Tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Olen Mikk Sarv ja toon teieni päeva pärimussõna meie esivanemate taipamistest. On sügis, talv, õigemini tegelikult ju päris talv juba, kuigi pööripäev pole veel käes. Ja see tähendab seda, et mõistatamiste ja lugude Veskmise aeg on jätkumas. Meie ööpäev vastan vaid kolmandik valget, ehk õigem oleks kuskil öelda hämarat aega. Kõik muu aeg on pimeduse hõlmas. Ja pimedus on selline aeg, kus igal sõnal igal ütlemisel igal mõttel võib olla kümneid hargnevaid tähendusi. Sellepärast ongi see hea, et öelda ja mõistatada mõistatusi. Tänase päeva mõistatus kõlab nõnda. Mõista, mõista, mis see on, kes teed sillad soode peale madalate maade peale. No ega siin väga palju mõistatada polegi. Muidugi on see küll jää ja lumi kõik see, mida sel aastal juba ammu ootame. Talveaeg talvekuud on põhjakaare päralt, päike veereb suurema osa ööpäevast silmapiirist allpool põhjakaares. Ja vaatamata sellele on kuni viimaste aegadeni olnud Veedia soodik kaebee L põhjata põhja pole alla tulnud. Alles siis, kui külm lõpuks loob põhja võime liikuda edasi uue sündimise ja uue aasta poole. Selleks et edasi minna. Peame põhjast läbi minema, leidma enda jaoks põhjused ja põhjendused. Ja nii leitud põhidia pidama, see on põhiline. Mis teeb põhjapidavaks, eks ikka külm ja jää. Jääjäävus on need, mis teevad võimalikuks uue tulemise ja samuti uue tule põlemise. Nõnda ongi ja tuli jõululumi ja jõuluküünlad loomas lootust ja uut aega meie ümber. Ja, ja kõva jää, hoia meie jäämisi ja jäävust läbi aegade ja aastate kallis ja armas tuli, toeta meie tulemisi ja uued sündimist läbi aegade ja aastate. Nii ei. Saanud ja ma ei könn veega. Kann hoota neeger ei köhinud ega soos. Peod on. Ja tead pead. Jäävate jäävate sekre siin soola ka maitseks Citre silpe alles skal vaikse Sildre Sildre. Kaagaid. Sa pead teod soovil. Soovil nisu. Iga soos. Seisa ja vaata. Nii küll ei käi. P o. Ta. Iga soos põll. Nii ta on