Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele tegelikult on selle ajamäärusega nii nagu on. Väga raske on aru saada, milline osa päevast või ühest parasjagu käimas on. Neljas on tõeline kaamuse siin. Soojas ja valges raadiotoas on täna päris tore istuda, ainult et kui me natukene uniseks jääme, siis palume juba ette lahkelt vabandust. Täna siis rahvast teenimas. Iivi Masso ajakirjast ajalehest diplomaatia ja Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetajate pealik ja mina, Aarne Rannamäe rahvusringhäälingu uudistetoimetusest. Ja kui me vaatame sellist laia pilti, me ei, me mingil juhul ei ole täna veel nii-öelda aastat kokkuvõttev saade, kuigi ilmselt jutud kisuvad ka kogu aasta peale. Aga kui vaatan natuke vaadata natukene seda laiemat pilti, mis meie ümber toimub siis noh, kõigepealt loomulikult tuleb meelde võlakriis Euroopa võlakriis ja muu Euroopa kriis. Skandinaavias on võikriis. Euroopas kasvab vastasseis moslemitega või, või siis vastupidi. Moslemite vastasseis Euroopaga. Eestis ajab üks skandaal teist taga. Venemaa on läinud väga huvitavaks ja täiesti üllatuslikult. Mõnes mõttes võib vist öelda. Ja, ja, ja kõike kõike seda nii-öelda uudisvoogu ohjeldab ja ümbritseb meil siis meie ümber olev selline jõulukits kus järsku kõik tahavad head teha, rahakotirauad lähevad lahti. Ja kuhu ka ei läheks, igal pool kõlab juba jõulumuusika, kuigi natukene võiks ju veel aega olla, ehk siis täpselt nädal aega on Jeesuslapse sündimiseni. Mina ei tea, ma kitsad minu isiklik arvamus, head head kolleegid, aga, aga, aga ausalt öeldes selline varane jõulutamine ikka ikka juba tüütab ära küll või, või, või on seal mingisugune aasta väsimus, et võtame nüüd aja maha ja nüüd on siis nagu see aeg, kus kus on aeg laulda ja kuulata neid neid laule? Jaa, jaa panna kulisevad asjad enda ümber ja ja ehk siis selle kaose keskel läheb ka tuju paremaks. Nonii minule niuksed novembris või ma ei tea, kohati isegi oktoobris toobri lõpus välja ilmuvad jõuludekoratsioonid alati tekitanud õudust nagu sest sest nad nagu sunnivad, sunnivad naeratama, kui kohutavalt palju igasuguseid need laine on veel nagu enne aasta lõppu vene jõule vaja vaja ära sooritada tekitavad, lisavad ohjeldamatult stressi. Et minu poolest võiks küll natuke hiljem välja panna. Tõsi, ta on, et see aasta lõpp oli alati kohutavalt kiire ja pingeline ja tehakse kokkuvõtteid ja ja siis selle juures on see paradoks, et siis inimesed kujutavad ette ja räägivad, et vot siis, kui see saab läbi, et siis uue aasta alguses on, on hea rahulik tegelikult ei ole, see on nii, et võib-olla mõnes mõneski mõttes me kujutame neid asju ette, aga puhas enesepettus ehmatas just. Aga näiteks meie press tõime endale sel nädalal jõulukuuse tuppa Valgamaalt. Väga ilusa eesti kuuse muide just päris nii-öelda kasvatatud jõulukuusk. Nüüd on meil siis sellised kuused. Kui nüüd kõik ausalt algusest Valgamaal transpordikulud lähevad liiga suureks tänapäeval tänapäeval peab arvestama kõiki eurodesse jumala siis. Kinni maksnud on väga tore, tore mees oli, kes, kes selle kuusevöös ja pean tunnistama, et endal mingisugust väga mingisugust sellist tunnet ei olnud, et pigem need iili tunded valdavad mind ka, aga, aga ta kuuse tuppa ja laps ehtis väga ilusasti kuuse ära ja peab tunnistama, et lähen koju ja mõnus kuuse lõhn on ju täitsa juba hakkab nagu looma. Ma olen aastaid mõelnud, et et kuidas täiskasvanud inimesed niimoodi peast järsku lolliks lähevad aasta lõpule, et et hakkame jälle jälle mängima seda, seda ringmängu, sest tegelikult kõik on nagu kokkuleppeline. Meie meie kolm siin aga mõõdame, mõõdame aega ilmselt lugudes ja nii-öelda järelejäänud lehenumbrites või järelejäänud saadetes, mis on, mis on aasta lõpuni teha, kuigi kuigi vahet pole. Kalender tuleb uus ja, ja läheb kõik jälle otsast peale. Oleks kui meil ei oleks selliseid rutiinseid rollimänge ikka. Olgu, see siis aeg-ajalt mõni ümmargune tähtaeg, et et nagu noh, mis annab hea põhjuse tagasi vaadata või järele mõelda, et mida siis tehtud on. Ei jah, noh, enda sisse võib ju alati vaadata ja kas, kas sellest nagu mingit mingit tulu on teistes maades, kus on nagu nagu rohkem rahval raha käes ja ja on nagu teine elukorraldus ka, noh kasvõi Soomes, mida sa iive hästi tunned, et Siuke jõulupuhkus või aastavahetuse puhkus on täiesti tavaline, noh Eestis Eestis ju ei ole, eks ole. See aasta nöögitakse meedia eriti sellepärast, et nii jõulupühad kui ka aastavahetus kõigil nädalavahetustel, nii et meil on suisa ära röövitud neli, neli, viis sellist mõnusat puhkepäeva, nii et me omal kulul nagu, nagu peame seda sari ringtantsu mängima isekeskis. Ja Sons kipub nii olema, et, et see oleneb, kuidas need nädalapäevad lähevad, et kui sinna jõulu ja uue aasta vahele jääb üks kaks tööpäeva ja siis noh, neil on, ma ei tea, kas siin on kuues, kuues on kuues jaanuar on kabu puhkepäev, kolmekuningapäev. Et kui, kui need nädalapäevad asetuvad nii, et sinna vahele ja nagunii üksikuid tööpäev, siis on nii, et tegelikult kõik puhkavad, no ütleme, poemüüjad lähevad vahepeal pooleks päevaks tööle, et inimesed saavad toiduvarud, täiendatud, aga üldiselt noh, kontorites kõik puhkavad selle vähemalt nädal järjest või isegi paar nädalat. Poodidesse Soomes peab ikka hästi varakult tõttama, muidugi täitsa ilma jääbki. Eestis seda muret ei ole. Eestis seda muret ei ole, jah, meiesugused võib olla hilja, lõpetajad jäävad mõnikord ilma, aga üldiselt on, on asjad ikkagi hästi kättesaadavad. Räägitakse, et rahval olevat see aasta, mis see number oligi kolmandiku võrra vähem raha nii-öelda laristamiseks või kulutamiseks oma nii-öelda jõulumuinasjutu jaoks. Aga, aga kui vaadata poodidesse, siis väga-väga suurt vahet. Mina ei märganud. Ma mõtlesin just küsida, et huvitav, millele sa toetud, et kas on mingisugune mingisugune uuring selle kohta tehtud, aga minu selline. Toetun oma iseenda relvastatud silmale. Minu relvastatud silm on, on ka üht-teist märganud, et olen siin olude sunnil sõitnud taksoga mõnel õhtul ja taksojuhid räägivad, et Tallinnas, et on tunduvalt tihedamad graafikud neile eriti nädala lõputi praegu seoses asutuste pidudega võrreldes siin paari eelmise aastaga. Ja, ja nende meelest on see justkui justkui märk, et vastupidi, et ettevõtetel justkui on mille eest oma pidusid korraldada. Jah, seda küll, aga lähme, ma ei julge seda isegi nimetada, kas lähme asjalikumaks, aga lähme, lähme selles mõttes konkreetsemaks. Et meie poliitikud ei, ei väsi meid üllatamast ja ja Eestis on skandaal isegi siis skandaal, kui ta, kui ta ei ole veel skandaale ka juba ninaga tõmmatakse üle õhu ja ja, ja tundub, et, et järjekordne skandaalikese võiks olla õhus. Ja, ja siis hakatakse selle kallal järama, noh, ega me siis teistsugused pole, et et läheme siis kõigepealt sama rada. Ehk siis meie parlamendi põhiseaduskomisjon on algatanud erakonnaseadusemuudatuse, et parlamendierakondade enda sihtasutused võiksid siis riigilt hakata saama rahalist toetust. Lühend nendele sihtasutustele. Nojah, sest et kirjapildis ta nii tore ei ole, aga, aga, aga verbaalselt suulises kõnes küll, eks selle asja nimi on siis tasa. Ehk siis noh, on tõlgendatud seda nii, et et teie seal all võite lõuad pidada ja olge tasa, aga tegelikult on ta nõrga d-ga, see tähendab siis demokraatiate demokraatia arendamise sihtasutus. Saarel seda moodsat tänavuse aasta jõululaule oled kuulnud, et tasa, tasa jõulueuromündid kukuvad? Ei, ei ole, sedakorda siis siis nüüd tead, et selline laul on ka juba olemas, rahvas. Aga kuidas siis nagu sellesse suhtuda, et et pealiskaudsel vaatamisel ja uudised tegelikult suht uus on ikkagi tegu nii-öelda jällegi käe sirutamisega rahva rahakoti ehk siis seda, seda rahakest hakatakse strahakas, tegelikult ei ole absoluutvääringus ju palju igale igale erakonnale 200000 eurot kellele palju, kellele vähe, aga ütleme riigi mastaabis võib-olla mitte eriti, aga kolm miljonit siis vanas rahas, aga igale erakonnale kokku teeb siis 800000 eurot, mida siis erakonnad hakkaksid, kui see seadus jõustuks saama selleks et tutvustada oma maailmavaadet, et teha nii-öelda ka kihutustööd oma oma maailmavaatele ja siin nähakse siis ka ütleme selliseid lääne analooge, nagu on need igasugused istungite Saksamaal ja on neid mujalgi. Et miks siis neid nüüd ka Eestis ei võiks olla. Ma ütleks kõigepealt seda, et minu meelest on väga hea kõige selle juures kuulda, et meile räägitakse ühtäkki palju demokraatiast, et mulle mulle tundub, et mulle tundub, et me peaksime demokraatiast ja poliitilise kultuuri kontekstis ikkagi palju rääkima ja rohkem rääkima. Aga mulle tundub, et antud juhul me ei taha mitte rääkida sellest poliitilisest kultuurist, vaid vaid pigem me räägime sellistest sõnadest nagu poliitharidus ja partei ajalugu ja ma olen selliseid sõnapaare siin hakanud kuulma ja see ausalt öeldes ajab kergelt nagu kananaha ihule. Suurem partei ajalugu, siis minul vana inimesena käsi haarab kabuuri järele. Ja ainult ühte ma nii kaua sellele lõngale püüdsin vihjata, aga ma pean nii väga luure. Ei minu arust nii kaua, need proteesid on mitu ja lasin olla, et see on nagu kahe kahe otsaga asi, et ühest küljest. Babandatiiverlase kõlas aga hirmuäratavalt nii kaua. Mingit suunda, kui neid on eesti keeles ei ole, seda ON ja. Ja jazzvahed vabanes. Jah, kui, kui nagu kun ja when Jah, seda mõtlesin kahe kahe otsaga asi, et ühest küljest tõepoolest läänes on, on, on, on, Soomes on, ma ei tea, on, Hollandis on ilmselt igal pool erakondadel omad Fing tudengid või siis pisut iseseisvamad, aga, aga selgelt teatud erakondadele lähedal seisvad think tankid on, on nagu olemas, et see on demokraatia juurde kuuluv ilming ja sellepärast ei ole vaja nagu väga muret tunda, et muidugi on huvitav näha, et kuidas seda ressurssi kasutatakse, et kas läheb puhtalt propaganda loosungite ja plakatite peale või läheb see tõepoolest mingite asjade mõtestamise arutamise peale, et, et iseenesest, et noh, minu meelest võib ka erakonna sildi all päris päris nagu asjalikku mõttetööd teha, nagu neist Stick tungitest on ka vahel näha olnud. Teisest küljest muidugi jah, see, et kui siin on piiratud ressursid, et siis hea meelega ei näeks, et kogu see demokraatia arutelu nüüd ainult erakondade alla ja erakondade ümber koondub, et mis ta nagu oluline teaduse, muu kodanikuühiskond ka aktiivseks ja et on võimalik. Aru ta asjade üle ja saada saada ka toetusi selleks, et inimesi inimesi kuidagi motiveerida seda tegema väljaspool erakonda. On ta sinu arvates nagu katse lihtsalt saada raha kätte veel rohkem, sest organdi selgelt erakondade raha ei ole ja, ja toetavad, kuivavad ka kokku, sest et aeg on ju raske või, või on see tõesti mingisugune niisugune nagu, nagu mõte suunata suunata nagu poliitilist ja ideoloogilist maailmavaatelist nagu, nagu juga, et et, et avalikus paremini mõistaks, et mis asju sa ajad üldse siin siin riigis ja, ja missugune on sinu nii-öelda positsioon laiemalt noh, sinu erakonna nii-öelda maailmavaade Euroopa kontekstis näiteks või. Minu meelest selles sinu jutus oli praegu üks, üks põhimõtteline viga, et, et ei saa öelda, et erakondade raha ei ole erakondadel raha küll ja küll. Sa ütlesid praegu saatejuhile, et ta teeb vigu ja küll näotu. Et meie, meie sõna, meie poliitikud ja erakonnad küll ei arva, et nad vigu lisataks. Et meie erakonnad saavad ikkagi eelarvest piisavalt toetust, et täpselt sedasama tegevust, mida Iivisin äsja kirjeldas piisavalt piisavalt, saavad nad selleks toetust, et seda, et seda läbi viia siis on minu meelest erakondade demokraatia probleem on, on Eestis see, et seda demokraatiat tuleks edendada läbi suurema avatuse. Ma ütlen, et suvaline MTÜ Eestis on, on rohkem oma tegevuses avatud kui, kui Eesti erakonnad. Et, et noh, ma tahaks näha neid, ma tahan, ma tahaks näha neid, neid debatte ja, ja sisulisi asju asju tunduvalt rohkem. Just just selle minu meelest on see just see avatuse avatuse küsimus. Aga kas me oleksime praegu nagu selle teema kallal närinud ja kas see teema oleks üldse noh, nii nii jõuliselt tulnud meil üldse avalikkuses jututeemaks, kui kui raha oleks lihtsalt rohkem. Kui, kui oleksid vaesed ajad, kui, kui meie riik oleks, oleks noh, olekski rikas juba juba noh, ütleme Skandinaavia tasemel, et, et noh, see summad oleksid 800000 eurot. No no issand jumal, võtke. Ei no see võib olla tõsi, sellepärast et siin, vahepealsetel aegadel, vahepealsetel aegadel minu meelest ikkagi külvata seda raha ikka sõna otseses mõttes lennukilt ja keegi nii väga ei ei arvustanud ette, et sinna läheb nüüd ütleme, see ühik, millest räägiti, oli, läks nagu järjest suuremaks. Aga kui ma rääkisin siin läbipaistva, sest siis ma tahaksin tuua ühe sellise näite. Et kui see uudis tuli välja, siis ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. Et selles esimeses loos, hiljem ta seda enam ei korranud. Taga on nii-öelda selle asja moslem, mainud on Rain Rosimannus, kes teadupärast juhib meil seda liberalismi akadeemiat, mis peaks olema siis see Reformierakonna tasa. Ja, ja minul oleks küll küsimus, et, et kui erakonnad räägivad demokraatiast ja avatusest ja selle tähtsusest, miks, miks siis liberalismi akadeemia juht ei räägi avalikkusega sellest minu meelest see on just just see siin ongi see just see avatuse läbi. Võistluse liberalismi akadeemia juht ei ole kunagi eriti rääkinud jah, aga ta pea oli asi ma, ma arvan, et antud küsimuses ja ta ta on suisa ju keeldunud avalikest esinemistest ja isegi väikest väiksematest intervjuudest, nii et noh, see on, ma ei tea, kas see on tema, tema stiil või no mis iganes, aga, aga, aga nii see on olnud aastate vältel. Noh, minu jutu mõte on selles, et kui tahetakse, et, et kui nad tahavad, et rääkida sellest, et need asjad on niivõrd tähtsat ühiskonnale ja, ja nii edasi, siis siis sellise positsiooniga inimene peab, peabki tulema ja rääkima nendest asjadest Ja peab tulema rääkima ja sellest ei piisa, et nad ise räägivad, et ütleme, et kui nihukest asja teha, siis tuleks kaasata eksperte mujalt ja, ja kodanikuühiskonna esindajad ja nii edasi, et ma olen võõrastanu, sellist retoorikat ma nüüd ei tea, kui palju siia seda liitub, aga et, et me peame paremini selgitama rahvale asju ja näidet, ühesõnaga nii ülevalt alla. Mu see retoorika on Soomes ka kuulnud palju, et mitte rahvale meie otsused ei meeldi, siis me peame neid paremini selgitama oma, mitte nii, et me peame nagu kuulama, et miks nad rahvale ei meeldi läbi viima nagu suht haridust. Jah, enam-vähem ja ütleme, et kui see on nagu lihtsalt, et lisaressurss sellele ülalt alla suunduvale suhtekorraldusele, et siis ma ei tea, kui palju see demokraat, et edendada, aga kui ta on midagi muud, kui ta loob nagu tõelisi arutelu foorumeid, kus teesiga kuulatakse, siis siis võib-olla edendabki. No selles mõttes ma jään ikkagi enda juurde, et raha on alati vähe, tähendab, sinul Neeme on ilmselt raha vähe ja minul on ka kindlasti raha vähe ja erakondadel on raha vähe. Et, et raha on alati vähe, selles ei ole ju küsimus, see on, see on nagu nagu nagu laiem, laiem asjade kontekst. Aga meie hea kolleeg Külli-Riin Tigasson ka siin meie treenerite klubi liige avaldas sellise juhtkirja ja, või isegi võiks nimetada appikarje selle sellel teemal, et palun ärge tehke oma ajalehes päevalehes ja ma ei tea, kus Külli-Riin on need arvud võtnud, aga aga ma ei näe mingit põhjust ka umbusaldada neid, neid allikaid, mida, mida, mida Külli on kasutanud ja siin ta ütleb, et parteid saavad niigi meil palju raha võrreldes. Elan suhtarvuga elanik elanikkonna hulka. Ehk siis, kui Eestis saab partei saavad meie parlamendiparteid 4,2 eurot igalt riigi elanikud siis näiteks sakslased maksavad vaid 1,88 eurot. Et selles mõttes sul Neeme õigused, et partner riigikassast parteidele tuleb, raha on, on meil noh, kordades suurem ju tegelikult kui, kui ütleme sellises riigis nagu Saksamaa ja ilmselt on see suhtarv Kuidas siis ma vaidleks selles mõttes vastu ma neid numbreid ei, ei tea ise ja see on iseenesest väga huvitav võrdlusest, et kui palju nagu teatud asjad elaniku kohta maksavad, aga, aga noh, demokraadi maksab, see on üks asi, kuradi maksab ja, ja Parlamendi kui sellise olemasolu ja valimiste korraldamine ja kogu selle kogu nende institutsioonide ülalpidamine maksab ja paratamatult maksab elaniku kohta väikses riigis vähem. Et näiteks Soome parlament on kaks korda suurem kui Eesti jaama suunas on neli-viis korda rohkem inimesi. Et me ei saa nagu eeldada, et Soome Parlamendis peaks olema, et nad oleks sama hästi esindatud parlamendis, kui eestlased on, siis neil peaks olema viis korda rohkem oleks 505 inimest alal, seal sa ütlesid õigesti, maksab vähem. Rohkem pead maksma ja just nimelt, kuna kuna elanikkonda väike riik Kuna elan väikeses inimese kohta rohkem ja kuna Saksamaal palju seal on 80 natuke peale ja, ja, ja noh, see on nagu loogiline, et nende parlament ei saa olla 80 korda suurem kui Eesti oma, et siis me võiks nagu võrrelda, et kas see on, kas see on elaniku kohta sama kallis kui Eestis et paratamatult, kui me tahame oma riiki nii väikse ühikuna üleval pidada, siis see maksab inimese kohta rohkem. Absoluutselt täiesti nõus, aga siiski ma tuleks tagasi nende erakondade ikkagi olemasolevate ressursside ja kasutamata ressursside juurde. Et kui see erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni liige Kaarel Tarand mõni aeg tagasi siin Postimehes kirjutas ja tõi välja ka uskumatud numbrid selle kohta, kui vähe tegelikult see erakondade liikmeskond maksab oma liikmemaksu olles ise ka seotud mõningate MTÜ-dega paari MTÜ-ga, siis ma ausalt öeldes ikka mind hämmastas täiesti. Et mina näen küll, et, et maailmavaadet saaks toetada ka nii-öelda olemasolevat ja saaks saaks toetada läbi läbi oma liikmete suurema kaasamise läbi just just liikmemaksule. Aga kas te ei arva, et me räägime ka praegu sellest nii palju, et et asja üldnimetaja on see, et me nagu ei, ei usalda oma poliitik, kuid et kui me teaksime, et see asi läheb nagu sihipäraselt, noh see, seda raha ei, ei pea ju tingimata kulutama mingisuguseks, rumalaks, propagandaks kuskil parteilehes või plakatite kleepimiseks. Aga, aga me põhimõtteliselt nagu usalda nende, nende maine on, on madal ja, ja selles on nagu küsimus, et meil on, meil on hirm. Et hea küll, kui me nagu heategevaks otstarbeks mingisuguseks iseenda tutvustamiseks, suurepäraste väliskülaliste siiakutsumiseks nende kulude katmiseks ja noh, ütleme 200000 eurot ei ole ju ütleme aasta peale nii hirmus suur summa. Aga, aga me, me, me umbusaldame, me kardame, et see, see raha läheb nii-öelda vasakule ja mitte õigesse kohta. Aga jälle ma toon sellise näite, et miks me siis miks me siis nagu jälle umbusaldame hetkel, et küsimus on selles, et, et me eeldame seda, et, et jah, et toredad asjad on need poliitilised konsensused, aga, aga noh, ma tahaks näha nagu ka mingisugust mingisugust debatti antud küsimuses, siis hakkab kuskilt raha tulema, siis on kõigil kohe käsi püsti ja see on nii täpselt kuluhüvitistega on sellesama tasaga olnud. On see ka opositsiooni ja kolledži absoluutselt, et kui, kui te kuulasite vabandust, kui te kuulasite eelmisel tähendab siis viimast opositsioonitundi, mis oli oli siinsamas Vikerraadios, siis kõigepealt algas asi nii-öelda suure aplausiga. Jumalast tore asi, mida tehakse, eks ju samal ajal kui samal ajal, kui, kui räägitakse, muidu aetakse sõna otseses mõttes tik pooleks, et, et see, see on seesama debati küsimus, ühiskondliku debati küsimus erakondadevahelise ja siis ka nii-öelda vabakonda kaasava debati küsimus. Üks põhjus, miks umbusaldatakse, on muidugi needsamad skandaalid, mida tuleb kogu aeg juurde ja, ja noh, tähendab või see nagu häving, mida iga selline skandaal põhjustanud demokraatiale iseenesest nagu nende institutsioonide mainele on palju suurem kui see kui see konkreetne häving või, või see kahju nagu mingite konkreetsete inimeste poliitilisele karjäärile, et selles mõttes nagu iga sellise skandaali järelt maine taastamine võtab võtab nagu jälle jälle rohkem aega, sest kogu aeg, kui midagi tuleb välja, siis inimesed hakkavad nagu järgmistest kaotama, et okei, et see kõik on puhas, kuni, kuni nagu järgmised asjad välja tulevad. No lähme siis nende skandaalide ja maine juurde just selle omavahelise seose juurde ja neid neid kahte asja ühendab. Siis erakondade reiting, mida siis BNS-i tellimusel uuringufirma EMOR nüüd just eile välja laskis jaa jaa, see nagu nende need tulemused räägivad nii nagu sinu jutu vastu. Et sa võid teha absoluutselt kõike pole ei suuda enam asju välja mõelda, mis, mis skandaali välja ei tule, eks ole. Kui isegi nii tundlikus küsimuses nagu rahvuslik konservatiivses erakonnas, vene raha kasutamine ja Venemaaga ja, ja hämara taustaga vene ärimeestega mehkeldamine, aga su maine, kui seda saab mõõta nüüd reitingus populaarsuses absoluutselt selle all ei kannata. See ausalt öeldes see uurimus mind üllatab või sellepärast, et signaalid, mida ma olen küll vähestelt, aga nagu ikkagi sellistelt üksikutelt inimestelt saanud on olnud väga vastupidised inimestest, kes, kes ei ole nagu otseselt selles poliitika ja meediamaastikus ise sees, nad ütlevad, et no mida, keda me, keda me nagu veel võime hääle teada, et, et ma olen väga pettunud, hääli kuulnud ja ma ei tea, kas nad siis ongi ongi üksikud või, või, või ma ei tea, kuidas suurimas Ja kui me see nagu mõtlesime eile selle tänase saate peale, millest me räägime, ja Neeme ütles mulle, et aga kas sind üllatus ei teeme mind, ei üllatanud see rasva šokeeris, tähendab selles mõttes, et, et mida siis veel on vaja. Et ühe erakonna maine reiting populaarsus peaks langema. Samas mina jälle ütlen seda, et mind jälle väga ei üllatanud. Seda ma tahangi öelda, seda ma kuulsin eile juba. Sellepärast sa pead põhjemäe. Ma teen seda. Et kui me, kui me mõtleme selle peale, et kuidas see skandaal arenes ja milliseid seisukohti kujundasid seal kõige teravamad kriitikud, kes seal erakonna sees olid see oli muide üsna tervistav debatt. Ja kui nüüd oleks, oleks tõepoolest tekkinud mingisugune olukord, kus Eestis oleks hakanud kerkima uus rahvuslik-konservatiivne jõud ja väga-väga kaalukas osa. Ma ei ütle, et mingi kaks või kolm nägu, vaid väga kaalukas osa, ma ei tea, kas siis kunagise ERSP taustaga või, või hilisemaid Isamaa taustaga inimesi oleks selle liikumisega liitunud. Siis oleks löönud kaardid mingil määral sassi. Aga kuna need inimesed ka seletasid oma oma valijatele seda, et nende meelest on otstarbekam seda asja nii-öelda seestpoolt nii-öelda korrigeerida siis ma arvan seda, et valija võttis selle sõnumi. Ehk me paneme selle, ajasime juttu nagu rahvakeelde, et kampsunid, kes olid väga pahased, ütlesid, et et ei lähe me esialgu kuhugi. Me hakkame asja nagu seestpoolt parandama. No põhimõtteliselt täpselt nii. Aga ikkagi tähendab, siin on analüütikud, sotsioloogid seletanud seda, seda fenomeni ka just sellega, et, et et IRL nagu ise Läbis nagu mingisuguse puhastustule ja, ja, ja nagu kollekt ei olnud, ei olnud selle asja nagu ühtegi õigustajatele nende Patuste endi ja, ja, ja erakond kui, kui tervik, kui seal on olemas tervik, milles võib ju kahelda, et erakond oma oma nime all mõistis selle hukka, et see, see nagu päästis nende naha IRLi valija on ju ka konservatiivne ja ma arvan, et sealt sealt tuleb ka neid, neid, neid otsida neid neid vastuseid just selle just selle, just selle valija olemusest. Huvitav on see, kas, kas need reitingud näitavad seda ka, et kui palju jätab vastamata või ütleb, et ei ole seisukohta selles mõttes kindlasti kui need proportsioonid on, et see oleks huvitav teada, et kas nende osa näiteks näiteks on kasvanud, sest ütleme, et erakondadevahelised proportsioonid võib-olla ei muud üks põhjus, miks nad ei muutu, on see, et igaühel on midagi viga või Keskerakond, seal on omad skandaalid, IRLil on nüüd omad sotside puhul võib-olla nii mõnigi pettunud selle vene erakonnaga ühinemise pärast et siis inimesed mõtlevad, ah üks et, et noh, et ükskõik, et meil kõigil on midagi viga, et, et siis oleks huvitav näha tegelikult see, et kas, kas nende inimeste, kes just ütlevad, et ah jama, et ma järgmine kord ei hääleta, et ühed ühed mustad kõik. Et kas nende hulk kasvatusest, kui see nii on, siis oleks nagu põhjust muret tunda. See on, see on kindlasti õige, aga ma, kui ma mõtlesin siin siin valijat, siis ma võib-olla veel täpsustaks seda, et kindlasti sellele IRL IRL-i valijale. Ma usun, meeldis mingil määral see debatt ja selle debati suhteline avalikkus, ehk siis noh Ma ütleks mõningal määral selle selline ikka nagu uskumatu lahtiste kaartidega mängija. Teiste selge distantsivõtt ja siis see, et need kaks läksid riigikogust ära, kindlasti kindlasti mõjus, ma usun küll. No riigikogust ära ja üks läks riigikogust ja teine Tallinna Tallinna volikogus, mõlemad läksid erakonnast ja, ja kolmas on nii-öelda ootelehele, et, et mis, mis edasi saab. Aga muidugi on tegu ju ka nii-öelda vahekokkuvõttega, sest et see küsitlus peegeldab skandaali algust. Ja Mu meelest sotsioloog Juhan Kivirähk ütles väga, väga täpselt, et et sellest ei maksa järeldada, et, et või see IRL ja erakond tervikuna ei peaks järeldama seda, et et skandaal läbi, sest et skandaal kindlasti jätkub. Ja no ütleme adekvaatsemalt või õigemad numbrid tulevad alles kuu aja pärast. No selge on see, et isegi siis, kui see noh, me võime öelda, et mingisugune mingisugune skandaal on läbi või mingi mingi kulminatsioon on läbi, siis selge on see, et et enne seda, kui see erakonna nii-öelda uue juhi küsimus ei ole selgunud, siis senikaua me kuuleme veel veel päris palju uudiseid ja ma arvan seda, et Ta on ikkagi väga tõenäoline, et sellesse skandaali sattunud teine riigikogu liige ta ikkagi, kas ta nüüd erakonnast lahkub, aga, aga sealt parlamendist ära läheb seal lihtsalt Lihtsalt minu arvamus ja küsimuste küsimus on muidugi ikkagi see, et avalikkus tahab teada ja ootab jätkuvalt vastust küsimusele, et kuidas kaks ministrit siis minister, Parts ja Vaher olid asjaga seotud ja, ja kui, kui täpselt nad teadsid ja ja kui nad mõlemad nagu eitavad seda, siis on siis see on nüüd küsimus, et kuna see küsimus on, see, see küsitlus on olnud minu teada pärast nii-öelda seda IRLi volikogu kus siis oodati, et et partei toob kas ühe või mõlemad ministrid nii-öelda ohvriks ja, ja siis seeläbi nagu oma renomee parandab siis see, see nagu ei peegelda seda, et mõlemat ministrit otsustati ametisse jätta. Et see on vist nagu küsimuste küsimus, aga, aga vaadates nüüd edasi seda, mis, mis toimub selle elamislubade nii-öelda uurimisega siis sel nädalal oli ka samuti arenguid ja siseministeerium siis väljastas sellise pressiteate politsei- ja piirivalveameti juht Raivo Küüt oli, oli minister keeriumis pika päeva ja andis siis nii-öelda esimestest järelkontrolli tulemustest. Ja selle põhjal siis 61 elamisluba. Teatatakse või, või, või on, on kuulutamisel kehtetuks, aga, aga uurimine jätkub, aga kogu selle jälje kontrolli. Teine eesmärk ja ütleme avalikkusele isegi võib-olla olulisem eesmärk on ikkagi see, et kogu see pundar lahti harutada. Et ikkagi noh, lõpuni teada, kas meil on kehvad seadused, kas meil on lohakad, nimetame neid siis politseiametnikega või PPA ametnik, eks. Kas meie siseministeeriumis on, on Suserdatud ja ametnikud täidavad poliitikute käske, kas meil on ebaausad ja valelikud poliitikud eesotsas ministritega? Vot vot see, see oleks, oleks tähtis teada. Aga ma, ma väga kardan, et, et ei ei üht-teist-kolmandat ega neljandat ei saa ma sellest järelkontrollist teada, vähemalt selline selline oli juba see kasvõi see, selle, selle pressiteate pika-pika ja põhjaliku, küll pressiteate, nagu, nagu üldine toon ja, ja selline mulje jäi ka politseijuht küüdi. Esinemistest tol päeval sellises protsessis on kindlasti, kui seal on inimesi, kes on seotud, siis on seal ka inimesi, kes on huvitatud, et see seotus välja ei tuleks, et see on selline mitme otsaga asi, parimal juhul parimal juhul võib seesugune skandaal nagu niisuguse nii-öelda kodanikukoolitusena toimida, et inimesed õpivad nõudma infot ja nõudma ka käitumist, et kuidagi noh, peab olema piisavalt vihane, et viitsiks eesti inimesteni suhteliselt apaatsed nagu üldse. Et kui nad nagu noh, piisavalt piisavalt kurjaks ajada, et siis nad võib-olla hakkavad aktiivsemalt nõudma nii infot kui ka kui ka. No eks väärikalt käituma kirjandusele muidugi roll, kuigi ma kardan väga, et, et kui nüüd siin meie ette paisatakse, niisugused toredad numbrid, et elamislubasid võetakse ära ja tuuakse nimed välja ja, ja, ja põhjendused, miks võetakse ja ühesõnaga, et see asi, mis on ka väga tähtis, muidugi, aga, aga, aga et see asi nagu vaikselt hääbub ja, ja mulle tundub millegipärast, aga see on tõesti noh, sõna tundub, on õige, see on nagu kõhutunne või seljatunne. Et, et pooled, kes sellesse on segatud, alates siis ministrist ja lõpetades nende ametnikega, kes peavad siis nende inimeste tausta uurima, kellele elamisluba väljastada või mitte. On, on nagu jõudnud omavahel nagu üksmeelsele otsusele, et et see asi tuleb nagu maha matta ja, ja keegi ei pea nagu ohvriks jääma. Aga ma võin muidugi eksida. Neil võib muidugi selline kujutlus olla, aga, aga noh ma ei oleks ajakirjaniku ma, kui ma sinuga täitsa nõus oleks, et ma arvan seda, et needsamad küsimused, mille sa kõik siin väga hästi ritta ladusid need esitati tegelikult juba suhteliselt, et selle skandaali avalikuks tuleku esimestel päevadel ja need, ma olen sellega täiesti nõus, et suur osa nendest küsimustest on, on siiamaani sama tõsidusega üleval ja ma tahaks küll väga loota ja enda poolt parima anda, et siiski ajakirjandus küsimusi edasi küsiks, sest see on, on väga tähtis asi. Üks üllatus, mis mul välja tuli just sel päeval, kui, kui, kui Raivo Küüt oli oli ministeeriumis ja tutvustas selle jälje, kontrolli esimesi tulemus oli see, et et no praktiliselt meil nende inimeste tausta, minevikku ja eesmärkide kontrolli, kes taotlevad Eestis elamisluba, praktiliselt ei toimu, tähendab, igaüks võib siia tulla ja teeb oma avalduse, põhjendab ära, miks talle elamisluba on vaja ja ta saab selle ja alles hiljem aga mitte tingimata alati. Siis kui keegi avastab midagi näiteks või siis siia hakatakse kontrollima, alles siis need, need elamisload seatakse kahtluse alla või tühistatakse või üldse hakatakse uurima. Sest kui ma küsisin ka näiteks aktuaalses kaameras, et et kuidas ikkagi on võimalik, et tähtajakirjanikud, kes nagu said niidiotsa kätte, istusid arvuti taha, avasid lehekülje Google dot com ja kahe-kolme tunniga olid, olid esimesed sellised tugevad komprad juba käes. Et, et kuidas see siis nagu politseiametis või siseministeeriumi ametite ametnike hulgas. Ei, ei, ei, ei tule pähe või, või ei ole ette nähtud või ma ei saa aru, mismoodi see süsteem toimib, et, et seal sama asja ei tehta. Okei, ma saan täiesti aru. Google dot, com ja kogu see interneti asjandus ei ole noh, sajaprotsendiline tõde. Aga, aga kui sul midagi muud targemat ei ole, siis alusta sellest ja siis alles tulevad lõpmatud kanalid, mis tegelikult ju meie, meie sisejulgeolekuametnikele on. Kõik partnerriigid on, on koos meiega. Ma pidin ütlema, et, et nendel on ju kahtlemata märkimisväärselt suurem arsenal kasutada lausa mitte mitte seda, kui siin ajakirjanik, eks ju, see ongi tema töö ja tahad oma tööajast tegeleb sellega, siis seal on, on võimalik põhimõtteliselt terve ametkond panna teatud kohas kaevama ja need tulemused kui ma kujutan ette, võiksid olla ikka ikka märkimisväärselt seal saab ikka märkimisväärse pildi ette, noh, see on see, et kui tahe seda teha Praegu tundub, et normistik ei näe üldse ette sellelegi Seda ilmselt ongi seaduses ka viga, siis noh, iga igal juhul on nagu kergem jätta psühholoogiliselt poliitiliselt igatpidi kergem on on jätta andmata elamisluba, kui seda tagantjärgi ära võtta, kui seekord saadud. Üheks seal süsteemis ole ju neid kõverikke veel just see, mis on, on seotud nii-öelda parteilisusega või, või oma omade jopede sündroom või nimetame ükskõik kuidas seda et kuidas ikkagi need need kolm inimestele, olgu need siis kolm või kaks või ühesõnaga Stelmach ja Raudne ja, ja võib-olla kui prits ka, et, et kuidas kukku, milline on ikkagi nende nende roll nii-öelda süsteemi kui terviku ja süsteemi kui, kui garandi tegevuse mõjutamisel. Vot see, see oleks nagu tähtis nüüd kapo uurib küll ühte teist asja, mis on nende nende meestega seotud, aga aga just selle elamislubade asjaga tahaks, tahaks samasugust selgust saada. No nii on, tahate midagi selle kohta veel lisada? Aga meie idapiiri taga toimub tegelikult väga-väga palju huvitavat. Et sellesse nädalasse jääb siis Venemaa peaministri Vladimir Putini iga-aastane ja selline traditsiooniline. Ma ei tea, mis selle asja nimi on, no-show on ta päris kindlasti, aga aga ütleme, ütleme viisakalt telepressikonverents või suhtlemine rahvaga või või mis iganes, ühesõnaga et asi oleks arusaadav, siis Venemaa peaminister tuleb, istub laua taha ja, ja siis hakkab vastava sadadele Venemaa elanike küsimustele. Ta istus seal. Hämmastavalt pika aja see oli, kas see oli üle üle nelja tunni. Jah, aga ma arvan, et see ei ole isegi rekordi, eelmine aasta oli veel rohkem. Aga aga iseenesest see saade nii-öelda puhtalt formaadi mõttes on, on küll täiesti selline ääretult vaatajasõbralik, need, ma, mina ei ole teleinimene, aga need kaameraplaanid, graafika, see, kuidas, kuidas on mängitud välja nii-öelda erinevad võttepaigad, see on ikka, see on ikka võimas projekt. Ma ei ole seda saadet ennast näinud, ma tean ainult kommentaaride kaudu, mida, mida seal räägitud on. Keegi ütles, et keegi ütles meil toimetuses, ütles, et kuule, see on põnevam kui eurovisioon. Ma ütlesin, et no et ainult puud on see, et raadio kahes samal ajal kommenteeriksid juurekivile. Selle sellega nõustuti vaatama Ju räägivad, aga öeldakse Eurovisiooni kohta ka, et see on tegelikult üks telesaade ju teleshow, nii et, et sellena sellena võite te ju ka võtta, aga, aga kui me vaatame ikkagi nagu, nagu sügavamalt sinna sisse, mis, mis Venemaal selle selle taustal toimub, siis noh, Putini selline blatnoi kõneviis on ju teada ja ta ta ülbitseb ja ja, ja solvab ja irvitab ja kõik see oli sõlmine varasematest aastatest teada. Aga, aga selle kõige selle, mida ma nimetasin, selle kontsentratsioon nende tundide jooksul, et need väljendid, mida ta kasutas ja ja see, see, see lõpmata üleolek kõigest sellest, mis, mis, mis praegu, nagu maailmas Venemaa puhul jutuainet pakub. See oli ausalt öeldes minu jaoks täitsa üllatav. Ma kujutaks ette, siis olemata näinud teate paremini, aga aga et see on noh, et see on. Hoolega nii nagu nii nagu see šõu esitused seal nagu hoolega läbi mõeldud ja läbi mängitud, et see ei ole nagu juhuslik ja see on, see on üks viis sellele, mis toimub nagu vastu vastu seista ja noh, mõnes mõttes tundub sihukene igav ja sugugi mitte originaalne, et kui et kui endal hakkab populaarsus langema ja rahas rahul ei ole, et siis siis süüdistele Räägime mingist lääne konspiratsioonist ja ülbitse niisama, et see, see Hillary Clinton oli, see, kes ei ole peale rahva Moskvast on autole jah, ja et selle peale võiks peaaegu hajutada. Kunagi oli ka Ameerika hääl, mis õhutas üles igasuguseid protsesse ja. Ja nii edasi ja ei ma väga koguda raha oleks muidugi olnud väga rahul, aga käär, et kas kõik, aga ei, ma pidasin silmas just seda. Loomulikult see on, see on spetsiaalselt ette valmistatud ja valitud toon, millega ta siis nii-öelda välja tuli, aga, aga noh, väljendid, et kas teil Kremlis ka arutati neid meeleavaldusi, missis Moskvat raputasid siin mitu mitu päeva ja selle peale Putin haigutab, et et ma küll ei tea ühtegi ühtegi nõupidamist sel teemal, et ja üldse maa ja ma olin eemal ka mängisin jäähokit. Nojah, ja kui ma käisin sellel kuulsal poksimatšil esinemas, siis tegelikult mina küll mingit vilet ei kuulnud. Jah, ja need inimesed tänavatel nad kandsid mingit küsiti, et valgeid linte, neid oli väga palju. Mõtlesin, et need on kondoomid, et nad äkki võitlevad aidsi vastu, no ühesõnaga senises stiilis pärleid tuli niimoodi iga iga teatud aja tagant. Siis ma mõtlesin, et selline kolumnist olekski arvamustoimetaja unistus, et iga lause on kõva sõna. Nojah, iga kõva sõna on muidugi tore, ta ei lase igavesel tekkida, aga, aga noh, iga iga sellise asja taga on midagi ja kui me vaatame Putini enda siis mitte lihtsalt kremli ja kremli juhtida vaid Putini endale viimaste arvamusküsitluste reitingut, mis on 51, siis asi on asi, asi lõhnab tema jaoks ka ikka halvasti. Praegu. Tegelikult on on see, et nende presidendivalimisteni on jäänud suhteliselt lühike aeg ja ma arvan seda, et seal. Me ei näe nagu mingisugust mingisuguseid selliseid tohutu suuri dramaatilisi muutusi, et et ma arvan seda, et kas ja kuidas seda nimetada näiteks digitaalset eesriiet, ma ei tea, mida on, mida on, mida on räägitud nagu, nagu hiina sarnast või mis iganes nad ka ei hakka tekitama. Mõtlen siis sellest, et, et internetimeedia on, on hakanud Venemaal nagu, nagu pead tõstma, et selle kaudu nagu. Mõjutatakse ei hakka blogisid sulgema, blogijaid kinni panema. Mul on mõned kinni, paneme lihtsalt tulevad ja mõned häirimised, nii nagu me nägime viimaste valimiste ajal, kus siis kus siis need valimisrikkumiste paljastajad olid ikkagi seisid nagu järsku korraga kõike mingite tehniliste takistuste ees ja ja, ja siis olid mõned üksikud kanaleid, mis misele töötasid näiteks kommersant, kes vahendas siis sedasama koolosid ja ja, ja ka ja ka Ehomas kui peatoimetaja võttis seal just läbi selle kombel sain seal kommersant on oma karistuse kätte saanud, nagu ma olen aru saanud. Aga, aga et jah, et, et ma arvan, et nende nendesamade mõtetega seekord tehakse säraja ja mõnes mõttes on jälle selline väga kummaline olukord, et Läänes kuigi on kostnud kriitikat, siis ma arvan, et seal on teist samapalju, kes omavahel vaikselt ütlevad, et see on see Venemaa stabiilsus, mida me tahaksime. Stabiilsust, ärge kõigutage paati, aga noh, teisest küljest see, mis toimub praegu, on ikkagi päris noh, seda on päris palju. Nõutakse, nõutakse seda valimisprotsesside ülevaatamist ja, ja protesteeritakse ja nii edasi ja nii edasi, et ma ei tea, paari Kuugagi võib üht-teist juhtuda ja no muidugi meie jaoks minu meelest see huvitav küsimus on ikkagi see, et kas, et kas toimuv on ohtlik või ei ole, et mingit tendentsi on sealt kohe näha, et et kohe, aga endal nagu see istumise alune kuumaks minema, et siis et siis tuleb hakata jälle vaenlasi otsima ja ütleme noh, teatud siuksed sümptomid sellest, nagu nagu Pravda sõimab, sõimab läbi Eesti presidendi, et ikka tuleb nii, et nad väiksed vastikud fašistid, mitte ainult Hillary Clinton ei ole see, kes kes õhutab üles vaid. Ma ei tea, ikka leitakse need väiksed väiksed vastikud fašistid naabermaadest, et üles siis kui siis kui hakkab endal kehvasti minema ja ja noh, siis siis on nagu see huvitav küsimus meie jaoks see, et kas see on nagu lihtsalt niisugune sisepoliitiline mula, et tähelepanu venelastele endale olulisemast olulistest asjadest kõrvale juhtida. Või, või on siin nagu mingisugune suurem ja ebameeldiva vaenlase tekitamise Ja sina laanes, sinu diagnoosivion on, ma ei ole vaadanud mänge, loodan, et ei ole avalikkust. Kindlasti tuleb jälgida täpselt. Ma arvan, ma arvan ka, et need kindlasti tuleb olla nende asjade suhtes noh, erakordselt tähelepanu nende suhtes tuleb muidugi alati olla. Aga noh, siin on juba ju mainitud selles kontekstis käele sõna Gruusia ja nii edasi, nii et küllap küllap jah, et mingisuguseid mingisuguseid käike ja võib-olla ka mingeid provokatsioone Ja tegelikult noh, see oli ikka jube küüniline, see ei jää küll enam sellesse nädalasse, aga aga mis ütles välisminister Lavrov, et, et kui Gruusia üritab NATOsse, siis uus sõda on vältimatu, et see on, see on ikka, see on ikka uskumatu, mis missugune retoorika tuuakse välja, mõõdetakse. Et, et see on ikka juba täiesti selline ikka noh, väga sirgelt ütlemine. Jah, et see on, et seal ütlemisena jah, sirge, sest et eelmist gruusia seda vabandust, et ma kasutan seda eelmist, aga ütleme siis 2008. aasta Gruusia sõda põhjendati ju teisiti. Ei räägitud NATOs, kuigi NATO oli, oli ju tausta aga tagantjärgi jõuda, aga tagantjärgi on seda seda tunnistatud ja no ma arvan siiski, et Kremlis ei õpita praegu kaugeltki mitte jäähokit mängima, vaid, vaid ikkagi see meele, mitu populaarsuse esiduo populaarsuse langus, ütleme siin, kui, kui Putinil veel oli mõni kuu tagasi 68 protsenti, nüüd on 51. Et mõeldakse ikka väga hoolega, mis eelolevat kuude jooksul teha. Valimisteni jääb nüüd natuke alla nelja kuu. Ta on ju see kõik lihtne härrad, vahetavad piibud, aga, aga ma arvan, et seal tuleb veel. Me saame seal huvitavaid asju näha, ma arvan, et et me saame üht-teist näha, aga kui see Medvedjev nüüd ikka niimoodi peaministri toolil istub, et me saame seal seal näha, tõenäoliselt sellist väga-väga omapärast käiku varsti, et et et ma arvan, et see eelmine peaminister, kes nüüd siis hakkab jälle presidendiks Siis. Venemaa üks tsaar, kogu aeg olnud. Täpselt nii, et tema, tema käekäik peaministrina ma arvan, et on olnud olnud pikem kui Medvedjevi oma olema saab. Ja kindlasti nad on oma arsenaliga täiendanud piitsa ja präänikut, proovitakse mõlemat, et ei ole nii, et ainult ainult piitsa. Ekrezlovi eemaldamine on on märk sellest, et et minu arvates, et avalikkus vajab natuke rahustamist ja Krõzlov kui nii-öelda esimene lakei selles selles kambas, et toodi, toodi ohvriks kuhu ta maandub või mis personaaltemast edasi saab, see, see ei ole nagu tähtis, aga, aga et see samm on astutud. Muidu tuleb sellest meelde, selles Karlsson katuselt sokke vahetas, et kuidas nii, et ma ei vaheta sokk, panen parema jala soki vasakusse ja vastupidi. Vaatame igal juhul aeg saab olema huvitav ja on siin analüütikud öelnud, et tegelikult ei, ei ole nii, et teed lain kukub, neljas märts ja, ja siis siis nagu jälle läheb asi vanasse sängi, et ilmselt ilmselt ikkagi Venemaa on saanud mingi äratused. Vähe kõvema plärinaga, äratuskell on, on seekord pandud tööle, et ajad ja huvitavad ajad jätkuvad. Euroopast me tahtsime rääkida, aga meil on väga vähe aega, mis, mis sa tahtsid Neeme Euroopast rääkida. Ma tahtsin rääkida sellest, et mõtlesin veeklaasi praegu kätte, et, et, et Euroopas minu meelest räägitakse minu arust pidevalt põhimõtteliselt valesti. Me räägime kogu aeg sellest, et, et klaas on pooltühi ja me ei märka seda, mis, mis klaasi sees on siin, et ja seal on nii mõndagi. Et, et ma mõtlen just seda, et kui me räägime siin ähvardama igasuguste fiskaaluniooni, Euroopa ühendriikide ja ma ei tea, mis asjadega selle juures unustame tegelikult täiesti ära, kui lõimitud me tegelikult juba olema praegusel praegusel hetkel minu meelest peaks seda palju rohkem meelde tuletama ja muidugi seda on raske öelda selle selle selle meediapildi tõttu, sest meie saame oma meediat tihtipeale just läbi inglisekeelsete allikate, kes praegu räägivad sellist vahetevahel nagu minu minu hinnangul nagu väga kummalist ja oma oma. Sa tahad öelda, et praegu selles metsikus kriisis Euroopa viskleb, et peaks vähem rääkima probleemidest ja rohkem rääkima sellest, mis nagu on head ja meid ühendab. Me ei tohi seda unustada. Me peame. Tulles oma, ma ei hakka nime eest tema sõnu tõlgendama, aga aga minu arust see on hästi palju sihukest majanduslik tehnilist, et kuidas euro päästetakse, millest nagu meie, kes ei ole majandusinimesed ei oskagi nagu midagi sekka öelda, ma ei tea, kuidas see asi tehniliselt käib, aga aga minu meelest sul on selles mõttes õigus kuivasust õigesti aru saanud, et teatud väärtused, teatud asjad noh, et need ei kao nagu ära sellepärast et kogu see poliitiline joon, et minu meelest praegu on. Praeguseks on noh, tegelikult kaks inimest huvitaval kombel Ida-Euroopast kumbki, et Poola välisminister Kurski ja Eesti president Ilves, kes on, kes on nagu suutnud sellest kriisist rääkida, tuues väga tugevalt väärtused ütlemisest, solidaarsuse, vastutuse Euroopa väärtused sisse, ühendades need selle majanduse temaatikaga, et et see on nagu selline pool, mis laiemalt kipub sellest debatist väga välja jääma. Et kui näiteks kuulsat euroskeptikud ja käivad mööda Euroopat ringi, mõned istuvad, istuvad ka parlamendis, naudivad täpselt kõiki neid samu, eks ju hüvesid, mida, mida on andnud see, et, et riigid on, on, on, on ikkagi järjest enam liikunud sellised noh, tihedama lõimitud suunas, jah, neid, need protsessid ei saa olla väga kiired, siis nad käivad kuskil ja ja peavad oma oma mingisuguseid mingisuguseid kõnesid ja see on ka kõik ilmselt mingi debati huvides. Aga, aga minu arust noh, tuleks, tuleks tuleks seda siiski siiski nagu meeles pidada, et ei maksa hirmutada nende nende nende terminitega. Pigem tuleks nagu ikkagi otse öelda, et me liigume tegelikult selle tihedama lõimitud suunas ja mina küll ei näe praegu sellist asja, et et, et siin kuidagi väga kergekäeliselt räägitakse, et oh nüüd see lahkub sealt eurotsoonist või mis iganes. Mina ei tea, ma olen kuulnud ka sellist juttu, et et praegu on Euroopas riike, kes ei kuulu eurotsooni, aga kes vägagi tahaksid eurot kasutusele võtta. Ameeriklased kipuvad kangelasest toidulaua ääres euroga, on varsti kõik läbi, niimoodi eemalt ja siis on neil omad huvid. Ei no muidugi on omad huvid ja seda ma, kui ma räägin siin sellest inglise keeleruumist, mis meil, mis meil nagu nii-öelda selles arvamuspildis peale pressib, siis see on täpselt samamoodi, et uudistesaates tuleb mingisugune mingisugune vinniline Ameerika mingisugune investeerimisanalüütik, eks ole, ja siis teatab, et et see on ju teada, et kõige maailma aluseks on USA, USA dollar, eks stabiilsuse garant, eks ju. Tema ei ole ilusaid midagi, kuulsin Neeme, erinevad tema vinnid või tema jutt. See niuke jutu häirib sünnipäev. Niimoodi ma olen opteekri. Ma tean, kust saab, vahel lihtsalt. Aga tegelikult. Me ju päris hea meel, et Eestis on ju päris hea debatt käinud seal seal teema minu meelest, et on olnud ju igakülgset argumentatsiooni. Ja kas või näiteks viimast meie meie foorumit vaadates kolmapäeval oli, tuli, tuli jälle uusi selliseid nüansse, mida mul on mul siiralt hea meel, et Eestis on, on, on eksperte tõesti meie siin kolm võiksime rohkem kasutada õigust vait olla, sest et sel sel teemal ehk siis võlakriisist me nii palju ei tea, aga aga, aga kuulates neid kuulata neid huvitav ja ja on, on, on väga hea jahetajate, meil see debatt areneb. Ta on argumendid poolt ja vastu ja ja, ja mitte sugugi nagu, nagu ühte väravasse valitsuses on sellist valitsuse tasandil kahjuks poliitikute tasandil on kahjuks seda, seda vähem, aga, aga meil on õnneks teadlasi ja ja kõrgkoolide õppejõude, kes, kes kes tunnevad asja. Aga no kriis tuleb ületada, tähendab, selles ongi nagu nagu küsimus, et, et, et kas vaadata kilomeeter enda ette või vaadata 50 kilomeetrit enda ette ja mõned protsessid on väga pika vinnaga ja mõned protsessid võib, võib teha lühikese maapinnaga. Nii et, et noh, siin ongi see dilemma, et miks need asjad tegelikult nii segased on. Ei, no selge on see, et kui sa hakkad sõitma autoga punktist A punkti B, siis sa mõtlesid ka selle lõppsihi peale, aga sa pead ikka jälgima seda ka, et sa aukudesse ennast puruks ei sõida või, või mis iganes. Mul on sulle siinse debati juures hea meel, et siin ei ole nagunii väga sihukest viimsepäeva meeleolusid, mida näiteks Soome meediast minu meelest paistab tunduvalt rohkem, et see on niikuinii, et meie lähme varsti eurost ära ja euro kukub kokku ja, ja mitte ainult ajakirjanikelt, vaid ka ma ei tea On meie aspekt juures pärsidki seda, seda, et, et nii palju räägitakse, et just nimelt Soome on üks võimalikke nii-öelda äraminejaid Eestis ei räägita, me ei meiei, ei lahku ja meil seda, seda argumenti. Nojah, meil Ida-Euroopas siiski ma ütleks ausalt, et meie meenutame igasuguseid piiranguid ja asju veel kõike mäletama piisavalt hästi, et, et mõelda mingisuguseid mingisuguste juba loodud struktuuride lõhkumise peale. No nii. Aga nüüd me peame olema hästi tasa, sellepärast et meie saade on, on läbi, mikrofonid pannakse kohe kinni. Ivi Masso, Neeme Korv ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios. Nautige seda sumbust. Nädalavahetust.