Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku viienda septembri sündmused meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Kaitseminister Aaviksoo ütles, et Eesti on valmis tõrjuma ka tõsisemat küberrünnakud, kui oli kevadine välisminister Urmas Paet tervitusega Vene Riigiduuma otsust ratifitseerida Läti-Vene piirileping suutis edasiminekut ka Venemaa suhtumises piirilepetes Eestiga. Pärnus avati pidulikult uus linnavalitsuse hoone, mis asub endise polikliiniku majas. Renoveerimistööd läksid seal maksma 85 miljonit krooni. Berlin tahab taasalustada lennuliiklus Tallinna ja Helsingi vahel, selleks on soetatud ka kaks uut helikopterit. Eesti tõusis Kanada Freiseri instituudi koostatud 2005. aasta andmetel põhineva maailma majandusvabaduse indeksi pingereas kaheksandale kohale. Eelmine kord oli Eesti 12. Rootsi kaitseminister ning Miikael. Udenberi teatas oma tagasiastumisest, sest ta pole rahul. Kaitseministeeriumi tuleva aasta eelarvega. Saksamaal nurjas kolme islamiäärmuslase vahistamisega ulatusliku terrorirünnaku Pärnus. Rüütli tänavast leiti tühjalt seisnud hoonest kahe mehe vägivallatundemärkidega surnukehad. Kui kutselise teatri ajalugu on saanud raamatukaante vahele koguteose Estonia esimene sajand, peaks pakkuma huvi lisaks ajaloo uurijatele ka laiemale publikule. Seal on meil sajuta, homme päeval sajab kohati hoovihma. Sooja tuleb homme päeval 15 kuni 20 kraadi, kuid öösel võib sisemaal temperatuur langeda maapinnal null kraadini. Täna toimus Eesti Ameerika kaubanduskoja turbanõukoja eestvõttel Tallinnas seminar küberrünnakute tagajärgedest ja küberkaitseplaanist. Mall Mälberg annab ülevaate räägitust. Ameeriklane, miks Siemens peatus pikemalt praegustel ohtudel ja strateegiate nende vastu tegutsemisel. Tema sõnul olid hiljutised küberrünnakud Eesti vastu kindlasti madalama tasemega kui need maailmas tegelikult on korraldatud. Need ei olnud jõulised, samuti mitte eriti. Näeme kogu maailmas arenevad, ütles TV-s on hoopis enam eesmärgistatud rünnakud rohkem ette valmistatud, et saada rohkem finantsilist kasu ja varastada informatsiooni. Pleem sedalaadi rünnakute puhul on selles, et kasutatakse süsteeme, mida varem pole kasutatud. Rünnatakse absoluutselt uuel viisil, mida varem pole nähtud, nii et neil on raskem leile saada. Seega otsime me praegu kaitsesüsteeme, mis lisaks kaitsele suudaksid ennustada neid rünnakuid ja nende jälile saada, nagu miks teil on siis ütles, on suur rõhke erinevate võrguteenuste firmade koostööl, et leida ühiseid lahendusi rõhutas oma esinemises ka Hillar Aarelaid, kes tegeleb infoturbega Eestis. Mul on üks põhisõnum, mis Eesti poolt maailm on, ongi see, et, et selliste rünnakute puhul salatsemine ei vii mitte kuskile. See just vastupidi Pakistaminega ühist koostööd ja kui seda koostööd ei ole, siis ei ole nende küberrünnakute vastu mitte kuidagimoodi võimalik võidelda ja see, et Eestis nüüd aprilli lõpus mai alguses olidki rünnakud, ei tähenda seda, et nüüd muul ajal neil üldse ei ole. Kogu aeg iga päev, jah, Eestit on seal võib-olla vähem sees, aga see koostöö peab kook käima ja kui me üksteisest nagu salatsev kogu aeg, et mis siis tegelikult toimus, kuidas toimus, me sellest ei räägi, siis ei ole võimalik selle igapäevast ja küberrünnakutega üldse võidelda. Kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes pidas oma ettekande, osutas sellele, et elame reaalse küberohuajastul. See teadmine, et need on tegelikud ohud, on jõudnud mitte ainult eestlaste, vaid, vaid väga paljude pealinnade teadvusesse ja on vaja selles osas midagi ette võtta. Ja miks te, Evans, üks esineja siin ütles, et küberrünnak Eestile oli tegelikult madala tasemega, kas Eesti on valmis suuremaks ja kõrgema tasemega? Küberrünnakuks no eks ma võiks öelda, et ei olnud tegemist tuumasõjaga ja selles mõttes on hinnang õige ja ka küberrünnakud võivad olla äärmiselt erineva tasemega äärmiselt erinevate ressurssidega teostatud, aga ma arvan, et me saime selle rünnakuga hakkama. Oleme sellest õppinud ja loomulikult oleme me valmistumas tõsisemateks rünnakuteks, nii nagu teevad ka teised riigid. Eesti tõusis Kanada Fraiser Instituudi koostatud 2005. aasta andmetel põhineva maailma majandusvabaduse indeksi pingereas kaheksandale kohale mulluses 2004. aasta andmete põhjal koostatud uuringus ja kas Eesti, Austria, Soome, Hollandi ja Araabia ühendemiraatidega kaheteistkümnendat kohta. Instituut hindas Eesti majandusvabaduse taset tänavu kaheksa punktiga mis on 0,3 punkti võrra enam kui eelmisel aastal. Edetabelit juhtivat Hongkongi hinda pinstit tootega 8,9 punkti vääriliseks. Talle järgnevad Singapur ja Uus-Venemaa. Venemaa uus Venemaa jagab 5,8 punktiga 100 kaheteistkümnendat kohta. Tähtsamatest välisuudistest teeb nüüd kokkuvõte Tõnu Karjatse. Saksamaa nurjas kolme islamiäärmuslase vahistamisega ulatusliku terrorirünnaku, mille sihtmärgid olid Ameerika sõjaväelaste kasvatatavad lennuväljad, baarid ja diskoteegid. Terroristidel oli plaanis õhkida autodesse paigutatud lõhkekehad ning tappa või haavata võimalikult palju inimesi, kinnitas Saksa prokurör. Moniga. Kahel vahistatel oli saksa ja ühel türgi pass. Nad olid kogunenud vesinikperoksiidi, mida kasutati ka Londoni pommirünnakutes kaks aastat tagasi. Prokuröri sõnul kuulusid vahistatud Al-Qaedaga sidemeid omava rühmituse islamidžihaad. Eliit. Kõik kolm võtsid mullu osaga treeninglaagrist Pakistanis. USA kaitseametnik kinnitas ajakirjandusse lekkinud teavet, et riigi kohal hiljuti lennanud pommituslennuki B-viiskümmend kaks pardale olid eksikombel sattunud tuumalõhkepeadega varustatud suund raketid. Osariigis parteiline õhuväebaasis maandunud strateegilised pommitajad leiti kuni kuus tuumalõhkepead. Vahejuhtumist teavitati ka president George Bushi. Euroopa Parlamendis võib, et Euroopa komisjon vaadataks kiirelt läbi määruse, mis puudutab vedelike toomist õhusõidukisse. Täiendavate otsustavate faktide puudumisel võiks selle määruse kehtetuks kuulutada, leiab parlament. Saadikud tunnevad muret selle üle. Määrusega kaasnevad kulud ei pruugi vastata määruse lisaväärtusele. Lisaks tuleks saadikute arvates kodanikke paremini teavitada piirangutest ja nende põhjustest. Vene Riigiduuma hääletas ülekaalukalt Läti-Vene piirileppe ratifitseerimise poolt, teatas Läti välisminister Artis Pabriks. Ratifitseerimise poolt hääletas 350 seadusandjat, vastu oli 57. Lepe peab jõustumiseks saama veel parlamendi ülemkoja ehk föderatsiooninõukogu heakskiidu. Ilmselt lülitatakse piirileppe ülemkoja päevakorda 19. sepp novembril. Vene-Läti piirileppes allkirjad juba kevadel, kuid Riigiduuma seda oma kevadsessiooni päevakorda ei lülitanud. Andres Läti poliitikutele põhjust süüdistada Vene poolt venitamisest. Välisminister Urmas Paet tervitas Vene Riigiduuma otsust ratifitseerida Läti-Vene piirileping ja lootis edasiminekut ka Venemaa suhtumises piirilepetesse Eestiga. Naabrite edule hea meel, ütles Paet. Välisminister avaldas lootust, et Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimise protsess Venemaal viiakse sujuvalt lõpule. Leping jõustub võimalikult kiiresti. Loodame, et Lätiga saavutatu julgustab ja ergutab Venemaad. Astume omalt poolt kõiki vajalikke samme ka Eesti-Vene piirilepingu jõustamise suunas, lisas Paet. Rootsil kaitseminister Miikael Ludenberi astus ootamatult täna tagasi. Anu Kaupmees annab Stockholmis teada. Tead ei Rootsi kaitseministri tagasiastumisest omal soovil tuli kõigile ootamatult. On väga ebatavaline nähtus, et minister lahkub protesti märgiks omaenda valitsuse poliitika suhtes. Nikal Uudenberi ise ütles tänasel pressikonverentsil, et tema lahkumise põhjuseks on jätkuvad koondamised Rootsi kaitsejõududes. Täpsemalt plaanitav kokkuhoid sõjatehnika ja materjali sisseostuks. Rootsi valitsus plaanib nimelt uues eelarves vähendada kaitsejõudude kulutusi veel kokku kuni neli miljardit Rootsi krooni aastani 2010. Nii soovib Rootsi rahandusminister, kuid ka ei suutnud leppida kaitseminister ja vaidlus nende kahe vahel on kestnud avalikult juba kuid. Uudenberi ütles tänasel pressikonverentsil veel, et otsust tagasiastumise kohta on küpsenud temas pikema aja jooksul. Ministriks olemine ei ole lihtsalt töö, see on ka usaldusülesanne. Ma tahan julgeda iseendale ja oma kaastöötajatele silma vaadata. Nii kommenteeris ametist lahkuv minister ise täna oma otsust. Uuden päri ei ole pikemat aega rahul olnud valitsuse riigikaitsealaste visioonidega. On öeldud, et Rootsi kaitsepoliitika ei võta arvesse üldist julgeolekupoliitilist olukorda. Tema arvates ei ole õige, et kõigepealt määratakse kindlaks Rootsi riigikaitsekulutuste raamid ja alles siis hakatakse vaatama, mida nendes raamides saab teha. Nika luuden päri on võrrelnud ka Rootsi kaitsejõudude praegusi vähendamisi aastaga 1926. Ta on ka avaldanud kahtlust, kas pärast kõiki huvitavaid kokkuhoiumeetmeid suudab Rootsi täita oma rahvusvahelisi ülesandeid. Mika luudenberi lahkub ka riigipäevast. Lähituleviku kohta ütleb ta, et kavatseb pühendada oma päevad jalutuskäikudele, et maha võtta, kaalus need 30 kilo. Tal on kogunenud aja jooksul, mil ta on istunud parlamendis. Anu Kaupmees Eesti raadiole Stockholmist. Mullu juunikuust regulaarlennud Tallinna ja Helsingi vahel lõpetanud Darling taastab regulaarse helikopteriühendusi järgmise aasta alguses, teatas ettevõte. Copterline tellis regulaarlendude taastamiseks ka kaks uut Itaalia päritolu helikopterit. Ettevõtte seni kasutanud Sikorski tüüpi helikopteritest väiksemad ja kiiremad, võimaldades kärpida lennuaega Tallinna ja Helsingi vahel kuni seitsmeteistkümne minuti võrra. Ligi 20-le miljonile eurole. Hinnatud uued kopterid mahutavad 15 inimest ja hakkavad Tallinna ja Helsingi vahel opereerima seitse päeva nädalas. Esimene neist alustab lendudega järgmise aasta alguses, teine järgmisel suvel. Viru keskuse arendajad teatasid Tallinna linnavalitsusele peavad linnavalitsuse ehituskeelu kehtestamise kavatsust ebaseaduslikuks kõne all rahvasuus tuntud Viru poja ehitusküsimusena selles, et Viru keskuse detailplaneering on kinnitatud ja kehtib ja selle järgi peaks sinna viru poeka ehitatama. Viru keskuse arendaja Pontus osaühingu hinnangul aga viivitab Tallinna linnavalitsuse ehitusloa väljaandmisega kavatseb kehtestada ehituskeelu, mida arendajad peavadki ebaseaduslikuks. Mall Mälberg küsis Tallinna abilinnapealt Taavi aasalt, mida linnavalitsus asjade seisust arvab. Taavi aasa sõnul lähtub linnavalitsus hetkel kohtuotsusest. Kohus leidis, et ajutine ehituskeeld ongi tegelikult ainukene asi, mida linn seaduslikult teha ka, kui linn soovib mingi objekti Vandmistel kaaluda. Selles suhtes me oleme kindlasti kindlasti eri meelt. Kontos OÜ ütleb, et Tallinna linnavalitsuse viivitamine ehitusloa väljastamisel on ebaseaduslikuks tunnistatud kahes kohtuastmes. Küsimus on selles, et viivitamine või ehituskeeld kohus ütleski, nii et idalinn saab teha, on see, et linn saab kehtestada ajutist ehituskeeldu. Linn ei saa viibida. Tähendab te ei viivita, de kehtestati ajutise ehituskeelu ja mis edasi saab? Edasi jätkame läbirääkimisi sellel teemal, et objekti tantosov jälle väidab, et nad on investeerinud 10 aasta jooksul Tallinna kesklinna kokku miljard ja 500 miljonit krooni. No ma arvan, et nad seda investeerinud ikkagi selle nimel, et, et sellest kasu saada, et loomulikult, kui, kui Tallinna linn areneb ja ilusamaks saabunud on väga tore, aga vaevalt et nad on teinud seda seda eesmärgil, et Tallinna linnale heameelt teha. Ma ikkagi jään selle juurde, et meil tegelikult on kontakt olemas ja me ikkagi räägime läbi teemal, et millistel tingimustel seda objekti sinna ei tule ka palju lootusi, tal on kokkuleppele jõuda, mina arvan, et väga suured lootused on meil kokkuleppe. Küsimus on hinnas. Et Tallinna linnal tuleks nagu maksta tahv Kuna kehtiv detailplaneering, eks ole, ja, ja arendajatel on teatud mõttes õigus teatud mõttes õigus, et nad saavad arendada. Nüüd, kui me ütleme mingil hetkel, et me ei taha selle detailplaneeringu järgi käituda siis loomulik on see, et, et neil tekivad teatud nõuded linna vastu, et kord on niimoodi mõeldud ja siis nüüd mingil hetkel ütleb linn, et see, mis enne öeldi, see enam ei loe, et nüüd on hoopis teine seisukoht. Kui palju see võiks maksma minna linnale, kui. Ei hakka praegu selles mõttes spekuleerima, et mis ta läheb hinnale, et tegelikult noh, minu eesmärk oleks see, et me suudame kokku leppida, et nad võivad kuskile mujale midagi ehitada, et see oleks kompromiss, et see oleks kompromiss ja tegelikult mida me teiselt poole pealt tahaks, oleks siis see, et detailplaneering sellises mahus tühistatakse ja mõlemad pooled ka lill ja ka arendajad saavad kindlused. Et kui see kokkulepe on saavutatud, siis ka sinna midagi ei ehitata. Ehk siis keegi ei saa ka tulevikus seda, kas detailplaneeringut välja võtta või algatada uuesti planeeringud sinna ehitusõiguse saamiseks, et oleks tagatud, et sinna tõesti midagi ei tule. Pärnu linnavalitsuse kuu aega kestnud kolimise võib tänasega lõppenuks lugeda. Täna keskpäeval lõigati pidulikult linti ja terve päeva jooksul oli linnarahval võimalus kõik ruumid oma silmaga üle vaadata ja soovi korral end linnapea Mart Viisitammega ka fotole jäädvustada. Ülle Hallik käis vaatamas. Kas aitas sellele kaasa kaunis päikseline sügisilm, aga uue majaga paistavad rahule jäävad nii koalitsiooni kui opositsioonipoliitikud, samuti seal töötavad ametnikud ja maja uudistamas käinud linlased. Velda liivaste arvas pärast ringkäiku. No minu meelest ikka tubli on, mõtle, kui palju süntees on tehtud ja kui palju neid kabinette, kui ilmselt kõik on. Ja kõik mahuvad minu meelest ära siia ainult näitlesid nendele ka, et ehkki väljapoolt ilusaimaks oma maja ja teeme teemiak, mitte praegu ei jõua Et linnavalitsuse koduks saanud hoone Suur-Sepa tänaval oli varem kasutusel polikliinik, kuna on Pärnu linnaarst Ada kraagil majaga oma suhe. Väga tuttav tunne ja ja hea soe tunne on minul küll. Kas muna on palju muutunud? Ei ole, peaks ütlema, et noh, kuidas võib-olla see oli niimoodi mõningate kabinettide paigutus, võib-olla need vaheseinad on nagu nihutatud, aga aga kui ma tulen koridori peale, siis need tiivad on kõik teada ja, ja ilmestab see endine pilt. Aga no Meil ei olnud nii hästi viimistletud, et see on nüüd väga hea euroremondiga ja kena maja. Midagi pole olnud. Kuna otsus kolida on vanem kui praegune võimukoalitsioon, ei saanud Isamaa ja Res Publica liidu liige ning endine abilinnapea Raul Sarandi mujale midagi ette heita. Küll aga on tema hinnangul arenguruumi linnavalitsuse struktuuri optimeerimiseks. Me kiidame ainult heaks. Anthrax Me võime küll ühtegi põhjust inimese kriitikat, et võib-olla võib-olla nii-öelda struktuur suuri reforme ehk et sisu sisulise tööreform, et see ootatud kiiresti järgi ja sellega peaks kiiresti jätkama ametkond. Nüüd saavutaks selle efektiivsus tasandi, milles ju nii-öelda siis vara remontides panustati. Pärnu linnapea Mart Viisitamme käest uurisin, kuidas on uus maja uued asukad omaks võtnud ja vastupidi. Esimesed nädalad olid veel ikka väga keerulised, et, et leida õiget osakonda maja pealt üles ja, ja õiget ametniku, ma ütleks, et tõenäoliselt pool aastast kuni aasta läheb aega selleks ajahetkeks kui nii ruumiprogramm lõplikult paika ka ja, ja selles maja linnavalitsuse struktuur oleks optimaalne. Pärnu linnavolikogu kinnitas otsuse linnavalitsuse ümberkolimise kohta 2005. aastal, põhjuseks osakondade paiknemine laiali üle linna. Endise polikliiniku renoveerimine, linnavalitsuse hooneks läks maksma ligikaudu 85 miljonit krooni. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ning veel üks uudist uudis Pärnust aga hoopis teisest valdkonnast. Pärnus leiti hommikul tühjana seisnud hoonest kahe mehe vägivallatundemärkidega surnukehad. Politsei asus juhtunut uurima. Riigiprokuratuuri pressiesindaja teatel leiti meeste laibad Rüütli tänaval asuvast tühjana seisnud majast. Esialgse vaatlusega tuvastati surnukehadel. Vägivallatundemärgid alustas politsei kriminaalmenetlust, võttes aluseks kahe isiku suhtes julmal ja piinaval viisil toime pandud mõrva paragrahvi. Esialgsetel andmetel võisid hukkunud olla asotsiaalsete eluviisidega inimesed tegemist hoonega, millest pool on juba pikka aega seisnud tühjana. Kuigi hoone osa piirab kõrge aed, on mõned inimesed kasutanud seda pika aja vältel elukohana. Estonia kui kutselise teatri ajalugu on saanud raamatukaante vahele. Raamatu esitlusel käis Marta Peril Grauberg. Rahvusooper Estonia Kirjastus Kultuurileht esitlesid täna artiklite kogumikku Estonia esimene sajand. Raamat annab ülevaate esimesest kutselise teatri sajandist. Algab see aga juba enne kutselist teatrit ehk seltsi teatriga ja lõpeb tänapäevaga. Kogumik hõlmab Estonia kõiki žanre ning artikleid telliti selle tarvis 13-lt autorilt. Raamatu toimetaja ja üks autoritest Tiina Õun. Suurem osa. Ta on tunnustatud autorid teatrist kirjutajat täna juba ammu alates raamatu koostööst ilma malt endast. Raamatuna emotsionaalseks täienduseks vimma Palma eelmisel aastal ilmunud raamatule 100 aastat kavalehtedel räägib lavastaja Aarne Mikk. Ilma Palma poolt koostatud eelmine raamat see 100 aastat kavalehtedelt, et see on selline teatmeteos, kus me võime alati kindlaks teha, mis aastal mida tehti, kes tegi, kuidas läks, aga see on natukene rohkem selline emotsionaalne täiendus ja mingis mõttes ka subjektiivne hinnang protsessidele. Kogumikku kolm artiklit kirjutanud Aarne Mikk arutleb raamatu sissejuhatuses, kas 100 aastat on pikk või lühike aeg. Kõik sõltub sellest, kuidas vaadata arenemist. 100 aastat analataks selline periood, mida tähistatakse selliste juubeliväärsete üritustega ja Eesti kutseteatri jaoks on kõik muidugi kunagi ilmus raamat 2000 aastat Armeenia teatrit või kreeka klassikalist teatrit võrrelda siis meil on veel pikk maa käia, aga 100 aastat on täis saanud teha 200., juubelinime ei elagi. Rohkete fotodega raamat pakub teadmistele täiendust nii Eesti muusikateatrist kui ka kultuuriloost huvituvatele inimestele. Ühtlasi paneb raamat punkti Estonia 100. juubeliüritustele, räägib autor Vilma Palma. Ta oli ju mõeldud juubeliks, aga ta pisut hiljaks jäi. Siis nüüd on rõõm seda suurem, et ta lõpuks valmis on. Noh, ütleme, et see on siis nüüd tõepoolest juba punkt. Ning ilmast öösel on ilm vähese pilvisusega ja sajuta, mõnel pool on udu, puhub edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, hommikuks tugevneb rannikul tuul kuni 12 meetrini sekundis. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa kraadi, rannikul kuni 11 kraadi, maapinnal langeb õhutemperatuur kohati null kraadini. Hommikul alates saartest pilvkate tiheneb ning päeval sajab mitmel pool hoovihma ning võib ka äikest olla. Tuul puhub edelast kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul alates saartest loodesse ning sooja tuleb homme päeval 15 kuni 20 kraadi. Raadi selline oli Päevakaja viiendal septembril, head õhtut ja kuulmiseni.