Tere Rootsi võim algas Eestis Liivimaasõja ajal siis, kui Liivi ordu põhjaeesti rüütelkonna alistusid Rootsile. See oli 1561. aastal Rootsi, kellest sai suur võim Euroopas, pidas Eestimaal sõda venega Taaniga Poolaga. Kokku puutusime me oma naabritega merekaldal aga varem sõbralikult ja vaenulikult. Uppsala Ülikooli emeriitprofessor Aleksander Loit räägib Rootsist ja Eestist ja vaatleb Liivimaad ja Liivimaa pärast peetud sõdu. Rootsi poole pealt. Saate lõpus ka haruldane helilõik arhiivist meie suhetest juba sellest Ajast, kui raadio olemas oli. Minu nimi on Piret Kriivan ja palusin professor Aleksander Loidil rääkida meie kohtumisel Tartus ülikooli aastapäeva eelkõigepealt iseendast. Rootsi sattusin põgenemisega, tähendab, ma olin koolis viimane aasta, käisin koolis, reaalkoolis Tallinnas. See jäi nagu pooleli, seepärast seda tuli ju peale ja siis põgenesin Rootsi 1000 944. aasta sügisel üksinda, siis ma olin 19 aastat vana, ainult. Mul oli juba siis kavatses ikkagi edasi õppida ja siis ma läksin upsalasse ja kus ma siis hakkasin oma õpingutega peale. Hea lugu oli, seda ma ei olegi kunagi kunagi probleemiks olnud, sest see oli see, mida ma, mida ma õieti pidin õppima. Usund seda ühtemoodi lähed tagasi ühte minu ajaloo õpetaja, seks. Naisõpetaja, väga haruldane inimene. Reaalkoolis oli õpetajaks. See, see huvi on alati olnud ja on jäänud ka, tähendab sellest ajast. Nii et ka Eestis oleksite läinud talupoeg tema kindlasti siiski veelgi enamgi võib olla. Teie olete tegelenud Rootsi ajalooga või võib öelda ikka, et Rootsi ja Eesti suhetega läbi ajaloo? Jah, mul on üksikuid väiksemaid asju, mis ainult puudutavad, otsisid, aga põhiliselt on ikkagi see Eestiga seotud. Minu väitekiri oli näiteks reduktsioonist Eestimaal ja terve rida artikleid olema kirjutanud ja siis mitte ainult Rootsi ajast, põhiliselt Rootsi aeg, Eestis, aga ka näiteks sõdadevaheline periood 20.-te 30.-te aastat siis oli jälle, kuidas tekkisid sidemed, see oli vahekorrad eesti majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised kontaktid, eriti nii, et need on need kaks valdkonda, millega ma olen tegelenud just Eesti ja Rootsi vahel. Rootsi aeg või siis vabariigi aeg esimese vabariigiga. 1900 kaheksakümnendatel või täpselt 80. aastal moodustati selline asutus nagu balti uurimiskeskus. Millega see tegeles ilmselt balti riikidega ja? Tähendab, see mõte oli siis 90, poliitiliselt peab arvestama juba natukene nagu lahedamaks muutuma, see asi oli võimalus sidemete teda Eestiga ja siis oli meil meil oli üks niisugune ühiskondlik organisatsioon kui laste seas oli päti instit uhke nimetus ja nii see oli täiesti nii-öelda eraalgatuslik. Briti teadlased, need, kes olid põgenenud vanemad, need moodustasid niisuguse asja taheti hakata tihedamalt uurima Eesti ajalugu üleüldse. Aga no selleks ei olnud ju raha ja võimalusi, aga siis nähti Eesti võimalused, kui seda saaks nii-öelda, et mingisugune niisugune keskusest. Ja nii saigi 80., siis moodustati see ja tähendab instituudi. Ta oli siis see, et uurida Baltikumi Baltikumi ajalugu ja ka ühiskonnakorda üleüldse kaasaega, kultuuri eriti palju. Ma ei hakka siis tööle, see asutus ja seal ma olin esimene juhataja, sealt elekter. 13 aastat me seal suuremaid, et mis oli see, et iga teine aasta oli rahus vahelised konverentsid, osati üsnagi suured, 120 esinejat, eks ole, ja mitte ainult eesti pagulased balti pagulased või see oli üsna palju ütelda välismaalasi, kes tegelesid ühel või teisel põhjusel või arendusel eesti ajal. Meil oli tore tulla siis konverentsidel, konverentsid, feti inglise ja saksa keeles lahendusi. Ja seal oli huvitavaid kontakte saada. Lõikeks Noor itaallanna grafinnagist keeles maakaartidega keskajast ütleme, mis oli Baltikumi ka tegemist, seepärast Itaalia arhiivid on täis niisuguseid kaarte ja Vahemere osa ja Inglismaa osa, see on kõik läbi uuritud, aga Baltikumi sajunud uuritud tuleb sinna temal, tal ei ole kedagi kellelegi seda Itaalias arutada. Niiski. Selliseid. Ka suhtlemine Eesti kolleegidega ja nõukogude okupatsiooni lõpuaastatel ja, või ka, kas te mäletate, millal te saite esimest korda kontakti Nõukogude Eestis tegutsenud? 56 tuli üks turistide grupp Eestist Rootsi. Selles grupis oli ka ta oli just juht, ühtemoodi oli professor Piirimäe, kes on tegelenud Rootsi aja kõvasti ja meil oli juba kontakt kirja teel natukene juba varem isegi oli antud siis see oli esimest korda, kui ma kohtasin isiklikult temaga ja pärast seda jäi siis ütlemise kontakt. See tihedam kontakt hakkas peale öieti 60 ühissiis. Kui mina esimest korda pärast seda olin Eestis ja siis mul oli seal õnnestus tõesti haruldaselt, seepärast ma sain kõvad paberid Rootsi välisministeeriumilt kaasa. 65 oli see aeg, kui veel krust Johvi sulav mõnevõrra veel eksisteeris ja see oli ka teaduse alal Rootsi ja Rootsi, mitte pagulaseestlased, vaid Rootsi ja nende nõukogude teadlased. Need hakkasid vahetama arhiivifilme, tähendab muidugi mitte kaasaega kohta seda ei läinud, aga ütleme, seitsmeteistkümnenda sajandi kohtudes. Ja siis oli, kui nad olid, film on valmis või see annab film, et Moskvast ja Leningradist siis nad Rootsis teadsid Rootsi aeg Eestis, et Tartu ajaloo arhiivis kohutavat materjali. Mina tegelesin sellega juba nii-öelda ise väitekirja kallal. Nad küsisid, kas ma ei saaks sõita siia ja siis oma uuringute kõrval teha inventuuri, mida võiks siit filmide sinna. Nonii, saigi ja mul olid nii kõvad paberid, tead, ma sain Tartus 65, linn oli ju suletud tegelikult. Ja ma elasin kodus siis kodus, mul isa oli ju Siberist tagasi tulnud ja. Et niisugust võimalust ei avanenud mitte igale Yahoiaid absoluutselt mitte. Nii et sealtpeale siis hakkasid peale, aga hiljem oli juba tihedamat osate, ma käisin siis ikkagi tihti juba Eestis ka peale selle isa matusel ja niiviisi ja aga enamasti ikkagi alati mitte lõbusõitudel, vaid ikkagi ühenduses teadusega kontaktidega. Ja praegugi käite te üsna tihti Tartus ülikoolis. Ainult viimasel aastal viimase paari aasta jooksul oleme annud oponente väitekirjade kaitsmise 50 kolmneli korre Jel retsensiooni on väga tihedad suhted, nüüd käsi. Et missuguse hinnangu te annate Eesti ajaloolastele uuele põlvkonnale? Hea areng, väga hea areng varem ütleme, see oli nõukogude ajal, ma ei ütleks ainult nõukogude session isegi hoopis varem olid väga deskriptiivse ajalugu oli üldiselt kirjeldati ainult tähendab ju eks veeriti arhiividest materjali ja söödeti ette toorest materjali ja, ja peaasjalikult ülevaatliku teose, mis tehti nüüd on hakanud ütleme juba küll 10 15 aastat tagasi. Milline kvaliteedi tõus on problemaatiseeritud, asjad, mida võetakse käsile, arutatakse ja Nakraasi tööks veab tegema ju problemaatilisi töid ja mitte lihtsalt ülevaatega. Vaja aga neid Isakraadi tööna esitada, seda tehti varem nüüd mitte enam. Nii et see on seal väga meeldiv üllatus. Igatahes oli niisugune hea hea areng minu arvates. Järgnevalt saame põgusa ülevaate Rootsi sekkumisest Liivi sõtta, selle tähendusest ja järeldustest selle kohta, kuidas ja miks Rootsist suur võim sai ja esmalt Rootsi eesti varasematest suhetest. Kõik rahvad on oma arengus saanud mõjutusi väljastpoolt, peamiselt oma naaberrahvastelt. Eestlastele ajaloolises arengus on välismõjutusel olnud kõige tähtsam osa germaani, peamiselt saksa kultuurkonnal. Aga Skandinaavia, peamiselt Rootsi mõjutustel on olnud oluline osa. Rootsi mõjutused eestlaste ühiskonnale ja kultuurile lähevad tagasi arheoloogilistesse perioodidesse. Läänemeri mitte ainult ei lahutanud eestlaste rootslaste asustusalasid vait olla rajal hoopis hõlbustas sidemete pidamist nendel aegadel hoopis kergem liikuda merel kui metsarikastes teedeta paikades. Arheoloogilised leiud kinnitavad, et esines kontakte ojamaa ja Saaremaa vahel. Juba varasel kiviajal pronksi ja rauaajal esines Skandinaavia kultuuri elemente Eestis juba hoopis tihedamalt. Rootsi viikingid hakkasid ette võtma kaubaja rüüsteretki ida poole. See oli umbes 800 kuni 1050 pärast kristlust, mis suundusid osaliselt üle eestlaste asustusalade, suurenesid Rootsi mõjutasid markantsemalt. Aga eestlased käisid Taanis ja Rootsis kauplemas röövimas üldiselt tuntud andsidki una hävitamise lugu 1187. aastal. Mis arvatakse olnud saarlaste keskajal? 13. 14. sajandil toimus ulatuslik rootslaste koloniseerimine Loode-Eesti rannikul ja saartel. Asukad, keda hiljem hakati nimetama eesti rootslasteks, või rannarootslasteks kes säilitasid oma keele ja rahvakultuuri läbi sajandite. Kõige tugevamad ja püsivamad rootsi mõjutused pärinevad siiski sellest 150 aastasest perioodist, kui Eesti ala kuulus Rootsi suurriigi koosseisu 1561 kuni 1710. Rootsi kirikuseadus näiteks kehtis kuni 1832. aastani ise ka 120 aastat pärast võimuvahetust Rootsi alt Venemaale. Sigtuna hävitamine on niisugune märksõna, mis, mis eestlaste jaoks on tõepoolest märk, mida me ilmsesti natukene ületähtsustame. Võib-olla, aga see on meie jaoks oluline, et mida Sigtuna hävitamine rootslaste jaoks tähendas, tegelikult? Asi on see, et nüüd kõigepealt ajaloo uurimine on näidanud ärates tegelikult hävitamist ei olnudki õieti linna hävitamist, mitte et seal mingisugune kallaletung oli, seda küll, aga mitte hävitamist ei ole. Teiseks on see, et teadus ei ole ka jõudnud, sellele access need õieti olid, tähendab, on, räägid karjalastest on räägitud Eestimaalt ja põhiliselt saarlasest kaldub enamasti armsad saarlased, koolitus käisid eriti selle tõttu, et saarlased mandri eestlasi, aga saarlased tegid omakorda rüüsteretki jõud nii taanisse kui kui Rootsi. Need Sigtuna Jon sõidunud, ainus ainulaadne, aga see on, ütleme populaarkirjanduses võib-olla ületähtsustatud natukene sega eestlaste Evelin Ilves ja selles majas aga linna tahtsime olla tegijad ja muidugi, aga seal võiks julgeid ette tuua, on täitsa dokumenteeritud kallaletunge Taanis näiteks, ta hakkab 104 kesi teistest, seal tegid palju pahandust, eks ole ju. Ja nad Rootsis käinud mitmed Voljuga on näiteks üks asi, mis on ka lahendamata, on see, et seal Põhja-Rootsis võistleme õplandi maakonnas. Seal on terve rida kohanimesid, mis on ühenduses, et iga eestlane kõik ja ei teata täpselt, mis Jansen asustust kui sellist vaevalt et oli, aga seal on midagi, on, on siiski eestlased on käinud ja võib-olla Sandra mind rüüstanud ja siis on nii, et see nimi sinna. Aga Rootsi ajaloos ei tähenda see kallaletung mitte midagi. Ei, tegelikult mitte eriti palju. Tähendab, linn oli juba tagasi, taandareng oli seal juba juba seal, enne seda, tähendab ta viidi tasapisi üle lase ühise piiskopkonna. Et jäise On ka legendide järgi 1187, see on samal aastal langesid Jeruusalemm ja uskumatute kätte, eks ole, ja sealt on toodud ka niukseid le minu keskaegsed legendid ja kroonikad, mis vahel seostavad neid asju kuidagi. Niisugune põnev värk, eks ole. Aga ta ei suuda, tähendus tal ei ole mitte ja linna hävingu niisugune, kuidas ta vaheline tegelikult hävingute kui niisugust ei olnud. Üks väga suur erinevus eestlaste ja rootslaste ajaloos on ka ristiusu vastu. Jaa seda küll ja, ja nüüd ristiusu vastu võtta, enne kui me räägime algelisest kõige seal on ju, Eestis oli põhiliselt ju see, et eks ole see, kes kui vallutajad tulid, eks ole, Rootsis ei tulnud vallutamisega mitte vaid, vaid oli misjoni tulemusel oli see ristimine Eestis oli ju vallutamine, eks ole, seal tähtis on nii, nii, kummal pool paljudes kohtades mujal see, et kelle maha selle usk seal jäi, kui täna läks üle ristiusku, siis tulid teisedki järgi sinna, eks ole, nende maad ütleme, aga nagu ma siin nimetasin, hiljem ütleme otse eesti ristirahvaks saamine ei toimu mitte 1200 300 405. Rootsi ajal pik kogu Rootsi ajaga, ütleme lõpp-punktide meile, selle ristiusu koratestantismi, ma räägin sellest formatsioonis nüüd selle lõpp-punkti on õieti 1698 69, kui Rootsi seadus hakkab Eestis maksma, tähendab kilku seadus. Nii et see on üks pikaajaline protsess ja kogu see, ütleme eriti kogu Rootsi aja ette või on see, et eestlased ju ikkagi austasid ja kummardasid oma vanu hall käia ja ohverdasid näitleja, see Rootsi, Rootsis oli hunt kõva ordut, see oli täiesti keelatud, eks ole, igasugused niisugused asjad ja ütleme eriti sõdade ajal olid sõjaväed, põletasid maha või kirikuelu lakkas olemast kirikuõpetajad, kas põgenesid, muidu oli maha või ei, paigale. Ja siis kuhu siis veestlased pöörles möödas muidugi oma esivanemate usu pool, eks ole, ja ja viimati näiteks ei tahetud joomata neid surnuaial inimesi üldse maatikagiga kalmetesse, kus siis eestlased nende ühendati nende esivanematega. See on üks pikk protsess, risti usustamine on üldse ja selle, nende sisuline asi on, on katoliku kirikuaja alguses, kui see oli, nad ei olnud sel moel ka mitte nii ranged, kui ütleme protestantsiteedil, oi, see oli hoopis hoopis rängem asi. Missugune oli rootsi tee suur võimupositsioonile? Sekkumisega liidisata algas Rootsi 100 aastane territoriaalse ekspansiooni periood mis avas Kadi Euroopa suurriikide seltskonda. Spontaanselt kerkib küsimus, kuidas oli see võimalik, et rootsi, vaene ja hõredalt asustatud Euroopa absoluutses perifeerias tõusis lühikese aja jooksul kontinendi suurvõimuks ja suutis üle 100 aasta seda positsiooni säilitada. Vastus tuleb ilmselt otsida nii väliste kui sisemiste tegurite koosmõjust. Soodsaks eelduseks oli kahtlemata Rootsi vabanemine kolmekordsest välisest sõltuvusest. Esiteks Taani poolt nomineeritud Skandinaavia poliitilisest uni, joonist Kalmar jooni, joonist Gustav Vasa võimuletulekuga 1500 kahekümnete aastate algul. Teiseks katoliikliku kiriku, paavsti kiriku, poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimust, Gustav Vasa poolt läbi viidud reformatsiooni ning kirikumaade ulatusliku riigistamise tagajärjel. Ja kolmandaks hansaliidu monopoolsest seisundist Rootsi väliskaubanduses. 16. sajandi keskel tekitas orduriigi lagunemine poliitilise vaakumi Rootsi lähikonnas, mis andis võimaluse interventsiooniks. Peale selle avasid mitmed õnnestunud välislepingud strateegiliselt sõlmitud kuninga kui abielusidemed. Edukad sõjalised ettevõtmised, uks Rootsis sisenemiseks Euroopa suurde poliitikasse. Tähtis väline tegur oli ka rahvusvahelise kaubanduse hüppeline areng 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil milles Läänemere piirkond hakkas üha tähtsamat osa mängima. Selles regioonis moodustas aga Rootsi koos Soomega rahvusvahelise kaubaturul nõutavate produktide olulise toodangu ala. Soodne konjunktuur rahvusvahelises poliitikas ja majanduses üksi ei seleta siiski Rootsi arenemist Euroopa suurvõimuks. Tähtsam kui välised tegurid oli Rootsi riigivõimustruktuur ja sisemine areng. Rootsi sisepoliitikat 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil iseloomustas kaks kõike muud. Varjud tabati omavahel seostuvad juhtmõtet riikliku keskvõimu, see tähendab kuningavõimu tugevdamine ja riikliku ühtsuse süvendamine. Vaatamata ajutisele tagasilöökidele õnnestus Rootsi keskkvaliteedile need juhtmõtted küllaltki edukalt realiseerida. Seitsmeteistkümnendal sajandil moodustas Rootsi riik erinevalt mitmest Wyodaalsed killustatud Euroopa suurriigist ühtse, hästi organiseeritud ja efektiivse valitsemisja kontrollsüsteemi, mis võimaldas kõikide kasinate materiaalsete ja inimressursside maksimaalset ärakasutamist. Siin peakski peituma vastus küsimusele, kuidas Rootsil õnnestus saavutada nii väljapaistev koht Euroopa riikide peres. Nimetatud asjaolud määrasid oluliselt ka Rootsi valitsemiskorra Läänemere provintsides. Siiski oli Rootsi sisepoliitikas küllaltki teravaid konflikte 16. sajandi teisel poolel ja seda kõige kõrgemal tasandil. Kuningakojas. Gustav Vasa, kes suri 1560. aastal jättis endast järele kolm poega, kes kõik said aja jooksul üksteise järel Rootsi kuningaks. Vanim poeg Eerik numbriga 14 sai aga valitseda vaid mõned aastad, kui vanuselt järgmine vend Juhan numbriga kolm troonilt tõukas vangistuses ja seal Eerika suri. Kolmandal, kes oli abiluse Poola printsessiga, oli kavatsus luua dünastiline side Leedu Poolaga, mis ka teostus Juhani poja Siigis mondi valimisega Poola kuningaks 1587. aastal. Pärast Johani surma sai Siigis vonka Rootsi kuningaks. See omapärane personaalunioon läheb protestantliku ja katoliikliku riigi vahel viis sisemiste rahutusteni mille lõpptulemuseks oli siidihundi tagandamine Rootsi troonilt ja tema asendamine Gustabazan noorima poja Karliga number üheksa. Muide, üheks tähtsaks momendiks kuningakoja Tügides oli küsimus, kas Eestimaa oleks jäänud Rootsi või Poolaga. Isikute mõju Rootsi ajaloole nimetasite Gustav vasak ja tema kahte poega kolme, kolme poega. Või õieti oli neli poega, neljas poeg oli, ta ei olnud vaimselt täiesti jätma, ei valitsenud hiljutise inte oma hertsogkond, ta isegi mitte vaid. Aga need kolm olid ikkagi nii-öelda tähtsad ja nad olid kuningad. Üks. Aga Gustav Vasa oli ikka kõige tähtsam ja Rootsi riigiisa. Võib öelda absoluutselt tema ja mitte ainult, et ta nii-öelda võitles vastu tonnist välja vaid tema sisemine korraldus, ütleme tema ajal tehakse juhiks korralik ülevaade ju riigi sissetulekutest ja nii ma maaraamatut siis seal, mis seal on ääretult tähtis asi. Ja siis on ta ühtlasi ka enne seda, oli, oli maakondade lõhestas kuidagi maakonnad, Rotsioni, vanad maakonna seadused Kesk-Aasiast ei olnud ju riigiseadustel, tuli alles 1350, aga juba 13. sajandi algusest on meil juba maakonnasead, Need kehtisid ju kaua aega nii ja see tähendas üleüldse riigi ühtsus oli kõik, aga Gustav Vasa piis kaunis jõuliselt läbi ja, ja nii-öelda riigi ühtsus hakkas sealt peale nii-öelda jõuline valitsejana ja kahtlemata kahtlemata pojad ka olid ühtemoodi kõikaga Nad kiskusid eri suunda küla via, niiet. Aga millest see tuleb, et nad kõik jõudsid valitseda ja kuidas Gustav Vasa suri? Ta suri Kanadas, jah, ja huvitaval kombel oli ta oli kolm korda abielus olnud ja tema viimane abikaasa oli sai 62 aastat lesk. Vana mees abiellus noore tüdruku, kui ta oli kuueteistaastane ja siis ta suri, õige pea. Siis sai see viimane kuninganna sai lossi Turu lossi omale, seal elas ja valitses siis. Ei tea kust ta suli, vana vanadus, seda nii-öelda või. Aga need Erikse, seda ta ikka tapeti vangis ära, tähendab, see on loomiskindel mürgitati ära lihtsalt seksuaalsust, et tal oli ka poolehoidjaid küllaltki palju oli. Ja ta viidi poolvenna, tehti ainult Erik Neljateistkümnes, Juhan. Nonii huvid olid juba hoopis teised juba enne, kui isegi veel kunst Gustav Vasa eluajal ta oli, tähendab siis Johan Tali prints tähendab teie troonipärimine juba siis ta oli huvitav juba Eestis saadamale seatud Marial läänistusi seal ja ja siis abielu Poola printsessiga Katariina ja Kelloonikaga Ševiisi, tema. Kas Rootsi valitsejad käisid Eestis ka? USA isiklikult ja, ja oi ja kus samas on muidugi mitte ja kus ta vaseajal ei olnudki veel eesti Rotsiaaliumite? Erik Neljateistkümnes vist ka mitte, aga Juhan käis mitu korda ja Karl üheksas oli mitu korda. Karl 12-st varast, ütleme, võtame päev kaugele edasi. Ja Gustav teine Adolf, need olid kõik on Eestis käinud ja mõned olid isegi kokku pikemat aega, ma mõtlen, see oli Gustav teine Adolf, kes oli kokku ühtekokku poolteist aastat Eestis need käia, nad olid, käisid seal. Uppsala Ülikooli emeriitprofessor Aleksander Loit rootsist rootslastest ja eestlastest kirjutas rahvaluuleteadlane ja vaimulik Matthias Johann Eisen 1922. aastal artiklis ajakirjas keel ja kirjandus muu hulgas järgmist. Rootsi nime ei kanna mitte üksi Läänemerest lääne pool olev maa ja selle asunik, vaid see nimi esineb Eestiski. Kohanimesid tähele pannes puutume tihti rootsi nimeliste taludega, küladega ja vahel isegi mõisatega kokku. Näiteks Tartumaalt nimetab Eisen rootsi nimelisi kohti nõo kihelkonnas, talu ja org Rõngu kihelkonnas Aakres talu. Näed ja sõjavallid Otepää kihelkonnas neeruti Veski rootsi jõgi, tee ja mägi on kokku ras Luunja metsas, Rootsi sõjakelder, Torma toik veres niisama Rootsi tee Avinurmes, Rootsi kääbas irootsi küla Alatskivil ja neid nimetas Eisen ainuüksi Tartumaal. Me teame rootsi lauda rootsi punast, rootsi kardinaid ka pisut. Aga Mattias Johann Eisen kirjutas, et Pärnumaal vähemalt räägib rahvasuu põhjanaelast selle nimega maailma tuleviku vägevat põhjariik ja ära tähendades, kes kõige maailma enese alla heidab. Ühtlasi seletatakse seda põhjanaela rootsi riigiks. Vanarahvas räägib veel, et meie olla Rootsi vangid Venemaal ja et Rootsi kirikutes iga pühapäev meie vabastamise eest. Jumalat palutakse. Mitmes kohas Eestis nimetatakse kuldnokki roots Varblasteks. Taevas näitab rahvas Rootsi hoburootsi, oda Rootsi varrast taimeriigis esinevad Rootsi Punad. Kaubanduse alal tuntakse Rootsi riiet, mis tugev ja vastupanev. Laialt tarvitab rahvas, kõne, käändu, roots, roal, palju täielikumalt. Vanasõna kujul esineb seesama ütlus Soomes, kus see järgmiselt kuulub. Ja nüüd on rootsi luu alla vene läinen Vellingilla musta Kansa Murkin alla. Ehk siis kõik on jaol. Nimetatud vanasõna on ajalooliste sündmuste tagajärjel sündinud Eiseni arvates pärast orduriigi kokkuvarisemist, mil rootslased, venelased, tatarlased ja poolakad tulid meie maalt saaki saama, meie maad eneste vahel ära jagama. Hämaraks jääb, keda rahvasuu mustaks rahvaks nimetab, kas poolakaid või tatari sugu rahvaid. Poolakad vähemalt nõudsid enestele maad, kuna tatari sugu rahvad venelaste lipu all esinesid kursis, kuuldakse kõne käändu rootsi tunnike. Näituseks oleks mul veel üks rootsi tunnike. Mida see rootsi tunnike tähendab, ei tea seletada, tõdeb artiklis 1922. aastal Matthias Johann Eisen. Aga nüüd hoopis lähemasse aega, kui eestlaste ja rootslaste vahel oli raudne eesriie. Rootsi raadiosaade, mille andsideetrisse kõik Rootsi saatejaamad 22. veebruaril 1958. aastal kell 17 55 Moskva aja järgi. Kell seitse õhtul oli kontsert eesti lauludest, koori juhatas Eduard Tubin. Rootsikeelses saates pöördus eestlaste poole Jaan Lattik, kirikuõpetaja riigimees ja kirjanik. Saade on lindistatud otse raadioeetrist, segajad pole kuigi palju segada suutnud. Ruumi rahu ja armastuse, jumala abisse. Ja kõikuma eluõiguse. Et meie kodumaa saab jälle vabaks. Jumal ise kinni praegu täi. Teie murrede raskustes, võtke vastu jumala õnnistus, lisand õnnistagu teid ja hoidku täis issand, laske oma pale paista, tee peale. Ja olgu teile armuline, issand, pest kumab pale teie üle. Eesti hümn kõlas 1958. aastal Rootsi raadiost segajatest hoolimata ja hümni eel rääkis eesti kirjanik usu- haridus- ja poliitikategelane Jaan Lattik Rootsi-Eesti suhetest ja Rootsi teest suurriigiks, mis Eesti ala vallutas, rääkis Uppsala Ülikooli emeriitprofessor Aleksander Loit. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Järgmises saates sellest, miks Liivimaa Rootsile üleüldse nii palju huvi pakkus, et siin sõdu pidada. Kohtume nädala pärast.