muu selline. Kuule, täitsa nagu näed tuttavaid nägusid juba viimased aasta aega, et see on tore, et inimestele meeldib ja nüüd, kui see debüütalbumi kontserdid ära olid, siis siis vastukaja on nagu väga mõnusad. Et järjest rohkem inimestele meeldida saad siukseid, toredaid kirjakesi, et et vot, sattusin sinna kontserdile. Täitsa meeldis. Kuidas see kiri tänapäeval tuleb, et vanasti testi käis ilusti margi ja ümbrikuga tuvi toob ongi nii. Tegelikult tehase Facebooki. Kui August Hunt alustas, siis mul jäi mulje, et tegu on sellise projektipõhise bändiga. Aga nüüd ma saan aru, et asi on väikesest projektist kaugel. Kui tagasi vaadata, siis ta natuke oligi, et et tulid kaks toredat inimest nimega Harry ja Mirko, kes olid juba pikka aega musitseerinud koos kitarristid, mõlemad tulid kokku ja tegid muusikat. Siis otsustasid, et oleks, lauljad ka vajab siis võtsid minuga ühendust ja siis me kolmekesi nokitsesime ja meil olid toredad inimesed Kostja, Mikk abis, kes Aidesest siis aitasid meil trummide bassid sisse mängida. Et alguses ta oli niisugune, et siis ta oli väga selline Bobbi Bobbyle kalduv asi, et aga nüüd mida aeg edasi ja kui meil on uued liikmed Martin ja siin siis kuidagi hakkab looma täiesti oma suund hakkab minema, et, et kohati on raske alla kuueminutilist lugu teha üldse. Assoo, et ma tahtsin küsida, et kuidas tal on ka omad laulud, leidunud stiile hakkab kujunema, et sa tead, kuhu, mida teha. Ja ma mäletan, kui ma kui ma selles kurikuulsas saates olin siis teadsid superstaari ma ütlen vahele kuulajatele. Ja toimetaja märkus, kui see oli, siis ma mäletan, et, et ma veel ei olnud nagu päris seda oma leidnud, et ma küll teadsin, et lõikan väga lahe artist ja ja muid veel selliseid väga meistri Martistaga. Ma arvan, et mul läks umbes aastake. Pärast seda saadet sain ma päriselt aru, et et ma oskan ise ka muusikat leida ja et ma päriselt kuskile suudan areneda, et ja mida aeg edasi, seda rohkem ma tunnen, et et mis meeldib ja et täiesti erinevad muusikastiilid on minu ees laiali hüpanud. August Hunt, debüütalbum kas nüüd kuvab testi juba noh, bändi siis sellist oma stiili leidmist või, või, või on ta juba mõneti moraalselt vananenud, olete te juba arenenud? Noh, enam, eks ole, et, et juba juba tundub, et see võiks teise plaadi teha. Ei, see see tunne, et võiks teist plaati teha, on täiesti olemas, et meil ongi kohe jaanuaris mõte minna, teha bändilaager ja vaadata, et mis, mis sinna paberile kirja jääb, aga, aga teine küsimus oli, et. Ma mõtlesin, kas ta on juba moraalselt vananenud, see tähendab seda, eks ole, et, et võib-olla ideed ja on juba vahepeal nii edasi läinud, et oh, et, et seda me tegime, siis heakene küll, et debüütplaat küll tore, aga. Meil oli niimoodi, et neid ideid ja demosid oli meil tsirka 30 ringi, kui hakkasime neid seda plaati tegema, et konkreetselt mäletan. Me käisime augustikuus, käisime, käisime veel viimases laagris selle mõttega, et nüüd plaadi jaoks teeme lihvime ja tema uusi lugusid. Et sellest sellest laagrist tuli kolm neljandikku plaadist tegelikult, et, et seal on väga palju uut materjali ja see, see üks, üks neljandik nii-öelda siis on sihuke vanem kraam veel. Mis laager see niisugune on, kontsentratsioonilaager koondusla, räägi. Niisugune laager, etut, võtad ilusti kaks, kolm autot, paned oma kola sinna sisse, sõidad Hiiumaale, ühes majas, laated, süüa veel, meil on tore mänedžer Maret, kes meile süüa tegi iga päev, kes meid ootas koju. Ja me käisime ühes teises majas, ühes rootslaste majas, käisime proovi tegemas. Väga mõnus ja hubane oli ja mõtted aina lendasid. Niisugune nädalake on siukest. Proovi. Ma arvan, et kuulame muusikat, sa oled valinud George Mikeli loo i käänd, meik ju lammi. Miks sulle meeldib George Michael? No miks, miks? Tegelikult see on naljakas, ma käin või noh, see ei ole naljakas. Aga ma käin vahvi laulustuudios ja, ja minu pedagoog kautsa koolis Bert pringi. Tema tegi seda, seda lugu nagu hästi tihti hääleseades mingit erinevate stiilide näitamiseks just sedasama lugu ja taust erinevat moodi. Mul hakkas jubedalt meeldima ja siis ma kuulasin seda tsirka kaks kolm aastat jutti oli see minu väga-väga toredas playlist'is, et mulle väga meeldib see lugu ja läheb hinge sügava sõnumiga. George Michael on meie tänase külalise Norman Salumäe suur lemmik ja normann, sul õnnestus alles hiljuti ka George Michaelit vaatamas käia. Ja tõsi ta on, oli veel täitsa elu ja tervise juures. Maria kurb, et ta praegu seal ma ei tea, kas ta veel enam on, aga viimane uudis, mis mina lugesin, et on kas, kas Viinis haiglassist. Et aga jah, mul õnnestus seda Barcelonas sümfooniaorkestriga näha selleks oleksidki Porsalonser. Täitsa jah, meil oli oma seltskond tsirka vot ma ei mäletagi praegu nüüd äkki 15 liiget või üks suur korter ja ja läksime, läksime Barcelonasse nõudsime veel viimaseid, et selliseid 30 kahekraadised ilmasid seal ilusal ranna plaažil ja ja käisime Hosmicry kontserdit kuulamas. See oli väga-väga vinge elamus. Tõesti aga enamik Eesti inimesi teab sind ikkagi kui superstaari normannid. Seal olid päris noor, kui sa läksid sellele konkursile, selline 16 olin, räägi ära nüüd see lugu, kuidas sa sinna sattusid? See on huvitav üldse, et sa ütlesid superstaari Norman seda, seda, seda liidet pole ammu kasutatud. See iseenesest on väga tore, et seda pole kasutatud. Aga aga. Ma saan aru, et sa ei võitnud siis sellepärast, et muidu sa, võib-olla võib-olla see oleks siis külge jäänud. Jäänud aga, aga vahet ei ole tänapäeval meedias ju meil kõik staar, meikari, diastaarjuuksurid ja mida kõike veel, et staar on tore liide aga, aga sinna saatesse ma sattusin natuke natuke nagu võib-olla või see tundub natukene liiga noored. Aga ma sattusin sinna lihtsalt niimoodi, et ma mõtlesin, et noh, vot saade läheks prooviks laulda, mulle meeldib. Ja, aga miks ma arvan, et liiga noored lihtsalt? Ma arvan, et minu enda muusikamaitse polnud veel päris välja arenenud ja kuidagi palju oli, selles mõttes on nii palju, et et noor ja siis kogu meedia hüppab sulle peale ja tahab sind hammustada ja kõik su sõbrad ja tuttavad ka. No mis siis toimus viis-kuus kuud ainult kuhugi seltskonda lähed siis viis, kuus kuud ainult, kas läidetakse või kiidetakse ja, ja see lugu on ainuke teema. Tähelepanu keskel olla, kas see ei ole nagu tore? Käed on nagu võib-olla ta on tore, ma olen sellega selles mõttes nagu harjunud ja kohati nagu võib-olla igatsen seda kui vahel nagu ei ole võib-olla nii tähelepanu keskpunktis, aga aga täpselt on tore, aga see ei ole tore, kui kui sa kohati ise tunned, et sa võid midagi paremini teha ja kui, kui sellest veel nagu siukses teistsuguses võtmes räägitakse, et vot see ole tore nagu enda jaoks, aga, aga muidu ja mulle mulle nagu sobib see ja ma olen karastunud väga. Korralikud, et sa said ikkagi noh, selgelt ikkagi mingeid kogemusi, onju, mis kuluvad marjaks ära ja ma saan aru, et siin meil isegi Ri raadio kahes siin inimesed rääkisid ikkagi nunnumeeter oli ikkagi näidanud päris korralikult, et kuidas sa seal ma saan aru siis kuueteistaastane praegu sa oled juba juba vanemaks saanud, eks ole, aga noh et, et kurikuulsaks sa seda saated nimetasid ka, et, et see on siis natukene ikkagi siukse. Vastuoluliste tunnetega öeldud, et ühelt poolt oli väga lahe, eks ole, seal olla. Aga noh No sa mainisid meediat, et lendas sulle peale, kas oli mõni selline ide kibedam? Amps sinu sinu suunas? Et ma niimoodi tea, tegelikult kõik olid üsna täitsa täitsa toredad, äkki nad nägid, et ma olen veel niisugune väike poiss ja ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, aga, aga võib-olla ma ainult põhjust midagi väga koledat kirjutada, et May kuskile laaberdanud ei joonud, ei, ei teinud mingisuguseid lollusi, et aga samas see, mis, nagu see kuldreegel oli, millest ma suutsin kinni pidada, millest paljud teised ei suutnud, oli see, et ära kunagi kommentaare. Et pahatihti isegi, kui seal on enam enamus on häid kommentaare, siis need halod jäävad meelde, hakkavad sind nagu kraapima. No sa ütlesid ka seda, et kui mõnda seltskonda läksid pärast saadet ligi pool aastat, et siis kas kiideti või laideti sest oli ka päris sellist asja ette, et võetakse nüüd eta ja kukutakse laitma. Oli jah täitsa. Täitsa huvitav oli seal, aga mis see siis on, enamasti see nii nõme lugu või midagi niuke. Miks sa selle loo valisid ja nii nõme lugu üldse. Vaat seal oli nagu erinevaid asju, et, et kuidagi kassas nii üle pea, et et esmaspäeval algas uus nädal, pühapäeval oli saade, esmaspäeval algas uus nädal. Esmaspäev, teisipäev oli hääl, kola, päeval kadus hääl ja siis kuni pühapäevani on häälte, siis pühapäeval saates nagu lihtsalt üritasid kuskilt selle hääle välja imeda, et noh, toores oli väitised. No sa ise said sealt väga palju kogemusi kindlasti ka oma tulevase karjääri jaoks, mis on sulle väga vajalikud, aga kas, kas sa tunned praegu, et sa nii-öelda veel natukene lased liugu selle saate peal, et näiteks kui Mirkko sulle helistas, kas ta helistas sulle sellepärast, et et Talyn sind sealt saatest näinud, et see oli ikkagi sinule selline hüppelava? Kindlasti ta on mingil määral Hipe lava aga aga nagu mulle endale nagu mõnes mõttes meeldib see, et inimesed aina vähem seostavad mind selle saatega peale küll teavad, aga enam ei ole nagu seda, et kõnnid kuskil tänaval ja siis karjutakse järgijaid, superstaar või mida iganes, et et seda oli, seda oli, seda oli, seda oli natuke lammatavalt palju, kohati, sest et inimesed kuidagi. See on siukse nagu halva maiguga, tihtipeale karjuvad seda, samas on ka neid, kes nagu hea, hea meelega sind nagu mäletavad, aga aga mis ma tahtsin. Ennist öeldi, et et kui mul enne seda saadet oli selline kuidas ma ütlen nagu kartus lava ees, niisugune hirm, et ma läksin kooli väiksel laval ja pidin mingisuguse etüüdi ehitama või mida iganes. Mida iganes, Dorasena. Ühesõnaga pidin midagi esitama, siis mul oli sihuke hääl, läksid higiseks ja närv tuli sisse ja peale seda saadet Praati mind seal saates Bratimine nii korralikult ära, et ma lihtsalt absoluutselt mingisugust probleemi polnud minna lavale, pigem sihuke väike ärevus on sees ja, ja nüüd on, nüüd on juba täitsa lahe, ise tunnen ka, et ma olen valmis. Vääntsutati ja solgutati piisavalt, nagu me juba rääkisime natukene fännidest, siis ma arvan, et võiks selle fännibaasi ikkagi ka veel ära mainida, et millised fännid sa sealt endale said. Sa ju tead ka, et sa olid seal kõige nunnum poiss ja kindlasti seal oli väga palju tüdrukute kirju tuli ja ma ei tea, karusid või õhupalle või kui, kuidas sellega oli. Ojaa isegi mul tuli, jah, ma praegu hakkan meenutama, et mul tulid mingid karud. Mari saatis elanikud tõenäoliselt. Tead, seal oli nali oli selles, et, et kõigile kuidagi tulevad meelde, et seal olid ainult kas 12 kuni kuueteistaastased tüdrukud, aga tegelikult täitsa naljakas, aga seal oli ka vanemaid inimesi, minu fänne ikka naised, kes oli kuuekümneaastased ja nii ja vot, aga, aga muidu ja need fännid praegu kas said 12 16, on nüüd? Kaks 16 20 h hakkab looma. Andke ennast näole sised, Norman, nüüd räägib teiega edasi. Aga kuulame meie muusikat vahepeal ja, ja siis juba räägime sellest loost lähemalt. Käralilbuudia Timoti Metsum lerit, Pi. Räägi sellest loost, miks sa valisid. Biitlite lugu, eks ole, aga see versioon Ja kaks asja on selle loo puhul. Kolm väga meeldib see lugu juba niisama. Versioonis. Teine väga tähtis asi, et tihtipeale kuul vaatan filmi ja kuulun soundtrack'i, siis see film, mis on selle nimi, krossi univers, see on konkreetselt ehitatud biitlite lugudele, seal on tsirka 25 biitli lugu, mis on kõik tehtud mingis teises versioonis seal hästi hästi palju vingeid, versioone. Väga meeldib see film. Kolmas väga tähtis punkt on see, et gospel väga meeldib ja, ja vahviga ma olen ka esitanud väga palju gospellugusid. Ja see on kuidagi minu sees, ma kolm aastat elasin korteris kohati noh, nagu selle selle nagu mõte, jõulukontserdid olid kõik gospeli ja, ja väga hästi lauldud ja väga šeff lugu on minu arust. Aga sealt edasi üldse kas niisugune nagu hingeline või vähemalt niuke soulmuusika. Kas kõnetab sind, kõnetab? Väga kõnetab. No rääkisime sellest kurikuulsast, nagu sa ka ise ütlesid, superstaari jätame selle superstaariformaadi praegu, eks ole, kus tõesti käib õudne võitlus ja võistlus ja, ja mis, mis seal kõik on sihuke. Ja lõpuks on siis see võitja siis omadega. On küll võitjaga tühi kott, eks ole, nagu ott. Aga aga tähendab kool, eks ole, siin natuke ka noppisime seda seda teemat, et kool on ju ka selles mõttes, kas siis valmistab, järelikult see superstaarisaade valmistas formaadina nagu hästi ette sind, eks ole, karastas saad paremini esineda ja, ja nii edasi. Aga kool kui selline, eks ole, et me räägime, et kool on kõike vägivalla. Et seal ju ka, eks ole, siis tegelikult kui nii võtta, kui me selle positiivse poole peale vaatama ette valmistatakse läbi läbi hirmsate katsumuste, siis ilmselt noori inimesi ka ikkagi eluks ette, kuidas sa ise tunned, et kuidas seal Sarkeid käin küll ühes Tallinna sellises noh, ütleme traditsioonilises niukses eliitkoolis Gustav Adolfis. Aga, aga siiski, et sihuke press, eks ole, kindlasti on ja nihukest unistust nõutakse. On mäletan, minu jaoks kõige hullem periood oli üheksanda klassi lõpp kus õpetajad ikka praadisid, korralikud sind, kuidas, kuidas poiss ei saa, sa ei saa gümnaasiumisse edasi ja et kuidas sul, et kui sa siukest asja ei oska, siis noh, kuidagi nagu sihuke tamp oli peal ja kõiki nagu hästi surigi sellise ja sellise niisugune hirm selle, nende eksamite ees oli ikka kohutavaid. Ja ja ma mäletan, kui ma tegin need eksamid ära, siis no vaatasin nagu tõsiselt nende tööde peale pärast ja mõtlesin, et no miks, miks nii palju praadima videed nagu tõesti kohati viiakse sind sihukse murdumise ääre peal juba. Et ahaa, et ahaa, terve aasta aega lihtsalt kogu aeg öeldakse, kui raske see on, kui raske see on. Aga, ja see sai tehtud, siis tuli gümnaasium, gümnaasium oli juba sihuke muusikaga pooleks, et ka gümnaasiumi oli väga tore. Aga ma muutsin natuke siukseks lodevamaks. Element hirmujutte ja kümnendas klassis käisin ka siis karrastati nii korralikult ära, et kuidagi nagu Elus tuli sihuke sihuke lainetus sisse, niisugune rahulik vised õõtsuda nendes ainetes, et et seda heas mõttes, et. No kas eksamipunktidele oli, oli ka 12. lõpus näha, et lainetasid seal läbikest Oli. Oleneb jah, selles mõttes, et mida vaadata. Kuna ma matemaatikutega mingit toredat muutu siukest kõrgemat teadust õppima ei läinud, siis siis minu jaoks ei olnud kõik eksamid nii olulised, et minu jaoks oli kuidagi minu kõige kõige kõige kardetuim eksam, oli kindlasti kirjand. Kõige rohkem mulle meeldis inglise keel, kuidagi olidki kõige-kõige nagu siuksed, südamelähedasemad, teised olid lihtsalt kuidagi ühiskond, mulle ka meeldis see vot see mulle meeldis ka ühiskonnaõpetus ja ühiskonnaõpetus ja et, et selle, selle, selle nagu keskendusin, aga ei, natuke ikka oli näha, et ma et ma läksin sellest gümnaasiumist natuke läbi, aga, aga ma üritasin ikka väga palju kaasa võtta nendega ja võtsin tänu toredatele õpetajale. Ja needsamad õpetajad, kes üheksandas hirmujutte rääkisid, muutusid 12 10. lõpus toredateks inimesteks ja nii on, nii on. No igastahes, ma saan aru, et, et läks nii, et tahtsid sellist noh, vabade kaunite kunstide juurde liikuda selliseks. Siis Nike näitlemine tõmbas sind, et kus, kus see nagu tulijaid rääkisid, tahtsid lavaks sisse saada. Ja esiteks, kas ma tahtsin eelmise asja kohta veel öelda, et, et see kool nagu selles mõttes lasi heas mõttes Hendrik Agur tuli sinna direktoriks, et temal on väga sihuke loov inimene ja ta heas mõttes nagu. Viis kõike seda loomeprotsessi seal koolis väga palju edasi, et see oli, et seal on kindlasti tänu temale väga suur samm, et koolis on direktor ikkagi tähtis, et see väga võib väga-väga mõjuda konkreetselt iga igale koolipäevale ja ja sealt eluga tagasi tuled või mis elu. Enne kui me pinnime sind veel natuke sellel lavaka teemaga, siis tegelikult pärast keskkooli saju otsustasid ikkagi aja maha võtta ja võtta endale see vaheaasta. Ja ma käisin lavaka katsetel õige, tahtsin saada, sisse ei saanud ja siis, ja siis ma mõtlesin, ma võtan vaba aasta, sest et see kooli lõpp oli päris pingeline olnud, et mul olid teistsugused projektid käsil haistkümnüüsikal ja ja mõned sellised muusikalised projektid ja siis oli vähe vaba aega ja kuidagi tundsid, et on vaja siukest vabadust. Ja nüüd on, nüüd ma läksin otsa kooli ja tunnen, et mul nagu on tahet õppida ja mul viitsimist, et kui seda eelmine aasta nagu kuidagi veider pisikesele kooli lõpule siis nüüd kuidagi jälle on tulnud uus hingamine ja, ja, ja väga nagu iga ala ka, et ma kuidagi tunnen ennast hästi kala vees. Kust ma selle näitlemise peale leidsin enda tee. Kunagi ma läksin nukuteatri noortestuudiosse ja ja ma käisin seal ja, ja alguses mind nii väga ei huvitanud kuidagi nagu huvitas, aga nii väga ei huvitanud. Ja kui ma sealt ära tulin, siis siis kuidagi Sigmund hakkas jubedalt huvitama, ma ei tea, kuidas see see on, see on väga geni ja, aga, aga päriselt hakkas jaa, jaa. Ja nüüd ma olen muidugi unarusse jätnud jälle selle teatris käimise. Mingi hetk oli siis igal asjal oma õige hetk, õige koht, aga vot see just, mis sa rääkisid, tuletas meelde seda, mille, kui eelmiste külaliste eile, kus, kus, kus töötaks niisugust tõsiasju, mis inimesed tihti unustavad, et et kui meeste panustamine järgneda paus, et inimene saab ennast koguda, eks ole. Et mingid tsüklid käivad, et sa ei saa kogu aeg järjest kogu aeg kütta ja põletada vaid, vaid vaid väga-väga suure isuga, teed sa siis edasi, kui sa oled, on nagu aja mahavõtet, nagu sul settida endal nagu jõudis ja seda, kes meil ju eile rääkimas Nele-Liis Vaiksoo jah, et kus ta Saksamaal meeletult siis panustas ja töötas ja lõpuks läkski tööisu ära ja siis ta sai ennast aastaid, aga testib uut hingamist, uut hingamist. Praegusele oli see popdžässlaulu valinud, aga tunned sa praegu, et ikkagi see näitleja näitlejapisik on ikkagi veel nagu annab endast tunda või, või tunnet, et sa oled õiges. Kas. Nad käivad käsikäes ja ma tunnen, et mul õiges kohas ja see nii-öelda vana armastus ei roosteta seal näitlemise näitlemise poolel, et, et ikka ikka vist täitsa täitsa kohe mõtlen, et nüüd on see aasta uuesti minema proovima. Kui, kui ma ei proovi, siis ma peangi kogu aeg mõtlema, et aga mis oleks, kui oleks ikkagi proovinud, et, et noh, see, see ei anna mitte midagi, tegelikult. Need oleksid, oleksid, on möödunud tema alati. No otsa koolis sa tegid ühe ette kanda just täna ühest Leedu bändist, mis sulle väga meeldib, ma saan aru. Mängimegi nüüd seda lugu, aga rääkige natuke lähemalt. Ja vajaks vist tõesti tutvustamist meile, kus sa üldse tulid selle bändi peale, mis ta nimi tuli ja. Et selle bändi nimi on brass, pääst, tööd, aga ei, just eile hakkasin nende kohta uurima, et ettekannet teha ja nad on oma nime muutnud. Uus nimi on džiimono. Et väga huvitav, ma harjusin nii väga selle asjandusega ära, aga ma käisin suvel seal Lätis Positivuse festivalil? Jaa jaa. Käisin ühe lava juurest teise just hakkasin WC'sse minema ja siis avastasin ühe väga vinge loo, et keegi mingit väga vinget lugu läksin, vaatasin jaa. Jaa. Tuleb välja, et leedukad teevad jube vinget muusikat ja, ja ma ei jõudnudki sinna WCs järgmised 45 minutit, vaid seisin, jalad ristis. Laususin. Ma isegi hakkasin tantsima. Väga vinge, nii et kuulake ja nüansse selles loos aha palju. Väga vinge lugu on. Normane Norman Salumäe meil täna külas ja jõudsime selle muusika ajal vahepeal oma jutuga sinnamaale, kui raske hommikuti ärgata. Euro Norman, kas sa oled rohkem selline õhtune inimene või hommikuinimene? Ma olen konkreetne kull, mida rohkem detsember saabub jõulud ja aastavahetus, seda kuidagi hilisemaks mul lähevad enne magamaminekut, et ei lase hingel viis magama. No ja siis sai kell seitse magama kell seitse inimesed tööle ja norm olla. See oli mingi selline peoõhtu või seal lihtsalt kodus leiad endale nii palju tegevust, et sa võid täiesti vabalt oma kodus kella seitsmeni hommikul. Üleval olla, ma olen täitsa oma kodus nii kaua üleval, mis sa seal siis aa muusikat kuulan, koolitöid tõin ka, ma kuidagi ei oska neid varem ära teha, siis ma hakkan neid öösel tegema, et ma olen ööinimene. Ma tean seda ja mulle meeldib hommikul kaua magada ja, aga kooliga muidugi vahepeal joodi Hallaste lähevadki, seitse, lähed magama, kell 10 hakkab tunded sisenike sihuke haa. Ei jaksa või ei jaksa pojaks ikka ajada ennast üles. Ja, ja jaa, jaa. Aga mis seal August hundi ühes videos, sõidad sa seal selle mingi mingi triki või BMX ratas või või mingi mingi jalgrattaga sõidad, igal juhul seal minul seal täitsa linna Cruiser linna Cruiser ja et sa oled siis selline ikkagi käin rattaga sõitmas ja muidu ka ikkagi sportlik eluviis. Tead, ma kunagi sõitsin ratast rohkem, mul issi on täitsa rattafanaid Sausi, et tema, tema nagu tite võistleb ja sihuke profile kalduv. Aga, aga ma kunagi käisin sõitmise trennis ja aga, aga nüüd, mida aasta edasi, seda, seda kuidagi vähem olen hakanud seda tegema, et muusika peale on läinud väga palju, lõviosa aega, aga ma ikka üritan jalutada, ma panin hommikul oma auto ära linna kesklinna. Käisin koolis ja siis otsustasin, et jalutan siia stuudiosse. Et saab natukene nagu liikuda ka, näe nüüd sa väed sinna tagasi jalutama. Üldiselt ma olen sihuke roheline. No aga mis üldse sellest autost siis nagu välja ajad? Aga teha küsimus võib-olla sellepärast ma siin kell viis magama ja ma elan nii kaugele, et kui hommikul oleks pidanud jala hakkama bussiga roomama, siis ma oleks pidanud tund aega varem üles ärkama, et see nagu ehmatab natuke. Okei, on nüüd, on sul muusiku või, ütleme, muusikaõpingud ja, ja tõesti ka plaan ka veel proovida lavakasse. Kas sa, kas sa oled nagu unistada näiteks et saan näiteks lavanäitlejaks või mõtlesin isegi filmi peale, et siukest asja ka väikest viisi on, et mis seal nagu lava peal läks, saaks ära teha, sest et teame Meil on siin see August, hundialbum on olemas, et see üks konkreetne asi, eks ole, mis, millega sa hakkama oled saanud. Aga kuhu sa tahaksid näiteks noh, unistustes jõuda nagu lava, siis noh, ma ei tea, siis näitlejana. Vaata kui muusikas ma ise tunnen, et ma olen kuskile kohta arenenud, et noh, päris kõik keegi niikuinii ei oska, et aga, aga ma tunnen, et ma olen arenenud mingisse punkti, kus. Mul on inimesed ümber, keda usaldan ja kellega ma nagu oskan asju teha. Siis näitlemises natuke nagu ei ole, et ma ei usalda ennast päris lõpuni veel, et. Alguses võib-olla ma tahaks nagu ka ennast nagu karastada sellel alal rohkem ja siis ja siis, kui ma juba selgema pilguga oskad seda vaadata, et siis ma kindlasti. Ma arvan, et äkki, kui sa kahe aasta pärast küsisin, sedasama küsimus, äkki ma ütlen, et jah, ma tahan mängida mõnes Eesti või välismaa filmis peaosa, võib-olla tõesti. Filmist, eks ole, et filmi vaatad või Eesti filmima kivist sa rääkisid küll väga kenasti ja armsalt siis sellest tiitlite muusikaga tehtud filmist, aga siis jah, kodumaised mängufilme näiteks, mis, mis on nagu meelde on jäänud või on head. Vaatan vaatan küll. Ma tõden, et ma ei tea kõiki eesti filme selles mõttes, et ma ei ole neid kuskilt korjanud üles või, või fanaatiliselt ETV ekraanil kõiki filme läbi vaadanud, mis on klassikud ja aga aga enne ka ütlesin, et tähendab teile öelnud. Eetriväliselt ütles jah, et, et mulle idioot meeldib väga eriti Tambet Tuisu. Näitleja. Ta on kuidagi alati väga sümpatiseerinud tema kuidagi pilk ja eriti seal idioodist, kuidas ta mängis seda kest vene siukest. Ma ei oskagi öelda kõrksust võimsust, kõike seda välja kergete Se hullu pilt, mis tal peas oli, mulle väga meeldis. No vaatame kohe, kui hästi sul see hullu pilk välja tuleb, aga kuulame järgmiseks looks poniveerija, siis räägid, miks me seda kuulasime? Norman Salumäe veel natukene aega meie juures siin külas ja poniveere norm on ka üks sinu suurtest lemmikutest. Viimasel ajal ma saan aruannetes noppinud üles. Ja viimane aeg on suhteline mõiste 20 aasta jooksul. Et siukse viimased, ma arvan, et pooleaastasest et kuidagi. Selles muusikas on niisugust võimsust ja sügavust ja ja seda vot seal meeleolu, seda mulli kuidagi, et ma panen silmad kinni ja ma tõesti naudin ja, ja lasen nagu mõtetel lennata. Ei ürita millegi peale mõelda, vaid kuidagi kõik läheb ja sujub. Lainetan endamisi. No endiselt on sinu jaoks ikka suuremaks teemaks sinu enda bänd, ehk siis August hunte ja millega te astute juba homme üles ja rock Café s ja rock Cafes koos autoutiga ja köik köik ära. Vaatasin, et ei ütle, et ma siis ütlen, aitan sind natuke edasi, aga aga. Mis, mis nagu homseks on nagu midagi erilist selles mõttes, et kostüümid-värgid, haldustus. Jah, noh, ma olen kostümeeritud täiesti jah, nagu tavaliselt. Mis see tähendab, valid samamoodi need sinised kett, siit need teksad ja selle musta pillabongi T-särgi või ei? Ta ei, ei vali ma kuidagi tuju järgi, pane ennast riidesse, ma vahel võtan kaks komplekti kaasa mingisuguseid riideid ja siis miksi kokku enne live vaatan, et oh näe, täitsa selle tuju on, et aga, aga homne õhtu toob minu teada. Ma loodan, et ma ei saa pärast peksa, aga minu teada toob piparkook. Ma arvan, et selle eest peksa ei anta. Aga kui palju üldse August hundil praegu esinemisi on? A no esikad olid ära, plaadistused tuleb homne kontsert rock Cafe ees õhtul. Ja ma olen kindel, meil on mingisugune jõulupidu vist. Aga kooliga nii palju asju, et ma ei, ei tea, aastavahetusel on ka vist mingi asi. No eks siis ole kuulda ilule Norman. Et ütleme nii, et, et ma arvan, 20 aastane poiss, et võib-olla lihtsalt kuulajatel ka huvitav teada, kas tasub tulla rock Café s, et oled sa ikkagi vaba veel ja vallaline? Mitte päris, ai ai, ai, ai, ai, seega lootust on seest muusika. Ikka on hea. Ja loodame, et muusikaikega meelitab inimesi amme rock Cafe's. Aga Norman, aitäh sulle täna tulemast ja paneme peale nüüd Chalice'i ja hea töö. Oota, kas ma võin midagi rääkida, muidugi ainult mull ja ma tahtsin öelda, et eesti keeles on väga raske kirjutada sellist intelligentset muusikat eriti sõnade vallas, nii et see riista saab sellega väga hästi hakkama ja on mulle väga suur eeskuju ja üritan ise ka intelligentset lüürikat kirjutada, nii et palun häid jõule, ilusat piparkoogiaega ja hoolige teineteisest. Tšau. Lava pool tuleb külma kuulatud. On jäänud aegseks. Toodund laulja. Aga see on just seen praega olnud, mitte poole aega, sest unenäos me kooki lihtsalt tunnetage rütmi saada osaks sellest kaator teie muret, nagu sügisel korjab, läheb, siis on kõik tüdinud morrast meelest pole enam püksi ka omaette. Meie teekond algab, siis võtsime nii tunda veel korda, võib-olla alati kuulma südame bee poolt depressiooni põhimõtteliselt toas selle nagu Teleforteile tagasi praegu koged, mida, mida sõnad tähendavad keegel öelnud ja keegi tahab mõelda ja mäletada. Emotsioonid, kas klapp kaunika lihtne jäljendada, võtab kõhedaks, lahub kõrvitsmäega uiniga. Läbime häälega aja ehitavad, lähed rajaks, kli tuju läheb taeva nagu käsi häälet rajab ja annan häälepaelad, et see mõjub. Kui oskad leida muusikast rõõmu läbi valu, vaev läbi, on pinge läbi muretsemine ja läbi ka jubedal äri on viha ja kõik mu närvesööv alga maakonna ettearvamatu. Õega on jäänud vaikseks jäänud kirunud toodund, see laul jääb. Praegu ta on, see on just see aega nüüd olnud, mitte poole head aega, sest unenäos me ka ütle, võtsid kuulda muusikat, mis muudab muusika, mis aitab maid, muusika, mis suudab muusika, mis leidis üles mõlemaid ei saakski enam aidata. Soovime põdeda läbi helide sinna, kuhu päike iial paistab positiivse trendina laiali mööda ilma paiskab jälle algusesse looduse kutset kõlaritest läbi keha.