Kuna eelmisel kolmapäeval rääkisime fotokolist sellest, et kuidas, kes omal pilte valida ja mismoodi neid teistele näidata, siis selle teemaga täna ka jätkame ja Kaupo Kikkas, millised on praegu võimalused näiteks omale fotoalbum teha või siis kasutada mõnd sellist pildikeskkonda kuskil kaugemal, kuhu neid üles riputada? Tervist, kui me eelmine kord rääkisime nii-öelda digitaalses pildis meie oma kodus ehk siis, et see pilt on meie arvutis ja kas me vaatame seda seina pealt, me vaatame seda televiisorist või arvutiekraanilt on igaühe oma valik siis endiselt on tegelikult ju väga mõnus hoida seda pilti ikkagi füüsiliselt käes. Nii et piltide trükkimine ei ole mitte kuhugile kadunud ja loomulikult on see nii-öelda arvuliselt oluliselt vähemaks jäänud kui vanasti, sest et nagu me ennem ütlesime eelmisel korral et kui 36 kaadrit filmile tehtud, siis kõik need 36 Nad olid nii head või halvad, kui nad olid sa ikka paberile trükitud, siis loomulikult enam keegi nii ei tee. Tänapäeval ikkagi trükitakse ainult neid kõige paremaid pilte või neid, mida tõesti kas tahate hoida, siis on täiesti olemas kõikvõimalikud fotoalbumid ei ole kuhugile kadunud, on olemas, et kiletaskutega albumid, mida ma üldiselt nagu väga ei armasta kahel põhjusel, esiteks need kiled, mis seal peal on, peegeldavad kohutavalt tagasi. Teiseks on need sunnivad pildid olema nii-öelda täpselt ühes formaadis ühesuurused ja, ja üleüldse ta nagu standartiseerib kõik selle kogu selle mälestused ju ei ole standardsed, mälestused on igalühel niivõrd individuaalsed ja erilised, aga see kiletaskutesse album nagu standardiseeritud mälestused raha justkui hüvitanud kuidagi kastidesse panna ja see minu jaoks täiesti vastuvõtmatu. Seetõttu albumite, sest ma väga soovitan. Kõik head vanad asjad tulevad ühel päeval tagasi ja täna on täiesti igal pool saadaval kleebitavate nurkadega või siis kleebitavate piltidega albumit. See tähendab seda täpselt nagu 100 aastat tagasi. Juba 150 aastat tagasi võeti album kleebiti sinna nurkadega Viliimiti pildid sisse, te võite täpselt sedasama täna ise teha. Esiteks saate te kujundada albumit, mis on täiesti võrratud, kus te saate kasutada erinevaid pildisuurusi erinevaid pildiformaate. Te saate kirjutada juurde, kui te tahate, te võite sinna panna ka muid mälestusi juurde, näiteks kui teil on võrratu õhtusöök kuskil, palun väga, pange sinna mingisugune väljalõige menüüst, kui teil on mõni võrratu reis, pange sinna kas oma lennukipiletid, mis iganes asi see, mis aitab teie mälestusi teie jaoks turgutada. Ja sellised albumid on teie jaoks olulised isiklikumad ja oluliselt põnevamad kui nii-öelda standardiseeritud sellised kilesse surutud mälestused. Noh, loomulikult on sellega natuke tegemist, aga ma arvan, et see on ikkagi selline hästi veedetud aeg. Selliste albumitega on üks asi, ainult, mida vaest tuleb mõelda, on see, et kas te teete seda ainult endale. Kui jah, siis olge pisut alati empaatiline oma sõprade suhtes, kes ei tunne nii tugevaid emotsioone teie seikluste suhtes, võib-olla kui teie ise, et ütleme, kui lähete kellelegi külla, teletõstetakse laua peale, siis selline viis kiloalbumeid ja öeldakse, et palun elanud kõik minu mälestused ka läbi ja siis te imestate, et sõber vaatajatele pisut sellise noh, kuidas öelda äraootava tülpinud näoga otsa, siis ei maksaks vist sundida teda neid, neid kõiki mälestusi läbi vaatama ei saa ära unustada, tema ilmselt käinud seal reisil koos teiega ja need kõik ei tähenda tema jaoks täpselt sama, mis teile. Aga on olemas ka üks hoopis moodsam viis, on võimalik trükkida oma pildid raamatusse ja see on tegelikult praegu ka väga selline moodne ja täitsa uus asi ka paljud inimesed isegi sellest ei tea, see tähendab seda, et sa mitte ei trüki oma fotosid fotolaboris ja ei pane ega kleebineid albumisse, vaid sa saad tellida spetsiaalselt endale oma isikliku raamatu täiesti nagu päris raamatupill on kõvad kaaned köidetud. Sa võid sinna sisse kirjutada jutu ja pildid kõik kokku panna ja see näeb välja tõesti sama ilus nagu poest ostetud kallis fotoraamat, mõnest paigast last või mõne autori raamat. Ja näiteks Eestis on üks teenusepakkuja raamat ja maailma suurim teenus, mis töötab väga hästi ja q, kust saab ka Eestis väga edukalt tellida, plurb punkt komsansis BENU RB punkt com. Näiteks mina ise olen sealt mitmeid raamatuid tellinud. See on uskumatult noh, tõesti, kuidas ikkagi maailm on nii väikseks muutunud, et sa tellid Ameerikast raamatu ja see neljapäev päeva kas või postkastis. Ja tõesti, uskumatult kvaliteetne see Burbi plurbi raamat on tõesti võtad kätte ja ma ütlen ausalt noh näiteks ma soovitan seda juba puhtalt sellepärast teha, et kui te tahate enda enesehinnangut tõsta, sest pildid tundub, et see on nii ilusad ja tekib kohe selline tunne, nagu keegi oleks raamatu välja andnud, nii et te olete ise muututega kirjastajaks. Ja see on, see on väga lihtne, kui arvutiga natukenegi juba sõber olete, siis on võimalik seal plurbi kodulehel Raamat valmis teha või siis laadida alla endale pisikene programmikene, kus on nagu kõik aknad juba valmis tehtud, lihtsalt lohistati sinna hiirega oma pildid sisse. Saate loomulikult suurusi kõiki asju muuta, tekste juurde kirjutada ja valmibki täiesti tee oma raamat. Et noh, kindlasti selle miinuseks on teatavalt teatavas mõttes kõrge mind, kuna see tuleb kuskilt kohale saata, see tuleb trükkida, tuleb köita. Aga selle raamatuga oli see hea asi, et teil ei ole ju tegelikult seda rohkem vaja eksemplari. Et sisuliselt ju ei tee enda fotoalbumeid ka kahes eksemplaris, nii et selle eksemplari jaksab, jaksab endale, ma arvan, igaüks tellida, kes oma mälestusi hindab. Ja seda on ka väga tore teistel vaadata seda seesama efekt, et vau, et sul oleks nagu, nagu album välja antud, sinu piltides, see, see toimib väga hästi ja inimesed vaatavad, kui tunduvalt tähelepanelikumad sinu pilte. Aga see on siis vist ka nii, et ma pean nagu mõtlema, et mis pildid masina koondele, mis periood, et kõike pole ju mõtet. Muidugi muidugi, eks see on, hakkab jällegi sellest pihta, et kellele sa tahad näidata ja mida sa tahad selle raamatuga nii-öelda maailmale öelda, kui sa seda ainult kodus ise vaikselt taskulambi valgel lehitasid, siis pane sinna mida iganes soovid. Kui sa ikkagi nii-öelda kirjastada oma albumi, siis, siis sa peaksid kindlasti mõtlema, kuidas nende piltide järgnevus, kuidas oleks seda võimalikult huvitav vaadata, milline pilt suuremalt milline väiksemalt, kas kõik pillid on piisavalt kvaliteeti? Ta ütles, et kas äkki peaks ennem midagi natuke töötlema või Katreerima et lõigata sealt naabrimehe jalad mõne pildi pealt ära, mida siin üldse plaanitud ei olnud ja nii edasi ja nii edasi, nii et loomulikult sa ikkagi oledki, sa oled kirjastaja, sa teed sellel hetkel üksinda ära kogu töö, mida mõne mõne fotoalbumi puhul teeb mõni toimetaja või kirjastaja. Nii et kindlasti peaks läbi mõtlema. Ega, ega halvad pildid ilusas raamatus ega nüüd väga heaks ei muutu, lihtsalt nad on nii-öelda ilusasse vormi valatud. Siis sobiks teha oma pulma. Lastest pulmadest, reisidest, näiteks Eestis väga mitmed väga mitmed sellised reisivad fotograafid on juba võtnud traditsiooniks, teevad oma reisidest sellise suure uhke albumi, et paraku Eesti Eesti on nii väike turg, et vahest vaatad raamatuid ja mõtled, need on nii huvitavad, et miks neid päriselt ei võiks müüa keegi poes. Aga kahjuks kahjuks ei ole mõtet Eestis neid kirjastada, sest et ikkagi neid kliente, kes neid ostavad, on, on paraku nii vähe. Ja niikaua kui need fotograafid ei ole maailmakuulsad, nii kaua välismaa kirjastused neid asju nii-öelda müüki võtta, nii et, et tõepoolest Ma olen väga ilusaid, selliseid personaalseid personaalseid albumeid näinud, mida on tõesti lust vaadata, selliseid reisilugusid kuskilt Aafrikast või, või tõesti näiteks ka ilusat pulmapildilood võivad olla huvitavad, vaadata isegi kui sa neid inimesi ei tunne, kui nad on tõesti väga meisterlikult ja kaunilt tehtud, et see on nagu mingi väike muinasjutt seal kaante vahel. Aga kuidas sa suhtud sellesse, et värviprinteriga lihtsalt ise kodus välja printida oma pildid? Ja tegelikult see ongi see nii-öelda kolmas viis teha endale mõned suuremad trükid. Vot nüüd hakkab see asi asi siin mängima rolli, et kas sul on neid kuhugile panna? Üldiselt kodus ei ole väga pisikesi-pisikesi väikeseid 10 korda 15 postkaart ise trükkida, see on tegelikult palju kallim kui fotolaboris ja see on ka ausalt öelda aeganõudev. Nii et tegelikult selliseid pisikesi väga ise trükkida pole mõtet, küll aga natuke suuremaid. Ja see on nüüd üks kõige suurem saladus üldse. Mida suuremaks kehva pildi teed, seda paremaks ta muutub. Nii, nii tobe kui see ka ei kõla, aga täpselt nii see on, et kui me näiteks mõtleme, vaatame mõnikord moodsad fotokunsti millest me midagi aru ei saa ja vaatame seda seina suuruselt, siis meil hakkab tunduma, et tegu on kunstiga. Ja kui me nüüd kujutame korraks ette, et seesama pilt oleks postkaardina meil laua peal, siis tõenäoliselt lendaks otseteed prügikasti. Suurus loeb tihtipeale fotode puhul väga palju, eriti kui me hakkame midagi seina peale panema. Näiteks, kui me mõtleme, et vahest öeldakse, et teeks suure pildi teks a4 noh, kui me mõtleme, a4 käes hoida, on see tõesti peaaegu et suur seina peal, see on nagu plekk, ainult see ei ole mitte mingi suurusel seina peale panemiseks. Nii et seina peale pannakse aa kaks aa üks, null sellised suured formaadid ja tegelikult on see täiesti võrratu, kui teil on mõni selline pilt, mis teis tekitab endas tundeid ja on samas ka kunstiline, ta sobib teie kodu interjööriga, siis te saate ainult laadsel viisil nii-öelda kaks ühes te saate endale kunstiteose ja te saate endale sellise kuidas öelda mälestuse või mingisuguse isikliku tunde selle teosega seoses, kui te lähete, ostate selle poest kunstigaleriist, siis väga vähe tõend näoline, et teil on sellega endal selline lugu seotud nagu mõne oma pildiga. Nii et tõesti ise trükkida või siis ka miks mitte fotolaborites trükikodades trükkide suuri fotosid seinte peale. See on ühe foto nii-öelda unistuste lõpp heas mõttes, et ta vot seal lõpeb selle pildi lugu õnnelikult kuskil seina peal olles kõigile vaatamiseks välja pannes ja loomulikult siis peab ta sobima sinna interjööri, ehk et kui te lihtsalt panete knopkad seina peale hunniku pilte, siis kindlasti see ei ole selle foto unistuste lõpp. Aga kui ta on näiteks kas raamitud vormistatud ja, ja kaunistab teie teie suurt tuba või, või, või on on mõnes muus muus ruumis seina peal, siis ma arvan, et see on tõesti väga, väga kaunis. Ja ma ütlen ausalt, et ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks endale teinud ühe suure pildi ja oleks pärast seda kahetsenud, öelnud, et jah, ma arvasingi, et see tuleb nii välja, see on alati palju uhkem, kui ennem planeeriti ja ennem ette kujutati. Aga mis selline asi maksta võib? Kui ma nüüd ikka elusuuruses teeks kellegist pildi? No vot selle elusuurusega nüüd jälle teistmoodi natuke, et kas sa tahad elada, et keegi seisab sul elusuuruses kogu aeg ukse kõrval seina peal ilmselt ei taha, onju, et isegi näiteks portreemaalidega on selline lugu, et et ometigi mina olin väga suur portreemaali tausta ja, ja portreemaalane Maali saanud keegi, kes suudab pintsli abiga anda edasi teist elavat luust ja lihast hingavat inimest, see on absoluutne tipp, aga ometigi inimesed ei taha ja ei julge neid osta, sest et nad ei taha, et keegi võõras põrnitseb neid seina pealt on ju. Nii et ma kahtlen, kas sa isegi tahad iseennast elusuuruses täispikkuses just seina pealt kogu aeg iga päev vaadata on ju, aga aga sellegipoolest kui sa küsisid, tegelikult, mis nad maksavad, siis hea kvaliteediga, sellised suureformaadilised fotod on kallid. Jah, nad on kallid. Aga esiteks Te ei tee seda iga päev, ei tee seda võib-olla isegi mitte iga aastav, et ostate selle ühekordse teenuse, et te saaksite väga kvaliteetse prindi väga kvaliteetse foto endale aastateks. Nii et noh, ma, ma nüüd ei tahaksin mingeid numbreid öelda, kuna pildid on niivõrd erineva suurusega ka näiteks siis no ma ei tea, alates 50-st eurost edasi. Me räägime siis sellistest suurematest fotodest ja kindlasti on võimalik saada odavamalt, aga sellisel juhul kipub see asi nii-öelda plakatiks kätte minema, kehva paber, kehva alusmaterjal, ebakvaliteetne trükk. Et kui ta ikkagi seda kunstina käsitlete ja tahate seda seda rõõmu aastateks saada, siis olgu see kas või üks ainukene pilt, aga olgu see kvaliteetne, ilus ja hästi läbi mõeldud. Selge aitäh, Kaupo Kikkas ja järgmisel korral räägime ikkagi nendest keskkondadest, kus ma saaksin ka teiste pilte vaadata. Kui õnneks läheb