Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 18.-st detsembrist. Stuudios on Janek Salme, Tšehhi endine president, kirjanik Vjatšeslav Haavelon, surnud president Toomas Hendrik Ilves märkis järelehüüdes. Haaveli lahkumine tähendab suure eurooplase lahkumist ning me jääme teda mäletama loba kommunismist vabanemise ühe olulise sümbolina. Venemaal, Moskvas ja Peterburis toimusid täna taas meeleavaldused riigiduuma valimistel toimunud rikkumiste vastu. Peaminister Vladimir Putin on muutunud Venemaa arengupiduriks, leiab USA mainekas Venemaa asjatundja Zdanovitš. Läänemaal on tänavune detsember olnud erakordselt vihmane, mis ta vajab Kasari jõgi üle kallaste. Omanikud on hädas sellega, et põldudele jäänud loomasöödale ei pääse enam ligi. Narva linn kavatseb tõsta munitsipaalpedagoogide palka viis protsenti. Ka teiste lasteaia töötajate palga tõstmiseks raha ei ole. Täna möödub 85 aastat Ringhäälingu sünnist Eestis. Ringhäälingu muuseumi juht Juhan Sihver on veendunud, et raadio olulisus pole ka tänapäeval vähenenud. Tartus toimus täna kirjanduse seltsi ja Kirjanike Liidu Tartu osakonna korraldatud raamatulaat. Kohal oli mõnikümmend kirjanikku, kes pakkusid omaloomingut ja rääkisid huvilistele oma tegemistest. Üheks põnevamaks kunstnikuks peetav Gruusias veeria vabas Narva kunstigaleriis. Juubelinäituse. Ilmateade lubab vihma ja lörtsi, rannikul puhub tugev tuul. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Tšehhi endine president, kirjanik Vjatšeslav Havel on surnud. 75 aastane Havel suri täna hommikul oma maamajas Tšehhi põhjaosas. Havel oli Tšehhoslovakkia sametrevolutsiooni juhtfiguur, seejärel Tšehhoslovakkia ning tshehhi vabariigi president. Oli tuntud näitekirjanik ja esseist. Kommunistide võimu ajal tuli tal kannatada. President Toomas Hendrik Ilves märkis järelehüüdes, et kirjanikku, humanisti ja poliitiku Vjatšeslav Haaveli lahkumine tähendab suure eurooplasena lahkumist. Tema sõnul oli Haavel vabaduse, demokraatia ja inimõiguste eest seisja, kes oli alati veendunud sallivuse ja inimliku austuse ülimuslikkusest. Eesti meenutab tänuga Haaveli toetuse eest meie naasmisel koopasse ja lõimumis seal NATO-ga, märkis president Ilves. Saksa liidukantsler Angela Merkel ütles, et Haaveli võitlus vabaduse ja demokraatia eest oli sama unustamatu kui tema suur inimlikkus. Rootsi välisminister Carl Bildt ütles, et Havel oli meie ajastu üks suurimaid eurooplasi. Pilt lisas, et tema vabaduse hääl sillutas teed terviklikule ja vabale Euroopale. Moskvas ja Peterburis protestis täna kokku umbes 8000 inimeste rikkumiste vastu riigiduuma valimistel valimistel teiseks kommunistliku partei korraldatud miitingul Moskvas maneeži väljakul osales üle 3000 inimese. Peterburi kesklinnas pioneer skaja väljakul oli umbes 5000 meeleavaldajat. Märtsis toimuvad Venemaal presidendivalimised ning uusimate arvamusküsitlustega kohaselt on peaminister Vladimir Putini toetus nii madalale langenud, et esimeses voorus ta valimisi ei võidaks. Putin on muutunud Venemaa arengupiduriks, leiab USA mainekas Venemaa asjatundja Stephen Zdanovitš. New Yorgist jätkab Neeme raud. Ühendriikide välissuhete nõukogu vanemeksperdi ja Columbia ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Stephen Stanomiti sõnul püüavad Venemaa vaatlejad Läänes praegu vastata ennekõike küsimusele, kuidas nad ei märganud enne Venemaal toimunud valimisi, et seal on tekkinud niivõrd tugevad praeguse juhtkonna vastased meeleolud. Tema sõnul on neli peamist põhjust, miks Venemaal käärib. Irooniliselt on üks põhjus Putini enda edu tema juhtimisel on vene elu taas stabiliseerunud, rahvas on jõukamaks muutunud. Võrreldes eelmise 10 aastaga on leibkonna keskmine sissetulek kasvanud üle 10 protsendi ning nüüd korraga nähakse, et Putinit ennast stabiilsuse loojana ei olegi enam vajab. Veelgi enam. Nüüd leitakse, et ta võib-olla Venemaa edasisele arengule lausa tõkkeks ja see ongi teine faktor Venemaal toimuva taga. Putini liiga raudne rusikas ja haarem. Arvamusuuringud näitavad, et 80 protsenti venelasest leiab, et riigi juhtkond on korrupeerunud 75 protsenti soovib, et riigis tekiks tegelik opositsioon tavatseb öelda, et venelased ei tunne demokraatia vastu huvi kuid tegelikult ei ole see sugugi nii ning seda, et Putin ei tegele piisavalt korruptsiooniga ja ei näi lubavat reaalse demokraatia teket pannaksegi talle pahaks. Kolmas faktor praeguse presidendi Dmitri Medvedjevi roll Vene poliitikas. Me vaatleme Medvedjevi sageli kui pool koomilist figuuri Vene poliitikas, kuid viimase nelja aasta jooksul on ta olnud tegelikult üks neist häältest, kes riigis reforme toetab ning sel moel ka Putinismi kriitik. Ehkki Putin on ta parim sõber ja mentor ning sel Medvedjevi positsioonil on kahtlemata olnud mõju vene rahvale. Ja lõpuks muidugi Venemaal toimunud valimised ise kui sädet, mis kõik vallandas süüdistused võltsingute pettuses. Sellised sädemed on rahvaliikumised vallandanud mitmetes teistes endise Nõukogude Liidu järglasriikides ning ühel hetkel pidi see toimuma ka Venemaal, ütles stiivasse Zdanovitš, kelle sõnul on see kõik kahtlemata löök Putinile, kuid kindlasti mitte nii tugev, et seda võimult viiks. Kuid mida tugevamaks muutub Venemaa keskklass, seda tugevamaks muutub ka opositsioon, märkis Steveendusestanovitš telefoni pressikonverentsilt rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Kasari jõgi on viimaste päevade vihmasaju tõttu üle kallaste tõusnud ja Matsalu luha üle ujutanud. Talunikud on hädas sellega, et põldudele jäänud loomasöödale ei pääse enam ligi. Ivar Soopan räägib lähemalt. Seesugune vaatepilt, kui luiged rohelisel põllul söövad, ei käi detsembri keskpaigaga sugugi mitte kokku. Detsembris ei sobi ka pilt, kus põllud on kaetud valgete silopallidega. Matsalus on praegu elu nagu kevadise suurvee ajal jõed üle kallaste ja talunikud isa luhalt oma kogutud heinaga. Aitäh. Üks suurveega hädas olevat nõunik Matsalus pagasikülas elav Kalle Kadastik, kes pole seesugust olukorda paarkümmend aastat näinud põldude peal. Selline vesi on olnud praegu siin, paistab no mina ütleks, et 80 90.-te aastate vahel kuskil sedasi veiseid pidav talunik tunnistab, et otsest rahalist kahju ta ei saa. Aga silopallid peaksid olema juba põllult kokku korjatud. Seda ei saa ka tehasest, põldmasinaid ei kanna ma märg oma heinamaad ära rikkuda ja teine põhjus on see, et seal rendimaa ja ma ei taha selle rentniku teed ka ära lõhkuda. Miks see silosin sellisel ajal, praegu on tegemata töö, uskusin ilmatarka, siis nemad ütlesid, et tuleb käre talv ja värke talvel hea vedada. Külma ja varast talve ennustanud ilmatargad peavad tõesti oma sõnu sööma. Niisugust sooja ja vihma ei osatud detsembrikuuks ette näha. Ka Kasari jõe veetaseme tõusu mitte. Oi, ta on täna öösega siin tõusnud ja isegi nüüd võib-olla paari tunniga on tõusnud. Elle Aavik teeb Kasari jõe üleujutustest nii mõndagi, sest elab otse jõe ääres. Seda, et jõgi kevadeti vahel suvel tema majani kerkib, juhtub ikka, aga seesugune üleujutus detsembrikuus on erakordne. Sügise kohta küll detsembrikuu kohta küll jah, aga muidu üldiselt on ta ikka suuremana. Praegu on Kasari tee piir Aavikute majastel mõne meetri kaugusel, aga ennustajad lubanud vihmaste ilmade jätkumist ning mine tea, mis jõgi veel teha võib. Ivar Soopan, Haapsalu. Narva linn kavatseb tuleval aastal tõsta munitsipaalpedagoogide palka viis protsenti, kuid valdavalt on ka järgmisel aastal lasteaedades märksõnaks kokkuhoida. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Lasteaednike palku pole Narvas tõstetud juba kolm aastat, seepärast on ka viie protsendilist tõusu nimetatud tuleva aasta eelarve prioriteediks, räägib Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lu. See raha eelarve eelnõus on leitud ja praegu me väga loodame, et volikogu toetab algatust. Palgatõus puudutab aga vaid eriharidusega pedagooge, abiõpetajate palgatõusuks, Narvale raha veel pole. Ilmus info, et tõstetakse miinimumpalk järgmises aastas ning võib-olla vot selle tõstmise raames meil tekib võimalus tõsta pakaga teistele abiõpetajatele ning lasteaedade töötajatele. Samas ei tõsta Narva linn lastevanemate osalustasu, sest nagu selgitame Victoria lootus, poleks see piirilinnaelanikele taskukohane. Mehe perekonnad, paljud on niisuguses majanduslikus seisundis, et nad ei saa endale lubada, suunatas oma lapsi lasteaeda, nad ei suuda maksma rohkem, kui näiteks praegu maksavad. Päris uusi lasteaedu pole, Narva ehitatud tavalise lasteaiahoone vanuseks on 40 ja 50 aastat. Kapitaalremonti on projektirahade toel kaks lasteaeda, ülejäänud võivad tuleval aastal loota avarii remontidele ja päästeameti ettekirjutuste täitmisele. Narva eesti lasteaed Punamütsike on selles suhtes erandiks, seal on püütud ka omal käel õppekeskkonda parandada, räägib lasteaia õppealajuhataja Angeelika Lall. Me oleme ka ise väga palju püüdnud ja panustanud, et läksid ka muud lisavahendid mujalt sisse, oli meie poolt kirjutatud saksa suurfirmal piina kapparoli projekt, saime värvi umbes 850 kilo ja selle värviga sai lasteaeda natuke rõõmsamaks teha. Meil on olnud aktiivsed hoolekogu liikmed, kes tegelesid akende vahetuse projektiga. Me saime hasartmängufondist ka toetust mänguplatsi tarvis. Ühtekokku on Narvas 23 lasteaeda, kus käib veidi üle 3000 lapse Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna möödub 85 aastat Ringhäälingu sünnist Eestis ja Türil asuvas ringhäälingumuuseumis tähistati seda tasuta. Külastuspäevaga kohal oli ka meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Eesti Ringhäälingu loomise algatasid nõmme kooli õpetaja Aleksander Tamm ja raamatupidaja Hans Oll-Reinson. Mehed sõitsid hommikuti tihti koos pääsküla elektrirongiga tööle ja seal raadiojaama asutamise mõte tekkiski. Ringhäälingu muuseumi direktor Juhan Sihver ütleb, et täna 85 aastat tagasi läkski Tallinnast pikk tänav 43 eetrisse saade, mida loetakse Eesti ringhäälingu alguseks. Õhtul kella seitsme paiku saade eetrisse läks, mikrofoni ees seisis, nagu tol ajal öeldi kava kuulutaja nõmme kooli õpetaja Aleksander Tamm ja ringhäälingu avas haridusminister Jaan Lattik. Tänane päev on oluline ka Ringhäälingu muuseumile, nimelt 18. detsembril 2001 halas Eesti ringhäälingu muuseum uksed külalistele. Ringhäälingu muuseumi külastanud ene pallusson ja Leida Tammistu Türilt ning Heino Vender Põltsamaalt kinnitasid, et raadio ja televisioon ongi peamised allikad, kust nad oma uudistevajaduse kätte saavad. Kohe hommikul nagu ärkan, nii kohe kur päevauudised ja ilmateade. Telekast vaatan ka aktuaalne kaamera ja vetikauudistesaateid. Millised on teie esimesed mälestused raadio kuulamisest? Väikse koolipoisina oli meil kodus raadio Telefonken mis oli ka igavesti vana ja ikka vaatasime naabreid, et neil on ikka uuemad ja paremad, kuid ikka kuuldemängud, kuulasime ära ja laulud, ja mis aasta see võis olla 54 55? Märkimaks ringhäälingu 80 viiendat sünnipäeva oli kõigil võimalus tasuta tutvuda Ringhäälingu muuseumi näitustega, kuulata möödunud sajandi 30.-te aastate helisalvestisi proovida kuuldemängu salvestamist. Muuseumi direktor Juhan Sihver ütleb veel, et raadiopõlvkond on siiani suurepäraselt kursis raadio sünnilooga. Kümneaastased 15 aastased, nii palju enam raadiost ei tea, sest raadio ei ole ainus kanal, kust infot hangitakse. Aga raadio ei ole oma tähtsust küll kaotanud, seda kindlasti mitte. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tartu raamatulaat tõmbas täna kirjandushuvilised kirjanduse majja. Maja võikski rohkem lahti olla, arvavad selle haldajad Kirjanike Liidust ja Kirjanduse seltsist. Laadal käis Toomas Kelt. Tartu Kirjanduse Maja oli täna rahvarohke, hoolimata halvast ilmast oli päris palju neid, kes astusid läbi raamatulaadalt. Mõte korraldada selline müük pärineb Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna eesotsas olevalt kirjanikult. Piret Bristalilt. Kuna on jõulueelne aeg, täpsemalt neljas advent, siis loomulikult arvasime meie Tartu kirjanikega parim kink inimesele on raamat ja eriti hea, kui ta saab selle raamatu üsna odavalt kirjaniku enda käest kirjaniku autogrammiga ja siin ongi raamatut meil müügil enam-vähem sümboolse hinnaga, ehk et enamus raamatuid on alla 10, eurokirjanikud on kohal, räägivad oma loomingust, annavad autogramme. Korraldamist toetas ka Eesti Kirjanduse selts, mis täna ka ise oma asju müügiks ja ka päris niisama pakkus Marja Undi sõnul kasutasid nad võimalust ära. Kuule, aga seltsil on sama lugu, et paljud meie asjad on müügil raamatupoodides, aga nii mõnigi asi on võib-olla natukene juba unustusse vajunud, aga siin nüüd laadal müües jõuab see jälle inimesteni värske rõhu, vanu numbreid, need hästi nii Eesti Kirjanduse selts kui ka MTV värske rõhk, kes siis aastast 2008 ajakirja välja annab, oleme pannud siia tasuta jagamiseks. Hunt lisas, et huvilisi käib pea kogu aeg. Mõõdukas, aga sugugi mitte väike inimesi käib ja väga erinevate asjade vastu tuntakse huvi, et see on see, on väga üllatav, et mõned niuksed vanad asjad avastatakse uuesti ja neil näiteks Tartu on unenägu, mis on inimestele jälle hakanud suurt huvi pakkuma. Raamatulaadale väga suurt reklaami ei tehtud, ka tartlanna Karing isand kuulis sellest tuttavate käest. Ostsin isegi tõstsin fualeerija Ränikult ühe asja ja siis ostsin ühe meie linnateemalise raamatu, kus ta üldse kuulsite, et selline raamatulaat tuleb tegelikult oma sõprade käest ja siis läksin siit tänaga mööda, tuli meelde. Mis te arvate, kas selliseid müüke võiks rohkem olla? Loomulikult, kus me ikka saame kirjanikega kokku, ka mitte siin. Raamatulatu võiks tartus edaspidigi olla, lootis kisanud ja vast neid tulebki, annab lootust Piret Bristol. Tavaliselt on olnud Kirjanduse Majas raamatulaat priimaviht ajal kevadel, maikuus aga ei ole mingit teadust teha, seda nii harva, vaid võime seda teha igal võimalikul puhul, kui meile tundub, et asjal on iva. Inimesed tahavad kokku saada, omavahel rääkida ja see on hea nii kirjanikele kui linnarahvale. Kirjanduse Maja uksed võiksid üldse sagedamini lahti olla. Pühapäeval, neljandal advendil on minul eriti hea meel, et mõtlesin terve päeva lahti olla. Toomas Kelt Tartu. Narva kunstigaleriis on avatud Vladislav Kuznetsovi ehk Gruusia Zverevi juubelinäitus. Teda peetakse piirilina üheks põnevamaks kunstnikuks. Koskov Vladislav Kuznetsov ehk kunstnikunimega kuusijas Virgiev on Narva üks tuntumaid kunstnikke. Oma viiekümnendat sünnipäeva tähistab ta kunstigaleriis. Avatud ülevaatenäitusega. 50 aastaseks saanud kunstnik arvab. Ta on praegu oma parimas loome eas. Juubelinäitusel on mõistagi väljas väga erinevat tööd, aga kui seas veelgi effest. Vladislav Kuznetsov ise arvab, et ta ei oska ühtegi neist esile tõsta. Kõik need, nagu ka kõik eluetapid on minu jaoks võrdse tähtsusega, ma ei oska neist ühtegi esile tõsta. Praegu ma teen uusi projekte ja seetõttu on väga raske öelda, kas minu jaoks on olulisem loomade algus või selle jätk kuises Verie fon sündinud kostrumaas ja Eestis elab ta 1989.-st vastast, küsisin tema käest, mis vahet on Narva ja Kozdrama kunstielust. Olen ma Eestile väga tänulik, et ma olen just siin saanud areneda nii, nagu ma olen arenenud. Ma ei usu, et Venemaal oleks minust saanud kunstniku seas Verjev sest Eestis on kunstielu palju vabam, aga Venemaal, eriti provintsilinnades, moodsat kunsti eriti. Ta küll aga ei ole. Vladislav Kuznetsov oma sidemeid kostrumaga kaotanud ja osa tema töödest jutustavad sellest, kuidas ta sõidab Narvast oma sünnilinna Kozdramasse. Ja ilmast. Öö on pilves ning sajab vihma ja lörtsi, on jäidet. Mandril puhub kagu ja lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti 14 meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul edelasse. Saartel ja läänerannikul puhub edelatuul 12 kuni 17, puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval püsib pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, On jäidet. Puhub edelatuul üheksa kuni 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Te, kuulsite Päevakaja. Head õhtut ja kuulmiseni.