Tänan, Mati Ufürkile, Jüri Trei, palun. Ma tean, et kõik kiirustate lõunale juba sellepärast lubage mul teha hästi lühidalt. Ma räägin teile hääletamise protseduurist peale lõunasöögilt tulekut, me arvestame kuskil neli 14 30-l ajal saavad kõik delegaadid nende laudade juurest fuajeest, kus te ennast esimesel päeval registreeriksite sellise tähendab mandaadi alusel siis, mis teil on taskus kaks hääletussedelit, kuhu on siis trükitud ühele juhatuse ja teisele revisjoni siis komisjoni kandidaatide nimed. Teil on õigus seal maha kriipsutada siis kandidaat, kes teile ei meeldi, kuid palve on, et ükshaaval kust te tõmbate risti peale kogu nimekirjale, selle sedeli me loeme kehtetuks. Või kui tähendab kehtetuks loeme veel sedelit, kus on noh, mingil muul moel te olete rikkunud seda hääletussedelit. Nii, ja hääletamise me kavatseme lõpetada kuskil 15 30-ks. Nii et me väga paluksime teid kiiresti lõunatada, osa lõunatavad siin kindlasti osa kuskil mujal, kuid aeg surub meid Doca ja ma paluksin hetkeks siia jääda siis häältelugemise, komisjonil ja registratuuri inimestel, kes seal ees jätkame kongressi tööd. Ma loodan, et kõik on täitnud oma kodanikukohus, ei andnud oma poolt ja vastu hääled. Tahaks nüüd kongressiga pisut nõu pidada. Sõnavõttudeks on registreerinud veel 12 inimest. Sellele peaks järgnema otsuse vastuvõtmine, häältelugemiskomisjoni töö, tulemuste teatavakstegemine ja vastvalitud juhatuse koosolek. Seoses sellega, et ka täna õhtul on Tallinna teatrites etendused, oleks vajalik meie töö lõpetada kella kuueks. Me planeerisime praegu tööd sellisena, et sõnavõtud kestaksid kuni kella poole viieni. Kui kõik sõnavõtjad peavad ajalimiidist kinni ja natuke isegi lühendavad, siis me oleksime võib-olla üks neist vähestest konkurssidest, kus tõesti kõik soovijad on sõna saanud. Võtaks selle nagu eesmärgiks edasi ilma vaheajata, tegeleksime otsuse vastuvõtuga ja häältelugemise protokolli ärakuulamisega. Lõpetaksime siis kongressi töö umbes kella poole kuueks tööta juhatusele. Pool tundi aega uute teatriliidu juhtide valimiseks. Esimesena on sõna Tõnu Tepandi ettevalmistada Jüri Trei. Päris. Palju rahvast on saalis ilus vaadata, kui on teatriinimesi nii palju koos eesti teatriinimesi. Umbes sama palju kui meil siin, kui täiskogu on saalis. Umbes sama palju on Eestimaal. Rahvamaju väikesed külakultuurimaju ma mõtlen neid, kes ringi sõitnud, teavad neid puust, mitte neid viimase 10 aasta jooksul ehitatud suuremaid aga neid väiksemaid, mis on ehitatud enne sõda. Enamasti rahva ühise annetuste varal jagamispeale seda kohandatud toonid nende jaoks. Ühesõnaga need kultuurimajad, rahvamajad ja neid on jah, umbes umbes sama palju kui meil siin saalis praegu täiskoguna ja need kultuurimajad on tühjad. Muidugi mitte kõik osades neid mees käib töö aga väga suures osas Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis, saartel on need väikesed külakultuurimajad enamalt jaolt tühjad. Eriti siis, kui on lõppenud suve eufooria, kalgemad, pikad pimedad sügisööd, õhtut sisenenud tühjad katuselauad kolisevad ja nii edasi. Ja kutseline teater seal ei käi, see käimine lõpetati. No minu teada umbes 15 aastat tagasi nendes väikestes majades seal käidud. Põhjendus oli selles, et rahvast ei käi. Et inimestel on omal autod kolhoosidel sovhoosidel on bussid, millega saab suurematesse keskustesse ja linnadesse rajoonikeskustesse sõita ja Kalevitesse, kus teatrid ikka veel käivad. Aga nüüd ma kalduvuste tõttu käin ringi mööda Eestimaad laulmas rääkimas ja niisama ja ja just nendes väikestes kultuurimajades. Ja seal koguneb enamasti ikka noh, 30 40 50 inimest, mõnikord 100. Ja ja nüüd on sinna tekkinud täiesti uus seltskond, kes varem puudusid, need on noored inimesed, kes on läinud maale ja seal omale kodu loonud koos kõige sinna juurde kuuluva loomade põllumaaga ja kuivõrd nad on noored, nendega väiksed lapsed ja nemad ei pääse liikuma. Nemad ei pääse liikuma ja samuti on nende hulgas ka need inimesed, kes olid varem seal see sats inimesi, kellele suuremasse keskusesse alevisse sõit on sama kui meie mehele siin Leningradi või riigi kovi Kaunasesse sõit teatrit vaatama. Nii et kes läheksid oma kultuurimajja küll oma rahvamajja kaugemale, nad lihtsalt, see käib meil üle jõu ja ei ole neil noortel inimestel neid autosid Caninaga esialgu seal. Ja nad lihtsalt ei pääse liikuma, nad räägivad, et kui oleks oma kultuurimajas etendusi jah, nad läheksid. Ja teine asi, millest kultuurina juhatajad räägivad, on see, et ka suuremates keskustes kui ja siis nad tihtipeale tajuvad seda, et see etendus ei ole ütleme, pehmelt kõige parem. Ja siis küsitakse, et milles on asi, ma ütlen, et noh, praegusel ajal eriti teater tegeleb isemajandamisega küsitakse, mute tähendab raha sõna, siis ma ütlen jah, rahas on asi. See ei ole ebarentaabel sõit, vähe publikut ja nii edasi, siis ma teen ettepaneku. Tulevasele teatriliidule, et doteerida kindla ehitusega, doteerida subsideerida, kindlaid Ringreisikindlate teatrite kindraleid ringreise ja mitte ainult draamateatrite aga mängibki kunagi ooperit, ooperit nendel samadel lavadel. Kusjuures need lavad ei ole suuremat kui lavade saalide suuremat kui meie teatrite juures olevad väiksed lavad noh, nad on teise asetusega natuke valguspark ja nii edasi, kõik see, aga kohtade arv on seal kuni 100 ja lavapindu ei ole ka alati mitte väiksem. Ja doteerida neid ringreise, et teater ei peaks mõtlema rahale, tähendab, et et kultuuriga tegeledes vähemalt selles sfääris nende inimeste juures kuhu on ka minna vaja teatriga. Et seal ei peaks mõtlema rahagi raha pärast, me ei saa sinna minna ja mitte ainult teatrid, aga ka need olemasolevad formeeritavad uued ühendused, näitlejate näitejuhtide ühendused, ma mõtlesin niinimetatud stuudioid. Ka nende sõite. Tähendab, kui me noh, me räägime kultuuri, järjepidevusest, kultuuri hoidmisest, selle vajadusest. Aga kui me jätame oma vaateväljast välja ja teatril on oma teatud kindel osa selles vahetult vahetus suhtlemises inimestega Eesti rahvaga ja kui me jätame oma vaateväljast, vot need alad välja Kagu-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti mõned osad ja saared siis me jätame välja väga suure osa aktiivsest rahvas, muuseas aktiivsust, rahvast, sellest rahvastesse maale läinud omale uut kodulooma elama tegema. Ja need kultuurimajad on juba sellepärast on neid natuke nukker tühjana vaadata, et need on nagu meie kultuuri järjepidevuse hoidjad. Enne sõda peale sõda, majad ikka püsivad, endiselt on neil nimi kultuurimaja. Nii et ettepanek selline doteerida kindlaid ringreise teatritele garanteeriksid ja sõltumata sellest tuleb siis teater ei pea arvestama sellega, et saalis on näiteks ainult 30 inimest, aga mis tähendab ainult 30 inimest, ainult 30 inimest on 30 inimest, on väga suur arv. See sektor on siin 30 inimest, sõna ainult. Ei ole ju. Nii, see oli see ettepanek. Väljendasin selgelt doteerida ringreis teatri kopikaid lugema, et ta saaks, saaks, saaks minna üle kogu Eestimaa ka nende inimeste juurde, kes ei saa ise tulla teatri juurde. Nii. Ja nüüd on veel üks asi. Ma lubasin küll enne hambad koos hoida, et ma sellest ei räägi, aga Indrek Toome siin oma sõnavõtus kaudselt kaudselt noh, noomis mind selle endale, antud lubaduse eest tuleb ikkagi ära rääkida, see, mis südame peal on. Ja minul on, seda ma tean, see, et Eestimaal on avalikustamisega nii kaua asjad sandid, nii kaua on ta mitte tõsine tegevus, pehmelt öeldes. Kuni me ei räägi sellest, mis meil tõesti südamele panna. Kuni me ei ei räägi rahvusküsimusest, mis on lahendamata. Ja eriti tema sellest aspektist, millest oli juttu, millest on rääkinud Lenin oma viimastes kirjades korkis keskkomiteele millest oli juttu jaanuari pleenumil rahvustunde solvamisest ja mis käib rahvustunde solvumise alla rahvustunde solvumise alla. Ja kui me vaatame olukorda Eestimaal, vot sellest aspektist rahvustunde solvumise aspektist. Sinna alla käib kõik ebaproportsionaalselt Eesti jaoks ebaprofessionaalselt suured ehitused, kuhu lähevad väga suured kapitaalmahutused. Kuulsin minu kümnete, tõid üksujutame laega suured kapitaalmahutused, kui me ei räägi vähemalt meile lausa kahjulikest mittevajalikest kaevandustest. Kui me ei räägi sellest, et meie partei kõrgem juhtkond tahtsin enne öelda. Toome jällegi hoiatas, et räägi selgelt ja ühemõtteliselt oma eelnevas kõnes. Kui seitsmes Vaino on selline inimene kellest eesti rahvas praktiliselt ei tea midagi, kust ta on tulnud, kes ta on, kui jääb mulje tema kõnede ja tegude järgi, et ta ei tunne Eestimaad, tema kultuuri, tema rahvast, tema vajadusi. Kui meie valitsus on niivõrd, sõltub keskvalitsusest miks ta on, sõltub, kui on mingid põhjused, siis tuleb see avalikustada, tuleks sellest rääkida. Miks on see olukord selline, miks ta on sõltuv? Miks näiteks seitsmeteistkümnendal juulil Eesti valitsusele, Eesti vabariigi Eesti Sotsialistliku vabariigi valitsusele saadetud liidu väetiseministri kiri sunnib vabariigi valitsust olema nõus kaevandamisega Pandiveres milles on asi? Siis tuleb avalikustada, kas seal on väetiseministeeriumid, aga mis seal taga on, milline ministeerium milleks on vabariigi valitsus nii sõltuv ja nii iseseisvus, etu? Sõna on teatrite valitsuse juhid juhatajal Jüri Trei ette valmistada partei Pärnu rajooni Pärnu linnakomitee esimene sekretär Kersti Rei. Lugupeetud delegaadid ja külalised. Meil on tõepoolest hea meel, et teatrite valitsuse neljale palgalisele töötajale ja juba pensionile läinud teatriühingu väikesele kaadrile tuleb appi uus loominguline liit oma inimeste ja uute võimalustega. Aga arvan, et kui me üheskoos seda teatrivankrit vedama hakkame, saab sellest kasu olema nii teatritegijatele enestele kui ka kogu vabariigiteatri üldsusele. Meie töö on seda efektiivsem, mida täpsemalt oskame ära jagada omavahelised tööfunktsioonid et oleks vähem parallelismi ja tühja töö tegemist, mis kahjuks on omane veel paljudel elualadel. Peatun ainult mõnedel probleemidele, mis kõige rohkem muret teevad ja kus ootame ka uue teatriliidu abistavat kätt. Kõigepealt aga mõni sõna äsja Moskvas toimunud teatrieksperimendialasest koordineerimisnõukogu istungid tööst ja sellest, mis seal räägiti. Minister seltsimees Sahharovi eesistumisel toimunud nõupidamisel märgiti, et eksperimendi peamiseks saavutuseks võib lugeda seda, et on tõusnud teatritegijate huvid Tartus ja aktiivsus nii Org kui loomeprotsessis. Ka Eestis on märgata samu tendentse. Kasvanud on etenduste arv, külastajate arv. Peatuti, kunstinõukogu tööl, arutati. Arvati, et kunstinõukogud peaksid tulevikus olema nõuandev organ sest lõplikuks vastutajaks peab siiski olema kunstiline juht või pearezhissöör. Tehti ettepanek kaaluda eksperimendi laiendamist uuel aastal kõigile liidu teatritele. Leiti, et ümbervalimised sellisel kujul ei õigusta. Viie aastane tsükkel on liiga pikk, sellest on ka mitmed varasemad kõnelejate eile ja täna siin rääkinud. Seal oli ettepanek lühendada see kolmele aastale, aga oli ka hääli, kes arvasid, et üldse minna üle lepingulisele süsteemile. Samuti puudutati näitlejate pensionite määramise küsimust. Arvan, et nendes küsimustes peaks ka meie koos teatriliiduga oma ettepanekud kiiresti välja töötama ja esitama üleliiduline kultuuriministeerium ja teatriliit lubasid ettepanekud esitada kuu aja jooksul liiduvalitsusele. Nii et ka meil tuleb kiirustada. Kuna kahe nädala pärast toimub meil regionaalne eksperimendialane seminar-nõupidamine siin Tallinnas, siis ma rohkem sellel ei peatuks. Sest konkreetselt juba sellel nõupidamisel teatrijuhtidega arutame. Rääkides teatri propagandast, tahaks loota, et uue liiduga Me jätkame traditsioonilisi ja populaarseks saanud tõsi, nagu teatrikuu järgmisel aastal on juba 25. teatripäevi Wabariigirajoonides teatrifestivale toetame samuti rahvusvahelise teatrifestivali läbiviimist Tallinnas ja kaaluda tuleks vabaõhulavastuste festivali kas Tallinna, Rakvere või Haapsalu baasil. Koos peaksime uurima vabariigiteatrivõrgu arengut, vajadust ja perspektiivi. Praegu on moes rääkida valgetest laikudest, arvan, et teatritegevuse alal tuleks selgitada välja samuti need laigud. Kas vabariigi praegune teatrite arv 10 on piisav, kas nad jõuavad kõikjale või on rajooni linna näiteks Narva, Kohtla-Järve, Kingissepa? Linnad, need, kes samuti vajavad teatreid ja kus on vaja siis koos kohaliku täitevkomiteega avada stuudioteatrit lepinguajaga kaheksa kolmeks aastaks. On tõstatatud küsimus teatrite alluvusest kohalikele organitele, arvan, et riiklikud professionaalsed teatrid peaks jääma edaspidigi Kultuuriministeeriumi alluvusse. Aga stuudio teatreid rahvateatrid võiksid kuuluda kohaliku täitevkomitee kultuuriosakonna kureerimise alla ja Eesti teatriliidu metoodilise juhendamise alla. Ja kui on näha, et stuudio töötab perspektiiviga tema vastu tunneb publik huvi kaaluda tema baasil kutselise teatri väljaarendamist. Teatripropagandatõusule aitaks kaasa ka järjepidevam ja vormide rohkem näitlejate ja režissööride tööde tutvustamine televisioonis, raadios, ajakirjanduses ei ütleks, et seda ei tehta putka, seal on palju juhuslikkust ja sellest ka eelkõnelejad siin rääkisid. Siin peaks oma sõna ütlema teatriliit oma sektsioonidega, sest on ju palju räägitud näitlejate ja režissööride loometöö jäädvustamisest. Kindlasti tuleks tulevikus taotleda suuremaid filmi ja videovõimalusi, kasvõi selleks, et jäädvustada iga-aastaste vabariiklike teatripreemiate MTÜ preemiate ja noorte lavajõudude konkursi laureaate. See oleks võib-olla miinimumprogramm hiljem juba läheks maksimumi peale. Teatrialase propaganda parandamiseks edaspidi peaks kaasa aitama, aga see, et teatri- ja muusikamuuseumile on eraldatud ruumid Toompeal. Juba praegu tuleks üheskoos tegeleda kaatri perspektiiviga, mis aitaks muuseumil muutuda meie teatriajaloo ja teatriteaduse uurimise tõeliseks keskuseks. Praegu momendil ta seda veel ei ole. Teatripropaganda parandamise eesmärgil toetan sirbi ja vasara ja TMK taotlust kultuuri häälekandjate mahu suurendamiseks. Peatuks peatun ka sellel, mis segavad meie tööd ja mis koosliiduga ja vabariigi valitsuse abiga tuleks kiiresti lahendada. Praegu on teatritööd takistavaks teguriks saanud hotellimajandus. Tuleks leida võimalus teatriliidu ja Kultuuriministeeriumi ühiste vahenditega hotelli ehitamine sest Tallinnas läheb olukord järjest raskemaks. Seetõttu ei saa me juba praegu planeerida igapäevast tööd vabariigi ulatuses, rääkimata meile külla saabunud teiste liiduvaba, keda teatritest ja kunsti kollektiividest. Palve, et vabariigi valitsus aitaks kaaslasele terava küsimuse lahendamisele, tuleks leida võimalus lülitada kesksed kultuurisündmused. Siin ma mõtlen teatrite külalisesinemised, muusikafestivalid, mida me juba aasta ette teame riikliku plaani. Ja et seda plaani muidugi plaani võetud ka täidetaks. Samuti peaks jooksvaks tööks broneerima mõned kohad siin režissööride vahetus, külalissolistide vahetus ja nii edasi nende majutamiseks sest praegu on see iga teatri ja kultuuriministeerium nagu eralõbu ja inimesed kaotavad palju aega selleks, et et mõnda inimest ära majutada. Tahaksin veel peatuda kaadriprobleemidel selleks, et paremini perspektiivis juhtida kultuuriprotsessi on kultuuriministeerium teinud ettepaneku ja seda juba kuu aega tagasi tegi konservatooriumi ja muusikakeskeriõppeasutuste ületoomiseks siis Kultuuriministeeriumi alla, nii nagu see on teistes liiduvabariikides. Probleemiks jääb muidugi siin kaadriküsimuses veel üks moment, nimelt noormeeste ajateenistusse kutsumine. Siin peaksime me koos üleliidulise teatriliiduga taotlema nende noormeeste vabastamist või siis kateedri juures sõjalise õppe läbiviimist. Isegi sõja ajal kehtis ütlus. Kui muusad räägivad, siis kahurid vaikivad kahekordselt, enam on see kehtiv rahuajal. Eriti kui tegemist on andekate muusikute ja näitlejatega. Isegi revolutsiooni ajajuhid said aru, et näiteks Eduard Sõrmus peab sõdima viiuliga, aga mitte püssiga. Mul on üks kaks minutit veel ja ma tahaksin uga Ugalati Allikut veel selle tõttu. Teatrite kvalifikatsiooni tõstmine tõstmise küsimustes. Praegune kahjuks ei toimi nii nagu vaja vaja ja ei anna tulemusi, sest enamust teatrite kunstilises tehnilisest personalist ei taha kuuldagi näiteks kas pooleteistkümnega kuuks või pooleteistkümneks Moskvasse sõidus. Tuleb taotleda selle aja vähendamist kahele kolmele nädalale. Tuleks kaaluda täienduskoolituse läbiviimist regiooniti. Lõpetuseks tahaks veel peatada ta mõnel probleemil mis mina kui delegaat ka lihtsalt kahe päeva jooksul olen siin tähele pannud ja mis südamesse on läinud. Hea meel oli kuulata Mikk Mikiveri, Eino Baskini, Heino Tambergi ja paljude teiste esinemisi, kelle sõnavõtud olid, et sõnavõtud olid kantud sügavast missioonitundest. Tahaks väga, et selliseid inimesi oleks meil teatritegemise juures rohkem, kellel koolitarkus elutarkus ühineks meie aja kõige defitsiitsem südame tarkusega. See aitaks meil lahendada tulevikus nii mõnegi esialgu lahendamata lahendamatuna näiva probleemi. Teatrikultuurist veel nii palju, et meil on ka mõned esindusteatrid kuhu lähed ise ja viit külal isegi hea meelega näiteks Ugala draamateater või äsja remondist tulnud Estonia saal. Kuid siingi saks saaks ja tuleks üht-teist ära teha. Teeninduskultuuri parandamiseks tuleks kaaluda teatrites suitsetamise ärakeelamist üldse. Samuti tuleks leida võimalusi lisa puhvetite või müügipunktidel magamiseks. Praegu on valus vaadata, kuidas inimesed pikkades järjekordades niigi lühikesel vaheajal klaasi mahla või tassi kohvi ootavad. Kui seda kohvi muidugi on. Siin peaksime õppust võtma oma põhjanaabritelt soomlastelt, kus inimene tunneb ennast oodatud külalisena alates garderoobist kuni väga läbimõeldud teenindamiseni vaheajal. See üleskutse on nii teatrijuhtidele kui ka ametkondadele, kes vastutavad meie puhveti majanduse töö eest. Arvan, et meie kõigi ülesanne on muuta teater tõeliseks kultuuritempliks, kus külastaja tunneks ennast mugavalt ja võib-olla on siin ka üks reserve, mis tõstaks meie teatri mainet. Ja kõige lõpetuseks soovingi teile kõigile jõudu tööle. Üleminekut sõnadelt tegudele, sest tegudest sõltub, milliseks kujuneb Eesti teater juba lähematel aastatel ja aastakümnetel tänan tähelepanu eest. Sõna on Kersti Reile ettevalmistada Valterlud. Lugupeetud teatrirahvas tänasest kongressist osavõtjad. Veel on vara öelda, kas asi paremaks muutub, kui ta teiseks muutub. Kuid selge on see, et ta peab muutuma, kui me tahame, et ta vähegi parem oleks. Ja saan öelda, et need kaks kongressi päeva näitavad seda, et tahtmine on olemas. Meil kõigil üheskoos teiega on praegu ainulaadne võimalus aidata kujundada oma aega. Kuid me peame väga hästi saame aru ka sellest, et me võime selle võimaluse maha mängida uputada hale meelsesse nostalgiast või kitsarinnalisus virisemisse demokraatia sildi all. Kümneid näiteid televisioonis ajakirjanduses räägivad sellest, et nii mõnedki on juba astunud sellele teele. Olgu siis võimetusest leida ja pakkuda oma alternatiivi. Või olgu kaalutlustest, mis on kaugel ausast soovist kaasa aidata ummikseisude lahendamisele. Selles situatsioonis lasub teatril keeruline missioon mitte ainult rahuldada inimeste valulist tarvet, tunnetada oma õigust ja võimalusi teada tõtt nii mineviku kui oleviku suhtes vaid ühtaegu aidata näha väljapääse ning olla üksikinimese loova aktiivsuse äratajaks. Selle ülesande täitmine eeldab nii kunsti kui kodanikuküpsust. See eeldab ka teatri ja parteiorganite otsekohest vastastikku lugupidavat suhtumist teineteisesse. Samuti valmisolekut teineteiselt õppida. Taolises vaimus ja koostöös. Partei Pärnu rajoonikomiteega sündis omal ajal Pärnu teatris Valterudami vastutus. Selles vaimus püüab teatriprobleemidele liguneda ka partei linnakomitee. Oleme kaugel ideaalsest mudelist, kus kõik vastu läigib. Kuid koostöö on meil üles seatud põhimõttel. Mis südamel, räägime selgeks, mis meeldib, ei meeldi, ütleme omavahel välja, selja tagant koope jagamata. Mõistame, et ka kõige teravamaid probleeme tuleb arutada 11 lugu pidades. On hea meel täna öelda, et meie, Pärnu rahvas armastab oma teatrit. Sellele annavad kinnitust ka arvud. Kaheksa kuuga ligi 10000 külastajat. Oleme harjunud sellega, et siiani on tooni andnud sotsiaalsed, ühiskondlikud, kriitilised, publitsistlikku teemad ei puudu ka väga vajalik meelelahutuslik osa. Kui aga vaatame saali täituvust viimasel ajal näeme langust. Küsimusele, miks see nii on, saame välja tuua rea põhjuseid. Kuid eks räägi see kõigepealt siiski sellest, et puudub meil aktuaalne repertuaar. Kahjuks seltsimees peetmelitena siin ei ole, kuid ma arvan, et temal ja tema kaastöötajatel on siin suur tööpõld. Rääkides repertuaarist tahaksin peatuda veel kahel tooniandvalt intentsil. Esiteks viimasel ajal on tunda, et külalisetenduste organiseerimisel tulevad teatrid välja üsna sageli ainult kergete meelelahutuslike kassat andvate lavastustega mis ühelt poolt kindlasti tingitud ka käimasolevast eksperimendist. Tunnistan, et ise vaatan üsna meeleldi peale rasket pingelist tööd, head kerget lõbusat etendust kuid olen nõus ka nende meie linnainimeste arvamusega, kes ootavad, et teatrijuhid seavad enda ette ülesande tutvustada rajoonides linnades oma teatrit kui mitmekülgset teatrit. Teiseks, ma olen täiesti nõus öeldud ettepanekutega, et lasteetendusi on vähe. Nukuteatrit läänele oma linnas haruharva ja lugupeetud nukuteatrirahvas, teadke, et meie linnalapsed ootavad teid. Ja kui teil ei ole ruumi siin, kus esineda, me leiame need ruumid, kus te saate millicineda. Et hea lasteetendus võib tõusta külastatavuse poolest esikohale. Seda kinnitab Aare Laanemetsa ja Elmar kringi lavastatud sinilind mis on võitnud nii laste kui täiskasvanute poolehoiu. Ka teie kongressil otsitakse praegu vastust küsimusele, millises suunas peab uus dramaturgia minema. Kas need peavad olema eetilised probleemid või viimasel ajal kõnepruugis kasutatud nõndanimetatud valgete laikude avamine, ajast ette rutanud probleemide ring või midagi muud. Sellele ootavad inimesed vastust. Kuid selge on see, et inimesi erutavat nii minevikku, Tulevikku, aga eelkõige tänapäeva probleemid. On arvamusi, et teater peab pürgima klassikasse ning puhkama ühiskondlike probleemide valgustamisest. Hindan klassikat, kuid arvan, et teater ei pea loobuma aktuaalsete probleemide väljatoomisest vaid vastupidi. Hinnang momendi situatsioonile. Tõde mineviku kohta kõlbeline hinnang sellele on äärmiselt tähtsad. Seda ka teatrilaval. Ütlete kindlasti õiged sõnad ja nõudmised teatri kohta. Milline on olnud linnajuhtorganite roll? Luua teatrirahvale normaalsed tingimused oma tööks? Sellele küsimusele tahtsid ka vastust. Nii paljud teatrirahvas, kellega me vestlesime koridoris rääkides tervikuna linna kultuuri materiaalsest baasist tahaksin seda, et halvem, kui ta meie linnas enam olla ei saa. Mis kuurortlinn see on, kus ei ole korralikku teatrit? Mis kuurortlinn see on, kui ei ole oma kultuurimaja, rääkimata noortele tantsusaalist. Vaevalt olete nõus sellega, kui hakkan teile lugema lugema ettebüroosid ja pleenumi, kus antud küsimust on arutatud. Või nimetama nõupidamisi, mis sellel teemal tehtud. Ütlete, et aeg, kus ainult sõnadega innustasime, on möödas, tuleb minna ka tegudele. Ja sellepärast lühidalt ja kohega tulevad teod ja sellepärast ka lühidalt, mis tehtud, mis teoksil? Avasime eelmisel aastal meie linnas kino mais, mis kus on praegu olemas meie linna kaunim saar. Alustasime sellel aastal meie kinole, teatri või kinole juurdeehituse tegemisega, kuhu tuleb tantsusaal ja ka ruumid isetegevuse jaoks. Selle aasta lõpul tuleb remondist välja meie kuurortklubi. Järgmisel aastal alustame Meie kino kiire ja meie vabaõhuvallikääru rekonstrueerimisega praegu koos rajooni organitega. Otsime lahendust ei selleks, et saavutada meie teatrile juurdeehitus ning teeme kõik selleks, et alustada järgmisel viisaastakul meie linnas nii vajaliku kultuurikeskuse ehitamisega. Anname endale selgelt aru, et need probleemid tuleb meil endal lahendada. Sest teisiti ei ole mõeldav. Etmeid usutaks ja meiega kaasa tuldaks. Töötades välja ümberkorralduste strateegiat, toetume praegu kunagi, kui rohkem kui kunagi varem rahva arvamusele. Seni tehtud. Nii see on seni tehtud. Seni tehtud vigu arvestades on, on väga raske tee. Me teame, et teatrile rohkem kui kellelegi teisele on avatud salapärane tee inimese teadvuse juurde. Ja eelkõige tema emotsioonide kaudu. Ja seetõttu head teatrit usutakse ja usaldatakse rohkem kui head oraatorid või kõlavad loosungid. Ma usun, et te olete minuga nõus, et hea et teate näitab mitte ainult mõista vaipa südamega omadusele aitäh. Ja seepärast vajame rohkem kui kunagi varem head ausat teatrit, puinustajat. Nii tänase teatrikontseptsiooni väljatöötamisel on. Ja nii see on, et nii meie töös kui teie töös on ühine yks tuleb osata näidelda. On ja sellepärast, vaatamata emotsioonidele vaatamata Vahele segamistele ma püüaksin siiski lõpuni vapralt vastu pidada. Tahaksin uuele teatriliidule soovida sirget sirget selga ja selget pead. Ja kui teil kallale tuleb tusatuju siis tuletagem meelde luuleridu. Et hallimast hallil meri on vahel sinine ja kallimast kallim, kullateraga inime. Väga tahaks, et neid kullateri teil jätkuks oma lähedaste, tuttavate ja eelkõige oma vaatajate jaoks. Ja kui meid, kui meis on neid tuhandeid tulla tri Me leiame tee meie vaataja ja meie inimese juurde. Kõike head teile. Ma palun kõnelejatel tungivalt Kinni pidada ajalimiidist sõna- Valter Lutsul ette valmistada Eesti NSV Kinoliidu esimesel sekretäril Mark Soosaarel. Huumori peale ei lähe, katsume ruttu teha, palju seal viis minutit, kaheksa, kaheksa nii ainuke koht, kus saame me noored ja vanad rääkida teatrist kuigi nelja aasta järel on siin seepärast ka minulgi vanal tavaliselt teatrimehel mõningad mõtted, usaldame, peame lugu teineteisest, see on kõige olulisem. Üksikud märked ja mõtted, mis tekkisid siin selle aja jooksul, on olnud teatrikonverentsidel algusest peale. Ja väga huvitavad päevad on olnud, tähendab ei leia ka täna. Ja seepärast ka mõningad mõtted esimeseks. Ma tahaksin rääkida sellest. Kaarel Toom, Karel Tooman 20 aastat rääkinud meie kõnekultuurist koos lugupeetud grupiga ja asi ei ole paremaks londiga tagurpidi läinud. Loodame, et järgnev seda Kultuuriministeeriumi parandada, seda peab kindlasti loovliit võtma endale kohe tõesti mureks, sest on oluline, et me kuuleme Stahlis, mis näitleja räägib. Sest sellega kaob mõte ära. Seda ma kogesin eile ka draamateatris. Tore etendus oli tänu väga meeldejääv etendus, aga läks ka palju teksti kaduma. Pallid on neid, et meil oli väga palju vabariigi rahvas seal koos. Nii et Kaarel Toomi peame toetama ja mõtlesin Kaarel Toomile, ära jäta järele, räige, ikka edasi, kirjuta ikka edasi. Nii kogu asi punktile läheb, teine on meie teatrikunstnikud. Miks me unustame need inimesed ära, kui augupiimal rääkis siin kärbises printerist, kes on andnud nii palju meie teatrikunstile? Ükski lavastaja, ükski näitleja ei ole ilma dekoraatorita nende ühise tööna, nad on suured kunstnikud ja, ja kui nendel on üks väike tähtpäev, mis on inimesele inimlik. Ma ütlen, miks me unustame inimese siis kuidagi nurga taga. Me tähistame nende juubelit. See oli kärgisel sellel renteril lubamatu ühingu viga ühingud enam ei ole, loodame, liit enam seda ei tee. Niiviisi. Siis mõningad mõtted sellest edasi. Aastaid tagasi tuntsivad Eesti teatrirahvas noored kui vanad üle vabariigi teineteist. Aga nüüd. Kolleegid on kadunud, nüüd saame siin kokku paljudega, hallipäised tundsime ära, aga paljud noored ei teagi, kes on, kes on Elvist, kes on see või teine. Aga varem nii teatriühing, väiksema aparaadiga hoolitses selle eest. Ega üksikud spordivõistlused spordipäevad, mis nüüd toimuvad, see hõlmab väheseid rahvaid. Ma olen ise ka teinud võrkpalli Estonia laval jalgpalli, mänginud kõiki. No meil olid ka karjujad kaasas, kui me Tartus käisime Vihmases jalgpalli mängimas, Rakveres käisin jalgpalli mängimas, aga neid oli vähe. Aga midagi muud on vaja otsida, on vaja midagi muud otsida, et teatrirahvas üle vabariigi, nii noored, kui vanad tunneksid teineteist. Kasvõi taastame, vanemad mäletavad seda toredat kaposnikud ka see liitis meid kokku, kus tehti kriitikat, kus ma tegin rajalad järele ühtegi Ansberg, IRL-i Ansberg plaksutas meile ja tore olla. Aga kõik olid koos ja kõik olid huumoriga koos ja õppisite teineteist tundma. Tähendab, ma mõtlen seda vormen olemas. Ja seda tuleks teha, peab põlema, tulevases liidus on vaja inimesed, nad põleksid. Vaat seda on vaja. Mitte kant, istuksid kantslis rahuliku häälega ja kirja, kirjutaks põlema, peab kadunud. Täiel põletas tänu Eino Baskinil kese Ants päieleid meelde, tuletas aruandes. Oleks pidanud rääkima täielist lautorist otsast kõigist. Jüri Ratas pead sa tegema oma aruandekõnes. Aga seda tegi Baskin aitäh. Meil oli teatriühingul vanasti toredad traditsioonid, paljud mäletavad seda etendust kontrolletendused. Nüüd räägime sellest, et vanad veteranid ei saa kontrolletendusele vaidlus, kus on see tulnud rumal asi. Ma olin aastaid Estonia teatris ametiühingu esimees ja niisugust küsimust ei tekkinudki. See on tulnud siis nüüd, kelle poolt? Isehakanud ei tea. Aga need avalikud kontrolletendused, mis pärast etendusi arutelud toimusid, mis on ära kadunud juba aastate jooksul, kus kõik kollektiivi liikmed väljastpoolt tulnud külalised, kollektiivi liikmed, kõik avaldasid nähtud etenduse kohta aru oli solvavaid märkus olid tuld. Tuletõrje pidi veega võib olla vahele tulema, aga see viis meid edasi. Ega siis kiidusõnad kadunud lautoritelt, kiidusõnad võtke siit sisse, olge meelitatud, et ruttu teisest kõrvast välja. Aga kriitikaga peale, võtke sügaval, jätke sisse. Olge solvunud ja hakake mõtlema. Need arutlused tuleb taastada. Keda me kardame? Mis me läheme väiksesse tuppa ja arutame seal väikse ringkonnaga. Kriitiga k on vaikima jäänud, nüüd see viiks meid edasi, on õigus, seltsimehed, peaks seda tegema. Vigu on ortomisjonil, delegaati, valimisega ja üldse ma vaatan väga palju vigu, siin hunt, vana Estonia orgest ront ütles. Ma ütlesin, räägi aga ta ei rääkinud, ma räägin võib-olla mõne sõnaga seda isegi. Veteranide suur sektsioon ainuküll on täna on väga tore, et sa tuleksid meedia neid vanu veterane, kes niivõrd väikest pensioni saavate kõigi ja, ja, ja lapsepõlv oli ilus, aga mure, põlv on nüüd väga tore, see oli ilus. Tore oli, see. See oli tore. See oli väga tore. Aga kuidas need veteranid delegaadid siia tulid? Veteranide sektsiooni pole käinud, kuus ennem ju käib, niiviisi tuleks, eks on, kokku, teeb aruande, valitakse delegaadid. Kuskohal ei ole rahva teete seksuaalumbes, sama vale seisab konverentsi läbiviija, kelle viga see on, ei ole tähtis. Võib-olla pärast selgub ära. Loodame, et järgmistel. Aasta pärast võib-olla see muutub ja. Niisiis. Ahsoo ma tahaksin rääkida veel ühest momendist, tähendab, vanade, veteranide, veteranide või üldse teatriajaloo jäädvustamisest. Kui siin Agu piiman ütles, et Olevi mäel on ohus nagu paljud teater, muusikamuuseumi varandused siis miks ma olen käinud sessi maal ja Ungaris ja tänu sellele, et ma saanud käia ja Soomes, kus teatrites? On vanad teatritegelaste maalikunstnikud tööd mida rahvas tuleb ja vaatab seda kunstniku tööd ja räägib, kes oli veiksed, kirjad on all, kesta on olnud. Draamateatris eile vaatasin järjekordseid, vaatasin Rauno, vaatasin, kus oli karm Escula Panso. Aga draamastuudio teatri asutajad, kus need on kastis muuseumid? On see õige häbi? See peaks rippuma Draamateatris väljas samuti Estonia teatris. Vanemuise teatris on olemas siiamaani püstid. Tänu nii, palun, võib-olla sahk on seal, see hoiab aga, aga Kristjan veel olemas, see oli kunagi Estoniasse ade Arder ja kõik olid seal ilusti välja pandud, miks nad ei võiks seal olla? See on ju meie kultuuriloo jäädvustamine, seltsimees luts, aeg. Ja kohe lõpetanud pagataks minutil. Nii. Kaheksa olime kaheksa, karrastasin, no mida? Nii tahaksin ütelda tänu sellele draamateatri toreda etenduse Mikiverile meeldejääva etenduse eest ja tänu Mikiver seda südameis tulnud sõnade eest raadios ja ta eile. Mikiver armastab oma rahvast maad ja seal raha kunsti. Aitäh talle. Moment veel, meil on kaks klubi, vanade veteranide kohviklubi, kus ei mahu rohkem kui 30 minutit 30 inimest nautidesse. Agan loovate liitude klubi või kunstiklubi. Aga sellest räägitakse subi klubi, supiklubi subi, klubi, subjon, seal, asepresident seal selles suhtes seal toimusid aastaid tagasi, mitte ainult supi söömiseks ja muud söömised tõstmised, vaid seal toimusid üritused, iga nädal, iga loovliit tegi seal oma ürituse, väga huvitavad üritused olid, kus need on jäänud? Klubi tegevus on null praegult, seal ma olen ka liigi maksan 10 rubla aastased sisse pääseda. Ruttu saan siis süüa mõnikord ja see on väga tore, aga tegevus on null möödunud aasta hooajast peale ja siis televiisor parandamata, rääkimata ventilatsioonist. Kõigist, see on ka üks suur viga ja lõpuks ma tahaksin ainult niipalju ütelda, et uutest majadest ruumides, nii lavakunstikateedri rataskaevus oli aastaid, kus käisid rahvateatrit koos trükitööliste klubi, Trükikoda lõhuti ära. Lubamatu lipud olid üleliidulised, lipud olid, kelle süü see on kirjas komitee siin tegelikult raamatut peaaegu lõputrükikodasid. Aga ära klubi mingisugune tegutseb ja nüüd diskoklubi umbes samasuguses, mis Moskvas jalutajad jalutavad nüüd seal edasi. Miks seal võiks olla lavakunstikateedri õppelava? Vaat see oleks oleks seal järel lavades rääkijad ees minu arvates väga ilus saal, kus saaks vaba juurde 100 esialgu ooperiteatrit poleks vaid teised valmis ja Sitsast ooperis. Aitäh. Sõna Mark Soosaare ette valmistada Rein Reinsalu Armsad ametivennad lubage, et annan edasi kinomeeste, nagu Peeter Simm ütles laadakunstimeeste tervitused siis teie tähtsale asutavale kongressile. Ma mõtlesin hulk aega, milline on valdav ja kõige eredam assotsiatsioon mul eesti teatrist ja ma tahaks teile jutustada kujutluspildi, mida ma ise kahjuks oma silmadega näinud ei ole. Pigistage silmad kinni, kujutage põlevate Estonia teatrit põlevat linna. Teatavasti tol õhtul mängiti krati krati, kes on maskis põgenenud linna ja selles põleva rahva hulgas sees jookseb ringi. See on ajaloost teada fakt. Ja viimastel nädalatel ja kuudel on see kujund mul nagu eriti valdav olnud sest raske on tänases situatsioonis teha vahet selle vahel, mis on elu, mis on teater, mis on tõde, mis on pooldade ja mis on hoopis vale. Sest assotsiatsioonid, mis tekivad meie kodukootud poliitika ümber viimaste sündmuste ja probleemide valguses meil Eestis tekitavad mul väga tõsiseid küsimusi, kas me oma kodukootud poliitikaga sugugi mitte teinekord ei veereta ka takistusi eelseisvatele tippkohtumistele Nõukogude Liidu ja Ameerika vahel sest me teame, et usaldust luua on väga raske ja katkestada väga lihtne. Ja siin meie osa võiks olla ka tunduvalt suurem, kui me arvestame seda, et eestlased elavad mõlemas riigis ja meie hoiak nende inimeste suhtes, kes elavad mujal, on kahjuks noh, nagu me teame, missugune ta nagu ta meil on võib-olla peaksime me siin nendes küsimustes minema palju võitlevamale aktiivsemale hoiakule lõpetama siltide külgekleepimine ja vastupidi, tegema uksed lahti meie talentidele ja kadunud poegadele. Et nad võiksid tulla kodumaale ja siin edasi luua ja meie kodukultuur rikastada, aga ühtlasi sellega ka suures poliitikas usalduse loomisele kaasa aidata. Üheks populaarseks teemaks on meil demograafia probleemid. Kõlavad hääled, et vaja on siin resoluutseid, vahelesekkumisi, kõik riigid, kultuurriigid reguleerivad oma demograafilisi liikumisi ja kõige arenenumad riigid soodustavad migratsioonikvaliteeti teedi kõrgekvaliteedilist, migratsiooni, ka meie peame selles suhtes, ma arvan kaasa aitama, et meie vabariiki tuleks ajusid juurde ja migratsioonikvaliteet oleks kõrgem ja palju kõrgema kvaliteedilise võib-olla mitte hoopis seda takistama, vaid seda soodustama. No sellised mõtted. Aga. Räägime päris ametiprobleemidest. Kui arvestada viimase reliikvia maailma edu siis selleks, et sellist vaatajaskonda saada, nagu maailmas on sellel filmil olnud peaks Nõukogude Liidu suur teater mängima 100 aastat järjest igal õhtul seda seda tükki. Või võtame sellise suhte. Kui Eesti televisiooni üht telelavastust vaatab tsirka 300000 vaatajat ühel õhtul, siis tähendab seda, et Pärnu teater peaks seda tükki mängima kaks aastat järgemööda. Selle tõttu ma teen kõigile ametivendadele siin ettepaneku palju ja palju tõsisemalt suhtuda. Nii filmivõtetesse telelavastustes, aga eriti üleliidulisele ekraanile otse sihttellimusena, minevatesse filmidesse. Ma tean, me elame kõik väga vaeselt ja raha on kõigil väga vahe. Vähe, kuid enne, kui te lasete ennast vedada näiteks kauna sisse või või ütleme, et Jansoni mägedesse selleks, et teid seal voolikuga märjaks lasta enne mõelge, mis sellest kõigest tulemas on. Muide alles paar päeva tagasi rääkis üks autojuht, kes tõi leedu näitleja siia, ütles, et tal tuli ühe ööpäeva jooksul kaks korda käia Vilniuses sellepärast et näitleja oli oma hambad unustanud öökapile maha. Ja arvestame seda, et et massikommunikatsioonivahendid on niimoodi aktiivselt arenenud, et mõne aasta pärast. See ei ole üldse mitte mingi fantastika vajutate Tallinnas sisse televiisori ja võite näha kogu maailma, nii nagu näiteks Soomes juba on võimalik globaaltelevisiooni näha ja on see aeg ka meil ja me peame selleks oma kultuurilise ja kunstilise tasemega valmis olema. Muide mõned aastad tagasi sattus minu pihku üks kiri, mis oli adresseeritud Leonid Iljitš Brežnevi seal eesti keeles kirjutatud ja üks mees kirjutas temale tegi ettepaneku üürida ülemaailmne televisiooni ühe õhtuga, pöörata kogu maakera kommunismiusku. Selle kirja oli kirjutanud üks haige pidulast Saaremaalt, kuid see mõjub koomilise nakuid. Ei ole mingi ime, et need päevad seisavad meil ees, kui meie käsutuses on sellised tehnilised vahendid ja me peame selleks lihtsalt valmis olema ja siis äkki selgub, et me ei olegi nii tugevad ja nii targad. Nii kaunid, kui me siiani arvasime. Ma arvan, et meil on kaheliidul ka väga palju ühiseid sõlmprobleeme, millest tuleneb gruusia filmikunsti selline kolossaalne maailma edu sellepärast, et nendel on rahvuslik filmikool. Ma arvan, et me peaksime kaks liitu, paneme oma jõud kokku ja mõtlema selle peale, kuidas võiks ka meil olla rahvuslik teatri ja filmikool. Sest meie poolt käe sirutusena mõtlen, on olemas maailma filmiajalugu, aga filmiajaloos peegeldub ka viimase seitsme ütleme, 80 aasta parimate näitlejate elutööd, see on jälle kasvatusõppevahend, mille kaudu me saaksime koolitada. Siis seltsimehed vabariigi valitsusest, kes on jätkanud niisugust noh, kuidas öelda rekvireerimisse poliitikat või, või niisugust uusmaasaaja poliitikat. Et lõikame ühele ühe jupi ja teisele teise jupi ja anname teile ja kolmandale ja nii edasi. Üks assotsiatsioone minevikust. Teatavasti uus maasaajate saatus oli see, et halvimal juhul said metsavendade kuuli, parimal juhul läksid nende maad, mis oli paberi kantud neile igipõliseks kasutamiseks kolhooside koosseisu. Meie jagame teiega siis nüüd kaht maja kõrvuti uuel tänaval uus tänav kolm jõustena viis ja kui keegi arvab, et meist saavad Andrese ja Pearu, siis see kindlasti eksib. Sest et ma arvan, et olgu need majad nii väikesed kui tahes püüame seal sõbralikult koostööd teha, teineteist aidata, sest meie materiaalse vaesuse juures ei tohi me iialgi lubada, et meil aknast uksest vaimne vaesus siis roniks. Jõudu ja edu uuel teatriliidul. Aitäh Mark Soosaar, sõna on Rein Reinsalule ette valmistada Kaarel Sahk. Lugupeetud kongress esinen hetkel mitte niivõrd enda, kuivõrd noorte kriitikute ka nimetatud klubi nimel ringi nimel, kellest enamus praegu moodustab põhiOsame hetke reaalselt reaalsetest arustajatest jättes ajapuudusel ära vastamise kurtmistele teatrikriitika subjektiivsuse vähesuse üle on ringi nimel edastada koosseisukohta. Esiteks toetame täiesti Juhan Viidingu ettepanekut luua teatriliidu juurde Teabekeskus mis tegeleb teatrialase informatsiooni kogumise vahetamisega. See hõlmaks nii dramaturgiat, teatrialaseid, uurimusi, videode tellimist ja vahetust ja muud sellist. Kindlasti organiseeriks taga näidendite ringlusse. Teabekeskus peaks lahendama ka paljudest probleemidest. Olime täiesti šokeeritud, kui hiljaaegu kuulsime teatriühingul juba viis aastat on olemas pakitult oma paljundusaparaat. Ja nii palju, kui ma tean ikka veel pole leidunud miilitsat, kelle juuresolekul tohiks selle paki lahti teha. Peame ainuvõimalikuks teeks intensiivistada teatrialaste uurimuste ja kriitika välja kokkuvõttes ka hulka rakendades lepingute süsteem siis, sest peale selle tänuväärse töö, mis on ära teinud doktor Karin Kask ja Lea Tormis akadeemias ja mida nad ilmselt jätkavad ei ole see ikkagi lahendus. Tegemata on väga palju kirjutamata on meie parimate režissööride biograafiad, näitlejate portreed, ülevaated, palju, palju, palju, palju tegelikult seda saaks teha. Ja eriti nüüd, kus me teatrikriitikute vanem generatsioon on veel võimeline tööd tegema. Ma ei tea, mis saab 10 aasta pärast. Aga praegu nad esindavad teatrimälu ja nad saaks selle veel kõik kirja panna. Kolmandaks käesoleva kongressi hääleõiguseta külalistena välja arvatud mina tahaks noorte kriitikute ring tervitada kõiki meetmeid Teatriliidu kriitilise kriitika sektsiooni keskmise vanuse vähendamiseks vähemalt poole võrra. Neljandaks, samuti peame õigeks kutsuda aasta pärast kokku teatriliidu erakorraline kongress, mis viiks läbi vajalikuks osutavat muudatused. Viiendaks tervitame rõõmuga Ministrite nõu, kogu esimene asetäitja seltsimees toome sõnavõtust nähtunud valitsuse valmisolekut arutada Eesti NSV isemajandamisele üleviimise ettepanekut. Ettepaneku edasist arutamist majandusteadlaste poolt terendab kindlasti asjaolu, et selle autoriteks ongi Eesti juhtivad majandus- ja ühiskonnateadlased. Ja viimaseks lubame edaspidi oma kriitilistes artiklites üles näidata kongressilt nii igatsetud heasoovlikkus ja teatriarmastus. Teiselt poolt aga loodame endaski edaspidi leida julgust, nagu ütles seltsimees, toome lollusi, nimetatud ikad lollusteks. Sõna on Kaarel sahal ette valmistada EPT Paide rajooni koondise juhatajal Matti kurikul. Ma esindan siin teatri abitööliste suurt väge. Ma mõtlen neid kõiki tehnilisi töölisi, ilma kelleta teatrietendus ei toimu. Me oleme näiteks Vanemuise teatris on umbes 80 tehnilised töötajad, kes peavad kõik, jätame siis ette valmistama alates kunstlikult saadud kavanditest ja lõpetades igaõhtuse etenduse lavale ülesseadmisega. Tänane kongress ja eilane k on kõnelenud näitlejaõiguste kaitsmisest ja sellest, kui allasurutud on need vaesed näitlejad olnud. Mina ei ole õnneks kunagi teatas näitleja olnud. Mulle tehti see selgeks 36. aastal. Et ära trügi sinna, kus sa hakkama ei saa. Ja ma olen ammugi veendunud selles, et see, mille, mille peale ma läksin on siiski kuidagi õnnestunud. Aga teisest küljest, kes võitleb nende abitööliste eest, need abitöölised saavad palka mõttekoristajaid, vabandage. Ma mõtlen teatri tehnilist koosseisus, need saavad palka alates kaheksast 10-st rublast, äärmisel juhul 130 rublani 130-st on väga vähe. Aga nüüd uutmise ajal, kui on võimalus luua igasuguseid kooperatiive. Miks peaks õmbleja meie juures saama 80 rubla pluss 20 protsenti, see on 96 rubla ja Rätsep üheksa rubla pluss 20 protsenti, see on 108 rubla. Kui ta võib minna näiteks Pälsoni nimelisse sovhoosi kitleid kokku koristama. Ja selle eest ta teenib kuus, minimaalselt 580 rubla. Need on faktid, see ei ole minu väljamõeldus. Edasi on muut, on toimunud suur põlvkondade vahetus. Viimane meie vana teatritöötaja tehnilisel alal. Rekvisiitor, butafooria ja nii edasi on praegu kodus vanaduspuhkusel ja viimastel päevadel viimase puussepa matsime jaanuarikuul. Ei ole enam inimest, kes oskaks järele teha. Klassikalist mööblit tulevad meile kutsekoolist, poisid, nad ei tea, mis tähendab mööblit poleerida. Ja keegi ei oskanud klaverit enam poleerida. Kui meil oli vaja Irdi matustaja klaveril kriimusid maha võtta sõitsin ma endisesse tuttavate juurde üks minusugune Vaname Tarikas. Ta ütles, et mul on musta poleerima, tulen, teen selle asja ära, ta tuli, tegi selle asja ära. Nii kaugele oleme kõigi nende asjadega jõudnud. Kahju sellest muidugi. Aga mina pean enda suureks veaks, et tema seda siin saalis on praegu üheksa või 10 kunstnikku, kellega mul viimase kaheksa aasta jooksul on tulnud teatridekoratsioone ellu viia. Ja nad teavad kõik, mis joriseb. Ma Jürisson, mitte sellepärast, et ma ei saaks aru, et on vaja teha Aid dekoratsioone vaid ma ei saanud sellepärast, et need võimalused, mida luuakse teatridekoratsiooni tegemiseks on äärmiselt viletsad. Mis kasu on sellest, kui me esitame näiteks käesoleva aasta veebruarikuul materjali nõudmised Kultuuriministeeriumile ja kui nendest edasi ei anta, isegi meie lampide tellimist tähendab prožektorilampide tellimist, mis kasu sellest on? Siin on endiseid ja praeguseid Kultuuriministeeriumi töötajaid. Ma olen kirjutanud näiteks Villerile neli aastat sillerile neli aastat tagasi kirja neljal leheküljel, kus ma kirjutasin, et ma olin idioot, kui ma Vanemuise teater lasin proovida nii projekteerida niisugusel tehnilisel tasemel kui nüüd enam ei ole ühtegi tagavara osasele tehnika käigushoidmiseks saada. Ja sellepärast et ei ole, neid enam, on muutunud tehnika, aga meil puuduvad ka inimesed, kes ei otsiks kataloogidest, mida asendada üksteisega või uutele süsteemidele hoopis üle minna. Nüüd, kui me räägime teatri tehniliste töötajate ettevalmistamisest siis kahjuks on nii. Minu arvates on seltsimehed kärbisemat viimased teatrimaalased. Tervisesünnipäevast kõnelesime, aga mat on kohe-kohe saamas 80. Ja kui ta neli aastat tagasi viis läbi Vanemuise teatris kunstinstituudi lavakunstikateedri õpilastele neid oli 10 11 või 12 täpselt, ma ei mäleta seminari sellest, kuidas kasutada suurt pintslit teatridekoratsioonide valmistamisel siis kahjuks need olid meelega nõus trips traps trulli mängima, need õpilased ja ainult kaks nendest tegelesid mat, võtsid matti juhendamist tõsiselt. Ja vabariigis puudub üldse asutus, kus valmistada ette teatridekoratsioonide valmistajad. Tartu kunstikoolis on seal likvideeritud juba vist neli aastat tagasi või viis aastat tagasi ja need, kes seal praegu tulevad, need aknad, kuraatorid, Nad ei tea üldse, mis suur pintsel tähendab, aga meie vajame sadade ruutmeetrite ulatuses pinna täitmist. Ei ole inimesi. Ja siis me räägime sellest, et ma Jürisen ja ei ole nõus kunstnikega. See ei ole minu, vabandas ma saan aru küll, et kunstnikul on õigus nõuda lavastajale on õigus nõuda. Aga teisest küljest peab mõtlema ka selle peale, kuidas neid inimesi ette valmistada. Kaks aastat tagasi. Mingitel ajenditel kadus ära võimalus saada Lääne-Saksamaalt pühen tennise Runzov, seal lavatehniline ülevaade. Ma sain seda aastaid individuaalsel tellimisel. Sellega oli kursi, võis olla kursis maailma teatritegemisega. Ja ei saa ka demokraatlikult Saksamaalt enam pautender, kultuur. Ja tagajärg on see, et mina isiklikult jään maailma teatritehnikast maha. Aga ma olen on jõudnud sellega mõningal määral, kuni selle ajani kursis olla. Veel edasi, nendest ajakirjadest lugesin ma, kuidas saksakeelsetes riikides nagu Austria, Šveits, osaliselt kuidas nendes korraldati teatrite suveseminare suveseminare millest osavõtjatele peale seda, kui nad olid selle suveseminari lõpetanud, kas üheaastase või kahe või kolme aasta kursuse, nendelt tõsteti palka, töötasu, igaüks oli huvitatud selle seminari kaasa töötamisest ja sellel seminaril õppuste vastuvõtmisest. Meie kahjuks midagi taolist ei tee. Ja kui siin seltsimees Trei kõneles sellest, et keegi ei taha minna mittekuusele kursusele Moskvasse, siis tõesti ei taha minna, sest väga paljud kahjuks ei oska vene keelt ja veel vähem oskavad nad venekeelset terminoloogiat. Tähendab kõik see, mida püütakse neile õpetada, seal ei tulegi kõne alla veel edasi ainukene nii-öelda teatrialane keskõppeasutus asub Odessas. Meie oleme sealt paar inimest saanud. Ma ei ütleks, et eriti õnnestunult. Nad on küll jah oma ala spetsialistid, aga inimestena on meil raske nendega kokku sulada. Samas peaks mõtlema vabariigis selle üle, kuidas korraldada taolisi suvekursusi ja kuidas hakata Nendel inimestel siis ka rohkem maksma. Nüüd ma lõpetuseks peaksin ära märkima ka veel selle, et kolm, umbes kolm nädalat tagasi esines kultuurisaates ühel pühapäeval arhitekt jänes ja ütles sõnaselgelt, nii. Arhitekt jänes on uue Estonia arhitekt. Ja ta ütles sõnaselgelt, nii et hakkas kehtima veeessenson preemenne normas Troidilisest 86 teatrite osa. Kuid keegi ei ole pöördunud Eesti projekti pole selleks, et vaadata Estonia projekt läbi selle uue VSM alusel, kuna see võimaldab avaramaid projekteerimise tingimusi. Seltsimehed, ma usun, et te seda siiski teete. Tema kõneles sellest traadid ja Nii nüüd edasi. 40 nõukogude aasta jooksul ei ole Tallinnas ehitanud ühtegi uut teatrimaja ja me räägime siin suhteliselt teatripuudusest, kui me võtame jälle need saksa keelt kõnelevad riigid, mul ei ole vaja neid kokku lugeda, kes on käinud, need teavad ise, kui palju seal on ehitatud. Seal saadi hakkama isegi Dresdeni ooperi restaureerimisega pritsi lõpetuseks. Ma paluksin siiski loodavalt teatriliidul tõsist tähelepanu pöörata sellele et teatri tehniliste töötajate olmetingimusi parandada kohe lõppeb. Selleks, et nemad muutusid, muutuksid võrdväärseteks näitlejatega selles mõttes ilma selleta ei saa siiski teatrikunsti praeguses olukorras eksisteerida. Täna. Matti kurikul ette valmistada Lilian Kirepe. Lugupeetav kongress Paide rajooni põllundustehnika tootmiskoondis ja Eesti NSV teatriühingu ooperiooperis, eks operetisektsiooni seab Kümneaastane šeflusleping. Tabase sõnas ehtlus tekitab hirmu ja külmavärinaid, siis tähendab alati seda, et kellelegi keegi ei tule oma tööga toime, tuleb nii-öelda lapp ja tema eest töö ära teha. Kuid ma loodan, et meie šefluspartnereid Sa ei hirmuta, ei ole hirmutanud põhimõte sind milleski muus. Tähendab, me ei taha, et nemad tulevad meie straktors remontima või maa pärast tegema ja samuti ei tule, meie nendest ei lähe lavale, kuna meie selleks suutelised tähendab, püüab anda vastastikku seda, mis on võimalik anda. Paide EPT on võimaldanud oma spordi ja puhkebaase sektsioonile oma ürituste läbiviimiseks seminare spordivõistlusi ja kõik, mis on saabunud seda teha. Ja neid on ka usinasti kasutatud, seda eriti esimestel aastatel. Praegu on tuhin langenud ja me seostame seda sellega, et meie partneritel on väga palju tööd. See on väga raske ja koormav, eriti viimased külalised esindatud Stockholmis, Savonlinnas, Moskvas ja mujal. Need aeg läheb vägisi käest ära. Nii on jäänud paari talve jooksul pidamata ka meie sõprusvõistlustes kavandasime sportlikel aladel, kuid loodame ja tänavu talvel siiski lõpuks maha saame selle asjaga. Alates 1904.-st aastast Nanna välja Bayedepresse preemiat tagasihoidlikku preemiat. Selle preemia osaliseks on seni saanud Tiit Kuusik, Helvi Raamat, Lendava hollandlase osa, sest Katrin karisma, Helgi Sallo kabaree Est ja Hendrik Krumm maskiballi lavastamise ja peaosa täitmise eest. Ma võtan tagasihoidlik sellepärast, et ta ei ole nii väärtusliku teatriühingu preemia ja, või mõne kolhoosi preemia, kellel võimalused paremad seni olnud. Kuna siiani riikliku ettevõtted loetakse kurjategijaks, kui ta kasuta oma rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, eriti veel suva rahas. Seda loetakse mitte talisest tuluks vastavalt praegustele sanktsioonidele, Vens kehtivat alates esimesest jaanuarist, teatavas tuleb minna üle isemajandamisele igal riiklikule jätada, samuti on võimalik kasutada oma vahendeid sihipärasemalt ja oma äranägemise järgi ja ma usun, et ka siis see preemia saab oma sellise väärtuse, mis ta peaks olema. Oleme püüdnud aidata teatriühingut ja sektsiooni majandusküsimuste lahendamisel. Ka siin on võimalikult palju ära teha ka uutes tingimustes, kuid eks ole ka takistuseks ka see, et meie vahemaa on küllaltki pikk. Üle 100 kilomeetri. Teiselt poolt on meie partnerid andnud meile väga palju kõrge tase tähtpäeva kontserdid, meie isetegevuslaste abistamine, kostüümide rekvisiitidega, kammerkoori hääleseaded ja muud sidunud meie töötajaid, seda eriti laudatega rakk Estoniast. Selle abi eest oleme neile väga tänulikud. Jaga suured võlglased. Seiklus lepingu baasil on olnud võimalik külastada mõningaid teatrietendusi, kuid kahjuks nagu ennegi. See jutt on jätkuteatrirahval pileteid, et minna etendusele, ei jätku ka meile. Ja seetõttu kogu meie kollektiiv ootab pikisilmi uue Estoniale nurgakivi panekut. Saasta ükskord ometigi olema. Kuid praegu on ka veel teisi võimalusi selle aasta lõpuks slaide saalima uus kaasaegne kultuurimaja, mille valmimisele väga oma jõuga abiks oleme. Ja ootame teid kõiki. Niikaua kui Tallinna ettevõtted oma saale ei oska hästi kasutada, Paide kultuurimaja etenduse anda. Käesoleva kongress on tõesti ajalooline, nagu eile öeldi. Te, olete väga õnnelikud, saate peaaegu kõik, kes sõidavad diaatriga sellest kongressist osa võtta, kahjuks kõik süsteemid selleks võimelised ei ole. Nii agro, koondis, valdo süsteem, loodi, ta on võimatult suur ilma üldsuse osavõtuta ja kas ta on õige või ei ole, seda ei tea, võib-olla juhtkondi all kerged, kuna ei ole vastastikust seost, ei ole ka arutatud teda ühiselt. Ja loodan, et kuna te kõik saate oma sõna sekka öelda, tuleb otsus nii liidu moodustamise osas kui ka kongressi otsus asjakohane, kõigile vastuvõetav ja täidetav. Kuid oma otsese langelduse arvestage sellega, kelle hulgast te olete, kelle heaks te töötate, seal rahvas, soovin teile kõigile head hindu uue liidu tingimustes ja head koostööd. Sõna on Lilian kirjad peal ette valmistada. Veiko Jürisson. Lugupeetud kongress palun hetkeks teie tähelepanu ära kuulata mõnda probleemi, mis puudutavad teatri- ja muusikamuuseumit ning külgnevalt lähedalt ja kaugemalt kongresse eilse päeva mitte mõtteavaldusega. Fotol kõigepealt kultuuriministri Johannes rati avaldusega, kes teatas, et muuseum on samas saamas uut hoonet ning peab asuma teaduslikult teaduslikelt alustelt lähtuva eeskätt teatriajalooekspositsiooni loomisele, millega oleks täidetud üks seni püsiv lünk Tallinna kultuuripildis. Kergendusohe, mis järgnes vastavate kõrgemate instantside otsusele eraldada muuseumi jaoks hoone Toompeal. Rahukohtu kolm on täiesti mõistetav sest nõudis kogu sellele eelnenud mitmeaastane asjaajamisprotseduur tõsiseid jõupingutusi. Noorsooteatri vanalinnastuudio ja teiste kultuuriasutuste kogemustest ju teame, mida läheb maksma ühele kultuuriasutusele elamispinna hankimine ja saamine. Kuid selle kergendusohkega võib kergesti kaasneda ka võlts illusioon sellest et nüüd on kõik korras, kõik teed lahti, vaja ainult käised üles käärida, seda hakata kogemuste alusel. Skeptikuid muutunud muuseumitöötaja jaoks on aga hoone, mis praegu seestpoolt sama hästi kui varemetes kättesaamine, lubatud 1990. aasta lõpuks. See lubamine sama hästi kui hurraa-optimism. Hästi. Oletagem siiski, et neljale viiele perekonnale, kellele majas praegu on korterid, leitakse uued projekteerijad töötavad hästi ja Poola restauraatorid tõepoolest annavad võtmed üle praegu planeeritaval ajal. Kuid isegi sel puhul tuleb muuseumil veel vähemalt kolm aastat elada tingimustes, kus ühtema väärtuslikemaid osakonda, nagu eila kuulsite ja tänasin, kuulsite, ähvardab altpoolt tuli teist lauluväljakul asuvat hädahoidlat ülevalt poolt, vesi. Nii-öelda peahoone müürivahes on aga ääreni täis tuubitud kogumistöö ammu mitmes vajalikus lõigus katkestatud. Praegu saame piirduda ainult kõige hädapärasema väga valikulise valikulise ja eriolukordades eriolukordadesse sattunud arhiivimaterjali vastuvõtmisega. Juba ammu on tekkinud nüüdisteatri jäädvustamise osas suuri lünki. Teate ju ise, teatrikunstiga ei ole hiljem suurt midagi peale hakata. Teda peab püüdma nii-öelda õhust tema jäädvustamist katsed peavad kulgema paralleelselt elava kulgeva teatriprotsessiga. Nüüd täna ja kohe. Nõudmised suurenevad, vajakajäämised koos nendega ning muuseumi juba ammu alanud kõndimine allakäigu trepist üles jätkub ajanõuete kasvades kiirenevas tempos. Oleks vaja siiski mingit häda, häda hädapärast ajutist lahendust. Taotlesime selleks Andres Särevi kortermuuseumi laiendamist tina tänaval ühe naaberkorteri arvelt kuid seal oli vaja uut elamispinda kolmele inimesele. Ning vastus tuli loomulikult kohe eita. Uue teatriliidu põhikirja projektis seisab punkt, milles teatriliit tõotab võtta endale kohustuse olla teatri- ja muusikamuuseumile tema tegevuses nõuandvaks organiks. Hüva nõu on alati kallis. Kuid sooviksime väga, et meie vahekorrad kujunesid headeks koostöö vahekordadeks. Etne uute kabinettide, büroode ja laboratooriumite loomisel. Koos selle töö hästi läbi, mõtleksime ja ei hakkaks looma uusi institutsioone, mille alused muuseumis juba olemas on. Et me oleme väikese Eestimaa piirides, ei looks asjatuid tööjõudu ja finantse raiskavat parallelismi. Sest arvestagem, sellega see praegu müüride taha peidetud varamu on ja jääb. Eesti teatri- ja muusikaajaloo uurimisbaasid uurimisbaasiks vaatamata mõnedele mõttetutele materjalide mujale paiskamisele ja proovidele, luua teatri- ja muusikamuuseumile nii-öelda filiaalikesi teistes muuseumides. Meie püüdlused peavad suunduma sinna, et muuseum oma funktsiooni kaasaegsel tasemel täita saaks. Uues hoones on projekteerimisel ette nähtud ruumid ja võimalused, vala video ja ilmatu epideks kõik vaatamis ja kuulamisvõimalused muidugi ka video ja helisalvestuse ning paljundusvahendid. Niisiis nagu teatriliidul, nii seisab ta muuseumil ees tõsine loomisprotsess selle sõna tõsises mõttes. Ja loodame seda teha aktiivses koostöös uue liiduga. Kõrvalepõikena olgu veel märgitud, et muuseum saab ka etendust ja kontserdisaali, mille suurus vastab Draamateatri väikese saali mõõtmetele. Loodame, et siis ka teatrid saavad sinna mõnikord tulla oma väiksemaid etendusi andma, sellesse hoonesse. Ma ei hakkasin kordama sellest, seda, ma tahtsin rääkida ka sellest, millest juba rääkis Jüri Trei. Et miks mitte siis lõpuks kujundada see muuseum välja mitte üksi Eesti teatriajaloo ja muusikaajaloo, kuna meil on kaks eriala uurimise baasiks vaid ka tema keskuseks. Loomulikult nõuab see siis muutusi muuseumi tööjõustruktuuris. Kuid see on küsimus, mis meid praegu igavesti pured. Muuseumitöötajad võetakse nagu midagi iseenesestmõistetavat, kes on ja kes teeb häält tõstmata oma tööd. Ausalt öelda, ega meist ei hoolita küll. Meil ei ole mingeid töötingimusi, ei soodustusi, isegi sooja vett pole. Käte pesemiseks. Ei mõelda meie materiaalsetele stimuleerimisele. Pensioniikka jõudnud suure praktikaga töövõimelisi inimesi järele valvatakse, et tema palk koos saadava pensionilisaga ei ületaks 150 rubla. Nooremad teadustöötajad on saavad noorema teadustöötaja palk nõutavam, kõrgharidus on seda 10 rubla. Vanimad töötajad kuidagi püsivad, kuid uut noort ja asjaliku tööjõudu sellele palgale enam ei saa. Kohe ja lõpuks on ainult veel üks palveküsimus, millest me palume, millest me palume teatriliidu abi. Meie asumine tompiale toob meile kaasa veel ühe probleemi, mille käsitlemine on spetsiifiline ja ei kuulu siia mille lahendamine Olaga muuseumil elusalt tähtis, see on praeguse Müürivahe tänava hoone säilitamine. See ripub praegu õhus ja Dacintsis loodame uuest käed liidu abi. Nii ma rääkisin ja puudutasin nii-öelda ideaali, mis elu toob. Seda näitab muidugi muidugi praktika, kuid ideaalide püüdlused peavad olema ja ma loodan, et midagi me sellest tõesti saavutame. Kui tõepoolest meie vabariik reageerib sellele nelja meie tuntud majandusteadlase ettepanekule, mis tõsiselt on tulnud rahva südamest jäiliste tema vajadustest