Täna saab teatriühingu juhatuse liige Mikk Mikiver Lugupeetud külalisel var, saeme uuesti. Kallid kolleegid. Me räägime ka leegi. Minu sõnavõtt ei ole muidugi kaugeltki mingisugune aruanne. Ja ka mitte eriti ettekandemoodi. Ma lihtsalt tahaksin jagada mõningaid mõtteid. Puudutada mõningaid suundumusi meie tulevikus. Meil on käes väga oluline Et kaks päeva ilmselt otsustavad meie tulevases elus üsna palju Ja ausalt öeldes ei olegi midagi muud praeguseks hetkeks järele jäänud. Kui hirm. Seni me oleme mõelnud ja omavahel rääkinud kõigest sellest milline meie teatrielu võiks olla. Oleme sellest rääkinud aegu tagasi mitte ainult viimase aasta jooksul. Nii et uuele mõtlemisele üleminekus tõepoolest polegi nagu asja rääkida. Aga nüüd on käes hetk, kus tuleb sõnadel tegudele üle minna. Tuleb uutmoodi tegutsema hakata iseseisvamalt täiskasvanumaalt. Ja see on midagi muud kui mõtlemine ja rääkimine. Kaks päeva on meil veel arutamise aega, siis läheb uus juhatus vastu täiesti uuele elule millel tegelikult pole analoogiat, sest kõik vennasvabariikide, teiste sotsialismimaade kui ka kapitalistlike riikide eeskujud ei kehti meil siin Eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis sajaprotsendiliselt on mõndagi üle võtta, aga on ka palju, mida tuleb täiesti iseseisvalt oma peaga teha. Tahaks loota, et kongress oma põhitähelepanu keskendubki loodava teatriliidu võimaluste ja tuleviku väljavaadete võimalikult üksikasjalikult ning rutiini vabale täpsustamisele mitte aga siinkohal loomulikku surmamineva teatriühingu möödunud aastate töö analüüsile. Viimasele tasub ehk tähelepanu osutada ainult sedavõrd-kuivõrd positiivne kogemus, ta tööst võiks liidus rakendamist ja negatiivne kogemus vältimist väärida. Aga põhimõtteliselt ei ole ühingu ja liiduvõimalused üldse võrreldavad. Tahaks loota, et kongressi delegaadid suhtuvad mõistvalt eeltöödesse mis on tehtud teatriliidu rajamiseks inimeste poolt, kellel selleks mingit kohustust peale missioonitundest lähtuva entusiasmi polnud. Materiaalsest huvitatusest rääkimata. Aga tänu neile eeltöödele on meil kaks päeva üldse võimalik midagi arutada, täpsustada, täiendada, läbi vaielda, kõrvale heita või vastu võtta. Nii on meil olemas põhikirja projekt, millesse on võimalik praegu ja loodame ka tulevikus teha nii keelelisi kui sisulisi korrektiive. Kõik asjalikud ettepanekud on teretulnud ja kuuluvad läbi kaalumisele. Luban endale tähelepanu juhtimist igale et mõnikord kipub vaimustus iseenda nutikusest varjutama viisakust ja asjalikust, nagu seda juhtus ka ajakirjandusse jõudnud märkustest põhikirja projekti kohta. Otsekui oleks jäänud lugemata märkus sirbis ja vasaras avaldatud projekti lõpus. Teatriühing on tänulik kõigi ettepanekute ja täienduste eest. Rääkimata sellest, et sõna projekt ise ütleb haritud inimesele, millega on tegu ja milleks ning kuidas ta oma haritust on kutsutud avaldama. Me loome üheskoos institutsiooni, mille äratõukejõuks liikuma lükkamise momendil. Küllap võisidki olla nördimus valitseva olukorra vastu. Kibedus õiglane viha meie õiglasetuse üle. Aga nüüd oleme me juba nii kaugel, et vajame teisi tundeid, kasvõi armastust ja hoolt sigitatava vastu. Aga asjalikust, avarat pilku, respekti kogu ürituse ja iga üksiku arvamuse vastu, igal juhul. Väiklus, õelus, üleolek võiksid taanduda loovuse ja lihtsa viisakuse ees. Nii me jõuaksime meile antud kahe päevaga ehk rajada aluspõhja mitte ainult minu ja sinu vaid minust, sinust ja kõigist koosneva meie homse tarvis. Ja meil ometi on, millest lähtuda. Ükski meie teater pole antud hetkel oma saavutuseta, pole potentsiaalide, kus on tugev näitleja, kus lavastaja potentsiaal kus isegi mõlemad koos pluss kunstnik, erandjuhul isegi maja, lava, lavatehnika, töökojad, garderoobid, proovisaalid, plus, direktor, remondivõimalustega, garaaže ja bensiini vist küll mitte kuskilt. Tõsi aga Estonial on Howanssina ja Eesti ballaadid Vanemuisel aega antud ja kuu noorsooteatril valge tee, kutse ja misantroop. Vanalinnastuudio, Syrano, nukuteatri suveunenägu, Viljandil, Lautenzakid, Pärnul, Su Rakverel, liilia, draamateatril, torm kui nimetada ainult valituid. Isegi stuudiol viadukti juures on juba oma etendus ja Vene Draamateater olles revidendi majja lasknud, otsib arvatavasti teid, kuidas lõpetada igasugune maskeraad. Ja koos loodame hoolega valitud uue kunstilise juhiga avada teatripotentsiaal laval, mitte endises Stories ning kuidas end kindlalt sisse kirjutada eesti kultuuripilti ja meie kõigisse ühise ettevõtmistesse liidus ja liiduga. Teie senine kõrvalejäämine on mulle isiklikult arusaamatud arusaadavam kuigi mitte lõpuni põhjendatud on meie teatrirahva kõrvalejäämine Wabariigi ellu puutuvate üldhuvitavate ja kitsamalt kultuuri ning haridusprobleemide arutamisest ning lahendusvariantide otsimisest. Kirjanikud ja kunstnikud on siin meile eeskuju näidanud. Ning usume, et kui me nüüd võrdväärse loomingulise liiduna nendega liitume oma esindajad loominguliste liitude vahelisse nõukogusse saadame ehk saame siis üle varjus olnu alaväärsuskompleksist ja hakkame osalema asjades, milles meil on sünnijärgne osadus. Rääkimata sellest, et konstitutsioon tuleks korralikult läbi lugeda ja märgata, et vääramatut õiguste kõrval on seal kirjas lausa kohustus osaleda oma riigi ja rahva saatuse kujundamises. Muidu jäämegi seisma keset tühja tuba ning küsima Paavo haaviku peeni iroonilisel moel. Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on? Aga kõigepealt siiski püüame luua liidu püüame keskenduda oma tähelepanu kutsealastele probleemidele võttes, jättes teadmiseks, et meie peamine panus ühiskonna arengusse toimib läbi meie erialase tegevuse. Selleks oleme me kutsutud ja kui me oma asju arukalt ning järjekindlalt ajame, pange tähele, varsti ka seatud mida kirkamat valgust heidavad meie kunst, seda suurem on meie autoriteet ja mitte ainult oma õues, vaid üle aedsete juures kogu nõukogude liidus. Kuidas saab loodav liit juhtida, aidata või stimuleerida teatrite loomingulist tegevust? Kõigepealt loominguprotsessi puutumatuse printsiibiks võtmisega? Siis mittesekkumine lihtsalt vabadus loominguvabadus, teiseks vajaliku atmosfääri loomisega loominguprotsessi jaoks ja ümber see tähendab loojata võimalikku vabastamist olustiku muredest, bürokraatia ilmingutest, sundusest teha mittevajaliku ja ebameeldivat ja nõnda edasi reguleerida nende õigussuhted. Kolmandaks, tagada nii moraalne kui materiaalne toetus enesetäiendamist soovide rahuldamiseks, seminarid, kursused, nõndanimetatud loomingulised laboratooriumid. Kui see sõna laboratoorium ei meeldi, võib selle asemel leida praktikas uue ja teised vormid kohapeal nõukogude liidu ulatuses ja mujal maailmas. Neljandaks. Vaba lava, alternatiiv lava kontralava eksperimentaallava, ükskõik kuidas teda nimetada vaba lava loomise võimalus teatri propaganda büroo kaudu kuni kooperatiivsel alusel teatritegemiseni välja. Vabakutseliseks nagu juba teile ilmselt täna öeldi, on meil olemas kõigide magusate ja kibedat viljadega kõigil vabaduse ja vastutuse ka iseenda ees. Õigussuhted on reguleerimisel plaanis mitte ainult meil, vaid minu käes on mõned viimased dokumendid Nõukogude Liidu teatritegelaste sekretäriaadi ja büroootsustega. Ma võin teile teatada, et Meie arvamust nendes asjades vajatakse, siin on juba juba mõningat kondigavad olemas, kuidas hakata tulevikus kaitsma nii režissööri, kunstniku kui näitleja, laulja interpreedi autoriõigusi? Kõigepealt lähevad muidugi muutmisele teatri sees need aegunud normid ükskõik kaitsenormid või, või kuidas neid nimetada? Igal juhul on ta on ta niisugune pettenorm ja enam ei kujuta keegi ette, nii et lavastaja normaalne. Niisugune töötempo oleks selline neli lavastust aastas, see on ta kaitsenorm. Kui ta viienda teeb, siis saab ta ülemakstud, on kaalumisel see, et kas minna selle vormi tähendab mitte tähtajalise või siis tähtajatu teatrisse kuulumise kõrval, see tähendab, et sa oled teatri koosseisus palgal igakordse etenduse tegemise puhul nii lavastaja kui näitlejaga lepingu peale või minna üleüldse tulevikus lepingute pääle. Nendes lepingutes hakatakse ette nägema seda, kui palju keegi peab mängima, mitu rolli talle selle lepingu kestvuse jooksul antakse ja nii edasi ja nii edasi. See on. See on selles osas, mis hakkab puutuma teatri sisesse töösse. Sest meilgi on põhikirjas on öeldud, et on olemas komisjon, kes hakkab hakkab reguleerima õigussuhteid ja hoolitsema selle eest, mismoodi näitleja oleks kaitstud. Oleks õigus tagatud tema teatrivälistes suhetes, aga teatrisisesed suhted on esialgu meil täpselt samamoodi reguleerimata ja eelkõige tuleb, tuleb nendega tegeleda. Aga siis edasi autoriõigus tähendab lepingu uus tüüp, igakordne lepingulisus, nii raadioga, televisiooniga, filharmooniaAga kinostuudiotega, lepingu kahepoolsus, õigused ja kohustused mõlemal poolel, mitte enam orjastav leping, ainult mis, mis näitlejad kogu aeg kohustab. Sunnib, aga ei anna talle peaaegu mitte mingisuguseid õigusi. Plaatide tiražeerimisse pealt autoritasu näitlejale igasuguseid helilindistused nende kordamise puhul autoritasu näitlejale, et nende kasutamine näitleja loal ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Kõik need probleemid tulevad uuel teatriliidu juhatusel läbi arutada, lisada siia omapoolseid ettepanekuid. Ja ma usun, et lähemal ajal saab näitleja õiguslik seisund, saab üsnagi üsnagi kindlustatud. Sellest kõigest, ma usun, võib rääkida meil külalisena viibiv Üleliidulise teatriliidu. Kes on nendes asjades kõige rohkem teinud, ta on ühtlasi ka selle selle komisjoni esimees, kes kõigi nende õiguslike sätetega tegeleb. Ja ma võin teile öelda, et nii palju kui mina olen saanud teda kuulata kõnetoolist või niisama juttu rääkida, see asi on heades ja kindlates ausetes kätes. Ta ajab seda asja nagu vaja. Ma arvan, teatriliidul peaks olema tulevikus igas teatris, mitte sektsioon või sektsiooni esimees. Ma arvan, teatriliidus endas saab olema juba sektsioone, nii draamasektsioon ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Miksteatriliit peab eraldama nii ja nii mitu rubla, ütleme draamateatri, Pärnu teatri sektsioonile, ta eraldab need Pärnu teatrile või draamateatrile. Aga jaa, teatris võiks olla teatriliidu usaldusmees inimene, kes kuulub teatriliidu juhatusse ja samal ajal peab kuuluma ilmtingimata teatri kunstinõukogusse. See on inimene, kelle, kes ühesõnaga elav side, väga konkreetne side nii teatriliidu tegemiste kui ka kui ka praktikute vahel. See on inimene, kelle poole teatri sees võib pöörduda kõigi küsimustega. Kõigepealt mitte kohe minna üle sellest ja, ja jõuda konflikti komisjoni või juhatuseni või nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. See on ka inimene, kes minu meelest peaks lahendama selliseid küsimusi nagu nagu siiamaani meil väga-väga kõikuv alla alusel olev. Kohtade jaotussaalis tähendab, etendusele ei ole, näitlejatel ei ole siiamaani oma kindlaid kohti, aga nii on normaalne ja nii tehakse kogu maailmas, et teatriliidul ja, ja need on selle teatri usaldusmehe käsitada käsutuses, need kohad on olemas oma kindel arv kohti igale etendusele ja sinna saavad kolleegid ja nii edasi ja nii edasi, kui ta annab need vabaks, siis võib teater maha müüa ja nii edasi. Ühesõnaga sellist sellist tööd, aga eelkõige ta peaks olema autoriteetne, õiglane ja ilmtingimata näitlejate hulgast pärit inimene, näiteks draamateatril on, on juhatuse juhatusse kuulu kandidaat, valitud selline kandidaat nagu Aarne Üksküla. Ma usun, et et näiteks Draamateatri teatriliidu usaldusmehena Aarne Üksküla all oleks, oleks täielik autoriteeti täielik poolehoid. Ei maksa arvata, et hakkab loomingulistest küsimustesse otse sekkuma. Aga näiteks tema poole võib pöörduda küll, kui mõni lavastaja solvab näitlejad proovil ei, ei vali väljendeid ja siis see mees võib juurde minna ja talle omavahel märkuse teha. Ja ta peab alluma, ta peab alluma. Muidugi. See on asjamees, kelle autoriteet siis, kui me 10. paigale paneme ja aastatega kehtima läheb ja, ja kelle vajalikkus hakkab, hakkab teatrist palju maksma, kellega hakkab arvestama nii direktsioon, kui ta midagi püüab teha, seadusest mööda minevat peab igal juhul temaga enne läbi rääkima ja nii edasi ja nii edasi, see, ma usun, on vajalik. Ja oleks vaja moodustada meil nendesamade näitleja õiguslike probleemide täpsustamiseks. Ma arvan, ikkagi, mitte see konflikt või vaidluskomisjon meil on, esialgu on küllalt tegemist sellega, et et noh, neid õigusi täpsustada ja välja töötada omamoodi näitlejate harta kehtestada selle kõrval, mis on igas teatris olemas ja mida nimetatakse töösisekorra eeskirjadeks. Aga, aga see on igas teatris erinev ja peabki olema ja võibki olla erinev. Aga, aga näitleja kohustusi ja õigusi üldiselt puudutav selline dokument oleks vaja vaja välja töötada ja ma mõtlen, et sellega võiks tegeleda näitlejatest koosnev õiguskomisjon, hiljem võiks ta siis nimetada ümber, kui kõik õiguse asjad on sirgeks aetud, võiks nimetada ümber konfliktikomisjoniks. Teatriliidu juurde peaks kuuluma ilmtingimata noortesektsioon, see tähendab need inimesed, need teatritegijad, kes kuuluvad juba liitu kes on liidu liikmed, neid ei maksaks enam jagada noorteksega vanadeks ega keskealist, eks nad on liidu liikmed ja neil on võrdsed õigused. Neil, kes ei ole veel oma staažiga pääsenud liidu liikmeteks, kes teenivad teatris alles oma esimesi aastaid nende jaoks võiks olla noortesektsioon ja seda oleks oleks meil vaja, sest et meie keegi ei suuda enam ära arvata neid vajadusi, neid tahtmisi, mis noortel on, meie ei suuda nii genereerida ideid, nii nagu nemad. Aga loota sellele, et me oleme noortega tihedas igapäevases kontaktis ja küsime nende käest, mida te mõtlete või mida teil vaja oleks. Et siis tuleb, tuleb säält meile ideid ja me hakkame neid teoks tegema, sellesse ma ei usu, sest ideed tekivad neise genereeruvad ainult siis, kui nad ise on asja sees, kui nad tunnevad, et et nad seda asja teevad. Praegunegi juhatus kipub ikkagi kahjuks vist suhteliselt eakaks jääma, aga noortesektsiooni olemasolu ja noortesektsioonil õige ja aktiivne juht, see elavdaks ilmtingimata meie tööd. Me peaksime korrigeerima läbi mõtlema oma suhted rahvusvahelise teatriinstituudiga ka kõigi teiste rahvusvaheliste institutsioonidega, mis ühendavad noorsooteatrit, nukuteatrid ja nii edasi ja nii edasi. Kuigi on jah, selge, üleliidulises teatriliidus seda küsimust eriti arutlusele ei võetud, väites et Iti ei allu meile, et ta on iseseisev. Ja see on tõsi, tal on igal maal rahvuslik tsentrum. Meie maal on see üks ja ainus ja see asub Moskvas ja ta on rahvuseta rahvuslik tsentrum. Sellepärast et ta ei ole ei vene rahva, ei usbeki, ei Eesti, ei ühegi rahva rahvuslik tsentrum. Ta on Nõukogude rahvuslik tsentrum ja selle tõttu on siiamaani tema tegevus olnud olnud meie meile peaaegu kättesaamatu, märkamatu ja nii edasi ja nii edasi. Aga ei ole maailmas olemas teist kõrgemat foorumit, teist kõrgemat organit, kui on rahvusvahelise teatriinstituudi kongress. Ja kui me jätame ennast sellest kõrvale, jätame määramata, milline peaks olema meie osavõtt ja suhtumine sellesse kongressi, milline peaks olema delegeeritud terves Nõukogude liidus. Milline peaks olema tulevikus rahvuslike tsentrumite jaotus, kas jääb üks ja ainus ja, ja, ja ilma rahvuseta või tulevad rahvuslikud keskused alla kõigis liiduvabariikide teatriliitudesse ja nii edasi ja nii edasi. Need on probleemid, millest minu arvates mööda ei saa, ei maksan, maksan tegeleda sellega, kas nemad alluvad meie allume või, või kuidas selle asjaga on, sest et praegu kogu maailma kattev seminaride nendesamade laboratooriumite kursuste võrk on organiseeritud rahvusvahelise teatriinstituudi poolt. Pieter pruuk on küll Unesco juures, aga samal ajal on, on kogu temalt kogu tema tegevuse suunajaks määrajaks ja koos kõlastajaks on rahvusvaheline teatriinstituut. Ja kui me hakkame mõtlema midagi välja kõrval veel mingisuguseid seminare, mida me tahaksime rahvusvahelisteks teha väljaspool rahvusvahelise teatriinstituudi kavandatud plaane siis ma usun, et need seminarid kukuvad läbi, nad ei kujune küllalt osavõturohkeks, neile ei tule need inimesed, kes, kes maailmas meile huvi pakuvad ja nii edasi, nii edasi. Praegu me ei saa, neid materjale õieti kätte ei saa. Brucki mitmeaastase tegevuse materjali ei saa ka Eugenia barba nõndanimetatud antroposoofilise inimese laboratooriumi seminari materjale, mis juba kuus aastat käib, ei saa kõiki neid kätte, ma usun, need pakuksid meile meile suurt huvi. Mujal maailmas on niimoodi, et see kalenderplaan on ammu ette teada. Pannakse teatris tööplaani juurde seinale ja näiteks Hispaanias on sellest sellest kuupäevast selle kuupäevani tantsijatele niisugune seminar draamanäitlejatele lauljatele. Nii. Ja niisugune seminar teatega oma osavõtust sõidu maksate ise kohapeal muretsetakse sulle toit ja elamine ja teater on kohustatud selle inimese vabastama, nii nagu meil oli, oli kõrgharidusega, eks ole, kõrghariduse saamisega kaugõppe teel siis on teatud perioodiks on teater või ükskõik milline asutus kohustatud vabastama, aga, aga need on enesetäiendamise probleemid siin ei, siin ei ole midagi midagi parata, me peame jõudma läbi kõigi nende asjade, nende õiguste ja lepingute selleni, et näitlejal oleks aega enesetäiendamiseks enese harimiseks. Praegu esimene asi, mis talle ette jääb, on see, et ta ei, ei saa, mitte et ta ei taha, aga enamus ärksaid näitlejaid on niivõrd repertuaaris kinni ja koormatud, et nad ei saagi kuskile sõita ei lühemaks ega pikemaks ajaks, ei omal maal ei etendusi vaatama festivalilt osa võtma ja nii edasi ja nii edasi. Need, asjad, need asjad tuleb, tuleb meil tõsiselt, tõsiselt korda seada. Ma arvan, et vahetused teiste maadega, vahetused muidugi eelkõige Nõukogude liidu piires teiste liiduvabariikidega stažeerimised ja nii edasi ja nii edasi. Et nendele peaksime tulevikus suuremat tähelepanu pöörama, ma arvan, et, et me võiksime ka mõelda selle peale kas ei ole sellel viimasel ajal niigi juba kahtluse alla tema töö, niisugune tõelisus ja otstarbekus ja õiglus kahtluse alla seatud organisatsioonil, nagu seda on kost kontsert, kas meil ei oleks, ei oleks aeg teha kost kontserdile ettepanek, et kui meil on väliskas troll ühel või teisel teatril, siis teatud protsendi sellest valuutast saaks endale teatriliit. Ja, ja sellega oleksime võimelised organiseerima. Tähendab, otsest vahetust sõite ka kapitalistliku maailma sotsialismimaadega, ma usun, on, on võimalik teha vahetusi niimoodi, et meilt nii palju inimesi nii pikaks ajaks nende juurde ja me ostame ainult edasi-tagasi pileti ja neilt mitte samal ajal ajavahemikul või ükskõik mis ajal, nii ja nii palju inimesi meie juurde, nemad ostavad pileti, ülejäänud ajame siin meie korda, peame neid üleval ja muretseme neile neile kohagus, kus neid huvitavad asjad toimuvad. Ma arvan, et kooli õppejõudude, teatrikooli õppejõudude stažeerimine peaks olema see esimene asi, mille, mille me peaksime läbi saama viia. Sest et kasulik on siiski olla ükskõik kui head, me oleme kuskil mujal ja näha ja vaadata ja uurida neid seda metoodikat, millega, millega õpetatakse välja või, või ka kuidas, kuidas proove tehakse juba kutseliste näitlejatega. Ma arvan, et me peaksime kehtestama stipendiumid samasuguseid stipendiumeid, hea saavutusrohke töö eest, milleks inimene ise teeb avalduse ja ei häbene teha avalduste, ta tahaks näiteks kasutada järgmisel aastal teatriliidu stipendiumi kusjuures sellega kaasneks vabadusteatrist ilma et teda palgalt maha võetaks, mida mitte kuskil ei tehta, siis on ka seal, kus, kus nii-ütelda 10 küünega raha kokku aetakse, ainult raha peale mõeldakse vaid säilitatakse talle palk ja, ja aga antakse talle teatud aeg, kolm nädalat, kuu, kaks kuud, see oleneb stipendiumi suurusest, ta võib seda stipendiumi kasutada oma äranägemise järgi sõitmaks kuskile Vilniusse või Riiga või, või veel kuskile mujale, kusjuures 75 protsenti sellest summast peab ta pärast katma dokumentidega, see tähendab lennuki või rongipiletitega teatri piletitega ja nii edasi 75 protsenti 25 protsenti jääb tal kohvi ja limonaadi joomiseks. Me peaksime mõtlema sellele, et meil oleks vaja sihtstipendiume, kui me tahame tõsiselt saada midagi, mingit mingit uurimust, kui me tahame hakata saaman tõsiseid hooaja ülevaateid või ikka võrdlevaid, võrdlevaid, ülevaateid, võrdlevaid ikkagi, ma arvan, et tasub ennast võrrelda maailmaga. Ega ega Jaak Allik ilmselt ka seda päriselt ei tahtnud väita, et ei maksa maailmas ringi käia ja siis tulla meie juurde nutma, et meil seda ei ole, ikka tasub. Ja, ja peaksime kriitikutele teatriteadlastele selliseid stipendiume asutama ja, ja neid andma, kui me tahame saada tõsiselt analüüsivaid ülevaateid. Me peaksime mõtlema oma raamatukogu probleemidele, omad teabepangaprobleemidele, me peaksime läbi vaatama uuesti preemiad, me peaksime võtma tõsiselt käsile festivalid ja vabaõhufestivalid, meil. On ehk praegu ainuke asi, millel ei ole, mille kohta mina ei oska näiteks teile öelda, mida, mida ta täpselt peab tegema või mida ta meile andma saab. Tal puudub põhikirja projekt, ma arvan, kui kongress võtab vastu otsuse, et teatrifond luua siis ei ole ta mitte kongressi otsusega loodud, vaid kõigepealt tuleb hakata põhikirja, põhikirja projekti välja töötama, see anda kõigile arutamiseks ja siis alles alles ta luua mõistlikel ja normaalsetel alustel. Ma ma haistan küll, et see on natukene laiem kui teatriliit ise, et sinna kuuluvus ei ole rangelt piiritletud ainult loomingulisele tööl ole olemisega, et, et sinna on nii nagu teatriühingusse praegu võivad kuuluda ka inimesed, kes teatris otseselt loomingulise tööga ei tegele ja kes saavad kasutada neid hüvesid, mida nad senini on saanud kasutada puhkekodusid ja nii edasi komandeeringuid ja nii edasi ja nii edasi. Sest me ei pääse sellest, et me praegugi juba jääme tehnikas ja uute materjalide ja muude asjade kasutamises laval maha ja kukume läbi poodiumid. Ja kui me jätame tehnika sellest sõidust maha, siis me jõua üleüldse kuskile enam. Nii et meie endi põhikiri fikseerib muidugi põhilise muu seadusandlus tuleb, tuleb talle juurde nagu noh, tööplaan ja muu tegevuskava ja kõik need õiguslikud, setode ja projektid. Mina arvan, et põhikirja kohta tehakse kongressil mitmeid täiendusettepanekuid, muutmisettepanekuid ja nii edasi ja nii edasi. Minu Fixi idee on, et sinna peaks kuuluma sellesse lõiku, kus on juttu sellest kuidas liidust lahkuda. Kõigepealt on seal isikliku avalduse põhjal. Tähendab, kui ei meeldi liit, see on mu meelest aus ja õige. Aga aga mina paneksin sinna juurde, tähendab niimoodi, et sellisel juhul arvatakse liidu liige Liidust välja kui ta ignoreerib teatriliidu iga liiget iga üksikut liiget puudutavat otsust. See oleks sõnaselgelt välja öeldud see, mis seal noh, ehk natuke kaudsemalt on öeldud. Milleks oleks vajalik näiteks meid streike. Aga teatriliidu juhatus, ilm, näiteks Eesti raadio või televisiooni või filharmoonia või plaadistuudio või kinostuudio juhatuse juurde ja ütleb, et nüüd on asi nii, et me oleme neid asju läbi vaadanud. Meie, meie ettepanekud meie õigussuhete näitlejate kasutamise õigussuhete kohta on siin vaatame nad koos läbi. Kui te nendega ei nõustu, siis on nii, et liit boikoteerida järgnevatel päevadel teie firmat, ükski teatriliidu liige, ükski näitleja ei astu üles Eesti raadios. Ainult nii, me saame midagi läbi viia. See ma ei usu, et see peaks ajalehte pääsema, et me peaksime demonstratsioone korraldama, plakatitega käima, seda annab kõike väga mõistlikult, väga rahulikult ja väga asjalikult teha ja annab selleks ka eeltöid teha. Aga, aga tõeliselt läheb asi läheb tõesti tõsiseks asjaliseks ainult ainult sel juhul. See, kes, kes siis rikub seda, seda kokkulepet, seda kõiki puudutavat seadust, see heidetakse liidust välja. Loodan, et kõigest minu poolt mainitud ja, ja, ja muudest asjadest tuleb juttu täpsemalt, sõnavõttudes tuleb peadpööritava ideid ja praktilisi ettepanekuid. Kuulus füüsik, pold, Iraak on öelnud. Füüsikas on nii, et mida kaunim on üks teooria, seda enam on tal šansse osutuda õigeks. Aga siiski, teoreetiliselt me püüame praegu liidu valmis teha nii-öelda põhikirja nende kahe päeva jooksul täiuseni viia, aga see on ikkagi teoreetiliselt. Kas edasine peab kestma viis aastat? Kui me aasta pärast võib-olla märkama, et üks teine põhikirja punkt jääb meile jalgu ja vajaks ümbertegemist? Kas ei oleks õige kongressil vastu võtta otsus? Kas erakorralise kongressi või konverentsi kokkukutsumise kohta aasta pärast. Et, et Teie põhikirja siis vastavad täiendused, muidu me ta viis aastat pommi äkki jala küljes vedama või anda juhatusele tähendab erakorraliselt õigus aasta möödudes teha need otsustused, sest ainult kongress võib noh, põhimõtteliselt teha. Aga siiski ma arvan, et aasta pärast oleks oleks üsna sooduskokku saada, kuulata ära ka uus juhtkond, mis teatriliidul on kuulata ära tema mured ja panna oma õlg ja oma ühine arvamus nendele asjadele. Tahab või ka juba aasta pärast taandada kedagi sellest uuest juhtkonnast. Ja veel, kes vajavad juba bioloogilise asendi tõttu kõige enam hoolitsust ja tähelepanu. Lapsed ja vanad inimesed meie tulevase liidu kultuuri ja, ja sisemist asetust oma oma liikmete ja, ja, ja ka oma maa ja rahva suhtes demonstreeriks see, kui me võtaksime üksmeelselt omaks niisuguse seisukoha, et rohkem kui Baskin kohe lõpetab rohkem kui ükski teine teater vajab kaasaegset esteetilist, kaunist teatrihoonet. Nukuteater. Need asja teine pool, kas me ei peaks mõtlema sellele, et meil võiks tekkida vanade näitlejad? Kuid mitte tähenduselt, viimasena. Me loome Eesti teatriliidu, mis kuulub Nõukogude Liidu teatritegelaste liitu kõiki rahvusvabariike ühendavasse liitu. Meie suhted on fikseeritud mõlemas põhikirjas. Me peame suurelt liidult saama, aga me peame kandma. Iga tõeline leping on kahepoolne. Meie suhted saavad sisu selle läbi, kuidas me täidame ühist pürgimust, edendada teatrikunsti meie, eelkõige rahvusliku nemad palju rahvuslikku Nõukogude teatrikunsti. Tehkem siis nii, et meilt kaoks see suletud kahtlasevõitu teisi rahvaid mitte eriti salliva koostööle, mitte eriti alti Nõukogude riigi alusideaalidele mitte eriti ustava. Ja mis veel kõik, minu meelest moonutatud ja ülekohtune maine. Avagem ennast tõeliseks rahvaste ja rahvusvaheliseks läbikäimiseks, tõeliseks kultuuride vastastikuse rikastamiseks. Integratsiooniks, lõpetagem, territoriaalselt piiratud internatsionaalsesse. Saagem tõelisteks internatsionalistid, eks. Jäägu teiste, eelkõige, aga meie endi teatritegijate inertsus. Lasku meid sellelt valitud teelt tagasi astuda. On tõsi, et vabakäigu vang on suhteliselt mugav olla. Sul on garanteeritud kõik miinimumid, elamine see ja miinimumvabadusi saada, täisvabaks tähendab vastutus enda peale võtta. Suurem vabadus on ka suurem vastutus. Siis edasi vabaduse ja vastutuse harmoonia poole edasi harmoonilise inimese poole soovina asjaliku töömeeleolud. Tänan. Sõna on teatriühingu aseesimehel Aarne Mikul. Lugupeetud delegaadid ja külalised. Teatriühingu juhatus palus mind rääkida teemal eesti teatrisidemetest liiduvabariike pea välismaaga kuna meie juhatuse sõnavõttudele eraldatud aeg on väga kitsaks jäänud. Ma üritan teha seda väga lühidalt. Teie käte Anted antud aruandeid lehitsedes. Tuleb välja, et kahe kongressi vahelisel ajal on Eesti teatriinimesed käinud 10-l korral Moskvas 11-l korral Leningradis 11-l korral Riias, viiel korral Minskis, neljal korral Vilniuses ühel või kahel korral väga paljudes Nõukogude Liidu linnades. Seitse korda on meie teatrirahvas olnud Rootsis viis korda, Soomes kolm korda Saksa demokraatlikus vabariigis ja ühel korral seoslovakkiast Argentiina, Nicaragua või Peruuni välja. Isegi meie rahvateatrid on juba käinud Ungaris ja Mehhikos. Ja kui pärast seda 30 esimest detsembrit 1986 millega lõpeb see trükitud aruanne, võtta veel juurde need käigud pida Estonia tegi Soomes ja Süürias, nukuteater, Moskvas ja Mardeburis. Vanalinnastuudio Soomes, Vene Draamateater, Moldaavias Odessas, Pärnu teater Leningradis ja Soomes ning äsja Ugala lõpule jõudnud Castrol reis Taškenti, siis näeme, et Eesti teater on meie kultuurielus väga arvestatavaks komponendiks kujunenud ja vääriliselt esindanud meie maad, rahva, skulptuuri väga paljudes paikades väga paljude rahvaste juures. Te kõik teate ajakirjanduse ja muude sõnavõttude kaudu, et veel aasta lõpuni on väga paljudel meie teatritel eesreisid vennasvabariikidesse, et võtta osa ühiselt oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevale pühendatud üritustest. Otseselt meie teatriühing organiseerinud loomingulisi õhtuid, seminare, eriti head ja viljakad suhted on meil Moskva näitlejate keskmajaga ja Leningradi kultuuritöötajate paleega. Meie rahvas on ka võtnud osa rahvusvaheliste teatriorganisatsioonide Iidee unima Jarhite esimitmesugustest üritustest samaaegselt oma vabariigis. Me oleme viinud läbi üleliidulise seminare, festivale ja kavandanud nii palju üritusi kui võimalik. Tundub, et senise koosseisu ja võimalus ta isegi vist reaalselt rohkem tahta oleks palju. Kuid seoses uue liidu kui loomingulise organisatsiooni kohustuste ja võimalustega. Meil tuleb väga targalt läbi mõelda need ülesanded, mida me saame realiseerida uue teatrifondi ja teatrikunsti propaganda büroo kaudu nii välja saates oma inimesi või vastu võttes külalisi, ma arvan, teater, liit saab koos kultuuriministeeriumiga hoopis rohkem tähelepanu pöörata sellele, milliseid kollektiive kutsume vabariiki esinema, kes võiksid meie teatrielu rikastada oma kunstilise taseme ja otsingute kaudu. Meil on vaja piha kirjastustegevuse, uute võimalustega väga palju trükiseid tutvustavaid propageerivaid mitmetes keeltes. Meil on vaja luua tänapäeva võimuste piires videoteek, mis aitaks jäädvustada meie teenekate kolleegide algajate noorte loomingut, mis võiks meieni tuua mingisugust informatsiooni teiste vennasvabariikide, välismaa teatrielu arengu ja tendentside kohta. Kahjuks muidugi lähema kahe aasta jooksul meie oluliselt oma tegevust ilmselt laiendada ei saa, sest seesama uus tänav, mis meile kinoliidu öelda naabrusest on eraldanud, on küll meie suhteid kinoliiduga mingil määral teravdanud, aga kõikidele on selge, et praegusel hetkel teist lahendust ei ole ja kui kunagi avanevad teised ruumi võimalust, me anname selle maja kinoliidule tagasi. Aga oma töö ja tegevuse. Me peame käima panema, et ruumi mure on Eesti teatri ja kultuurielus väga terav. Seda kas või ilmekalt tõestab viimase teater muusika, kino number, kus me näeme, kui palju vajadusi ja vajakajäämise meil veel selles osas on. Ja mitte ainult isiklikult öeldes, nende kõrval võib panna ka Estonia uue teatri ehitamise küsimuse lõpliku lahendamise eest, see ei ole ainult meie kollektile arenguks vajalik vaid selle maja kaudu saavad Tallinnasse ükskord tulla ka suuremad kollektiivid nii muusikateatri vallast kui ka draamateatrite hulgast ja endine Estonia teatrihoone saak seada tõelise sõpruse teatrikohaks kus ka meie rajooni teatrid leiaks külalisi etenduseks pideva kodu. Kahjuks me oleme väga pealiskaudselt kursis kõige sellega, mis maailmateatris momendil toimub. Me ei saju leppida sellega, kui ta kui teaduses või majanduse arengus me ei teaks, mida hetkel tehakse. Teatrieluga kahjuks on senini olnud ja mõnedel puhkudel ei ole ka neid võimalusi suudetud päris õieti ära kasutada. Me teame, et välismaale Individuaalsete sõitudeks olid praktiliseks võimalus ainult need reisid, mida ülevenemaaline teatriühingu oma ülejääkide kaudu vabariikide eraldas. Me olime tänulikud nende eest, aga igaüks, kes on käinud nende reisil, teab, et et palju selles suures masinavärgis oli ette planeerimata ja läbimõtlemata. Ma toon ainult ühe näite sellise reisi kohta. Aastaid tagasi oli Londonis üks väga tuntud Nõukogude teatritegelaste grupp ja kui kohale jõuti, siis keegi ei teadnud seal nagu tulevad teatri inimestena, et nad tahavad teatrietendusi näha. Ja ainus väljapääs antud olukorras olid see, et kuna oli suvine aeg, siis selle grupi liikmed üritasid teada saada, millal on teatris esimene vaheaeg jalutasid tänaval selle maja ees ja pärast vaheaega välja värsket õhku hingama tulnud publikuga publikut, aga nad märkamatult libisesid ka teatrisse sisse. Ja niimoodi see grupp vaatas ära rea Londoni etenduste finaale. Nagu seeksper ütleb, et lõpp pea kõikjal. Aga ma loodan, et uus teater, liit juba on teinud esimesi samme selle hulgas, et need sõidud oleksid tõeliselt loomingulised sõidud, mitte turismireisinud. Ja me oleme kuulnud, et uues olukorras hakkab vabariikide olema suurem võimalus iseseisvalt esialgu küljest sotsialismimaadesse, aga loodetavasti üsna varsti ka teistesse riikidesse saata väikesi gruppe valuuta vaba vahetuse korras. On selge, et selline grupp on mobiilsem programmi koostamise osas ja me teame, et kui suurt rühma näiteks mõnele proovile hea meelega sisse ei lasta, siis paar-kolm inimest saaks ka välismaa teatri köögist osa võtta. Ja kindlasti näitlejate lavastajate kõrval peaksid nendes gruppides olema meie teatrikriitikud ja tehniliste alade esindajad. Ja lõpetuseks veel üks mõte või ettepanek kavandada 1990. aastal Tallinnas, rahvusvaheline teatrifestival. Aluseks võiks võtta kogemused balti teatri kevade raames ja sinna lisada juurde nende maade teatreid kes on Läänemere kallastel või Tallinna sõpruslinnades meie reaalseid võimalusi arvestades. Võib-olla esimesed festivalid võiksid olla väikelavade repertuaari või nukuteatrite repertuaariga ja kui kunagi uus teatrihoone saab Estonial valmis, siis me jõuaksime ka ooperi- või balletifestivalini välja. Meil on olnud juba suuri kogemusi uunika 86 laadaralli või äsjase lillepeo läbiviimisel. Ja kui heik Heinz Valk kirjutas viimases sirbis ja vasaras, et kõigil viiel korral žüriis töötanuna võin kinnitada võistlustaseme pidevat tõusu, milles on olulise teened meie külalistel siis ma arvan, et ka teatrifestivali eesti teatrikunsttaseme pidevas tõusus võivad need võõruse etendused ja festivalid teatud impulssi andvad rolli mängida. Võib-olla nendel festivalidel ei ole vaja määrata kraantriisid ja nii-öelda pingerida välja arvutada. Ma arvan, igale teatrile Eestis on juba suureks tiimulist sellele festivalile pääseda. Piisab mälestusesemest ja nendest lille bukettidest, mida meie lilleseadet veel kaunimaks on selleks ajaks teinud. Ma arvan, et kui senine mõnel korral oleme kartnud selliste festivali puhul võõra ideoloogia sissetungimist, siis ma arvan, et nüüd me oleme nii tugevad, et me oleme võimelised oma ideoloogiat ka välja eksportimaväärsel tasemel ja oma maad ja rahvast ka kultuurialal palju tugevamalt esindama. Võib-olla need mõtted liiga optimistlikumad, sest oblik, optimistlikud, sest praegu tuleb meelde ka paar kurba kogemust, nimelt Tallinnas on aegade jooksul suutnud suudetud ära likvideerida juba kaks festival, üks kunagi džässfestival hiljem kummalisel kombel ka koorifestival, millede kohta me nüüd loeme kiitvaid hinnanguid, kuid need, kui neid peetakse nõukogude liidu teistes linnades. Aga ma loodan, et ajad on muutunud tsioonid koos nendega. Nii et üritame uue liidu tegevuses leida palju uusi kanaleid, võimalusi selle nimel, et Eesti teater dünaamiliselt areneks sügavalt rahvusliku ja avaralt internatsionaalse olemuse suunas. Tänan tähelepanu eest. Juhatuse liikmel Kalju Komissarovile. Lugupeetud kolleegid Ja kongressi külalised. Täna astume üle mõttelise joone, kust peaks algama uus etapp. Meie ühistes püüdlustes ja taotlustes. Sellega seoses lubage mulle antud napi aja jooksul jagada mõningaid mõtteid ja ettepanekuid meie tulevase ühise töö korraldamisest seoses teatrireformi reaalsuseks muutumisega on nüüd palju juttu stuudiote stuudio teatritest uute teatrirühmade loomisest. Õppestuudiote praktika on Eestis aegade jooksul ennast igati õigustanud. Nii kunagised teatriühingu stuudiot kui Vanemuise stuudiod. Pärnu stuudio on jätnud oma väärtele meie teater lukku. Ja kui ka tulevikus leidub entusiaste, kes taolisele tööle pühendaks, on see alati igati tänuväärne. Praegu tegutseb Tartus Toomiga Vilima stuudio. Väga tõsist tööd tehakse Pärnu kooliteatris, mida juhendab, seda tööd juhendavad sa Aare Laanemets ja Elmar Trink. Praegu lavakunstikateedris õpib juba õige mitu nende kunagist õpilast. Nii mu ja ma loodan ka, et Evald Hermaküla plaan oma stuudio avamisest saab uue loomingulise liidu tingimustes reaalsuseks. Keerulisem on lugu uute teatrirühmade stuudio teatrite loomisel sest siin kerkivad koeküsimused, kes maksab, kus mängida, kus proove läbi viia, kus dekoratsioone ette valmistada ja nii edasi ja nii edasi. Poole tundub, et tänase seisuga võiks nii Merle Karusool Lembit Petersoni olla oma teater. Mõlemad nad on välja kujunenud lavastaja isiksused oma konkreetse loomingulise platvormiga. Mõlemal on küllaldaselt Aadeegla kaaslasi, kellele toetuda. Arvan, et loodava liidu uus juhatus ja kultuuriministeerium on võimelised ka siin positiivset lahendust leidma, on vaja vaid konkreetset abi. Uue teatri kollektiivi sünd. Surm ei tohiks enam olla midagi niisugust, mille teostamiseks on vaja Moskva kõrgete instantside kooskõlastatud, piisab meie enda soovist ja pealehakkamisest, seda enam, et viadukti teater on juba meil olemas. Eraldi täpsustamist vajaks noorte näitlejate ja lavastajate liitu. Vastuvõtmise kord. Kahjuks ei arvestanud üleliiduline teater, liit, meie ettepanekud ja liidu liikmeks arvati automaatselt kõik senised teatriühingute liikmed, et küll tulevikus näeb, küll siis asjad ise paika laevad, tulevik on käes ja nüüd on vaja need asjad siis ikkagi kuidagi selgeks rääkida. Põhikirja projekti järgi on praegu nii, et kolm aastat pärast erialast hariduse omandamist ja viis aastat pärast tööd teatris ma arvan, et oleks otstarbekas kindlasti viia sisse noortesektsioon, millest Mikiver siin just praegu rääkis, aga arvan ka, et kuna iga aasta toimub meil noorte lavajõudude ülevaatus, siis nende võitjad või laureaadid nende puhul ma arvan, et tuleks. Seda tuleks kindlasti arvestada liitu vastuvõtmisel, kuna nüüd liitu vastuvõtmine hakkab toimuma personaalselt iga kandidatuure arvestamine. Et seda tuleks hakata ka arvestama. Välissõidud vahetused, aga siin on vaja kord majja saada, loodan väga, et üleliiduline liit suudab neid asju korraldada õige samal alusel kui seni. Aga ka meil kodus on, mõned asjad on vaja selgeks rääkida. Panso nimelise preemia statuudis seisab punkt, et preemia saajal on õigus välisreisile. Tänaseks on kolm viimast laut reaati sellest õigusest ilma. Miks neid lihtsalt ei lastud vabariigist välja, kas see on lihtsalt hoolimatus või umbusaldusseda, ma ei tea. Kui meie riik annab kaheksateistaastasele algharidusega kutsealusele püssi ja ütleb kodanik kaitseb oma riiki siis miks ei või kõrgharidusega noor spetsialist sõita välismaale ennast harima? Keda või mida me kardame, et hüppab ära hüpaku nii kaua, kui eksisteerib kaks vastandlikku maailmasüsteemi, juhtub seda ja see on reaalsus. Aga sellepärast kultuurivahetuse enesetäiendamine kinni panna, see ei ole otstarbekas. Minu meelest Irdi mälestuse jäädvustamise komisjon tegi ettepaneku seada sisse stipendium liidus stažeerijale, arvan, et ka seda mõtet tuleks toetada teda. Senine toetuste jagamise kord. Välisreiside puhul oligi ju nii, et hooaja preemia saajad ja siis juhatuse liikmed, arvan, et ka noorte lavajõudude ülevaatuse laureaadid selle peale peaks laienema, sest just need noored inimesed oma selle 110 120 palga juures ilmselt vajavad kõige rohkem toetust. Nii. Meie Kunstnike liit esines suurepärase ettepanekuga noorte esteetilise kasvatuse parandamiseks Eestis. Tahaksid ka meie kongress toetaks, teen ettepaneku, et koos haridusministeeriumiga töötaksime välja reaalse ja konkreetse plaani, kuidas teatrikunst saaks sisuliselt osaleda meie laste Est eetilises kasvatuses. Et teatrikülastus poleks mitte ainult kultuur massilise kasvatustöö akt vaid eelkõige oma maa ja ka kultuuri järjepidevuse, ajaloo mõistmise ja tunnetamise vahend. Võib-olla jõuame siis ka selleni, et uue keskkoolimudeli viis pluss viis pluss kaks või pluss üks või kuidas ta nüüd lõplikult välja kujuneb. Et sel juhul oleme me võimelised avama koole, kus need kaks viimast õppeaastat on pühendatud teatrikunsti süvendatud õpetamisele. Sel aastal saab meie teatrikool kolmekümneaastaseks kateedri olukord on masendav. Täna pole mõtet rääkida sellest, et meil pole videot, meil pole isegi labast plaadimängijat. Lihtsalt süsteem on selline, konservatoorium osta ei tohi, kui mõni teater ostaks siis konservatooriumi sellelt teatritele osta? Me oleme muutunud postkastiks, kõik, te teate, mida see tähendab. See on see, et me oleme. Oleme lagunenud sellisesse staadiumisse, et meie majja ei tohi tuua enam ühtegi välismaalast. See tähendab, et meil pole õigust kutsuda ja õppejõude, meil pole õigust teostada sotsialismimaadega isegi nendega üliõpilaste valuuta vaba vahetust, millest seal juba nii palju on juttu olnud, mida kunstiinstituut teeb paarkümmend aastat lätlased üle 10 aasta lihtsalt selsamal labasel põhjusel, et see, need ruumid, kus me oleme, ei kannata mingit kriitikat. Nii, aga see on kõik väike viga põhimine ja kõige peamine on muidugi see, et puudub õppeteater, tähendab, praegu läheb praeguste plaanide kohaselt toomkooli, läheb restaureerimisele aga kuidagi valmis, saab ta mingil juhul, Eeerr rahulda kateedri vajadusi, sest seal puudub õppeteater. Seal ei ole tantsusaale, neid tuleb endiselt mööda linna siis üürima hakata ja ometi on õppediaatrite vajalikkuse kohta kirjutatud oi-oi kui palju ja otsus selle kohta, et taoline teater peab igas vabariigis olemas õieti juba aastaid tagasi vastu mitu aastat enne perestroika, et loodame, et nüüd midagi hakkab siin muutuma, seda enam, et niipalju võin täna öelda. Vabariigi valitsus on Plaanikomiteele teinud ülesandeks leida võimalus kahemoodulhalli eraldamiseks lavakunstikateedri tarvis. See on selle otsuse valguses, mis võttis Liidu Ministrite nõukogu vastu seoses loominguliste liitude olukorra parandamisega, nii et 89. aastal praeguse tähtaega võiks midagi niisugust hakata olema. Linna Tallinna linna arhitektuurivalitsusega on ka juttu olnud oletatavast kohast. Ainult kogu küsimus on siin selles, et me peame üle saama ametkondade vahelisest vastuolust, aga need vastuolud on olemas, sest et konservatoorium on kõrghariduse süsteem. Aga teatride muud asjad on kultuuriministeerium süsteeme. Minu meelest võiks selle jama ükskord ära lõpetada. Et ori, õppeasutused oleksid Kultuuriministeeriumi alluvuses, kaua mäe lolli mängime? Ma arvan, et uus liit saab siin kõvasti oma sõnaga kaasa öelda. Nii kateedri asjadest rõõmustava poole pealt veel nii palju, et lisaks karusoolekailu Orola Peeter Toomale, Tõnu Tepandi le Meeli Viikholmi elan täiskohaga kateedrisse juurde tulnud ka Aita Indrikson ja järgmisesse meistrit, alustama või õunatööd, Evald Hermaküla Mikiveri samuti põhimõtteline nõusolek uuesti õppetöösse lülituda. Et selles mõttes noh, asjad kah nagu liiguvad läbivaatamisel on õppeprogrammid ja see on liidu üleliidulise teatriliidu initsiatiiv. Näib, et ka selles kivistunud vallas hakkab midagi nüüd lõpuks muutuma. Lugupeetud kolleegid. Mulle tundub, et on aeg küps kõige tõsisemal kombel hakata arutama ja kaaluma meie kultuuriministeeriumi juurde Eesti kultuuri Instituudi loomise mõtet, see eeldaks Peda kultuurhariduskateedri ja lavakunstikateedri ühendamist. Lisaks kõik need jutud, mis me oleme rääkinud, et et mismoodi ajaloo instituudi juures noh, need inimesed, kes tegelevad teatriajaloo puurimisega jäädvustamisega, samuti kino, et saaksime need kõik need asjad kord ühe mütsi alla, seda enam, et erilisi lisakulutusi sellega ei tule, lihtsalt kogu see killustatus, mis praegu on, siis oleks ta ühendatud ja ta tõesti siis oleks üks Kultuuriministeeriumi tõsiselt funktsioneeriv süsteem, tõsiselt funktsioneeriv instituut paari sõnaga veel nendest mõtetest, et teha üks mingi eridessantgrupp veel Moskvasse näitlejate ettevalmistamiseks spetsiaalselt rahvusstuudio näol, tähendab mina isiklikult olen kategooriliselt selle vastu, sest ma kardan väga et sellest midagi head ei tule, teades seda ka, mis seisus on praegu Kitis lugeda, mis kirjutatakse Kitise kohta praegu, mis kiitis, õppejõud ise kirjutavad. Ma arvan, et ikkagi Eesti näitleja peab kasvama omas kultuuris ja keeles eeskätt keeles, kust me võtame need õppejõud, kes hakkavad Moskvas Moskvas eesti keelt õpetama? Mis puutub meie laulva ja tantsiva teatri poole järelkasvu probleemidesse, siis arvan, et Ivo Kuusk ja jaagu erg küll teavad sellest rohkem kui mina ja räägivad nendest asjadest ise. Meie kongressil viibivad ka kõigi teiste loominguliste liitude esindajad, siis lubage lõpetuseks teie kõigi tähelepanu kuritarvitada veel kahe ettepanekuga, esimene neist oleks järgmine ja uskuge, et see ei olegi kantomaania. Aga mulle tundub, et meil tuleks rajada midagi rahvuslikku panteoni taolist, olgu see siis ühes või mitmes linnapargis Tallinna pargis või Tartus. Aga olgu meil koht, kuhu tuua oma lapsi ja külalisi, et neile näidata, siin on Kristjan Jaak, siin on meie keres, siin on meie Wiiralt, Juhan Liiv, Paul Pinna, vana Palusalu ja Helmi Tohvelmani ja ma loodan väga, et sellest kujuneks lõputu rida sest miks muidu me täna siin siis koos istume. Ja samalt lainelt lubage teha ka teine ja täna viimane ettepanek. Teatavasti on Nõukogude Liidu kommunistliku kommunistliku partei keskkomitee plari planeerinud tuleva suveks kokku kutsuda parteikonverentsi. Seda pole aastaid juba toimunud. Teen ettepaneku, et 1988. aastal, kas siis märtsi või aprillikuus. Me kutsuksime kokku Eesti kõigi loominguliste liitude ühispleenumi arutamaks neid iidvõimalusi ülesandeid, mida me kõik koos peaksime tegema. Selleks et perestroika ja glasnost oleksid tõepoolest pöördumatud. Et me paari aasta pärast jälle peaks ütlema, andke andeks, näete, no ei tulnud seekord välja. Tänu Kalju Komissarov mandaatkomisjoni nimel saab sõna viljo Saldre. Lugupeetud kongressist osavõtjad loen ette Kongressile on valitud 395 delegaati kellest on mandaatkomisjonis registreerunud 356 delegaati see tähendab 90 protsenti delegaatide koguarvust naisi, nende hulgas 147 mehi 209. Kommunistlike noori kaheksa, partei liikmeid 93. Vanuseliselt jagunevad delegaadid 20 kuni kolmekümneaastasi 27 30 kuni neljakümneaastasi 71 40 50 vahel olevaid, delegaate 108 50 60 vahel 64 60 70 vahel 52 delegaati 70 80 vahel 28 ja üle kaheksakümneaastasi delegaate kuus. Ja rahvusliku kuuluvuse järgi jagunevad delegaadid eestlasi 90 protsenti venelasi kaheksa protsenti, muid rahvusi kaks protsenti. Aitäh. Suur tänu meie tööpäeva esimese poole viimase sõnavõtjana tuleb teie ette mandaatkomisjoni esimees Enn Kose revisjonikomisjoni esimees, andke andeks. Lugupeetud delegaadid, külalised, lubage mul ette kanda Eesti teatriühingu revisjonikomisjoni aruanne käesolevale kongressile. Eesti teatriühingu kuuendal krungersil valiti revisjonikomisjon alljärgnevas koosseisus. Aabel aus Eller, Kalvo, Karindi Kilgas, Kose mõistlik. Vastavalt põhikirjale on revisjonikomisjoni ülesandeks esiteks teostada dokumentaalset revideerimist ühingus temale alluvate asutuste ja ettevõtete finantsmajandustegevust ning materiaalsete väärtuste seisu. Teiseks kontrollida nõukogu juhatuse ja kohalik sektsioonide tööd, ühingu põhikirja, kongressi otsuste ning kinnitatud plaanide täitmist. Esiteks finantsmajanduslikust tegevusest. Teatriühingu finantsmajandusliku tegevuse dokumentaal revideerimine hõlmab ajavahemikku 1922 kuni 1987. aasta esimese juulini. Viimane revideerimine teostati ajavahemikul 10.-st kuni 31. augustini 1987. aastal. Teatriühingu tööstuskombinaadi finantsmajandusliku tegevuse viimane likvideerimine toimus 1008 seitsmenda aasta juulis, mille kohta on esitatud takt ja vigade kõrvaldamiseks välja antud teatriga. Tööstuskombinaadi direktori toom, Gustavi poolt käskkiri. Iga-aastased finantsplaanid on kinnitatud teatriühingu nõukogu poolt. 1982.-st kuni 1986. aastani on teatriühingu liikmeteks vastu võetud 227 uut liiget, kustutatud 53 liiget. Seisuga esimese esimene jaanuar 1987 on teatriühingus liikmeid 1182. Teatriühingu vahendid koosnevad sisseastumisja liikmemaksudest ja Eesti NSV teatritööstuskombinaadi poolt eraldatud vahenditest. Liikmemaksudest laekunud viie aasta jooksul 18054 rubla liikmemaksud on laekunud õigeaegselt, kuid vaatamata sellele esineb võlgnikel 71. august 1000 987.-ks aastaks on suuremad võlgnikud Kalmer Tennosaar erifeinud Lembit Ulfsak. Võib-olla on nad mõne teise loomingulise liidu liikmed, ei soovigi kuuluda teatriühingusse. Igatahes seda teatriühingu juhatus välja selgitanud ei ole. Teatriühingu tööstuskombinaadi kogutoodang ettevõtete hulgihindades. Aruandeperioodil oli 14 miljonit 46000 rubla, kasum üks miljon 198200 rubla, millest eraldati teatriühingule 900000 rubla. Teatriühingu tööstuskombinaadi poolt dotatsioon teatriühingul on kasvanud võrreldes 1992. aastaga 140-lt rublalt 200000 rublani. Teatriühingule üle kantud eelmise aasta ülelbavile kasum on aastate lõikes järgmine, 1982. aastal 29647 rubla 1000 983. aastal 2000 1800 rubla 1000 984. aastal 75660 rubla 85. aastal 70696 rubla ja 1000 986. aastal 44690 rubla. Teatriühingu tööstuskombinaadi töötanud hästi remondi- ja ehitusjaoskond ainuüksi teatritele teinud teenust tõid viie aasta jooksul 239,6000 rubla eest see on 41,3 protsenti remondi- ja ehitusjaoskonna üldplaanist üldplaan 58000 rubla. Teatriühingu tööstuskombinaadile on ette heidetud vähest abi teatritele. Kuid milline see abi peaks olema, kuidas kujunevad edaspidi teatrifondikombinaadi teatrite vahelised suhted, kuidas lahendatakse kombinaadi varustusprobleemid ja nii edasi? Need probleemid on vaja lähitulevikus kiiresti läbi arutada. Oleks tarvis, et üle Nõukogude Liidu teatrite liituda tööstuskombinaati vahel toimuks tööjaotus. Vaja oleks hakata tootma odavaid lavastus materjale, näiteks kas või tulekindlat plastikust kattematerjali, mida midagi erilist polegi vaja välja mõelda. Kinodes kasutaks neid ammugi elemendid turveks, kiiret läbivaatamist, tootmise võimalused väljaselgitamist kooskõlas NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega number 517 viiendast maist 1000 997.-st aastast on tööstuskombinaati esimeseks juuliks teatriühingule üle andnud 1987. aasta kasumist 35 protsenti. See on 34690 rubla ja realiseerinud realiseeritud toodangust 30057 rubla. See on endine tulumaks ja käibemaks. Millised summad eelnevalt eel eelnevatel aastatel maksti riigituludesse. Sellest nähtub, et teatritegelaste liidu vahendid suurenevad võrreldes teatriühinguga teatriühingu poolt teatritegelaste liidule 17050 rubla, mis moodustab 50 protsenti esimese 70987. aasta esimese kvartali plaanilisest kasumist järelaliseeritud toodangust. Vahendite suunamine. Teatriühingu keskaparaadi koosseis on 12 inimest palgafondiga 1782 rubla 50 kopikat kuus, mis on kinnitatud Eesti NSV Ministrite nõukogu korraldusega ja millistest läht arvudest on kinni peetud. Raamatupidamise dokumentide kontrollimisel puudusi ei ole esinenud, dokumendid on vormistatud nõuetekohaselt ja kinnitused olemas mitte koosi lihtsalt koosseisulised. Töötasude väljamaksmine on toimunud kinnitatud lepingute arvete alusel. Lepingud on vormistatud põhiliselt erialaste tundide hääleseade kehatehnika lavaline liikumine läbiviimiseks kinnitatud seltsimees võib Mikkeli pool, sõiduauto korrastamine, masinakirjatööd ja teiste majandusliku tööde läbiviimise lepinguga kinnitatud seltsimees Toomas Ando poolt. Aruannete järgi on ostetud puhkekodudesse majapidamistarbeid, puhastusvahendeid juubelit eks külaliste vastuvõtuks lilli teatriühingu vajadusteks. Kantseleitarbed kassatšekid on kinnitatud ja märgil kulutuste kohta olemas. Teatriga kuuenda kongressi otsuses tähti ette töötada välja teatriühingu laenude andmise põhimäärus, see on välja töötatud ja kinnitatud juhatuse otsusega. Protokoll number kolm 21.-st juulist 1000 982.-st aastast. Laenude summa ühele isikule ei või ületada tuhandet rubla tagasi maksukohustusega ühe aasta jooksul. Laenude üldsummaks on kinnitatud 10000 rubla. Põhiliselt on laenude tagastamine, tagastamine toimub tähtaegselt, kuid raskusi olnud suuremate laenude tagasisaamisega. Vaatamatele, mitmekordsetele, meeldetuletustele ei ole mõningad inimesed laene tagasi maksnud õigeaegselt. Käesolevaks momendiks on kõik laenult õigeaegselt tagasi makstud. Ajavahemikul 1000 982096 on Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstilaulukateedri üliõpilastele antud iga kuuõpe õppetoetust kogusummaga 13120 rubla. Välismaasõitudeks on antud toetusi 82. aastal 9150 rubla 83. aastal 5746, üle 84. aastal 3907 70 rubla 85. aastal 3080 rubla 86. aastal 5635 rubla. Ühekordsed toetused välja antud avalduste põhjal. Väljamaks toimub juhatuse otsuse alusel, kusjuures toetust avaldused on eelnevalt kinnitatud juba osakonna esimees elamuehituseks. Osa elamuehituse osamaksuks on tasutud 85. aastal 13650 rubla 84. aastal 12000 rubla ja 86. aastal 12550 rubla. Põhi vahedatud soetatud aruandeperioodil 18 1911 10. rubla ulatuses külmkappe, voodeid, gaasipliite sõiduauto, Volga ja nii edasi nimetatud vaja vahemikel on maha kantud põhivahendeid 3592 rubla. Põhivahendite seis seisuga esimene juuli 1920 87 on 251377 rubla. Puhkebaas on teatriühingul neli. Klooga rand, lahe Pedassaar, kuulime voodikohtadega 204 tube 76 puid, telke 17. Puhkebaaside hooldamiseks on viie aasta jooksul kulutatud 59988 rubla. Kuigi kulutatud külgi küllaltki suur summa on teha veel palju kuulime kaevu ehitamiseks on kulutatud 6703 rubla, kuid lõpuni on tegemata amortiseerunud torustik välja vahetamata. Majad on vanad ja remondi vahel vajadused üha suurenevad. Kui loodavalt teatritegelaste liidu saab olema rohkem rahalisi vahendeid, tuleks võib-olla mõelda uute puhkebaaside väljaehitamisele. Teatriühingu kohalikele osakondadele tähendab teatritele eraldanud ajavahemikul 82 kuni 86 erialaseks õppusteks loomingulistest komandeeringutest toestatud toetusteks 51333 rubla teatriühingu sektsioonidele loominglusteks komandeeringuteks 18093 rubla ja teatriühingu sektsioonidele eraldi loominguliseks enesetäiendamiseks toetusi 13478 rubla. Aastapreemiate üldsumma viie aasta jooksul on 23455 rubla. Elab eelarve, alajaotuse üle, kulutusi ei ole esinenud, finantsaruanded on esitatud kõik tähtaegselt. Teiseks kongressi otsuste täitmisest. Nagu nähtub käesolevale kongressile esitatud materjalidest ülevaade Eesti NSV teatriühingu tegevusest 1922 82 kuni 86, on tehtud väga palju tõsiste tänuväärset tööd, kuigi pole suudetud teha kõiki ja nii mõnigi küsimus on lahendatud osaliselt või lahendamata. Kongressi otsuse punkt kahes nõuti teatri Note nõudeid, on teatriühingu, juhatuse ja nõukogudenõukogu püüdnud täita ja suund ja rakendada sõna-sõnalt ei ole muidugi kõik soovid täitunud, näiteks ei saa öelda, sektsioonide õppepäevad oleksid muutunud teatriühingu liikmed. Ideoloogilise kasvatamise vahendiks. Erialase täiendamise võimalusi on aga pakutud rohkem, kui neid on ära kasutatud. Nii leidis logopeediline konsultatsioon õige napi rakendust. Kuni paari aasta eest tahtjate puuduse lõpetati. Kongressi otsuses nõuti senist enam tähelepanu pööramist. Lavakõneprobleemidele. Soovitati organiseerida teatriühingu juurde regulaarselt töötav lavaka konsultatsioonipunkt. Karl Ader viis läbi ratt Vanemuises konsultatsioone kolmel korral. Vene draamateatrile andis lavakõne konsultatsioone Kitise lavakõne õppejõud Anna Petrova ja rates toonile õpetas vene keele hääldust seoses Howandsina lavale tulekuga. Ljubov Vassiljeva. Õppepäevade hind on vähenenud, võib-olla edaspidi annaks tagajärgi ürituste korraldamine rühmiti, see tähendab kakskolm teatrit omavahel. See vajaks muidugi head koostööd osakondadega, mida senini õieti ei ole. Kui analüüsida teatriühingu kriitika, las tegevus, siis tuleb täheldada täheldada vajakajäämist mitmete punktide osas. Esiteks kriitikat, raamatutes sektsiooni uusi ühiseid töövorme, mida, mis ühendaksid, teatripraktikuid, kriitikuid, nagu nõuti kongressi otsudes, otsuses pole leitud. Teiseks nõuti ka kriitika sektsiooni aktiivset tähelepanu tele ja raadioteatrilavastustele. Juhatuse aruande järgi otsustades selleks midagi tehtud ei ole. Kolmandaks koostöö vorme rajooni ajalehtede toimetuste ka leitud ei ole. Neljandaks kongress pidas vajalikuks ajalehe sirp ja vasar, ajakirja teater, muusika, kinoteatriosakondade aruannet, iga-aastast ärakuulamist, teatriühingu juhatusest. Viie aasta jooksul on aga analüüsitud ajakirja teater, muusika kinoteatriosakonna tööd ainult kahel korral, 30. augustil 83. aastal 11. detsembril 84. aastal ning sirbi ja vasara teatriosakonna tööd samuti kahel korral, Kaheksateistkümnendal veebruar 1000 995. aastal, jakk 21. veebruaril 83. aastal. Kirjastustegevusalal mõndagi positiivset tehtud, kuid osa kongressi otsustest on jäänud täitmata. Esiteks teatriühingu nõukogu pole analüüsinud ühingu kirjastustegevust ega sellealase komisjoni töökavasid. Teiseks ühingule kuuluv paljundamise aparaat on ikka veel tööle rakendamata pole ning pole ka välja töötatud perspektiivplaani teatriteoreetiliste ajalooliste materjalide paljundamiseks, rääkimata paljundamisest endast. Paljundamise aparaat on muretsetud 10 aastat tagasi, 1907 seitsmendal aastal. On lausa kuritegu, et aparaat, millest on olnud juttu ja mida nõutud peaaegu kõikidel kongressidel pole leidnud rakendamist. Vastavate ruumide puudumine ei ole vabandava asjaolud. Revisjonikomisjon on arvamusel, et kui oleks pöördutud vastavate ruumide saamiseks mõne teatri poole, oleks ka leitud. Kongressi otsusega kohustati teatriühingu aparaadil konkretiseerida näitlejate määreaalsed ehitusliku perspektiivi. Võib öelda, et küsimusega tegelikult tegeldud, kuidas joonega kulgenud, lubage sellel peatuda pikemalt. 10. oktoobril 1900 83. aastal pöördus teatriühing Tallinna linna Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee poole palvega anda kapitaalremondis olev maja pikk tänav 46 ühingu uutel ruumide erialase raamatukogu väljaehitamiseks. Teatriühing lubascopy objekti kindlustada. Oma tööjõuga öeldi oldi nõus, et objekt lülitatakse teatriühingu tööstuskombinaadi 1984. aasta plaani all ette võtta korrast remondi, ehitusvalitsuse number viis Jakohustuti lõpetamata tööd 1984. aasta lõpuks. Vastavalt Tallinna linna TSN täitevkomitee otsusele number 551 28.-st novembrist 803.-st aastast määrati hoone Pikk 46 kasuliku pinnaga 260 ruut meetrit Eesti NSV Teatriühingule. Teatriühingut kohustati lõpetama remondi restaureerimistööd 25.-ks detsembriks 1984.-ks aastaks oma vahendeid selleks teatri ühingi pidanud kulutama, kuna kogu finantseerimine toimuks kohaliku nõukogu elamufondi vahendite arvelt. 1994. aasta jaanuaris alustati objekti ülevõtmist rehv viielt ning tööde jätkamist vajalike aladelt, tööettevõtulepingute vormistamist osutaks see asjaajamine äärmiselt aeganõudvaks, mahukaks ja keeruliseks. Seisuga esimene jaanuar 1984 oli akteeritud rehv viielt õid 21,7000 rubla eest. Samuti olnud rehv viiel selged suhted alltööettevõtjatega, elektritööde sanitaartehniliste tööde teostamise osas. Leping tööde teostamiseks VF viie teatriga tööstuskombinaadi vahel sõlmiti 20. aprillil 1984. aastal. Hoone võtmise käigus tekkisid kahtlused hoone püsivuse astme osas, sest objektinud oli tekkinud rida varinguid mantelkorsten korstnavaring teisel novembril 1000 993. aastal ning otse seintele tekkinud praod. Seepärast määras teatriühingu juhatus oma korraldusega objektil ametkondliku ekspertiisi komisjoni, mille kohaselt Actax ekspertiisi kohta tuli esitada 26.-ks märtsiks 1000 984.-ks aastaks, mida tehti. Akti kohaselt unistati hoone seinte olukord mitterahuldavaks seoses vundamendi vajumist tunnustega praod seintes ja nii edasi ning otsustati, et nimetatud põhjused on vajalik läbi viia insenerlik uurimine. Insenerist uurimine viidi läbi projekteerimise instituudi kommunaalprojekt, insener rahuja poolt. Eksperdi aruanne esitati 10. augustil 1000 994. aastal. Eksperdi arvates ei tohtinud ehitustöid enne püsivate ohutusabinõudeta objektil jätkata. Seisukohad ehitustööde teostamiseks ning ekspertiis aruanded. Anne saadeti Tallinna linna arhitektuuri, mälestusmärkide kaitse inspektsioonile ja vanalinna elamuehitusvalitsusele samal ajal jätkata objektil vahetalade ja seinte lammutamist. Seal, kus puudus otsene varisemisoht, puhastati keldri ehitusprahist olmeprahist, sest nende tööde teostamine oli vajalik esiteks uute ehituste geoloogiliste uurimiste läbiviimiseks. Teiseks täiendavate ehitustööde mahtude kindlaksmääramiseks, mille järgi korrigeerida eelarvet ja projektdokumentatsioon. Tekkis olukord, kus Eesti NSV teatriühingu tööstuskombinaat ei olnud oma jõududega võimelised töid teostama. Abi saamiseks pöörduti Tallinna linna täitevkomitee poole. Keelduti ja Tallinna linna täitevkomitee tühistas oma otsuse number 551 28.-st novembrist 1000 983.-st aastast. Ruumid anti tootmiskoondisele ühendust teenindusse longiks. Jääb arusaamatuks esiteks, miks ei arutatud küsimust juhatuses enne Tallinna linna TSN täitevkomitee pöördumist ruumide saamiseks pikk tänav 46. Selline fakt, et selline fakt on toimunud, sellest informeeris esimehe asetäitja Toomas Santo nõukogud 1994. aastal üpris rõõmsates värvides. Teiseks miks ei süvenenud olemasolevatesse eelarvetesse projektdokumentatsiooni ja maja tehnilisse seisukorda enne kirjaga Tallinna linnalt Rahvasaadikute nõukogudel pöördumist ja enne lepingu sõlmimist rehv number viiega. Kolmandaks, miks anti välja veksel suuremahuliste betoneerimise müüritööde teostamiseks, teades, et Eesti NSV teatriühingu tööstuskombinaadil vastav tööjõude spetsialistid puuduvad. Neljandaks, miks ei mõeldud sellele, et kasulikku pinda on ainult 260 ruutmeetrit, antud pind ei oleks oleks ainult osaliselt lahendanud teatriruumiprobleemid, rääkimata teatrite majast. Teisel novembril 1000 924. aastal toimus Eesti NSV Kultuuriministeeriumis nõupidamine koos Kreutzwaldi nimelise riikliku raamatukogu ja teatriühingu vastutavate töötajatega. Nõupidamisel arutati Kreutzwaldi nimelise raamatu kui kuuluva hoone kohtu kaks remonti puudutavaid küsimusi. Nõupidamise käigus otsustati, et töövõtjaks kohtu kaks hoone osas jääb teatringu Tööstuskombinaat, kusjuures Kreutzwaldi nimeline raamatukogu ja teatriühingu kahepoolse kokkuleppe alusel otsustati osa ruume, mis ei ole kohandatavad fondi hoidlateks hoidlaks, anda teatriühingule tööruumideks kokku 215,6 ruutmeetrit. Selleks otsustati pöörduda koos Eesti NSV kultuuriministeeriumiga Eesti NSV Ministrite nõukogu poole palvega eraldada need ruumid ametlikult teatriühingule. Ühtlasi kohustati teatriühingut paralleelselt töödega kohtu kaks jätkama tõid pikk tänav 46 objektil selle võimalikuks kiireks väljaehitamiseks näitlejatemajaks. Esimeseks jaanuariks 1000 980 70.-ks aastaks olid teatriga tööstuskombinaat objektile remonttöid teinud 19000 rubla eest. Teatriühing tellis ainult kohtu kaks kohviku sisekujunduse projekti, kulutades 4353 rubla. Teatriühing ei pöördunud Eesti NSV Ministrite nõukogule Kohtu kaks ruumide eraldamiseks mitte 84. alles kuuendal jaanuaril 1000 987. aastal, kui oli juba alustatud Kreutzwaldi nimelise raamatuga. Uue ehitusega ja teatriühingult ära võetud maja 46 paluti eraldada 608 ruutmeetrit eelnevalt Kreutzwaldi nimelise raamatukogu kokku lepitud 215,6 ruutmeetri asemel. Tallinna ametrumiotov komisjon ei eraldanud teatriühingule ruume. Kohtu kasvaid eraldas ametiruumid uus tänav viis asuvas hoones üldpinnaga 675,1 ruutmeetreid. Selle otsusega nõustus ka Eesti NSV Ministrite nõukogu presiidiumi operatiivkomisjon. Hoone uus tänav viis restaureeritakse riiklike vahenditega poolaristeraatorite poolt teatriühingul kulutanud oma vahendeid projekti ümbertegemiseks tegemiseks 2254 rubla. Nagu eelpool nähtub, on teid alustatud nelja aasta jooksul kolmel objektil ja sundkorras lõpetatud kahel objektil. Kuid probleem, probleem pole veel ikkagi lõplikult lahendatud. Hoone uus tänav viis eraldati teatriühingule, kuid praegu loomisel-Eestilise teatritegelaste liita teatrites teatri fon mis hakkavad tööle hoopis teistsugustel alustel suuremate koosseisudega ja nii edasi. Näitlejate mäe näitlejate maja jääb uus tänav viis nagunii kitsaks. Näitleja maja eeldab korraliku saali olemasolu. Teeb ettepaneku võtta kongressi suhteliselt. Kas on poolt või kas on vastuhääli, erapooletuid ei ole, sellega on meie organisatsioon kutseorganisatsioon lühikeseks hetkeks likvideeritud. Me mõttes täname kõiki neid kolleege, kes on selle ühingu heaks nii palju teinud ja personaalseid meie ühingu viimaste esimeest Jüri Järvetit. Lugupeetud delegaadid, nagu te mandaatkomisjoni aruandest kuulsite, meie kongress on esindus ja otsustamisvõimeline. Seetõttu ma palun teid ajutiste tõenditega anda märku sellest, et me kinnitame mandaatkomisjoni aruande ja lubame välja anda delegaatidele mandaadid. Kes on selle poolt, palun märkonda. Tänan. Kes vastu või erapooletu? Suur tänu, kedagi ei ole. Nii et me oleme otsustanud luua nende mandaatidega uus teatriliit. Seetõttu palun siis lõunavaheajal võtta välja vahetada Nende tõendite vastu mandaadid. Me jätkame oma tööd, 16 null null. Täpselt palume tööpäeva teisel poolel juhatada kongressi tööd Helmi puuril esimesena valmistuda sõnavõtuks Voldemar Kuslap-il rivis redaktsioonikomisjoni liikmetel palun hetkeks tulla veel siia laua juurde. Need on Jaak Allik, Ingo Normet, Mart Raik, Taivo Paabud, Mikk Mikiver, luule Komissarov, Mati Palm, Hendrik Toompere, Eino Baskini, Eduard Tooman, Reet Mikkel, Aarne Mikk, Lea Tormis, Märt Kubo, Sulev Luik kõikidele teistele head isu.