Tervist kultuuripealinna aasta saab järgmisel nädalal läbi. Sestap teele alanud saates väikese tagasivaate. Olen salvestanud intervjuusid Tallinn 2011 programmi eestvedaja Lotte osalejate ja ka pealtvaatajatega räägivad Jaanus Rohumaa, Evelyn Sepp, Jürgen Rooste, Veiko õunpuu ja Olav Osolin. Mina olen saate kokkupanija, Arp Müller. Räägin nüüd kirjaniku Jürgen roostega, kes ühelt poolt lõi kultuuripealinna programmis kaasa maikuise kirjandusfestivali head read korraldajana. Aga kindlasti käis avatud silmadega Tallinnas ringi terve aasta. Mis mulje kultuuripealinn netis? Kui ma niiviisi lihtsalt vaatan Tallinna kultuurielu peale, siis oli täitsa kihav ja ja, ja positiivne, sellist energiat ja rütmi rahutust oli õhus. Aga, ja see on viimaste aastate suundumus või sihukene tallinna olek olnud, et mul on tunne, et Tallinnas on vastukaaluks sellisele majanduslikule ja materiaalsetele mõtlemisele tekkinud päris tugev selline ma ei tea, kas mitte põrandaalune, aga sihuke kõrval hoovus, kus siis loovam vaim ka tegutseb ja seda on tükk aega märgata olnud. Ma ei tea, kui palju siis kultuuripealinna teine oli, aga noh kindlasti osalt ka kultuuripealinnaga sellise DNS vähemasti linnapilti toodi palju reklaami. Nii mõnelegi sündmusele sellest räägiti, kas olgu siis negatiivne või positiivne tähelepanu vähemasti oli, oli ajakirjanduses ka kogu sündmus, õigub kogu projekt pildi pääl ja mõned asjad siiski ilmusid linnapilti. Täiesti tänu ainult kultuuripealinna algatustele oli üks, üks põhust loss ja oli üks klaasist kuppel näit näiteks ja, ja siis oli üks väike tolmune rajakene mere ääres kultuurikilomeetriks kutsutakse ja mis võib-olla lõpuks arendatakse ka välja või tehakse selliseks, nagu ta olema peaks. Aga veel, mida oli võimalik kogeda sel aastal sellist, mida ühel tavalisel aastal ei ole saanud kogeda. Ma räägin pool korraldaja andmed, et sai kogeda seda, et pisut olid kõikidel põhisündmustel olid materiaalsed võimalused pisut avaramad, ütleme ma usun, et PÖFF ja jazzkaar ja muidugi laulupidu said toimuda natukene märgatavamalt ja, ja veel suuremalt, kuigi nad oleks toimunud niikuinii, aga, aga neil oli pisut nüüd rohkem tuge taga ja, ja oli ka palju pisikesi ühekordseid projekte või sündmusi või mõnikord sündmuste asemel üritusi, millest mõndagi kindlasti tahavad tegijad jätkata. Näiteks veel tuli meelde uue maailma tänavafestival, mis on juba mitu aastat toimunut, võib-olla sai ka natuke suurema pungiga asju Te võtta, samas ei olnud ta oluliselt võimsam, suurem kui need olnud on siin viimastel aastatel, et ühesõnaga, et mõned asjad sai kuidagi vabama tundega korraldada, et ei pidanud igat senti niiviisi lugema, et noh, et mõni mõni esineja jääks kutsumata, keda kangesti tahad või et ei saaks mõnda asja teha. Samas täiesti objektiivselt vaadates med ikkagi tõmmati sellele suurejoonelisele vesi pääle tõmmati siis lähedki majanduskriisi tõttu kogu aeg rahasid maha kraapides ja ka poliitiliste mahinatsioonidega kahjuks, mis hakkasid projekti kogukorralduse ümber toimuma. Nii et selles mõttes täpselt, kus on meil see lubatud kultuurikatel, eks ole, siis seesama kultuurikilomeeter on, poolikud on markeeritud, ütleme need asjad alles hakkavad kõik seal tasapisi valmima, siis noh, linnateatri uut hoonet ei tulnud ja midagi nii eriomaselt näiteks tohutu suurt, sellist üle linna suurust tänavafestivali näiteks nagu uues maailmas olid sellist üle linna suurust. Laulupidu oli kõige lähemal sellele ütleme niiviisi ja siis oli ka mõned vett vedama läinud projektid, eks ole, näiteks nägude Osama avalduse laul, mis oli väga suurprojektiga, mis vihastas väga paljud lihtsalt välja ja ühesõnaga selliseid tagasilööke oli juga. Kas Mikko Fritze lahkumine poole pealt tundus, et andis ka kuidagi negatiivselt? Et tunda kindlasti tähendab esiteks selline karismaatiline ja läbinisti positiivne isiksus mingi asja eesotsas, tõsi küll, võib-olla selleks, et kõik suur jagu tema plaanist oli juba jumet võtmas, et see oligi juba sinna lükatud ja võib-olla siis neid seda suurejoonelisemalt poolt enam ei olnudki võimalik sel hetkel rahastada, kui ta lahkus või seda see raha juba oligi ära läinud, ära kadunud, kuskile hämarik, kui aga lihtsalt see oli niivõrd inetu tuua sellise ilusa suure mängu juures lubada niivõrd inetud seika, et lasteks tõesti karismaatiline juht lasta lihtsalt minema sellega kallatada üle sopaga. Inimene, kes on oma parimat katsunud teha, et et seda asja luua ja pannud oma hinge sinna sisse siis noh, mingisuguste kõige räpasemad meedia vahenditega ja siis poliitiliste mängudega ajada minema, mis oli, see oli piinlik, häbiväärne juhtum. Aga kui veel positiivse poole peale vaadata, siis kas ja milliseid Tallinna varjatud tahkusid või olevaid elavaid uusi andeid nüüd aasta jooksul kas või sa iseenda jaoks avastasid? Oi, no selles selles mõttes, et ma jällegi ei oska öelda, on seal kultuuripealinna teine või mitte, aga ma olen selle aasta jooksul küll leidnud, et nii mõnegi uue põneva Tallinnas elava kirjaniku muusiku paar räpparid on kõrva ja silma jäänud noori lauljaid üldse džässiliinis, eks ole, näiteks mulle jäi väga eredalt, jäi meelde, ise ka kaasa, marssisin, oli kevadel Jazzkaare nii-öelda sissejuhatuseks ja lõpetuseks toimusid päevade jooksul džässimeeste marsid mööda mööda linna vanalinna, kus põhimõtteline nagu terve bänd marssis ringi ja, ja mängis improviseerimis ja küttis ka vanu, vanu tuntud lugusid niiviisi läbisegi. Ja see tekitas kohe sellise hoopis teise tunde linnaruumi pani inimesed märkama. Vot see oli selline aktsioon, milliseid oleks selle aasta jooksul rohkem pidanud Nad olema. Samamoodi nagu uue maailma tänavafestival, millest ma juba rääkisin, et selliseid linnaruumis silma silma hakanud ikka vaid mõtlemapanevaid paasatõmbavaid asju oleksin tsipake rohkem tahtnud. Aga ütleme iseenda, meie tallinlaste jaoks võib selle projekti lugeda pooleldi kordaläinuks. Võib ütelda, et Need, kes tahtsid osaleda, said kindlasti kultuurist osa ja need, kellel on ükskõik kes ei tahagi seda kõike näha või või kes ei viitsi ilma suurema pressiivsete välja tulla nendeni jõudnud, nemad said ka rahus olla, nemad võivad öelda, et mingit kultuuripealinna ei olnudki, nemad seda ei näinudki, sest kuskil Talle ei pressinud peale mõnede plakatite ja kuskil üle-euroopaliselt me sellega nüüd mingeid laineid kahjuks ei löönud, ütleme niiviisi, et see mingi üle aegade märgata tavakultuuripealinnaprojektina nüüd kuskile kirja ei lähe, kindlasti saab näidata mingit sellist statistikat ja kindlasti sellest kõvasti räägitakse, et kui kui hästi meil kõik välja tuli, aga, aga ütleme ausalt, et siin on olnud märgatavamaid kultuuripealinnu, kelle dominant Euroopas on olnud, et ikkagi nähtav, kui ringi sõita, et sa märkad, et see kultuuripealinn sel aastal toimib ka mujal kohtades, et selleks meil ei olnud haaret, meil ei olnud raha, meil ei olnud seda vägevust nii, nii kurb kui see ka ei ole. Jah, mõned asjad jäävad raha taha, kuigi ma siiski loodan, et enamus, mitte et suurem jagu loovast maailmas tegutseb ikkagi inimeste ja nende ande najal, mitte mitterahade pääseda, tahaks küll loota. Nõnda leiab kirjanik Jürgen Rooste Minu järgmiseks külaliseks on Olav Osolin. Kultuuripealinna alapealkirjaks või hüüdlauseks oli mereäärsed lood. Kuidas neid lugusid meile jutustab. Ma pean ütlema, et see kultuuripealinna deviis, et avame Tallinna merele, et see jäi kuidagi minu jaoks natukene kaugeks ja ja selliseks segaseks, et kindlasti mingisuguseid üritusi noh, enam või lähemal või kaugemal merest toimus ja minagi võtsin nendest seal osa. Näiteks käisin lennukite angaaris killustikuhunnikute vahel kuulamas Helena Tulve kontserti, käisin Noblessneris. Aga noh, Noblessneris olen ma ka varem käinud kuulamas Nargeni üritusi, nii et osa nendest kindlasti olid sellised noh, mis on olnud enne ja pärast nagu seda kultuuriaastat. Nii et, et eks need tunded olid nagu sellised suhteliselt segased, mis puudutab nüüd seda, seda diviisi mul on jäänud mulje, sellise kultuuri aasta puhul on tegelikult korraldajatel, mitu teed jääks nende vahel tuleb siis nagu valida, et üks d oleks selliste tohutut säravate originaalsete üritustega lagedale tulla. Mis kõigele nagu meelde jääks sellistest üritustest kindlasti noh, üks, mis nagu meelde jäi, minule oli, oli põhuteater, mis oli piisavalt eriline, piisavalt ka suur ja tähelepanu väärne ja piisavalt kvaliteetne, noh muidugi ta oli üles ehitatud no teatri imagole ja, ja kvaliteedile. Aga, aga see oli põnev ja ta oli teistmoodi. Alati võib arutada, et kas nii suured investeeringud niimoodi mõneks kuuks on otstarbekad või mitte nagu maitse asi, aga aga ma käisin seal päris mitmel üritusel ja jäin sellega rahule. Samal ajal kuidagipidi räägiti ka sellest kultuurikatlas selle kultuuri raames, aga see mulle erilist muljet ei jätnud, kuna ma lootsin seal leida mingisugust väga eripärast, siis ka natuke sisearhitektuuri või midagi taolist, aga see oli samasugune räämas hoone nagu on Noblessner või, või Heliose kino või nii-öelda et see on nagu üks tee, teine tee, ma kujutan ette, on, on olla selline rahakott, et igaüks, kes sinu juurde tuleb mõni kultuurikorraldaja, et sa lihtsalt eraldatale mingisuguse summa, eks ju ja aitad sellega kaasa nagu võimalikult laiaprogrammi tekkimisele ja mulle tundus, et kultuuripealinn sellel korral oligi läinud just paljuski seda teed, et ta oli võimalikult paljudele korraldajatele ulatanud oma finantsilise abikäe. Seda logo nägi hästi paljud kultuuriürituste plakatitel ja seal toimumiskohtades. Aga see kahtlemata sellist üldist nagu imago või üldist sellist noh, mingisuguse erilisuse tunnet tõmbab maha, alati ongi sihuke valikute tee ja mulle tundus, et sedapuhku oli mindud seda teed, et kui nüüd rääkida veel sellistest tõmbenumbrites, siis siis võib-olla kõige üks põnevamaid tõmbenumbreid jäi minu jaoks olemata, et ma tõsiselt tahtsin ronida mööda seda treppi p vaatama russalkat. Aga siis ma sain aru, et Savisaar oli selle ära keelanud ja ja see jäi ära. Sellega on nüüd üks selline väga omanäoline, põnev, piisavalt suur ja ka arvestades seda liiklusvoogu ka jällegi selline asi, mis oleks tõesti olnud nagu, nagu väga kihvt, sellise kultuuri aasta üks ilmsi. Jutt käib siis noorte arhitektide projektist lifti 11, mille üks objekt siis olnuks mis võimaldab oks vaadata tõtt, Russalka ka Eestis oli ka ju kaalumisel, millisest linnast saab kultuuripealinn Tartu ja teisedki linnad kandideerisid. Kui nüüd tagantjärgi vaadata, oli see õige otseselt kultuuripealinn oli ja on veel viimaseid päevi Tallinn või olnuks hoopis parem näiteks? Tartu ma ei kujuta ette, mida seal Tartus oleks siis näidatud inimestele, et kas seda, et siia tuleb meil Eesti Rahva muuseum või, või, või mida, et selleks, et kultuuripealinna tiitlit saada, peaks tõenäoliselt olema ikkagi mingisugune baas. Tallinn pakub ikkagi minimaalselt seda baasi, kui vaadata niimoodi suuremas kontekstis. Kardan, et Tartu oleks lihtsalt jäänud natukene natukene liiga väikseks selle selle ürituse jaoks. Aitäh, Olav Osolini. Jaanus Rohumaa kultuuripealinna programmi juhtprogramm on peaaegu läbi saanud. Mis oleks, kui me võrdleme seda ühe suure kunstiteose valmimisega, näiteks maali valmimisega ka kunstniku peas on alguses mingisugune algidee siis hakatakse seda päevade kaupa lõuendil teostama ja see lõpptulemus võib olla hoopis teistsugune, kui oli algidee. Milline oli kultuuripealinna puhul see teekond ideest programmini ja millised sündmused võrsusid ideedest ja millised kogu pildi see kokku andis? Tallinn? No kui Euroopa kultuuripealinna projekt erineb teistest analoogsetes projektidest Euroopas seda juba sellel põhjusel, et need, kes seda tegid, seda kava kokku panid, olid eesti kunstnikud, eesti loojad. Ja teiselt poolt ka, et me sattusime ka aega, kus meil siis õnnestus teha 25 aastase kultuuripealinnade ajaloo kõige väiksema eelarvega kultuuripealinna projekt. Protsess ise algas viis-kuus aastat tagasi selle sihtasutuse loomisega, aga mis puudutab seda kava, mis siis sellel aastal inimesteni sai toodud sellel loomist, siis alustati kolm aastat tagasi ja sellisel kujul ehk siis 250 umbes projekti ja ja 7000 sündmust aasta peale, see sai valmis. Ma pakun poolteist aastat tagasi või seal kandis lõpliku kuju. Kava ise tekkis nõnda tegelikult, et need olid avalikud konkursid sellel projektil ei ole ühte autorit. Ja avalikele konkursile tõid siis nii eesti ka välismaised loojad siis enda ettepanekud ja nendest siis valiti loomenõukogu poolt, mis oli siuke sõltumatu üksus välja siis niipalju kui need sinna tulija sihtasutuse asi oli siis leida neile rahalised võimalused ja see kokku pakkida. Üks, mis algusest peale selge oli, et me Läheme seda rada, et pigem toetamas start-upe uusi tulijaid, noori ja asju, mida võib-olla siiamaani erinevatel põhjustel tehtud ei ole. Ja ei panusta väga palju sellisele fassaad kultuurile ja, ja ammugi mitte ehitustegevusele, sest selleks ei olnud lihtsalt et võimalusi. Nii et seda võib küll öelda, et need plaanid, mis maha sai pandud, et nende järgi on see asi 89 protsendiliselt teostanud. Aga see pilt, mis oli alguses, kasvõi siis, kui te selle paksu programmi raamatu meeskonnaga kokku panite. Ja see pilt, mis nüüd siis kokku tuli, kui palju need erinevad? Mitte kuigi palju, sest suurem osa neist sündmustest sellisel kujul, nagu nad seal raamatus kirjeldatud on, ka aset leidsid. Muidugi olid asjad, mida keegi ei osanud ette näha, üks minu lemmikprojekte siis noorte arhitektide kunstnike disainerite eestvedamisel tehtud lift 11, mis tähendas erinevaid installatsioone linnaruumis eelkõige siis rannaala nii-öelda Scottimist või vallutamist selleks aastaks. Et seal tõesti oli neil omakorda sisemine avatud konkurss ja ei osanud öelda, mis sealt tuleb. Oli ka täiesti servapealseid üritusi, kus Impadest või, või servataguse muusika või perfomance festival, mis olid avangardkultuurinähtused, kes seda teab. Et jah, ta oli siiski üsna raamides koguses asjandus, sest et ega vaata, sellised mänguruumi on, meil väga palju polnud, kõik oli viimse piirini ära kärbitud, nii optimaalseks, kui vähegi võimalik on ja ja seetõttu oli tagi taoline, aga selles mõttes on sul õigus, et tegemist oli kunstiprojektiga eelkõige mitte niivõrd meelelahutusprojektiga või siis rahvusliku kasvatusprojektiga. Et see oli siis Eesti nii-öelda loomeinimeste võimalusi, et vähemalt siin Tallinnas katsetada mingeid enda ideid, proovida muutuda rahvusvahelisemaks ja panna ennast proovile, et kas mu sõnum kohale jõuaks. Need lifti 11 installatsioonid, neid, mida juba siin sai tekstis mainitud, tulid päris vahvad. Mõni jäi ära, näiteks Tauno Kangro korstnapühkija ümber kavatseti ehitada korsten korstel organiseerijate poolt jäise ära. Aga tundmatud linnakodanikud siis vastu Tauno Kangro tahtmist ikkagi ehitasid midagi sinna ümber. Vot seda lisaväärtust, mida kultuuripealinna aasta kaasa tõi, et tegelikult suurenes diskussioon üldse kunsti positsiooni, ei ole siin meie elus või ühiskonnas või kui palju. Tegelikult peaksid kunstnikud, arhitektid, disainerid, sekkuma linnaruumi, kui palju neil vabadust, milline peaks meie linnaruum olema kes seal võib toimetada ja kes seal mitte, et see oli väga viljakas mu meelest üldse see aasta paistis silma selliste loomeinimeste sotsiaalse aktiviseerumisega, et ühelt poolt hästi NO teatri, kes on seda juba mõned aastad sihipäraselt teinud, aga samas Eesti kultuuri koja loomine veebruaris ja nüüd siis sügisel toimunud suurem konverents ja erinevad loomemajandusasjad annavad märku sellest et kunstiinimesed ei jää ootama seda, et asjad kuidagimoodi kas jälle paremaks läheksid või, või, või, või materiaalsed võimalused paraneksid, vaid otsivad ise pingsalt lahendusi, nii erasponsorid, nii ütleme eraettevõtluse juurest või erinevatest Euroopa fondidest ja proovivad selgitada. Hiljaaegu oli üks suurepärane üritusse Eesti klaver tähistas enda juubelit. Oli ka klaverirahvuslane klaverikonkurss ja korraldajad otsustasid, Nad panevad need hinnalised pillid püsti Viru keskusesse mis võib-olla paar-kolm aastat tagasi oleks veel toimunud sellise mõeldamatu pühaduse rüvetamisena, et need asjad ei käi omavahel kokku. Üks on kaubandustempel ja, või kaubandusnoh, ütleme rahavahetajate kohta teine templit vääriv nähtus, aga klavereid mõjusid seal korraga väga-väga uhkelt ja rahvast, kes sellest osa sai, oli, oli väga palju. Ma usun, ka see kultuuriaasta laiendas meie arusaama tegelikult sellest, mis asi see kultuur on ja ja kas sellest, et kui palju ja erinevat seda Eestis on. Et lisaks sellisele meie uhkusele Rahvusooper Estoniale me võime vaadata ooperietendust ka Noblessneri valukojas, me võime vaadata seal Timo Steinerit või hoopis Chaliis teeb põhuteatris asja, mille nimi on ka nagu ooper ja mis kõlabki nagu ooper, et et ma arvan, see on väga-väga hea. Et me ei ahelda, ei kinnita ennast ühe ja ainsa, mingi kalli formaadi külge, mida nad võib-olla ei jaksa varsti teha. Kultuuripealinnast osasaamine eeldas minu meelest ikkagi inimese enda aktiivset osalust. Et kui sa ise ei läinud kohale, ei läinud sinna Noblessneris põhuteatris katusekinno mis tahes üritustele. Siis võiks tegelikult ju jääda ka sellest aastast mulje, et midagi toimunudki. Jah, et see oligi nagu otsuse hetk, et oleks muidugi pidanud siis võib-olla titel teise poole täiesti pöörama ja jätma selle nii-öelda tulevikku suunatud ja nii-öelda tugevalt kvaliteedimärkija pürgimust kandvad projektid kõrvale ja tegema põhimõtteliselt selliseid suuri avalikke shousid. Vanaema Tallinna kesklinna tänavad tsirkust täis. No mitte ainult tsirkust, vaid ütleme, laskma mingitel hiiglaslikel putukatel kõndida seal üle majade ja ja kogu aeg on puhkpilliorkestri, kes marsivad ja tekiks selline festivali või peotunne. Noh, sellise asja jaoks oli volüümi võib-olla nii, et me oleks saanud suvel üks kuu aega jutti seda teha, siis meie ressursid oleksid ka läbi olnud. Ja me panustasime ka kohalike tegijate peale, me ei teinud seda, et ostsime kalli raha eest asju sisse nagu on paljud kultuuripealinnad teinud, et seal, kes ostab endale Eros Ramat sotti, kontserti, väljakule. Me mõtlesime misele Eros raamat sotti kontserti asemel anname parem 10-le noorele ansamblile võimaluse enda loomingut mängida. Et või teha festivali Eesti pops kuskil. Ma usun, et need viljad hakkavad meil siin küpseks saama paari-kolme aasta pärast. Üks pool küll, jah. Tallinn purustas sellel aastal vist kõik ajalooturismirekordid. Kes ise vähegi Tallinnasse sel aastal sattus, mõistis seda eriti suvel. Turist oli tohutult raske öelda, kui paljud neist tulid nüüd peale, et siin kultuuripealinn on ka kindlasti oma osa, selles oli nüüd need inimesed, kes siia linna esimest korda astusid või tulid nende jaoks alguses kultuuri peale Tallinna lennujaamast. Ja kui nad sõitsid lennujaamast otse mustamäele, siis see oli juba nende jaoks kultuuripealinn, ehk et see, kuidas need inimesed seal elavad, kuidas nad liiklevad, kuidas nad istuvad-astuvad söövad, teevad meie igapäevane elu. Tegelikult, et on kultuuri osa. Ja, ja see oli meile endile võib-olla hea õppetund, et, et vaadata peeglisse ja küsida, kas me oleme nii külalislahked ja kas me oleme nii toredad. Et siis on põhjust igal aastal tulles kultuuripealinn oli hea ettekääne mille ka Tallinn on õnnelikus seisus, et meil on tegelikult üks asi olemas ja see on vanalinn. Et jah, et põhimõtteliselt oleks võinud ka mitte midagi teha. See oleks olnud võib-olla ülekohtune selle ütleme noorema põlvkonna suhtes, aga aga lihtsalt, et tuua turistid Tallinnasse, nad näevad ära vanalinna. Ega meil siin muid kohti pole, et aga munad lepivad ka sellega, siis meie märk oli seekord teha linnale endale tegelikult uusi, nii-öelda territooriume nagu juurde või juhtida tähelepanu kohtadele mis võib-olla jäävad sellest kesklinnast natuke välja, et ma räägin Kalama pärast ja ma räägin kesklinnas asuvast mere äärest ja ma räägin ka tegelikult uuest maailmast ja sattus inimesega tegelikult päris palju nõmmele Kadriorgu. Et teletorn sellel aastal valmis ei saanud, tegelikult see kant on huvitav. Aga sellest aru, millises seisus on meie kultuuri infra Tallinnasse ei ole ehitatud juba aastaid ühtegi kultuuriobjekti. Viimane teatriks ehitatud hoone teatriks ehitatud hoone ehitati 100 aastat tagasi, mille juubelit me siis tähistame järgmisel aastal või siis ülejärgmine aasta. See on Estonia teater. Ja nüüd siis oli põhuteater, mis küll võeti maha, mis jättis enda uhke jälje ja ja näitas, et üks pikalt pikalt räämas seisnud KOHT Skoone bastion sai elu sisse. Meile võib tunduda esimese hooga, et see kultuuripealinna programm oli natukene karvane, sihuke ketsidega ketsid jalas, sassis juuksed mingi pill üle õla, joonistab seintele. Aga see on ainult üks tahk selle asja juures, et teiselt poolt ka selle alla kuulusid Erkki-Sven Tüüri ja ja Timo Steineri ja teiste maailma esiettekanded. Minu meelest üks parimaid kunstiprogramm läbi läbi aegade, mis aasta sisse mahub hetkel lahti. Sofi Kall üks. Ma võin öelda maailmas hetkel viie tunnustatama kunstniku tegevkunstnike hulka kuuluv autor Ene-Liis Semperi näitus on praegu lahtine. Kõik ootasime pikki aastaid tema personaalnäitust. Ütleme kohad ka ära sopikaalses Tallinna kunstihoones ja Ene-Liis On kumus praegu kumus on ka lahti veel viimased paar päeva. Tadeuscantori näitus ja ka fotonäitus kumu on olnud meile suurepärane partner selle aasta jooksul ja me oleme väga õnnelikud selle üle, et meil see kumu on lihtsalt, et nii-öelda oleksime jõukamad, võiks meil olla veel neid kumusid juures, võiks olla veel selliseid väikseid lavasid ja ka teine asi, et see aasta kaardistas meie enda nii-öelda kultuurivajadused, et me saime aru, et meil on puudu väga tugevalt sellistest avalikest ruumidest kesklinnas, mida saaksid erinevad rühmitused, inimesed rentida nii-öelda vabad lavad või vabad ateljeed või vabad näitusepinnad. Samas midagi on juskui tekkinud Telliskivi loomelinnak. Olge hea näide just telliskivi nüüd aktiviseerubki ja seal peaksid üsna üsna lähiajal valmis saama tegelikult selline esimene black box saal ja jälle taaskord tuleme sinna, et et kui sa paned ühelt poolt kõrvale Draamateatri ja linnateatri ja Estonia ja teiselt poolt, siis kutsub publikut sinna telliskivisse siis seal peab olema midagi väga erilist pakkuda, et inimene sinna tuleb, et sai dubleeriks juba olemasolevat. Et see on meie enda mõtet ka värskendanud saasta. Kelle või mille Teie ise avastasite. Oli ju ääretult palju noori muusikuid, kunstnikke, arhitekte, kes just selle kultuuripealinna aasta raames said esimest korda suurele pildile, võib-olla nad olid midagi ise kusagil nokitsenud, aga nüüd esimest korda nende nimi oli kusagil kuulutuse peal afišil nad said lavale. Oli selliseid ohoo avastusi. Muidugi no üks juba mainitud lift 11 seltskond, kus on tõesti inimesed, ei ole 30 aastatki täis. Teevad väga suuri asju juba mis mind üks väga põnev seltskond on, kus on nii-öelda uue põlvkonna vene noored seltskond, kes tegutses nimel Alice, kes tegi projekti nimega Alice ja nad tegutsevad edasi sidus endasse erinevaid kunste. Väga põnev oli ka tegelikult kohtumine tänavakultuuri seltskonnaga, ehk et see seltskond ühetud, kes teeb siis impelzationit, aga samal ajal nad ka on seotud seltskonnaga, aga kes tegid merekonteineritesse grafitit nii või vähemalt kuidagi nad ühes sellises kultuurisegmendis on noored näitlejad. Ma arvan, Caromaazovite etenduses Christoph Smetsi lavastuses oli, oli silmatorkavalt hea Mortani lollide laev. Mulle väga meeldis isiklikult Gilga mäss mis oli tehtud sellise eestlasliku ioniga läbi raskuste, nii-öelda selline lavastus siis sai valmis seal katlas. Ja kui mõtelda veel selle peale, et meil oli siin vabatahtlike programm Tamm ja ja külalislahkuse programm siis ma usun, et 1500 vabatahtlikku, kes sellel aastal käisid aitamas neid kultuuriüritusi läbi viimas alates merepäevadest, lõpetades avamisele Vabaduse lauluga või väga keerukate asjadega, said sealt hindamatu kogemuse tulevikuks. Ühe meil on üks seltskond inimesi, kes armastab kultuur ja nõus sinna panustama kuigi ise selle loomisega iga päev tegelen, nii et ma olen meie vabatahtlikele ka väga uhke projekt nimega trummit, mis tähendab seda, et erinevates linnaosades noored on siis selliste meistrite käe all moodustanud trumme orkestrid ja esinenud nii kodu- kui välismaal sellega täiesti nullist tekkinud projekt. Et seda ikkagi on ja teine asi ka, mis on väga rõõmustav, et meil olid sellised vägevad nähtused tegijad nagu Nargen Opera või või siis PÖFF eelmisel aastal Euroopa filmiauhindade skaala, mis minust läks suurepäraselt paremini kui, kui, kui sel aastal näiteks või, või üle-eelmisel aastal või jazzkaarega väga hea koostöö ja et omavahel minu meelest olid heas tasakaalus nii-öelda need välja kujunenud ennast tõestanud festivalide tegijad, kes on juba staarid ja siis ka need uued tulijad, kellest me räägime paari aasta pärast. Kultuuri aasta saab nüüd läbi 22. detsembril. Kuidas see lõpetatakse, neid üritusi on päris mitmeid. Me alustasime sellega esimesel jaanuaril teatri väljakul Estonia ees, et et saabus meile tundmatu lennuobjekt ja laulsime ja müristasime ja ja lasime rakette ja olime rõõmsad nii selle üle, et saime euro ja ka kultuuripealinna üle. Kas saadame euro koera 22. ja et, et seda võiks täitsa. Tundub, et mingis mõttes kaaluda, aga see selleks, et et pigem sellise kunstiprojektina. Las ta ikka jääda meile harjunud, aga pisut 22.-na otsustasime ja siis on suur hulk kirikukontserte Tallinna vanalinnas, et me lõpustena kummardusega vanalinnale, kust me terve selle aasta nii-öelda välja tungisime ju peaaegu kõikides vanalinna kirikutes, Tallinna vanalinna kirikutes, kontsertide algusega kell seitse. Suurem osa neist on tasuta, mõned neist väikse piletiga, kuidas korraldaja on hakkama saanud. Ja siis, kui need kontserdid läbi on, siis kell 20 11 ehk siis 2011 algab siis Margo kõlaril poolt kirjutatud selline kellade sümfoonia või kellamäng mis on kirjutatud Tallinna vanalinna kirikukelladele, mida siis on võimalik kuulata erinevatest paikadest. Sedasama vastab siis ka Vabaduse väljakul üks selline visuaalne projekt, milline Mäpping. Seome selliseid vanad ja uued asjad kokku omavahel. Kellamäng, mis kestab umbes 20 minutit ja on tegelikult kuulatav nii raekoja platsilt kui ka Harju mäelt, kui ka Vabaduse väljakult läbi on, siis on Hirvo Surva dirigeerimisel, me saame siis ühiselt laulda. Nüüd paralleelselt sellega, kuna inimeste huvid on võib-olla erinevad, toimub üks väga eriline filmiprojekt mille nimi on 60 sekundit üksindust. Siis Tallinna Sadama, kas sellise loodekail ka see on tasuta, see on väga eriline filmiprojekt. Et võib-olla siis Veiko Õunpuu räägib sellest pisut lähemalt. Ja sellise nii-öelda ühise küünalde põletamisega ja lauludega mesis lõpetamegi vaikselt, rahulikult, võib-olla pisut isegi sissepoole vaadates selle kultuuri aasta ära ja lähme puhkama, siis järgmisel aastal uue hooga kõiki neid asju edasi teha, mida me kalliks ja ma võin lõpetuseks seda öelda, et nüüd olles viimasel paaril kuul erinevatel konverentsidel käinud väljaspool Eestit ja, ja näidanud natukene pilte, rääkinud faktidest, siis siis meie maine, Tallinna maine Tallinna kui kultuuripealinna maine on Euroopas väga kõrge. Aitäh sealos. Touri pealinna üks eesmärke oli Tallinna avamine merele. Kuidas see on õnnestunud, sellest räägime arhitekti ja arhitektide liidu juhi Peeter perega. Kuidas sul on õnnestunud, kuidas tundub? Sündmusi, mis mere ääres toimus, tegevusi oli üksjagu ja noh, selles mõttes ju siis avamine merele toimised näiteks kalasadama ümbrus, minu teada oli väga aktiivses kasutuses vähemalt suveperioodil äratas põhiliselt küll võib-olla kalamajaelanikes, aga küllap laiemas elanikkonna kihis ja võib-olla ka linna külalistest päris suurt huvi ja külastatavust, nii et kuumad suvepäevad oli seal ikkagi rahvast paksult, võiks öelda et ütleme, et see kultuurikilomeeter oligi võib-olla üks minu arust üks aktiivsemaid kuumi piirkondi eriti mis puudutab võib-olla noori arhitekte ja üldse niukesi kultuurihuvilisi inimesi, kes said seal suvel päris mõnusalt jalutada ja kasutada neid alasid, mis sinna siis kõrvale jäävad. Millest rääkisid meile lift 11, installatsioonid? Neid oli päris mitmes kohas üle linna päris pika perioodi jooksul rannas siis Linnahalli katusel. Siis olid uurijad Laagna teel Lasnamäel nael ja kõige populaarsemaks osutus rada metsas Kadrioru pargipuude otsas. Sinna oli lausa mitmesaja inimeseline järjekord. Nädalavahetuseti inimesed tahtsid vaadata maailma natukene kõrgemalt puude otsast. No on ju mõnus, kui ütlema, et järjekord ei teki mitte ainult selle tõttu, et pakutakse, ma ei tea, odavalt suhkrut, telereid või veel mingit kaup. Aga lihtsalt üks mõnus arhitektuurne niukene vormpuude otsa riputatud teeraja näol siis antud juhul Kadriorus äratas nii palju huvi, et noh, minu teada sõitsid sinna kokku, kui jalutad üle Eesti, nii et et ta oli üks, ma arvan, üks vägev niukene punkt üks niukene võimas rasvases kirjas punkt, sellele lifti väike objektide püstitamise eriala ja, ja ka teised objektid, noh, näiteks sama kaks Sillakest Linnahalli katusel mõnusal päikeseloojangu hetkel, suvel olid nad ka minu meelest ikkagi kasutatavad väga aktiivselt, et see Linnahalli katus üldse ongi üks niisugune koht, kus vaatamata sellele linna hallin nihukesele mahajäetuse on ikkagi suvel päris palju jalutajaid. Valdavalt muidugi jällegi noorte hulgas võib olla võikski öelda, et et see tegevuse sihik noh, tundus, et on niisugune noortekeskne, et selles mõttes arvestades meie demograafilist olukorda, et võib-olla järgmised analoogsed üritused, mis siis olla küll kultuuripealinnaga, ütleme, niuksed aktiivsed linna elanikkonda kaasavad üritused, võiks mõelda ka sellele, et et siis vanemad inimesed leiaksid midagi huvitavat. On ette heidetud, et kultuuripealinna oli avalikus ruumis vähe näha. Mis võib selle põhjuseks olla, kas põhjuseks võib olla ka näiteks Tallinna avaliku ruumi eripära? Tallinna avaliku ruumiprobleemid? Piirkonnad, millest me siin juba jõudsime rääkida, jäävad niukestest aktiivsest kasutusest natuke kõrvale, mis tähendabki, et võib-olla igapäevane linnas käia tarbija, selles mõttes, kes kasutab linna erinevateks asjaajamiseks, ei satu mere karta, sest merel pole midagi niisugust, mis teda sinna tõmbab, kui ta ekstra ei lähe. Kui ole mõnd huvitavat sündmust, objekti või lihtsalt nädalavahetust mõnusat, kus jalutada. Et ka Skoone bastionile lihtsalt ei satu, sest ta jääb kesklinnast nats kõrvale, olgugi et see kõrvalejäämine on ju mingi kahe kiviviske kaugusel, aga mul endalgi sattus olema suvel väliskülalisi linnas, kellele ma siis ütlesin, et kohtume põhuteatri juures, mida tuli siis pikalt selgitatud, kuidas Oleviste kiriku juurest jõuab põhuteatri juurde. See õnnestus, aga automaatselt nende marsruuti see koht ei kuulunud. Kahjuks. Aga nüüd, kui põhuteater oli seal Skoone bastionil, et kui erinevad objektid olid ka mere ääres, kas Tallinna linn ka Tallinna enda elanike jaoks ruumiliselt laienes, nüüd kuidagi või oli see lihtsalt selline ajutine korra käidi ära ja vajub taas unustusse või, või on või juhtus midagi pöördumatut? Ja ma loodan muidugi, et need, kes külastasid neid samu paiku, kas oli see siis lifti tihvt üks teiste objektide vaatamiseks või siis mingite sündmuste külastamiseks kas või põhuteatris käimiseks, kas põhuteatrit vaatamiseks näiteks looda, et inimesed teadvustasid, et Tallinnas on väga palju huvitavaid kohti, kus kas just ilmtingimata midagi ehitama peaks, sest see on seotud ju loomulikult väga suurte kulutustega ja kindlasti, aga jah, ja kindlasti ka vaidlustega ja eestlased ja eestimaalased kokku leppima ei ole ju väga-väga aldid selles mõttes, et, et isegi kui midagi valmib kas või kumu Kadriorgu, siis vaidleme siiamaani, kas ta on õige või vale koha peal. Aga nüüd me teame, et on väga mõnusaid kohti veel lisaks kesklinnale vanalinnale Tallinnas ja ma arvan, et, et kui on mingite järgmiste objektide või sündmuste paika paneks, siis need kohad tulevad tõsiselt kaalumisele. Mille teie iseenda jaoks avastasite kultuuripealinna aastas aasta jooksul programmis üritustest? Kui ma külastasin sündmusi, et ega ma ei ausalt öeldes ei registreerinud, et kas selle sündmusega koos käis kõlav nimetus või silt Tallinn 2011 ja kultuuripealinn kui huvitav külastasin ja, ja, ja kindlasti toimus palju huvitavat just selle tõttu, et rahastust oli tänu kultuuripealinna oluliselt rohkem, nii et selles mõttes kindlasti järgmine aasta saab olema ürituste vaesem. Kahju küll. Aitäh Arhitektide Liidu esimees Peeter pere. Jätkame saadet Evelyn Sepaga, kes on sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige. Mis seisus on praegu kultuurikatla ehitus? Oleme siin äsja lõpetanud ära oma esimese ehitus, hankelepingu alusel tehtud tööd, mida sai suvel alustatud ette, on valmistamisel järgmised etapid ja loodetavasti ka siin lähipäevil või lähinädalal enam-vähem. Kirjutame alla teise ehituslepingu ja paralleelselt käivad tööd. Et oleks piisav tööjärg ees terveks järgmiseks ja järgmiseks aastaks ja nii, et töö käib ja, ja ilmselt moodi on, on vaeva nähtud juba. Inimesi huvitab ikka see, et millal tõepoolest need organisatsioonid, kes kõik on plaanitud sinna kultuurikatla esimesse etappi millal nemad lõpuks sinna saavad sisse kolida, millal tõepoolest seal sisuline tegevus saab käima minna. Noh, ega sellelegi küsimusele ei ole väga lihtne vastata, aga, aga, aga selles mõttes ma usun, kõik meie partnerid tegelikult on, on partnerid ka kultuurikatlaplatvormis ehk niisuguses natukene laiemas koostöövõrgustikus ja sisuline koostöö tegelikult käib juba ikka pikemat aega. Et tõsi, see ei ole Tallinna ainukene rendipind. Et ilma selleta jääb küll mõni asi tegemata ja väga palju vajalikust energiast ja, ja, ja uuenduslikest ideedest jääb rakendamata, aga päris seda ei saa öelda, et need organisatsioonid on lageda taeva all või et et nad ei saa sellepärast üldse midagi teha. Nii et sisuline töö käib ja sisuline koostöö käib juba pikemat aega. Hiljuti andis Tallinna linn ka kultuurikatlahooned ja sisustuse sihtasutusele 30-ks aastaks kasutusse, mis selle otsuse taustal. No tegelikult seal taust ongi see, et kindlustada pikaks ajaks kultuurilistel eesmärgil olevat kinnistut, mida koos arendada nendes ülesannetes ida kultuurikatel, kui selline peaks kandma lähiajal juba. Mida hakkab sihtasutus edasi tegema siis, kui kultuuripealinna aasta läbi? Algatuseks on muidugi päris pikk aruandlusperiood, mis vältab siin kevadeni ja mis tuleneb juba Euroopa Komisjoni nii-öelda nõuetest ja kogu sellisest kohustuslikust osast. Loodetavasti veel detsembris kinnitab ära meie nõukogu nii-öelda meie jätkustrateegia, mida nüüd on juba mõnda aega ka nõukogu tasemel arutatud. Ja väga lühidalt öeldes jätkab sihtasutus niisuguse kultuuri, kata puldi rollis oleva institutsioonina kindlasti kultuuriturismi edendava ja kultuuriturundust edendava institutsioonina, kes teeb väga avatud koostööd nii-öelda rahvusvahelisel tasandil. Ehk andes edasi neid võrgustikke kontakte ja kogemust, mis on selle staatus aasta programmi ettevalmistamise läbiviimisega tekkinud ja tegelikult üritab siduda ja nii-öelda panustada erinevate kultuurivaldkondade arenduskeskuste tegevusse tõesti Eesti kultuurimaastik, muutuks profession reaalsemaks rahvusvahelisemaks kvalifitseeruks, rohkem niisugustesse, üle-Euroopalistest, kultuuriprojektidesse, rahastusprojektidesse eelkõige ja rikastaks kahtlemata Eesti niisuguse kultuuri tarbi ja maailmapilt ja tooks seda kvaliteeti ka väliskvaliteeti siia rohkem. Meie kaksikkultuuripealinn samal ajal oli turu olete käinud seal ka loomulikult, kui võrrelda Tallinna ja Turu, siis mis silma jäi? Programmi vaadates nad valisid teise strateegia. Võib olla investeerimise mõttes, niisugusesse tooni on nad olnud võib-olla isegi edukamad kui, kui, kui meie Tallinnas. Aga mar on nüüd ma olen üsna objektiivne, et see, mis on Eesti teinud selle aasta raames panustades inimestesse programmi ideedesse, et see tegelikult on olnud palju palju ette vaatavam ja palju põnevam. Et mina eelistaksin iga kell Tallinna programmi turule. Ja kindlasti on ka turu teinud väga head tööd, aga, aga need on täiesti ütleme üsna üsna võrreldamatud. Mis te ütlete nendele inimestele kelle jaoks see Tallinna kultuuriaasta ikkagi ei olnud päris see, kuna just nimelt väga palju betooni ei valamata, linnateatrit ei tulnud üldse, kultuurikatel on pooleli, me ei tea, millal valmib ja lennusadam, see valmib siis hilinemisega. Ma arvan, et me võiksime kõik pisut üle saada sellest, et kultuurisisu ei ole nende raiuda kivi, vaid kultuuri sisu on mõtiskleda oma olemist ja elamist ja, ja, ja väärtusi ümber hinnata ja, ja see, see, see tegevus, see niisugune uus vaip, mis on tekkinud seal pastaga see peab ikka olema ikka puhta tuim tükk, kes on sellest niimoodi mööda kõndinud, et seda pole suutnud endale selle aasta jooksul teadvustada, et selles ei ole midagi objektiivset, vaid see on tõesti siis igaühe isiklik subjektiivne puudujääk. Aitäh, Evelyn Sepp. Euroopa kultuuripealinna programmi lõpetab filmisündmus nimetusega 60 sekundit üksindust aastal null. Oma panuse on sellesse andnud 55 filmi režissööri laiast maailmast. Teost näidatakse vaid üks kord 22. detsembril kell 19 Tallinna Sadama kruiisialal ning peale filmi näitamist hävitatakse tulemöllus Ni film, projektsiooni mehhanism kui ka Iraan. Kõik see on inspireeritud 60 sekundi manifestist, mille autorid on Taavi Eelmaa ja Veiko Õunpuu. Ja Decound poolt saangi nüüd küsida, mis on selle sündmuse. Sõnum. Sõnum on see manifest ja see, see akt ise millest ta tõukub siis võib-olla mingisugusest rahulolematusest, mis puudutab kino kaubastumist, ega iseenesest selles ei ole ju midagi nagu halba, et eksisteerib meelelahutuslik kino ja vähemalt minu meelest on see on see täiesti lubatav. Aga see hõivab nagu aina rohkem territooriumite kuidagiviisi nagu kahaneb see, mida me võiksime nimetada siis tinglikult kunsti kinoks, et selle, selle nagu territoorium kogu aeg kahaneb ja aheneb ja ja selle näitamise võimalused jäämise võimalused. Ja siis noh, ma tahtsin sõna võtta kuidagi selle tendentsi vastu ja siis midagi silmatorkavat korda saata. Noh, et me näitame, me teeme filmi kollektiivselt peaaegu eks 60 režissööriga üle kogu maailma kellestki oleks siis paneb ühe minuti sinna filmi ja me näitame seda vaid ühe korra ja paneme ta põlema. Sellest ei saa mitte kunagi kaupa, ta ei noh, mingisuguse tootena kaubavahetusse ei lähe. Ja see on selline žest siis. Milline see tööprotsess on olnud nendel ligi 60-l režissööril, mille põhjal nad oma lõigud teevad, kuidas nad oma lõigud teevad, kus? Nad teevad oma lõigud täiesti vabal valikul, ühesõnaga see ennekõike on need nagu sellised visuaalsed postkaardid, mille abil nad siis mille vahendusel natuke justkui kirjutavad alla sellele manifestile. Aga et neil oleks mingisugune raamat Tamm ja, ja võimalik nagu mõelda mingisuguses kontekstis, siis me oleme pannud sinna taimla ainingusson, vaata siis kohad, mida nad saavad, on saanud broneerida ja mis jaguneb vastavalt siis mingisugusteks algelementideks. Et nad on neil on võimalik valida siis vastavalt oma eelistusele mingisugune punkt sellel real ja teha sinna 60 sekundit oma filmi siis nad on seda kõik teinud, saatnud oma failid ära ja meie panime selle kokku ja, ja paneme filmirullile näitama ja põletama. Kas oli ka režissööre, kes ütlesid sellest ideest ära kui palusite osaleda? Ja oli küll noh, ütleme üldiselt ma ei tea kedagi, kes oleks mingist mingites mingisugustele põhimõtetele tuginedes ära öelnud, aga. Ei ole keegi, et mulle väga kommertskino meeldib ja mulle ei meeldi, kui üks projekte üritab midagi halvasti öelda kommertskino kohta. Otseselt ei sattunud sellise inimese peale, võib-olla? Võib-olla ei pöördunud siis vastavate inimeste poole, kellelt oleks võinud selline signaal tulla, aga, aga mõned inimesed ajapuudusel ei saanud osaleda ja kahjuks just tuntumad. 1000 nimesid siiski on Tom taiku r loogimi ees, neid nimesid on veel palju. No mõned ikka on, jah, no kuidas kellelegi, mis tuntud on, eks? See kogu see üritus saab olema ikka üsna ekstreemne, alustades ideest ja sellest, et film hävitatakse. See toimub 22. detsembril Tallinna Sadama kruiisikail. Me ei tea, milline On ilm, kas puhub tuul 30 meetrit sekundis ja kas külma on 10 või 20 kraadi. Kas see on taotluslik? Võib-olla saab tore olema. Meeldiv katsumus, ma ei oska öelda, noh, eks, eks näis. Ma ei oska mitte midagi prognoosida, ei ole sünoptik ja, ja ja noh, ma, ma kahtlustan, et see võib olla päris ränk. Aga loodan kõige paremat. Küsin ühe küsimusega üldiselt kultuuri aasta kohta kultuuripealinna aasta kohta. Mis mulje jäi ja mis üritused võib-olla endale sellise ereda mulje jätsid? Minule jättis mulje stalker, sest ja ja siis põhja Ta on silmatorkav olnud ja võib-olla see Vabaduse platsi installatsioon mis puudutab mingisuguseid kontserte või eriüritusi, noh ma tõesti ei ole tähele pannud, kas need on andnud selle raames või ei ole jaoks noh, ma olen teadlik, sellisest asjast on olemas see projekt, aga, aga ta nüüd nii massiivselt silma ei torganud, nagu ma tegelikult eeldasin. Võib-olla varem enne seda, kui ta pihta hakkas, et ma kujutasin ette, et see kuidagi noh, hõivab linna täielikult ja kuidagiviisi reaalne ja hästi silmatorkav ja, ja et see, see kõik, mis toimub, on väga erakordne, aga nii kahjuks ei läinud. 60 sekundit üksindust aastal, null lõpetab selle kõik ära, tuleb nii välja jah. Nõnda rääkis režissöör Veiko Õunpuu. Nagu saates kuulsite, on arvamusi ja hinnanguid erinevaid. Eks kirjelduselemendis sõltubki sellest, kas kaetud silmadega sai katsutud lonti, kõrvasid kõhtu või hoopis saba. Siinkõnelejale kultuuri aasta meeldis kultuurikilomeeter sagedaseks jalutamise kohaks. Väärne Tallinn avanes minu jaoks tunduvalt. Olgu mainitud Kalarand, Eesti kaasaegse kunstimuuseum, kultuurikatel, disainimaja kalaturg, Patarei kultuuripark, meremuuseumi lennusadam, kõikne Need olid sel aastal tulvil huvipakkuvaid üritustest. Ja ma ei hakka siinkohal kordama neid üritusi ja paiku, mida saates varem kõnelejad juba mainisid. Saadan järel. Kuulatav internetis ja selle pani kokku Arp Müller.