Erakonnale Isamaaliit alusepanija mitmel korral erakonda peasekretärina juhtinud Aimar Altosaar. Rohkem kui nädal tagasi alguse saanud ja idaraha skandaali nime pälvinud poliitskandaal ei näinud Ta praegu vaibumise märke. Igaks päevaks on ajakirjandus leidnud mingi uue nüansi või üksikasja. Ja lugu hargneb nii et seda on juba väga raske meil kokku võtta. Täna juba Loeme väiteid, et Eestis elamisloa saanud vene ärimees võib-olla siin tegelenud rahapesuga ja taevas teab millega veel, aga aga avalikkusel on ikkagi väga raske uskuda, et IRL-i juhtkond sellest kõigest mitte midagi ei teadnud. Kuigi ministrid Vaher ja Parts vannuvad, et ei teadnud Aimar Altosaar, kuidas siis on? Kas teadsid juhtkonnast inimesed niisugune äri käib või ei teadnud? Mina ei tea, mida juhtkond teadis või ei teadnud, ma ise ei kuulu sinna hulka väga tõenäoliselt erakonna liikmeid, kes siis nüüd selle tegevusega, mis on nüüd välja tulnud, on seotud, need erakonna liikmed on ilmselt väga vähe. Ja ka seda informatsiooni jagasid väga vähesed. Ma usun seda, sest et noh, miks peaksid need inimesed, kes teevad selliseid nurjatusi informatsiooni väga laialt levitama. Aga mis on minu küsimus, on ikkagi see, kas need kõige lähemad sõbrad ja võitluskaaslased, kellega on koos poliitikasse tuldud, kellega koos Res Publica üles ehitatud, kellega on koos tehtud läbi kõik valimiskampaaniat sealhulgas ka väga keerulise konstruktsiooniga üles ehitatud, sisevalimised võidetud. Et kas need tõesti need inimesed omavahel siis ei suhelnud, ei teadnud üldse mitte midagi. Et vot see on nagu minu jaoks küsimus. Ma arvan, et, et avalikkus üldiselt ei usu, et ka kõige lähemad sõbrad Res Publicast ei teadnud, millega Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach nii-öelda oma äritegevuse valdkonnas tegelevad ka nüüd kolumnistid on nimetanud kogu seda lugu viisakalt Isamaa armideks rasva plekkideks, riigi rinnaesisel. Kas me võime sellest järeldada, et et avalikkus nii-öelda ihkab poliitilist verd ehk kas erakonna mainet aitab parandada, kui kaks nimetatud IRL-i liiget erakonnast üldse välja astuvad? Kõigepealt tahaksin küll, palun väga vabandust paluda, kuid isamaaga või Isamaaliiduga ei ole siin küll mitte midagi pistmist, kasvõi juba sellepärast, et kumbagi erakonda enam ei ole. On IRL, kuhu on sisse sulandunud väga palju liikme, tellis isamaaliidust ja veel rohkemgi või teineteist Res Publicast. Ja see oleks minu jaoks on minu jaoks nagu kõige suurem katsumus, et kuulate uue, kuidas isamaalased ja isa isamaaliitlased ka need isikud, kellega need nurjatud seotud ei ole ju kunagi olnud ei isamaaliidus ja võimalik, et kunagi sammas. Ja ka neid seostatakse ikkagi teiega, mis näitab, et teid peetakse tugevamaks pooleks või vähemalt eiran see reputatsioon olnud kui, kui tugevam ja, ja ütleme siis rahvuslikum pool. Et kuidas siis seda mainet parandamis IRL-il praegu kukub? Just nii, see ongi nüüd see mure, et me oleme suutnud hoida oma mainet hoolimata sellest, et ei ole ka kõik alati väga hästi õnnestunud, aga tõepoolest, kui miskit veel on, siis meil on see isamaaline Aade olnud väga oluline. Ja me tajume, et seda on määritud ja väga kahetsusväärselt olulisel määral määrib. Ja me oleme veendunud, et selle eest tuleb kelleltki võtta poliitilist vastutust. Miinimum on nendesamade inimeste, kes siis on omale üllatustega vahele jäänud erakonnast välja arvamine, kui nad ise pole veel erakonnast välja astunud. Kuid ma olen veendunud, et, et need sidemed lähevad ka kaugemale teiste erakonnaliikmed telgis vahetult. Võimalik, et kuidagi seotud nende kuritegudega, aga, aga on, on olnud teadlikud, et midagi toimub või andnud võimaluse selliste asjade toimimiseks. Ja siin tuleb ikkagi poliitiline vastutus. Kas need on ministrid, kas need on veel mõned riigikogu liikmed? Ma ei saa seda ju niimoodi öelda, homme on õnneks meil erakonna volikogu, kus ma väga loodan, saame nii paljudele küsimustele vastuseid, kui vähegi võimalik. IRL-i eestseisus on saanud erakonna liikmetelt meile teadaolevalt kaks kirja mitmesuguste nõudmistega. Mida teha, et erakond ei lõheneks ega muutuks taskuparteiks. Reaalsem samm on, et keegi peab võtma poliitilist vastutustest. Erakonna tegemine on meeskonnatöö, ka selle kampaania ülesehitamine, erakonna ehitamine, ministriks ettevalmistamine, valimisteks, läbiviimine on ju kümnete sadade erakonna liikmete töö ja kui nüüd kogu see töö on kahtluse all, kui maine langeb, siis inimesed, kes on seda põhjustanud, peavad võtma selleks poliitilise vastutuse. Väga võimalik, et avalikkus on põlest asjast valesti aru saanud, eks siis hiljem selgub. Kuid senikauaks, kui on, jäävad üles kahtlused, peaksid need inimesed, keda seostatakse nende halbade asjadega, astuma tagasi ja alla. Võimaluse asja selgitada aga niimoodi, et ei selgita. Me ei võta vastutust ja loodame, et see unustatakse. Niimoodi on kindlasti kogu erakonna maine ainult languses. Kas nende tagasiastuvate või lahkuvate inimeste hulka kuuluks teie arvates ka Siim Kabrits? Kabrits, et ma isiklikult ma olen, olen veendunud, et, et ka tema on selles riigis sees ja ja kui tema korter oli antud nüüd selliste kahtlaste tehingute, et läbiviimiseks siis noh, isegi juhul kui ta seda ei teadnud, siis on eriti kummaline, kui sa oled riigikogu liige, oled tipp-poliitik ja sa ei tea, mis korteris toimub siis küsimus, mida sa üldse tead või tajud ja, aga noh, tõenäoliseks ma ei pea, et ta nüüd midagi ei teadnud, et ma arvan, et ka Siim Kabrits Ma selgelt vastutust ja riigikogu liikme liikmest tagasi astuma. Me oleme nüüd rääkinud siin õige mitmest isikust, kas nad peaksid oma ametipostile jääma või tagasi astuma, aga mind häirib see, et kogu selle käsitluse juures me üldse ei räägi IRL-i valijast. Kas neile oleks mingi sõnum? No ma olengi veendunud, et me oleme kõige rohkem mitte tühjanud mitte ainult IRL-i valijat vaid tegelikult Eesti riigi kodanike laiemalt, sest et selle protsessi käigus on kõige rohkem kahjustada saanud Eesti riigi tõsiseltvõetavust omaenda kodanike silmis. Sellised trikid, vahilatsioonid, seadest aukude ärakasutamised, jah, kui sellega tegelevad, ütleme inimesed, kes on, ütleme, pooleldi kuritegelikus sfääris või sellise kahtlase minevikuga nagu võistlete, kas see või nad ongi pätid. Aga kui sellega tegelevad kõige kõrgemad poliitilises ladvikus olevad inimesed, siis see kahjustab ju riigi enda mainet omaenda kodanike silmis ja võis ka väga hull, mis, mis on tegelikult võib-olla isegi hullem ka riiklikku julgeolekut rahvusvahelisel tasandil. Kui nähakse, et Eesti riigis sihuksed asjad toimivad kõige kõrgemal tasandil inimeste poolt, siis mis saab meie mainest ütelda meie valijad vaid ka laiemalt meie naabrite ja Euroopa Liidu silmis? Tänan, Aimar Altosaar ja me jääme ootama, mida otsustab IRL-i volikogu. Homme. Ma väga loodan, et homme langetatakse otsused, mis päästavad meie maine. Aitäh.