Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 16. detsembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Läti ja Eesti peaminister ütlesid täna Tartus kahe riigi koostöökonverentsil, et riigid pole suutnud ära kasutada koostöövõimalusi haridus. Las Andrus Ansipi sõnul on selge märk sellest ka tagasihoidlik üliõpilasvahetus. Laste ja perede arengukava aastateks 2012 kuni 20 keskendub lasteaia perede murede ennetamisele. Eesti perede vaesuse ja majandusliku olukorra leevendamiseks püüab tööplaan luua terviklikku pilti, mis kaasaks rahaliste hüvitiste pakkumise kõrval ka teenuseid. Eesti riiklik sümfooniaorkester tähistab täna oma 80 viiendat sünnipäeva. Juubelikontserti Sõjasümfooniad juhatab Neeme Järvi kontserti, esitletakse ka ajaloo raamatut. ERSO, Eesti riiklik sümfooniaorkester, raadio ansamblist, riigi esindusorkestrist. Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinikus Haabersti tervisekeskuses peeti täna sarikapidu rekonstrueeriti, avas hoones ja juurdeehituses alustavad järgmise aasta keskel tööd perearstid ja hoonesse tuleb ka 150 hooldusravi kohtab. Tartus avaldasid täna ülikooli ees protesti paarkümmend vilistlast, kes palusid ülikoolil säilitada ka tulevikus kontroll Kääriku spordikeskuse üle. Ülikool otsustab neil minuteil spordibaasi tuleviku. Maailma kaubandusorganisatsioon kiitis ametlikult heaks Venemaa vastuvõtmise organisatsiooni. Nüüd on Venemaal pool aastat aega dokumentide ratifitseerimiseks. Itaalia peaministri Mario Monti kokkuhoiukava võitis parlamendi alamkojas usaldushääletuse ja ilmast. Homne päev. Praegu on Eestis pilves ja sajune, lume ja lörtsisadu levib Edela-Eestist kirde suunas. Puhub kagu ja idatuul ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Vaid 100 tudengit Eestist õpib praegu mõnes Läti kõrgkoolis samuti hambaid Sadaleti tudengite õppimas mõnes Eesti ülikoolis. See on peaminister Andrus Ansipi sõnul üks ehe näide sellest, et kahe riigi hariduskoostöös on veel küllalt arenguruumi, jätkab Mirko ojakivi. Tartus Ahhaa keskuses toimub täna järjekordne Läti ja Eesti koostöö konverents, mille peateemaks on sel aastal haridusoskuste arendamine ja tööturg. Kui majanduses on Eesti ja Läti suutnud teha koostööd näiteks kolmandik Eesti ettevõtjate välisinvesteeringutest suunatakse Lätti siis hariduses on koostöö kui mitte olematu, siis väga niru. Peaminister Andrus Ansip. Me ei peaks üritama igas eluvaldkonnas siis luua oma võimekust selleks, et koolitada väga häid spetsialiste, sest see käib ühele väikesele rahvale väikesele riigile üle jõu. Meist märksa suuremad naabrid teevad omavahel väga head haridusalast koostööd ja mitmetel erialadel ei looda omal spetsialistide ettevalmistamise võimekust, vaid saadetakse omad noored inimesed naaberriiki haridust omandama. Täpselt sama võiksime teha ka Balti regioonis. Ka Läti peaminister Valdis Dombrovskis nõustus, et arenguruumi kahe riigi hariduskoostöös on väga palju. Kuid millisest koostööst lätlased räägivad? Valdis Dombrovskis. Rüsseltškooporationovitšis soovime koostööd teadusuuringutes ja arendustegevuses samuti loodame edusamme teadlaste ja üliõpilaste vahetuses Nika haridusvaldkonnas taristu jagamises, kuid on ka üks konkreetne arendatav idee kutseharidusvaldkonnast fassaadis. Seal ju Pärdi säärses i Tiiennsest lõidu koopradosson, siis eks seisuga location söödons. Just kutseharidus on see kõige reaalsem koht, kus Läti ja Eesti saavad koostööd teha. Nimelt on Valga kutseõppekeskus valmis juba sügises tasuma lätlasi logistika valdkonnas harima. Lahendada on tarvis veel siiski rida probleeme, nagu see, kuidas rahastada lätlaste õpet ja kuidas leida paljud. Läti ja Eesti haridusministeeriumi esindajad kinnitasid, et need mured on lahendatavad ja lahendused on praktiliselt olemas. Kuid kui paljusid erialasid on Valgamaa kutseõppekeskus lätlaste tarvis valmis avama, räägib kutseõppekeskuse direktor Laurs Peek. Tõenäoliselt v lähema viie aasta jooksul üle kahe, kolme eriala ei ole suutelised õpetama, sest noh, takistuseks on keel. Kui me räägime keskhariduse baasil õpetamisest, siis tuleks kõne alla inglise keeles ja mida me oleks järgmisest sügisest vähemalt logistika erialal suutma teha? Mirko Ojakivi, Tartu. Sotsiaalministeerium tutvustas täna laste ja perede arengukava aastateks 2012 kuni 20 t. Plaani keskmes on lasteaiaperede murede ennetamine tutvustusel Käis, Liisu, Lass. Siiani on lasteaiaperede toetamisel keskendutud pigem tagajärgedega tegelemisele. Uus lasteaiaperede arengukava aastateks 2012 kuni 2020 keskendub sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki tikkerpuu sõnul aga ennetusele. Arengukava näeb ette, et lastekaitsesüsteem jõustuks ka kohalikul tasandil. See tähendaks, et kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad omaksid samu praktikaid ja oskaksid hinnata laste ning perede vajadusi. Riik aga peaks kohalikesse omavalitsustesse loomalaste ja perede nõuandekeskused. Anniki tikkerpuu. Hästi oluline suund arengukavas on võetud vanemluse toetamisele. Erinevad uuringud nii maailmas kui ka Eestis kinnitavad, et positiivsed vanemlikud oskused aitavad ära hoida erinevaid lasteriske. Tähtis suund on kogu meie lastekaitsesüsteemi arendamine. Lastekaitsesüsteemi on kritiseeritud pikka aega, et on jäänud ajale jalgu ja samamoodi on mitmed juhtumid toonud välja mitmeid kitsaskohti, mis lastekaitses meil on. Täna avaldatud statistika järgi elab Eesti peredest, kus kasvab vähemalt üks laps, suhtelises vaesuses 14 protsenti peredest. Kolme lapsega perede puhul on see näitaja 26 protsenti. Hede Sinisaar, sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika ja analüüsiosakonna juhataja sõnul püüab uus arengukava perede vaesuse ja majandusliku olukorra leevendamiseks luua. Terviklikku pilti teeb. Kui tihti räägitakse vaid rahalistest hüvitistest, siis nüüd tahetakse lisaks peretoetustele arvestada ka mitmeid teenuseid. Toetada ka eluaseme tingimuste parandamist ja seda siis koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on arengukavas ka eraldi tegevussuunad mõeldud siis selleks, kuidas parandada siis nende perede eluasemetingimusi. Et selliseks on näiteks ka kodutoetuse rakendamine ära unustada tööturuteenuseid, hoolekande, teenuseid, teenuseid, mis on suunatud siis lapsevanematele hoolduskoormuse vähendamiseks, mis moel täpsemalt teenuseid planeeritakse, et see juba kujuneb siis kontseptsiooni koostamise käigus? Vabariigi valitsus kiitis arengukava heaks oktoobri lõpus, et dokumente ei jääks vaid ametnike riiulitele tolmumaa näeb selle rakendusplaan ette mitmeid konkreetseid tegevusi uuesti Anniki tikkerpuu. Aga need viivad ellu mitte ainult sotsiaalministeeriumi inimesed, vaid siin on nii teiste ministeeriumide tegevused. Kohalikud omavalitsused saavad oma panuse anda mittetulundusühendused, kes on juba öelnud, et nad soovivad panustada läbi erinevate projektides osalemise, kui ka konkreetsemalt juba mingites tegevustes. Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus pidas kinni alaealiste ahistada ja kes sai tuntuks ETV saates Pealtnägija. Minaal. Menetluse alustamise ajendiks ei olnud siiski telesaate eksperiment alaealise ahvatlevate pervertide tabamiseks kuna 30 üheaastase mehe suhtes alustati menetlust juba tänavu mais, ütles põhja prefektuuri lastekaitsetalituse juht Pille Alaver. Mehe isiku kindlaks tegemine ja tema kinnipidamine oli keeruline aega võttev protsess. Kuna kahtlustatav elab ja töötab välismaal. Mees kuulati kahtlustatavana üle. Jätkame sõnumitega välismaalt. Ülevaate teeb Kai Vare. Maailma kaubandusorganisatsioon kiitis avalik ametlikult heaks Venemaa vastuvõtmise WTO-sse. Läbirääkimised liitumise tingimuste üle kestsid 18 aastat. Venemaal on nüüd kuus kuud aega, et liikmestaatust puudutavad dokumendid ratifitseerida ja seejärel saab ta 30 päeva pärast maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Gazeta Ruudjatel lepiti ühtlasi kokku, et Venemaa ja USA omavahelistele kaubandussuhetele maailma kaubandusorganisatsiooni leping ei laiene. Venemaa majandusarengu ministeeriumi hinnangul on WTO-sse astumine Venemaa ärimeestele kasulik. Eelkõige tuuakse välja, et kaupade sisseveobarjääre on nüüd võimalik suurendada. Analüütikute sõnul ei ole siiski kõik rahule, sest põllumajandus ja töötlev tööstus kannatavad. Üks analüütik leidis koguni, et Venemaal pole veel teose astumisest mingit silmnähtavat kasu. Pigem on see kasulik teistele organisatsiooni liikmetele. Itaalia peaministri Mario Monti kokkuhoiukava võitis parlamendis usalduse oletuse. Esindajatekoda kiitis heaks meetmed, mis näevad ette rohkem kui 30 miljardi euro ulatuses maksutõuse ja kuludega peid. Ees seisab hääletus senatis, kus toimub tõenäoliselt samuti usaldushääletusena monti valitsusele. Vaatlejate hinnangul kiidab ka senat kokkuhoiukava veel enne jõule heaks. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn ütles ajakirjanikele. Dahlia peaks järgmiste eelarvete koostamisel kavandama rohkem struktuurseid meetmeid, et luua majanduskasvu ja töökohti. Rein soovitas reformide tööturgu ja võidelda maksudest kõrvalehoidmisega. Samas tuletas ta meelde, et kõige selle juures tuleb silmas pidada sotsiaalset õiglust et koormuse tuks ühiskonnas ühtlaselt kõigile. Türgi hoiatas Prantsusmaad armeenlaste genotsiidi puudutava eelnõu vastuvõtmise eest. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teatas oktoobris, et kui Türgi ei tunnista 1915. aastal Ottomani impeeriumis toimunud armeenlaste, mis genotsiidis, siis kuulutab Prantsusmaa selle genotsiidi eitamise kuriteoks. Järgmisel nädalal esitatakse prantsuse parlamendile eelnõu, mis näeb ette aastase vangistuse või ligi 45000 euro suuruse trahvi sellelegi, et tegemist oli genotsiid. Türgi peaminister Erdogan saatis Prantsusmaa liidrile kirja, milles hoiatas, et selline eelnõu on Türgi suhtes vaenulik ning selle vastuvõtmine halvendab nii kahe riigi poliitilisi, majanduslikke kui ka kultuurisuhteid. Prantsusmaa välisministeerium rõhutas, et seaduseelnõu ei esitatud valitsuse algatusel ning suhted Türgiga on Prantsusmaale väga olulised. Enesetaputerroristid ründavad Kabuli lääneosas politseijaoskonda. Politsei teatel on ründajaid vähemalt neli, üks neist õhkis oma lõhkeainevõitluse, ülejäänutega veel kestab. Ründajad on varustatud automaatrelvade ja granaatidega. Agentuuri Reuters teatel kuulsid tunnistajad vähemalt kahte plahvatust ägedalt tulistamist. Praegu on ebaselge, kes rünnaku korraldas. Taliban ründab enamasti välismaiseid üksusi. See rünnak toimub aga Kabuli lääneosas, kus välismaalasi eriti ei ole. Möödunud nädalal hukkus Kabulis ühes šiiitide mošees toimunud plahvatuses 80 inimest. Taliban teatas, tema seda ei korraldanud ja mõistis veretöö hukka. Ja uuesti Eestist andsid sõdurivande üle 300 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija ja ligi 400 suurtükiväe, õhutõrje ja pioneeripataljoni ajateenijat. Pidulikul truudusetõotuse tseremoonial tapal pani kirde kaitseringkonna staabiülem major Tarmo Metsaajateenijatele südamele, et teenida on jäänud veel viis kuud. Selle aja jooksul tuleb oma võimed proovile panna ja meeskonnaliikmed no maksimum anda, et üksiksõduritest saaks kevadeks väeüksus. Kirde kaitseringkonna Viru jalaväepataljoni ajateenijad andsid sõdurivande eile. Viru pataljoni ülem major Janno märki ütles, et mehe kohus on tõotusi pidada ja selle vastu eksijaid meenutavad ka järeltulevad põlved. Möödunud reedel andsid sõdurivande 144 vahipataljoni ja 56 logistikapataljoni ajateenijat. Lääne-Tallinna keskhaigla valmib järgmisel suvel hooldusravikliinik ja Haabersti tervisekeskus, mis lähevad maksma 4,6 ja 4,1 miljonit eurot. Täna peeti rekonstrueeritud hoone ja juurdeehituse sarikapidu. Kohal käis Liisu Lass. Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku ja Haabersti tervisekeskuse uus hoone on endine Väike-Õismäe polikliinik, mis on rekonstrueeritud ja millele rajati ka juurdeehitus. Tänasel sarikapeol kinnitas ehitaja Fund Ehitus osaühing, et hoone valmib järgmisel suvel. Tervisekeskuses alustavad tööd Haabersti ja järveotsa perearstikeskused ning kolm perearstipraksist, samuti eriarstid koos radioloogiliste ja laboratoorsete teenistustega. Hooldusravikliinikusse tuleb aga 150 voodikohta Ta hooldusravi vajavatele haigetele. Abilinnapea Merike Martinsoni hinnangul vähendab uus hoone oluliselt Tallinna hooldusravikohtade järjekordi. Linn loodab rahastuse saada ka haigekassalt. Ja seal suur hüpe Tallinnas, kui praegu on meil üldse 120 kohta hooldusravi kohta Tallinnas, need, mis konkreetselt Tallinna linna halduses on, siis nüüd me saame juurde 150, siis võite ise arvata. Ja kujutad ette, et see on väga suur hüpe. Aga ma usun, et et see lahendab oluliselt hooldusravis olevate inimeste järjekorra, siis see vajadus on tõesti väga suur. Hooldusravikliiniku juht Mark Levin ütles, et uus keskus vähendab haigete ja perearstide ning tavahaiglate koormust, sest hooldushaiglates on tema sõnul haigete ravi odavam 150 hooldusravi kohta ja õdede hooldus eeldab ka koolitatud personali, keda kliinik loodab leida koostöös Tallinna tervishoiu kõrgkooliga. Isegi õde, meil on faktilised, kõige nooremad õed on kõrgema haridusega ja see on väga hea tase ja üldiselt igas osakonnas töötavad kuskil tsirka kaheksa 10 õde ja 30 35 pooldajad. See on väga suur arv. Meil ei ole veel tänu sellele, et meil on väga head suhted kõrge mäe kooliga, nagu ütleme niimoodi ei meie õendusjuht päris palju agitatsiooni teinud ja üldiselt osa, kes lõpetavad, võib-olla tulevad meie juurde, aga ma ei taha, mis kogunenud ka. Hooldusravikliiniku rekonstrueerimisfinantseerib 3,3 miljoniga Euroopa Liidu struktuurifond. Tartu Ülikooli nõukogu otsustab neil minuteil, kas anda Kääriku spordibaas 50-ks aastaks Tehvandi spordikeskusele majandada. Kääriku spordikeskuse rajaja Fred Kudu õpilased kardavad, et selle otsusega kaotab Tartu Ülikool igasuguse kontrolli spordikeskuse arengu üle. Mirko ojakivi lugu. Täna pärastlõunal kogunes Tartu Ülikooli nõukogu arutama Kääriku spordikeskuse tuleviku. Rektoraadis koostatud eelnõu nägi ette spordikeskuse üleandmise riigi poolt asutatud sihtasutusele vandi spordikeskus. Miks Tartu ülikool soovib Kääriku spordikeskuse majandamise defandy spordikeskusele üle anda, räägib idee üks autor, Tartu Ülikooli kantsler Andres Liinat. Et ülikool tahaks keskenduda põhitegevusele, ülikooli põhitegevus on õppe- ja teadustöö ja ma arvan, et ülikool ei ole kõige parem spordibaaside pidaja ja me tahaks suunata oma tähelepanu kui varahaldaja vara omanikule ja tahaksime leida teemandi näol koostööpartneri, kes professionaalselt arendaks seda. Tartu Ülikooli nõukogu istungile eelnevalt kogunes ülikooli peahoone ette oma meelsust näitama paarkümmend Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlaste ja endiste õppejõudu, Ülikooli kantslerile käis Kääriku spordikeskuse olulisust selgitamas ka Kääriku spordibaasi rajamise juures olnud legendaarne kergejõustikutreener ja spordibaasi rajaja Fred Kudu sõber Martin Gutman. Aastakümneid oma õpilastega Käärikul treeninud vanahärra sõnul on Eesti spordile kahjulik, et Tartu ülikool Kääriku arendamisel sõna enam sekka öelda. Isa Martingutman. Ülikoolid ei oma enam mitte mingisugust õigust Kääriku peal. Nüüd täna kantsler ütles, et defandy nõukogusse võib nagu taotleda kaks ülikooli esindajad. No see on mõte, aga kui need on seal nõukogus, siis võib-olla veel mingisugune toetuse apollo. Mirko Ojakivi, Tartu. Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile on täna 85. sünnipäev, Mall Mälberg rääkis orkestri direktori Kadri Taliga, kelle jaoks tänane päev on väga eriline. See on minu jaoks emotsionaalne, tähtis ilus päev. See, et meil on Eestis riiklik sümfooniaorkester, kes saab 85 aastaseks ja kes on peaaegu sama vana kui Eesti vabariik, on ikka sündmus kõigi jaoks. Kui te vaatate meie juubelihooaega, siis need juubelisarjad, jubilaate meistrilask, saaga, Concerto ja üllatuskontsert, sõbrad, me kogu aeg püüame leida uusi ideid, uusi arenemisvorme, uusi kontsertreise, tahame teha salvestusi. Me oleme teinud väga suuri pingutusi, et olla pidevalt suurte etteastete rajal. Te, olete ühes intervjuus öelnud, et ERSO peab leidma koha muusikamaailmas. Mis koht see on? See koht on tegelikult maailma lavadel ja kui ma seda ütlen, siis ma ei pea silmas, et orkester peaks kogu aeg esinema väljas, aga orkester peab sinna saama. Aeg-ajalt me oleme ära unustanud, kuidas on ennast tunda Peterburi filharmoonia suures saalis. Me tahame suurt lavadel mängida Eesti muusikat ja me tahame elada nagu tänapäevas. Üks orkester ei saa elada ainult meenutustel. Aga seda öeldes, tulles välja meie juubeli ja ajaloolane raamatuga, oleme me selle üle väga uhked, mis on läbi käidud tee. Aga seda meenutades mõtleme ikka tuleviku peale. Kodusele vaatajale-kuulajale. On teil ka üllatus? 85. juubel, then, kogu rahva juubel ja me tahame, et selle kolmel juubelipäeval, 16., seitsmeteistkümnendal ja 18. detsembril saab kõikidele ERSO kontsertidele pileteid kaheksa 50, sellise juubelihinnaga, mis numbrimänguna on nagu 85, kaheksa, 50, mida te täna õhtul mängib, meie mängime täna õhtul sõja sümfooniaid, kui te vaatate meie juubeli ja ajaloo raamatut, siis ta võib olla mõistetav, miks selline kava ja miks selline tagasivaade, et suur osa ju neljakümnendad Nendel nii muusikutest kui ka näiteks tollase raadio orkestri nime all tegutsenud ERSO peadirigent Olav Roots lahkus Eduard Tubin, kelle teos Viies sümfoonia täna kavas on. Lahkus Eestist. Väga epohhiloovad teosed koos Šostakovitši seitsmenda sümfoonia Leningrad seal juubeli vääriline programm. Temas on võimsust, ilu väärtustamist ja see maht on meie orkestri vääril. Ja ilmast. Eelolev öö on Eestis suurema sajuta, vastu hommikut jõuab Edela-Eestisse tihe lume- ja lörtsisadu. Kagu ja idatuul tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homne päev on pilves ja sajune, lume ja lörtsisadu levib Edela-Eestist kirde suunas. Puhub kagu ja idatuul kuus kuni 12, puhanguti 15, rannikul 17 kuni 19 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.