Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kaku jõululaupäeva 24. detsembri olulisemad päeva sündmused. Eetrisse jõuab Päevakaja järjekorranumbriga 18500, me oleme olnud eetris 55 aastat järjest ja stuudios on Uku toom. Jõulupühadel saanud Tallinna ja Tartu raekoja platsil kuulutati keskpäeval välja jõulurahu. Moskva massimeeleavaldusel nõuti uusi üldvalimisi ja keskvalimiskomisjoni esimehe tagasiastumist. Erinevatel hinnangutel oli kohal 30 kuni 100000 osalejat Narvas aga vaat Baltimaade suurima kindlustusvööndi ennistustööd. Tartu mänguasjamuuseum sai haruldase jõulukingituse Saksamaalt kingituse Saksamaalt Tartust pärit Renata pardogele. Isa Nikolai Viller valmistas kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel Tartus elades mänguasju pärandas ja 100-st mänguasjast koosneva kollektsiooni Tartu mänguasjamuuseumile. Jõulud on, aga jõuluilma ei ole, sajab lörtsi ja vihma ja öösel on temperatuur miinus viiest pluss kolme, homme päeval miinus ühest pluss kuue kraadini. Nii Tallinnas kui Tartus kuulutati täna välja jõulurahu ja Tallinnas käis raekoja platsil kohal Indrek Kiisler. Pärast keskpäevaseid kellalööke tuli raekoja aknale linnapea Edgar Savisaar, kes kuulutas jõulurahu välja. Ja korralduse ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kabu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kest Ühes riigis Kanuti päevani. 13. jaanuaril. Milline oli aga kohalolnute meeleolu? Või on ja kõike head, et kõik hästi läheks edaspidi. Kas teeb meele mõrudaks ka see, et lund ei olnud? Mina olin eile, mida siin jõuluõhtut oma laste juures eile olid, ilusad valged jõulud? Minule küll ei tee. Väga toya, käin väga kena õli, oleme sellega juba harjunud. Ja ei ole oluline, seepärast eile oli väga lumi. Linna asi on parem, kui ei ole. Ja jõulurahu kuulutati täna välja ka Tartu raekoja platsil ning seal käis kohal Mirko ojakivi. Sadakond inimest oli tänase nullilähedase temperatuuriga, kohati lumise, ent peamiselt siiski kerge vihmasajuga Tartu raekoja platsile jõulurahu väljakuulutamist vaatama tulnud. Esmalt saabus valgel hobusel raekoja platsi jõuluvana kes koputas raekoja uksele ja kutsus linnapea Urmas Kruuse ja Tartumaa praost Joel Luhametsa linnarahva sekka. Tervist, härra linnapea, nii nagu ikka aasta möödas ja majja on oodatud jõulumees. Et kuidas on teil läinud möödunud aasta, kas on ka meeldejäävaid ja tähelepanuväärseid sündmusi olnud? Ja siis sai linnapea kruuse rääkida, et Tartus on välja vahetatud suur osa linnaliini bussidest ja valmis ka Ahhaa keskust. Tulevaks aastaks lubas Kruuse jõuluvanale, et rajab Tartusse vähemalt 200 uut lasteaiakohta. Siis kutsus jõuluvana kruuse ja luhametsa oma hobuvankrile, tegi neile raeplatsil pisikese ringreisi ja seejärel siirdusid Kruuse ja luhametsale platsi servas asuvale rõdule. Ja nii nagu aastasadade eest, kõlasid raeplatsil traditsiooniks kujunenud sõnad. Ja lõpetuseks olgu kõigile siin meie riigis soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kest Kanuti päevani 13. jaanuaril. Ja sõna sai ka praost luhamets, kes soovitas inimestel mitte karta ja rohkem uskuda. Joel Luhamets. Meil tartlaste hulgas olgu hirmu, kui jõulusõnumit kuulutatakse. Ärge kartke. Ärge kartke usaldada jumalat. Ärge kartke palvetada, kui teil õhus. Raskno, ärge kartke minna kirikusse, ärge kartke oma sugulasi või naabrid või neti komment Haatoreites ristisõdade jäiklesitsiooniga püüavad hirmutada. Ärge karta olla sõja, ärge kartke teineteisele naeratada ja sõbralikud, ilusaid sõnu ütelda. Ärge kartke, vahest võib haigestuda, aga jah, heategu võib vastu kasuta jääda. Kui hirme ja kindlasti kaob siis taeva õnnistused saavad meid puudutada ja meie elu muuta kauniks. Õnnistagu ja hoidku teid kõigeväeline kolmainus, jumal. Isa, poeg ja püha vaim. Aamen. Kauneid jõule Tartust Mirko ojakivi. Moskvas toimus täna opositsiooni suur meeleavaldus, mis lõppes resolutsiooni vastuvõtmisega, milles nõuti uusi üldvalimisi ja Venemaa keskvalimiskomisjoni esimehe Vladimir Suurovi tagandamist. Muid nõudmisi politsei hinnangul võttis protestiaktsioonist osa umbes 30000 inimest, osa vaatlejate hinnangul üle 60000 korraldajate väitel üle 100000. Aga mingil hetkel, kui see meeleavaldus veel kestis, saime ühenduse oma Moskva korrespondendi Krister Parisega ja mida tema arvab? Korraldajad ütlevad, et nende hinnangul on praegu tulnud siia kohale 120000 inimest. Arusaadavalt tuleb korraldajate numbri võtta teatava ettevaatusega, aga siiski ma võin öelda, et Sahharovi eks ta on äärest ääreni inimesi täis, et ega sinna väga palju rohkem ei mahu. Sinna tulles. Kõik tänavad olid ummistunud inimestest. Väravate taha, kust läbi otsiti, tekkisid pikad järjekorrad ja põllud. Kõik võimalik. Lipud on inimesi, pust, konna valged, impeeriumi lipud teeksid natsionalistid, punase ehk võimalikult vasakpoolsed, mustad anarhistid, oranž liberaalid. Ja põhiline pole mitte enam isegi niivõrd, nagu oli kaks nädalat tagasi laiali kus protestiti valimistulemuste võltsimise vastu, kui need täna on selle avastanud et Putini ja tema režiim peab kaduma juba võimalikult ruttu juba uuel aastal. Ja küsisin ka seda, et kas aegade algusest omavahel tülis olnud opositsiooniparteid on leidnud mingi ühise positsiooni Tõepoolest nõmmel on suutnud vihmaks Indrek rahva ühendada vähemalt selle, kes on tulnud siia välja. Kui enne oli kahtlusta, kas saadakse kokku üldse rohkem inimesi kui lipa-lopa. D arvan täna kindlasti ületatud küll oma kaunikesti arrogantse suhtumisega läbi Vladimir Putini tuugas võrdlejasse tõendavaid valgeid linte näitas, Condoomidega on suutnud teha rohkem praegu oma pühendamiseks, kui nemad kunagi seda varem suhteliseks. Tõenäoliselt veel nii palju, et endine rahandusminister Aleksei kuudrin peab otstarbekaks viie aasta pärast läbi riigiduuma ennetähtaegsed valimised ja muuta on ju seda valimisseadust ning registreerida parteid, mis on ebaõiglaselt seni registreerimata jäetud. Ta nõudis seadusrikkumiste hoolikat uurimist, mis istuma valimiste käigus toimusid ja samuti keskvalimiskomisjoni esimehe Jourovi tagandamist. Aga Eestisse tagasi järgmisel aastal hakatakse korrastama Victoria bastioni Narvas. Sellega algavad Baltimaade suurima kindlustusvööndi ennistustööd. Narva bastionide baasil võib tekkida linna kujunemist näitav rahvuspark. Ago Gaškov jätkab. Kahe aasta pärast peaks Narva jõe ääres asuv Victoria bastion, mis on Narva bastionide vööndi kõige suurem bastion, välja nägema hoopis teistmoodi kui praegu, jätkab Narva muuseumi direktor Andres Toode. Bastioni sees on olemas Narva bastionite jaga bastionite ajalugu ja kujunemist üldiselt tutvustav ekspositsioon on võimalik tutvuda põhjalikumalt taro bastionidega köitavas ruumis, kui ta käia tutvumas bastionite endiga, et Narva bastionite üks suur eelis on see, nende sees olevad käigud on tegelikult säilinud autentselt suuremas osas ja seetõttu ei ole ka meie plaaninud sinna mingit sellist massiivset ekspositsiooni. Pigem soovime säilitada seda algupärast, originaalset atmosfääri, et anda inimesele ehedat tunnet, mismoodi see 300 aastat tagasi ehitatud passi on tegelikult välja nägigi. Aastal 2014, siis peaks olema Victoria bastion olema korrastatud ja see ilmselt tähendab seda, et vähemalt teiselt poolt jõge Narva hoopis teistmoodi välja need välja jõulisem, korralikum, ilusam. Õnneks on veel mitmed projektid seotud selle jõeäärega, ma arvan jah, et kuskil 2014. aasta lõpuks vähemalt võiks see jõeäärne näha välja niiviisi, nagu ühe läheb Euroopa Liidu piiri ääres asuvale linnale oleks kohane, et on valgustatud, on heakorrastatud ja ütleme, ida poolt tuleval külalisel on meeldi, siia läheneda. Bastionide taastamise ideest on välja kasvanud hoopis suurem idee moodustada Narva linna kujunemist käsitlev rahvuspark. Narva linna peaarhitekt Peeter Tambu. Tõepoolest rahvuspargi idee sai alguse bastionite restaureerimiseks, rahastuse leidmisest ja kõigest sellest, mis meil on viimase aasta võib-olla isegi pooleteise jooksul selle toetuse saamiseks aset leidnud. Aga rahvuspark küll isenesest on tänaseks idee tasemel vähemalt oluliselt suurem nähtus ja selle tõttu ilmselt tuleks seda teemat ka natukene lahus juba vaadelda. Bastionitest põhieesmärk, sellisel juhul olekski luua park niimoodi, et tema territoorium kaotaks Narva linnas ehitusliku kujunemise kõigi etappide säilinud ehk alustades siis kiviaegsetest asulakohtades riigi külas ja läbi ajalooliste kalmistuid, et vanalinna linnakindlustuste joaoru asulakoha kuni siis ka näiteks Kreenholmi linnaosas säilinud ajaloolise hoonestuse, nii. Milline on nende kasutuseesmärk tulevikus? Kultuuriminister Rein Lang. Meil on tegelikult hoopiski laiemad plaanid mitte ainult bastionid, vaid ka Narva ajaloolised kalmistut, millest siin aeg-ajalt mehed ise kallutajatega läbi sõidavad. Narva linnus ja vanalinn ja kõik see tegelikult on sedavõrd suur kultuuriväärtus ja seda mitte ainult Eesti jaoks, vaid kogu Euroopa jaoks, et see väärib tegelikult hoopis teistsugust tähelepanu, kui seda seni on narvakad sellele omistanud. Tartu mänguasjamuuseum sai jõulude eel haruldase annetuse Saksamaal elanud Renata partolt, kelle isa Nikolai Viller kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel Tartus elades mänguasju valmistas. Sellest lähemalt Kadriinsel Berg. Nikolai Viller töötas Tartus arhitektina, kelle kõige tuntumaks tööks on kino Ateena ning restoran Volga sisekujundus. 1900 kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel valmistas ta oma puutöökojas nimi, kaubamärki kandvaid esemeid vineerist ja puidust mänguasju, malekomplekte dekoratiivseid, tarbeesemeid ning puidust kaunistusi lihavõttepühadeks jõuludeks. Miller lahkus koos perega Tartus 1939. aastal ning elas oma elu lõpuni Plovdivis. Nüüd võitis Tartu mänguasjamuuseumiga ühendust Villeri Tartus sündinud tütar Renata parto ja pärandas isa mänguasjakollektsiooni muuseumile. Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuhi Marge Pärnitsa sõnul on see väga suur kingitus. Ühe jõulukingi kohta on ta tõepoolest suur, seda kollektsiooni on rohkem kui 80 eset. Tal oli siin selline väike töökoda, kus ta tegi vineerist mänguasju, asjad olid siis vineerist välja lõigatud täiendavalt üle värvitud, tundub, et ka natukene lakitud, et nad säravamad oleksid ja need kujutavad puid ja põõsaid, loomi ja linde, koduloomi ja linde, siis põhiliselt on ka inimesi suuri ja väikesi inimesi, lapsi, täiskasvanuid, päris memmekesisin. Ja on ka nagu üks hästi vahva komplekt hobune, kõik täies täies rakmas ja vanker taga. Nendega saab omakorda veel vedada neid asju. Pärnitsa sõnul jõuavad Villeri mänguasjad kindlasti esimesel võimalusel ka näitusele. Nendest asjadest saab mänguasjamuuseumis tõenäoliselt üks väga ilus suur näitus pat oleks ta lihtsalt niisama väikesesse vitriini välja panna, et me muudame oma järgmise aasta näituseplaane ja teeme sellest ühe täiesti korraliku näituse. Kadri insalverg, Tartu. Ilm on meil öösel pilves selgimistega, sajab vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ka lund, on ka jäiteoht. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis, hommikul saartel edelatuul seitse kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist miinus viie kraadini, saartel ja läänerannikul nullist pluss kolme kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, õhtupoolikul aga pilvisus tiheneb ja alates Lääne-Eestist hakkab taas vihma ja lörtsi sadama. On ka jäidet, tugevneb edelatuul puhub kuus kuni 12, saartel ja rannikul üheksa kuni 15, puhanguti 17 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur homme miinus ühest pluss nelja saartel kuni pluss kuue kraadini. Te kuulsite Päevakaja ja mis, nagu saate algul öeldud, oli numbriga 18500 kuulmiseni.