Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast 19.-st detsembrist minale Mall Mälberg. Põhja-Korea juht Kim Jong-il on surnud ning on ebaselge, kes tuleb sellest salapärasest tuumaringis riigis võimule ning kuidas Põhja-Korea edaspidi käitub. Poliitikute sõnul on võtmetähtsusega küsimus, milliseid otsuseid langetab Põhja-Koreas sõjaväe juhtkond. Tallinna linn muudab esimesse klassi laste vastuvõtmise korda. Lapse määrab lähimasse kooliharidusamet. Lapsevanemate soovi sel korral aga enam esimeses järjekorras ei arvestata. Enamik kesklinna poole jätkavad laste vastuvõtmist katsete kaudu. Eesti kalamajandust on suuresti mõjutanud kalavarude üldine vähenemine. Selles on kindlasti oma osa liiga suurel püügil ja kui praegused otsused oled, siis ei pruugi järgmine põlvkond enam ei Läänemerega Peipsi kala süüa, arvavad asjaosalised. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadriorus üle vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia. Selle pälvis programmeerimiskeeleteooriale ja krüptoloogiale spetsialiseerunud arvutiteadlane Peeter laud. Mina olin teatris, saab homsest kuulata klaasist tehtud muusikainstrumente Eesti Ringhäälingute Liidu eetria ajakirjaniku aastaauhind. Kuldmikrofon läks sel aastal Sirje Eesmaale TV3 saatejuhile. Eeloleval ööl ja homme päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, mandril öösel ka lund. Öösel on õhutemperatuur miinus ühe ja pluss nelja vahel, päeval pluss kolme ja miinus kahe vahel. Täna hommikul sai teatavaks Põhja-Korea diktaator Kim Jong-il on surnud, ta suri laupäeval südameinfarkti, teatas sealne riigitelevisioon. Teates öeldi, et 69 aastane Kim suri füüsilise ja vaimse töötlemise tagajärjel laupäeval kell kaheksa 30 hommikul oma rongis olles väljasõidul maapiirkonda kim tuli võimule 1994. aastal, pärides võimu oma isalt ja stalinistliku Põhja-Korea riigi rajajalt Kimil Songilt. Põhja-Korea juhi surma järel on ebaselge, kes tuleb selles Eraglikus ja viimastel kümnenditel mitu näljahäda üle elanud riigis võimule ning keskkontrollib selle tuumarelvaprogrammi. Tõenäoliseks peetakse, et Põhja-Korea uueks juhiks saab surnud liidri noorim poeg Kim Jong on, kes on arvatavasti 27 või 28 aastane. Šveitsis hariduse saanud Kim Jong-un tehti eelmisel aastal nelja tärni kindraliks ja määrati mitmele kõrgele ametikohale, kuidas maa Ell kin, Kim Jong Ili surmale reageerinud on, vahendab Janek Salme. Lõuna-Korea seadist pärast teadet Põhja-Korea juhi surmast oma relvajõud häireolukorda. Jaapani valitsus pidas erakorralise nõupidamise. Valge maja teatas, et USA jälgib väga tähelepanelikult olukorda ning panustab jätkuvalt Korea poolsaare stabiilsuses ja oma liitlaste julgeolekusse. USA president Barack Obama ja tema Lõuna-Korea kolleeg liimi back arutasid olukorda telefonitsi Hiina juhtkonna poolt. Hiina riigitelevisioonis edastatud avaldus lubas jätkata Põhja-Korea toetamist. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Põhja-Korea arengute osas võtmetähtsusega küsimus, kuidas käituvad sealsed relvajõud. Igasugune selline väga suletud süsteemis totalitaarses režiimis võimu üleminek või endas sisaldab ka võimalikke riske. Et kui näiteks võimu üleminek ei toimu sujuvalt, vaid tekib mingi tõsisem võimuvõitlus ka sealse armee ladvikus, siis paraku võiks endaga tuua tõepoolest kaasa ka mingisuguseid julgeolekuriskidega seotud mullistusi, nii et paljuski sõltub täna sellest see, kui lojaalne on näiteks Põhja-Korea armee juhtkond. Siis uuele noorele liidrile lähib päeviti ja lähinädalad selles osas, noh, kindlasti on mõnevõrra keerulisem. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse analüütiku Hannes Hanso sõnul on praegu vastuseta küsimusi palju ja pole selge, kui tugev on kinni, on kunni positsioon. See riik ei hakka ennem moderniseerima avama ennast ülejäänud maailmale, kui kompartei on veendunud, et nad suudavad vaatamata igavesele reformidele siiski võimule jääda ja ka sõjavägi peab olema samas asjas veendunud, nii et ma millegipärast kahtlen, et kui noormees suudab kontrolli säilitada riigi üle siis mingit revolutsioonilist sellist kiiret muutust sealt küll ei tule. Kui, kui aga peaks kontroll kaduma, loomulikult, siis võib põhja Põhja-Korea teie saadet hästi pikk periood ebastabiilsust. Aga selle põhjal võiks tõesti kujuneda ka mingisugune juba reformeerunud nii-öelda uus põhja Korea. Politoloog Raul Hallikivi ütles, et Põhja-Korea edasiste arengute suhtes on määramatust väga palju. Põhja-Korea, et ta tegelikult potentsiaal enda naaberriikidele kurja teha on väga suur, et meil on 1,2 miljonilt tegevsõjaväelasega armee kohe, mis enamasti on tegelikult Lõuna-Korea piiriäärses pealinnas soulis, kus 50 kilomeetri kaugusel meil on tegelikult eeldatavasti olemas tuumarelvastus olemas teatud raketid, millega nad võivad isegi jõuda teoreetiliselt ütleme, Ameerika ühendriikidesse välja lasta. Et selline nii-öelda EPT stabiliseeru võime on selle riigiga kindlasti olemas ja kui nüüd on teada, et kui, et selline järgmist sammu, et kes tegelikult seda kõike kontrollib, kes selle üle otsustab, et seda inimest tegelikult ei tea, siis tekibki selline ebakindlus. Edasi eesti asjade juurde Tallinna linnavalitsuses on valminud uus määrus, mis muudab esimesse klassi minevate laste senist vastuvõtmise korda. Indrek Kiisler uuris, mis võrreldes selle aastaga Tuss muutub kõik praeguste esimeste klasside lapsevanemad Tallinnas mäletavad segadust, mis valitses sel kevadel laste kooli registreerimise ümber. Nüüd on valmis saanud uus vastuvõtu kordumise. Linnajuhtide kinnitusel järgib haridusministeeriumi soovitusi. Põhimõte on lihtne. Linna haridusamet määrab ise, millises koolis laps käima hakkab. Otsuse tegemisel võetakse arvesse lapse elukohta ning ka seda, kas vanemad õed ja vennad juba selles koolis käivad. Kolmandana arvestatakse lapsevanema esitatud avaldust. Lisaks jätkavad enamik Kesklinna kool ja vastuvõtukatsetega, kuhu võivad kandideerida kõik Tallinna linna lapsed, ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart. Samas me mäletame, et sellel aastal meil tekkis terve rida probleeme seoses sellega, et lapsevanemad arvasid, et koolikohti ei jätku nende lastele. Praeguse või uuem määruse. Peamine mõte on selline, et iga lapsevanem peab oma, et tema lapsele on koolis kindlasti. Kõlvart jättis aga vastamata küsimusele, kas see koolikoht saab olema ikka kõige lähemas koolis. Näiteks Pirital ja Nõmmel on rohkem lapsi, kui reaalselt on koolikohti. Ja tõepoolest, piirdele nõmmel on tegelikult meil probleeme elukohajärgsete koolidega. Seal on tõepoolest rohkem lapsi, kui koole. Esitaks välistatud ka teine vahetus. Teiseks, kui me räägime seaduses, siis elukohajärgne kool, see kool, mis on 60 minuti kauguses, siis on seaduse mõte, aga loomulikult me teeme kõik selleks, et sa kooli lähed. Pirita majandusgümnaasiumi direktor Rita Rumm ütles, et koolidel saab olema kergem, sest nemad laste valimisega ise tegelema enam ei pea. Tema sõnul peaks Pirita kandis kooli minema tuleval sügisel. Üle 200 lapse. Tegelikult eks meil soov oleks muidugi jätkata kolme klassikomplektiga, sest me muidu ei mahu ära hommikupoolsesse vahetusse, ehk see tähendab siis, et 78 õpilast. Samas on vist teada, et neid soovijaid on tunduvalt rohkem. Jah, et nii palju, kui ma olen kuulnud, et nii meie kui merivälja koolil pakutakse võimalust avada ikke teine vahetused, mis tegelikult ei tähenda õhtupoolset vahetust et me saame alustada kell 11 või kell 12 ja lapsed õpetavad ka ikkagi ära kella kolmeks kella neljaks. Rita Rumm ütles, et ta on veendunud, et kõik lapsed saavad vähemalt Pirital minna oma piirkonna kooli sest osa lapsi pääseb sisse kesklinna koolidesse ning osa laste kodune keel on vene keel ja nemad hakkavad nagunii koolis käima. Mujal. Eesti kalamajandusest rääkides ei pääse kuidagi mööda kalavarude vähenemise teemast ruumi antud ka täna esitletud raamatus Eesti kalamajandus 2010 milles on juttu kalanduse hetkeseisust ja peamistest arengusuundadest. Raamatu koostas alles tänavu kevadest tööd alustanud kalanduse teabekeskus. Pärnus jätkab Ester Vilgats. Eesti kalandus on suuresti mõjutanud kalavarude üldine vähenemine, tõdes kalanduse teabekeskuse juht Toomas Armulik. Kassaga vähenemise põhjus on selles, et oleme ülearu palju kala püüdnud. Kas just nüüd meie, aga meri on avatud, et kui naabrid püüavad üle, siis meie peame piiri, siis on ikkagi olukord ulm enamuste Eesti põhiliste tööstus, kalaliikide puhul on ikkagi varud vähenevad. Kuna tegemist on looduslike ressurssidega, loodus toimib Katsüklina siis me ei saa nagu kõike päris inimese kraesse kirjutada, aga suur osa on kindlasti lihtsalt liiga suurele püügisurvele. Aeg näitab, kasvõi 10 aasta pärast on kala või ei ole. Kui normaalselt majandame, siis kindlasti seda on, aga kui me teeme valesid otsuseid, siis noh, meie lapsed tugevneb Läänemerest püütud või Peipsi järvest püütud kala süüa. Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Madis Reinup Iga kalavaru käitub siin erinevalt, et kui me võtame näiteks Läänemere kilu ja räimeseisu, siis 2008 ja üheksa olid ma usun, viimase 10 aasta peaaegu tipppüügiajad ja nüüd on lihtsalt bioloogiliselt vähenemine paar aastat järjest ja võib öelda, et see stabiliseerub ja hakkab uuesti kasvama. Samamoodi Peipsi järves, osade kalavarude seisund on tegelikult üsna hea, siin ei saa kindlasti ühe käega kala, kala jääb järjest vähemaks, kõik sõltub varust ja kõik sõltub. Ta oli selle varu iseloomust ja loodusest. Muide ütlesite, ta stabiliseerub, hakkab uuesti kasvama, nad ei öelnud, et vähenenud. Ma arvan, et neid samme, et ta ei väheneks, on tegelikult täna väga drastiliselt astutud, et Eesti hooti kilu ja räime osas Läänemeres on oluliselt kahel aastal vähendatud. Väheneb 2012. Loomulikult see kalandussektorile ei meeldi, aga ma pean, ütleme, nad aktsepteerivad seda, sest nad saavad aru, et kui seda praegu vähendada, siis on lootust, et tulevikus hakkab see kasvama. Eesti kalurite liidu juhatuse esimees Mart Undrest Nii kilu kui räim on siiski eesti kalurite seisukohast nagu number üks kalad, räime olukord ei ole ka midagi hullu, ma arvan, voodid on küll viimasel paaril aastal vähenenud. 2012 on nüüd koot väiksem, esimest korda ja Liivi lahes ja kui me tõesti vaatama, et mis vanuseklassi nimelt, kui palju kaaluvad, mis on suurus, on, et sealt tekib selline, võib-olla natuke muret tekitab meil siin Liivi lahe lätlastega on ka selline see koostöö lätlastega on teatud valdkondades läinud oluliselt paremaks efektiivsemaks, Liivi lahe räim on nähtav selline kala, mida lätlased nagu traalidega mõnus, püüavad nemad, nende huvi on ennekõike Liivi lahe aga väga paljud Läti tööstused ostavad Eestist nii kilu räime, et neil oma hüüdjatest jagu, et üks huvi Eesti rahvast on väga suur. Läti pool. Ester Vilgats, Pärnu stuudio. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadriorus programmeerimiskeeleteooriale ja krüptoloogiale spetsialiseerunud arvutiteadlasele Peeter laudile üle vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia 4800 eurot. President Ilves ütles preemiat üle andes, et teadlased annavad oma riigile suurepärase võimaluse kaasa rääkida parema maailma kujundamises palju kõlavama häälega, kui meie rahvaarv seda esmapilgul võimaldaks. Eesti riigipea sõnul tekitavad e-lahendused, mis Eestis on tänavu iseenesestmõistetavad, teistes eurooplastest kadedust ja imestust. Laudi teadusuuringute eesmärk on olnud turvaintsidentide pihtimine keerulistes tarkvarasüsteemides. Riigikogu korruptsioonikomisjon koguneb Daile, Indrek Raudse ja Siim Kabritsa majandustegevuse kohta uurima alles jaanuari alguses. Komisjoni esimees Andres Anvelt ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et praeguseks on saadetud päringud sise- ja majandusministeeriumisse ning enne vastuste saamist komisjon kokku saada ei kavatse. Me ei kiirusta, me tahame kõik päringu vastused kokku saada. Komisjon tuleb kokku järgmine kord, üheksandal jaanuaril, praegu istungid läbi ja ma ei näe põhjust hakata erakorralist komisjoni istungit kokku kutsuma, ütles Anvelt. Homme avaneb Tallinnas haruldane ja habras klaasimaailm. Esmakordselt jõuavad kontserdilavale klaasinstrumendid, millega mängivad kaks Norra tuntuma improvisatsiooniline muusika esindajat. Nii ütles korraldaja malli Liibarts. Öeldasin siis Eesti kunstiakadeemia poole mõttega, et atakki, nemad lööksid, kanta klaaspillide tegemisel ja meil väga hea meel, et nad olid sellega nõus. Ja siis kunstiakadeemia tudengid ja ka klaasikunstnikud koos on teinud siis üle 30 instrumendi, mida siis on võimalik Krahli teatrilaval näha. See lugu jääb edasi kestma, mis on ka üks väga oluline aspekt kultuuripealinna programmi puhul, et me soovisime algatada uusi ideid, mis jääksid ka tulevikus toimima. Osa pille võtavad muusikute eri esialgset ja arve Hendrikson endale. Ja osa Pille jääb Eestisse ja Eestis kavad nende pillidega mängima, noored muusikud, tal juba mõned ideed ja mõned inimesed, kellega me oleme koos genereerinud põnevaid hulle mõtteid järgmiseks aastaks. Tänavune kuldmikrofon läks Sirje Eesmaale TV3 uudistesaatejuhile. Auhind anti üle Türil Eesti ringhäälingumuuseumis, kus ühissaatega tähistati 85 aasta möödumist Eesti Ringhäälingu sünnist. Liisules jätkab. Alates 96.-st aastast tunnustab Eesti Ringhäälingute Liit kuldmikrofoniga ühte raadio- või teleajakirjaniku väljapaistvate saavutuste eest kas elutöö või ühekordse saavutuse eest. Ringhäälingu vallas. Tänavuse aasta laureaadile Sirje Eesmaale tunnustuse üle andnud Ringhäälingute liidu juht Toomas Vara ütles, et eesmaa on üks malbemad ja tagasihoidlikumad teleinimesi, keda ta teab. Eesmaa pälvis auhinna eelkõige just pikaajalise töö eest teleekraanil. Kuigi statuudi järgi ei ole tegemist elutöö auhinnaga, siis arvestades tänase auhinna saaja kogemusi ja ja pika staaži selles valdkonnas, siis tahtmata teda julgustada pensionile minema, siis seekord on tõesti tegemist siis laureaadiks, kelle panuseks on ikkagi väga pikaajaline, palus teleraadides aastal 2011. Kuldmikrofoni saab pikaaegne raadio- ja teletöötaja, valdavalt siis uudiseid teinud Sirje Eesmaa. Soovin tänada kõiki selle minu jaoks tõesti väga ootamatu au eest. Ma tahaksin tänada kõiki kolleege televisioonist läbi aastate, sest televisioonis ei tee mitte midagi üksinda ära ja tahaks tänada väga ka oma esimesi kolleeg, Eesti raadio päevid, kes mind tegelikult teeotsa peale aitasid. Sirje. Maa alustas ajakirjanikutööd 1983. aastal Eesti raadio diktorina, mõni aeg hiljem jätkas ta aktuaalses kaameras ning alates 93.-st aastast on ta olnud TV3-s, kus töötab ka praegu seitsmestes uudistes päeva toimet ja saatejuhina. Kuldmikrofon ei saa ja otsustab Eesti Ringhäälingute Liidu üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Eelnevatel aastatel on mikrofoni laureaatideks olnud näiteks Lembit Lauri, Harri Tiido, Riina Eentalu ja eelmisel aastal Erik Lillo. Eeloleval ööl ja homme hommikul on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja vihma, mandril ka lund, on jäiteoht. Puhub edelatuul viis kuni 12, puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kaks, saartel pluss kaks kuni pluss neli ja Kagu-Eestis hommikul miinus. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, enamasti rannikul sajab vähest lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Puhub edelatuul kolm kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on rannikualadel null kuni pluss kolm, mandril langeb tasapisi ühe kahe külmakraadini ja teed muutuvad libedaks. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga, 18495. Stuudios oli toimetaja Mall Mälberg, kena õhtut.