Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede, 31.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Ülikooli rektor Alar Karis vannutati ametisse. Karise sõnul ei tohi projektipõhisus saada mõtlemise elamisviisiks, sest sellesse on kätketud vastutamatus. Põlvamaa omavalitsusliit kritiseerib regionaalminister Vallo Reimaa, kes keeldus teatamast Põlva maavanemakandidaati omavalitsusliidule avalikustas selle paar päeva hiljem ajakirjandusele. Pärnu haigla sai täna oma Ristiku tänava hoonete omanikuks, see tähendab, et haigla pääseb ligikaudu 10 miljoni krooni üüriraha maksmisest. Aastas saab raha kasutada muuks vajalikuks. Viljandi linnavolikogu otsustas kino, rubiin lammutatakse. Viljandi kultuuriakadeemia soovib sellele kohale rajada lavakunstide maja. Kohus kuulutas õigusvastaseks keskkonnaministeeriumi tegevuse saue vallas asuvast realiseerimiskeskusest erikiirgustegevusloa muutmiseks. Kunstnik Endel Valk-Falk tähistab sügisel juubelit ja tema kodulinnas Rakveres avati tema näitus. Kunstniku sõnul on tema õppinud palju vanadelt meistritelt, tibab kunsti, restaureerib tegemist väga oluliseks. USA presidendilt oodatakse ettepanekuid riikide pannud kinnisvara- ja laenukriisi lahendamiseks muuhulgas õppust teha ettepaneku seadusemuudatusteks, mis tulevikus piiraksid vastutustundetud laenamist. Austria tahab oma tööturu yea-Euroopa oskustöölistele avada plaanitust varem 1009. aastal. Sellega loodetakse leevendada tööjõupõuda, mis pidurdab Austria majanduskasvu. Ilmateade lubab ööseks ja homseks hoovihma. Öösel on sooja üks kuni üheksa kraadi, maapinnal võib olla kuni kaks kraadi külma. Päeval on sooja 12 kuni 15 kraadi. Teine vannutati ametisse ja Tartu Ülikooli 84. rektor Alar Karis Vambola Paavo käis kohal. Keskpäeval võtsid ülikooli aulas kohad sisse ja president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu spiiker Ene Ergma, valitsuse liikmed. Patria akadeemiline peretseremoonia juhatas sisse Tartu Ülikooli nõukogu vanim liige Ivo Jaan Saarniit. Akadeemilise pere poole pöördus esmalt tänusõnadega pool aastat rektori kohuseid täitnud professor Tõnu lehtsaar, kes soovis halvamaatorile jätkuvat tõe otsimist. Ülikooli asi on aru saada, kuidas toimivad loodus, ühiskond ja inimene ja ülikooli osa on õpetada ja rakendada oma parimat, tõhusamat arusaamist looduse, ühiskonna ja inimese kohta ja soovin, et Tartu ülikool võiks olla see tõepinnas, kus vaba vaim kannab uute avastuste ja Meeste vilja seejärel luges professor Alar Karis ette 1998. aastal kinnitatud rektori ametivande. Asudes täitma oma kohustusi Tartu ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvanguks. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves panin Alar Karisele kaela rektori ametiraha ja soovis, et värskest hektarist saaks vaba akadeemilise vaimu eestkõneleja. Teist saab kohe ühe suure ja vana, 375 aasta pikkuse ajalooga akadeemilise riigi. President ma soovin teile südamest jõudu ja kaugeleulatuvat pilku, saagu teist vaba akadeemilise vaimu, eeskõneleja ja kaitseingel viivad Kress Cap Floriat. Akadeemilise pere poole pöördunud rektor Alar Karis peatas pikemalt vastutusel ja vastutamatusel. Kui projektipõhisus saab mõtlemis- ja elamisviisiks, siis on sellesse sisse kätketud vastutama. Rektori amet pole projekt, veel vähem on projekt ülikool. Ülikool ei saa olla voor, kus missitiitleid ja autovõtmeid jagatakse ülikooli. Identiteeti võib vaadelda kui ühist identiteeti või kui isikute identifitseerimist oma ülikooli ja selle sümbolitega. Kui see suhe on selgeks mõtlemata, on raske olla avatud inimesest teeb inimese ja ka ülikoolist ülikooli mitte tudengitelt kasseeritav raha hulk ega õppejõududele makstav palk, vaid selge väärtuste süsteem, mis laseb ülikoolis luua töökeskkonna, kus vaba vaim areneda saab. Ilmina ülikooli rektor, praegune kaitseminister Jaak Aaviksoo sai tseremoonia lõpus professor kariselt tehtud töö eest ülikooli sümboolse samba, et alma mater ei ole kõige kiuste muutunud sammastega kutsekooliks. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Põlvamaa omavalitsusliit pole rahul sellega, et regionaalminister tegi Põlva maavanema võimaliku kandidaadi nime teatavaks ajakirjanduse kaudu, mitte kohtumisel omavalitsusliiduga. Toomas Kelt annab teada Põlva maavanema kandidaadi nime teatavaks tegemine oli jutuks ka tänasel Põlvamaa omavalitsuste liidu kohtumisel. Regionaalministriga jätkab liidu juhatuse esimees Andrus seeme. Nädal tagasi siis reede, 24. augustil, regionaalminister pidigi tulema vanemakandidaadiga omavalitsusliidu volikogu ette, kuid mõni päev enne teatas ta ja rõõmsasti, et kahjuks ta ei tule kandidaadiga, ta tuleb niisama ja siis me ei saatsime volikogu nagu laiali tuli lihtsalt nagu kohtumine oma liiduga ja, ja siis ta ei ütlenud välja kandidaadi nime ütle saanud CVd on välja saadetud. Ma ise küsisin, kaks korda vähemalt, et kuna see ajagraafikuga siis võiks nagu juhtuda, ta ütles, et lähituled vaikuse aega ei tea, siis oli kaks puhkepäev, ütleme nii, et järgmisel tööpäeval on üleriigiline pressiteade, mis meil nagu üllatas, et regionaalminister leidis maavanema kandidaadi Priit Sibula, keda ta siis nagu avalikult välja ütles, ajagraafik oli ka selgunud nädalavahetusega seltsis. Septembri lõpp. Regionaalminister Vallo Reimaa ei ole süüdistustega nõus, tegelikult selle kandidaadi nimi oli kõigile välja saadetud ja sai ka rõhutatud eelmine kord üle, et võib-olla ei vastanud niivõrd nende ootustele sellest ka see, need praegused hoiakud. Tegelikult sai eelmine kord rõhutatud üle, et teil on konkreetse kandidaadiga juba tsiviilkäes ja ka räägitud sellest, et nüüd algab seeläbirääkimiste protsess. Põlva maavanema kandidaadiks esitas Reimaa praeguse Isamaa ja Res Publica Liidu tegevsekretäri Valga linnavolikogu liikme Priit Sibula. Reimo on ka kinnitanud, et juhul kui kandidaate omavalitsuste toetust, leiab ta teise nime. Täna ei olnud Reimaa selles osas nii otsene. Ma väga hea meelega läheks, et nüüd seesama ettevalmistusperiood, kus toimuksid poolte läbirääkimised, viiks selleni, et tekiks mingi ühine arusaam ja praegu kaugemale ei tahaks mõelda. Iseküsimus on kareima ja sibula kuulumine ühte erakonda. Kas oli mingi roll ka sellel sibula määramisel kandidaadiks Vallo Reimaa. Arvan, et ka mina pean seda endale nüüd uurima, selgeks tegema. Eks on praegu kõik ühist asja, kõik need taustad tuleb ka minule endale selgeks teha. Maavanema kinnitab ametisse valitsus. Ministri ettepanekul. Omavalitsusliidu heakskiit esitatud kandidaadile pole ilmtingimata vajalik. Eelmine Põlva maavanem Urmas Klaasvaliti märtsis Riigikokku. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Pärnu haigla sai täna oma ristiku tänava hoonete omanikuks ega pea enam üüri maksma. Toomas šalda annab teada. Peruus haigla valmis neli aastat tagasi riigi kinnisvara aktsiaseltsi rahastamisel. Sealtmaalt maksis haigla aktsiaseltsile ligikaudu 10 miljonit krooni üüriraha aastas. Enam see nii ei ole. Riigi kinnisvaral aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendati aprillis 273 ja poole miljoni krooni võrra. Hoone võeti bilansist maha ning selle omanikuks sai riik täna saiaga allkirjad, leping, mille kohaselt riik võõrandas ristiku tänav üks hoonet tasuta Pärnu linnale ja see omakorda ja samuti tasuta sihtasutusele. Alles täna võin mina selgelt öelda, et Pärnu haigla on valmis, see võlakoorem, mis makstava rendi näol tuli Pärnu haiglal maksta, oli selgelt nii-öelda üle jõu käiv ja otse loomulikult toimus see nii arstide palkade arvelt kui ka ostmata aparatuuri arvelt. Tänase päevaga on langenud ära selle ebavõrdse üüri maksmise kohustus. Me võime täna selgelt ja kõlavalt öelda, et Eesti riik on ehitanud Pärnu haigla valmis ja maksnud sellega otsast lõpuni kinni ja see on tunnustus ka Pärnumaa inimestele, see näitab riigi suhtumist Pärnumaa inimestesse ja me tõepoolest oleme täna rõõmsad ja uhked selle üle. Sihtasutuse Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule haigla vabanes teiste haiglatega võrreldes ääretult suurest rahaga mitte kaetud kohustuseks, ehk siis maksta iga aasta 10 miljonit Eesti krooni riigi kinnisvara aktsiaseltsile. Ükski teine Eesti haigla ei tee seda. Me saame selle raha suunata sinna, kus haigla kõige rohkem vajab, aga haigla kasutab raha loomulikult seal, kus patsientide jaoks on vajalik. Me saame investeerida meditsiinitehnika hoogiasse, kasutades raha, kuivam vaja palkade maksmiseks tervishoidu. Töötajatele tuleb aru anda, et tervishoiutöötajate defitsiit on ülemaailmne probleem, see ei ole mitte ainult isegi mitte ainult Euroopa Liidu probleem. Kolmas koht kindlasti on see, et, et nüüd on meil endal võimalik otsustada, kuna, mil määral, millal ja millistel tingimustel seda raha kasutada. Nüüd hoone samaväärseks hoidmiseks. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomasele. Viljandi linnavolikogu otsustas, et kino rubiin lammutatakse. Viljandi kultuuriakadeemia tahab sellele kohale rajada lavakunstide maja. Inkubatsioonikeskuse. Piret rist räägib lähemalt. Viljandi kino rubiin on väga lagunenud, sest Viljandi linn ei ole aastaid leidnud võimalust maja remontida. Linnavalitsuse poolt aasta tagasi moodustatud komisjon on kaalunud kinohoone renoveerimise variante või kinnistu müüki kino näitamise kohustusega eraettevõtjale kuid sellest kinnistust hakkas huvituma kultuuriakadeemia, kuna soovitakse ehitada lavakunstide maja ja inkubatsioonikeskus, selgitab Viljandi linnapea Kalle Jents. Esimeseks juuliks Akadeem esineski oma nägemuse ja see läkski siis ette, et tänase kino rubiinhoone asemele kerkiks sootuks uus maja, kus oleks siis ühtpidi akadeemiale vajalikud õpperuumid, aga teistpidi kindlasti siis tähendab taevane kinosaal Akadeemia teeb väga head koostööd sealsamas kõrval asuva kahe eraomanikuga ja isegi osa ja nagu Ruule akadeemia on siin saanud kokkuleppele, et jäävad siis erainvestorite kinnistutele. Viljandi kinohoone lammutamise vastu hakkas allkirju koguma Sisearhitekt Aathile jõul kelle esmane väide on, et tulevane uus hoone ehitataks muinsuskaitsealale ja iidsele linnamüürile. See ei ole kerge sinna rammida, uusi palju siis ma ei kujuta seda isegi ette, mul hakkab valus selle mõtlemine. ATa Heli Õuna arvates on praegusel kinohoonel ka arhitektuuriline väärtus. Tema vähene hooldamine tänasel päeval on andnud mulje, nagu see hoone vääriks säilitamist, aga tema väärtus on see, et ta on tugeva konstruktsiooniga. Pean silmas ka seda, et ekspertiis on teinud kindlaks, et hoone võiks püsida sadakond aastat kuigi seal on asjatundmatute silmis arvamine, et ta võiks nagu ümber kukkuda. Seda küll ei ole. Viljandi linnavolikogu 21 liiget otsustas, et Viljandi kinohoone läheb lammutamisele hoone kaitsjate argumente, et 1965. aastal ehitatud maja välisfassaad kohandati Eesti vabariigi kolmekümnendatel aastatel ehitatud hoonetega ei peetud nädalaks, et hoone säilitada. Otsustavaks sai ka fakt, et kultuuriakadeemia on erinevatest fondidest juba praeguseks saanud 4,8 miljonit kooliprojekti ettevalmistamiseks. Viljandi kultuuriakadeemia haldusdirektor Tonio Tamra sõnavõtust volikogule selgus, et praegu juba käivad läbirääkimised arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks kultuuri hakata. Preemia lavakunstide maja ja inkubatsioonikeskus peaks Viljandis valmima 2009. aastal. Piret rist. Viljandi. Tallinna halduskohus rahuldas saue valda steriliseerimist tehase jäänud steri kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks keskkonnaministeeriumi toimingud steri kiirgustegevusloa muutmiseks. Kohtu hinnangul oli staaril võimalik põhjendatult eeldada, et kiirgustegevusloa muutmine on võimalik ilma täiendavate takistusteta. Kohus leidis, et ministeerium peab lähtuma seaduses sätestatud nõuetest tohi üksnes kohaliku elanikkonna vastuseisu tõttu otsustamist põhjendamatult edasi lükata. Ka saue valla inimesed on algatanud steri pärast kohtuasja, selles tehakse otsus 14. septembril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ma ei öelnud, et on valmis kiirgustegevusloa välja andma, aga ootab enne ära ka teise kohtuotsuse. Meelis Kompus küsis minister Tamkivilt, mis on ministeeriumi järgmine käik. Praeguses olukorras. Seda, kas ministeerium kavatseb seda edasi kaevata, ette? Ma arvan, et praegu on veel vara ütelda, see nõuab mõningast analüüsi juristid sellega tegelenud, et selle seisukoha ma arvan, et ütleme esmaspäeval tõesti hobusena oma otsusega väga selgelt väljendanud seisukohta, et et liigse bürokraatiaga ja, ja otsuste viitamisega on antud ettevõttele tehtud liiga. Samas juhib kohus ka tähelepanu, et ei tohiks liialt nagu arvestada kohalike elanike arvamusega. Aga jah, aga kui seda ongi ministeerium just nimelt teinud, meie ütlus on olnud siis nüüd osapooli lepitada ja neid asju veel rohkem selgeks rääkida. Oleme lähtuvalt sellest nagu käitunud ja kohtuotsuse täitmiseks on meil siis aega, see on 15 päeva kohtuotsuse jõustumisest, nii et eks me peame arvestama. Nii et ministeeriumi poolt selliste sisuliste põhimõttelist viga või apsu ei ole praeguses teie hinnangul. Ma ei tahaks kommenteerida seda osa, mis puudutab seda keskkonnamõjude algatamist ja selle hinnangu siis kinnitanud jätmist, et tõepoolest nende asjadega omal ajal viidati. Eks need põhjused olid muidugi mitmed, kuid üks põhjus kindlasti oli see, et üritada siis kohalike elanikega kohaliku ringkonnaga seal neid suhteid natuke lepitada ja neid asju avalikel koosolekutel läbi rääkida. Kuidas te üldse vaatate praegu tulevikku selles osas, mis puudutab näiteks teri võimalikku kahjutasu nõuete seoses selle viivitusega, mis nüüd on tekkinud, see võib ka keskkonnaministeeriumi puudutada. Sa pead kindlasti või keskkonnaministeeriumilt puudutada, ma ei tea, kas eri selle peale läheb või ei lähe. Minul on selle kohta kindel informatsioon, puudub küll, aga ei olnud ju varem ka seda kohtuotsust, selles küsimuses peaks pöörduma otsesteri esindajate poole. Steri esindajad ei ole aga esialgu kommentaarideks olnud kättesaadavad. Tallinna küte tõstab detsembrist hinde ligi 12 protsenti Tallinna kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu selgitas, et hinnatõus on tingitud Tallinna kütet soojusega varustava Iru Elektrijaama hinnatõusust, kes omakorda tõstab hinda Eesti gaasilt tavamaagaasi kallinemise tõttu. Tallinna küte varustab soojusega kaht kolmandikku Tallinnast. Nüüd jutujärjega välismaale. Välissõnumid võtab kokku Reene Leas. USA presidendil George Bushil toodetakse täna ettepanekuid Ühendriike tabanud laenu ja kinnis Varakriisi lahendamiseks. Pangad on hädas laenuvõtjatega, kes ei suuda madala sissetuleku tõttu tasuda kiirelt tõusnud kodulaenumakseid. USA kinnisvarakriis on mõju avaldanud aktsiaturgudele üle. Maailmavaatlejate hinnangul teeb president kongressile ettepaneku toetada tema plaani, mille kohaselt saaks föderaalne kinnisvara administratsioon loa garanteerida nende isikute laene, kes on maksetega hilinenud rohkem kui 90 päeva. Samuti oodatakse bussilt ettepanekuid selle kohta, kuidas sarnast olukorda laenuturu juht tulevikus vältida. Demokraatide hinnangul pidanuks valitsus juba Bushi ametiaja alguses vastu võtma seadused, mis oleks piiranud vastutustundetud laenamist. Opoliit kritiseeris Bosnia ja Hertsegoviina tsest. Riik lükkas tagasi ühenduse koostatud politseireformiga. Laienemisvolinik Olli Rehni avalduses seisab, et politseireformita ei ole Euroopa liidul võimalik sõlmida stabilisatsiooni ja assotsiatsioonilepingut Bosnia-Hertsegoviinaga. Bosnia rahvusgruppide järgi jagatud politseijõud pärinevat eitoni rahulepinguajast, mis lõpetas 1992.-st 95. aastani kestnud sõja. Austria kavatseb avada oma tööjõuturu kvalifitseeritud Ida-Euroopa tööjõule plaanitust kaks aastat varem, 2009. aastal. Valitsuse teatel on samm vajalik, et leevendada oskustööliste põuda, mis takistab Austria majanduskasvu. Majandusminister Martin Martens Stein teatas, et järgmisel aastal pikeneb nimekiri elukutsetest, kuhu lubatakse tööle Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest pärit oskustöölisi. Piirangud madala kvalifikatsiooniga töölistele jäävad kestma ka pärast 2000 üheksandat aastat, lubas minister. Austria sulges oma tööjõuturu uutele liikmesriikidele 2004. aastal. Piirangud peavad lõplikult kaduma 2011.-ks aastaks. Kaheksa inimest, sealhulgas kaks väliselt. Ajakirjaniku, said vigastada Gaza sektoris, kui tuhanded Fatah liikumist toetavad mehed kogunesid tänavatele avalikule palvele. Aktsiooniga protesteeritakse islamiliikumise Hamas vastu, kes võttis piirkonna oma kontrolli alla juunis. Hamasi süüdistatakse kodanikuõiguste piiramises ning usupropaganda levitamises mošeedes. Tagasi Eestisse nahakunstnik Endel Valk-Falk saab 12. oktoobril 75 aastaseks ja täna avati tema kodulinnas Rakveres juubelinäitus. Näha saab kahe viimase aasta akvarelli, aga nahkehistööd. Kunstnikuga tegi intervjuu Ago Gaškov. Lasteaed on juba päris palju kogunenud, siis on siin kõiki tehtud. Akvarell ides näen ma suurt võimalust värvimeelt nagu arendada ja samas fikseerida etnograafilisi ja teisi huvitavaid vanu esemeid selle tõttu, olgugi et on väljas põhiliselt kahe viimase aasta akvarellid on, on siin siiski väga palju just Niukest Muuseum liikumist peaks siia majja hästi sobima. Valed väike pildi näitus peaks meeldima rakverelastele ja olen liigutatud üldiselt sellest, et mind kui Rakvere linnakodaniku meeles peetud juubeliga väike väljapanek sätestatud Endel Valk-Falk on tuntud ka raamatu- ja kunstirestauraator-ina daame rajanud ennistuskoja Kanuti ja olnud ka vabariikliku restaureerimiskeskuse direktor. Ja armastus vana kunsti vastu ja vanade meistrite tööde vastu on mul alati olnud suur, sest sealt õpib kõige paremini tehnoloogiat ja materjalitunnetust ja kõike noh üldse kunstiajalugu ja no näiteks isegi maalide restaureerimisel sai niuke tõdemus teada mulle, et tavaliselt pidasin kiriku altarimaali alati Kristuse kannatuse roog, aga ühe Paide lähedalt kirikus ta maali alt koordus välja näiteks veelgi vanem maal ja seal oli Kristuse ülestõusmine, mis on rõõmus niuke kohta, nii et igal ajastul on oma stiil, oma käsitluslaad ja, ja see valikuprintsiip, kuidas valitakse objekti ja mida kujutadagi. Vanameister ütles, et tal on väga kahju, et praegu pole enam olemas Tartu Ülikooli raamatukogu restaureerimisosakonda. Selles mõttes on kahju, kui arvestada ülikooli varade olulisust ja siiski, et niuksed alaga ei tegeleta majas, noh see on probleem. Jäänud veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, mõnel pool võib tekkida udu. Muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on üks kuni kuus, rannikul kuni üheksa kraadi, maapinnal võib temperatuur paiguti langeda kahe külmakraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme 12 kuni 15 soojakraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.