Sõna on Veiko Jürisson ette valmistada lõksapoosnen. Neil kahel tõsisel ja töörohkel päeval siia saali üksmeelselt kogunenud teatritegijate hulgas on teatav ja suhteliselt väike osa inimesi kes sisenevad teatri köögipoolsest uksest harva. Neil puhkudel ka peaaegu vargsi juhtub isegi, et vastumeelselt Tulevad teretavad. Mõnikord on neil põu saladuslikult pungis. Mõnikord kohmitsevad häbelikult portfelli lukkude kallal. Kõik muidugi päris selliseid ei ole. Tänaseks on nende tagasihoidlikkus jõudnud selleni, et nad on loobunud võimalusest astuda teie ette siin sellel tribüünil ja lasevad minul kõneleda enda eest. Kui te pole veel ära arvanud, siis ega saladust ei maksa teha. Tegemist on mee dramaturgidega. Kogu kongressi ikka kahe pika tööpäeva jooksul ei ole neid veel nagu meelde tuletatud, et nad kuuluvad ka teatri juurde. Mõningad mõtted, mida ma järgnevalt teieni toon, ei ole läbi arutada kõigi selle alaloojatega pigem selle noorema poolega, kuid küllap on siin midagi üldisemat, mis puudutab ühiselt kõiki, olgu see siis häbelik, algaja või igasugustest ilmadest karastus saanud vana teatrihunt. Mis on siis dramaturgidele kõige üldisemaks mureks? Arvatavasti nende kahepaiksus. Kirjadega inimestena peaksid nende probleemid kuuluma Kirjanike Liidu kompetentsi. Kuid paraku täidab trükitud ja kaante vahele jõudnud näidend vaid poole või vähem kui poole püstitatud eesmärgist. Ülejäänu lõpule viiakse teater. Siit algab tema tõeline elu. Enamasti saavad ka probleemid ja dramaturgi okkaline rada alguse just sellest staadiumist, kus ta peab enda poolt loodud üle andma teistele. Sellest hetkest vaata kõige rohkem mõistmist ja tuge. Ka kaitset. Seda Eilev võib-olla rohkem kui täna, sest me kõik loodame, et jäädavalt mööduvad ajad, kus hea näidend pidi kõigepealt tublisti laagerduma erinevate kabinettide laudadel. Muidugi mitte selleks, et ta kangemaks läheks. Täna vähemalt tundub nii. Eelnevale toetudes võib öelda, et dramaturg on tõepoolest kahestunud isik kellest ühe poolega võib-olla sata ise enam-vähem hakkama, aga ka teine pool vajab tõsist hoolt. Dramaturgidele on õigus olla valitud teatriliitu, enne oli see sõnaselgelt kirjas, nüüd on see nii-öelda iseenesest mõistetav kuid sellest õigusest Jaustun arvatavasti vähe, et koondada nende loomingust jõudu. Peaks leiduma ka vorm, mis liidaks näidendi kirjutajaid senisest enam ja arvestaks nende loominguliste vajadustega, olgu see siis sektsioon, kabinet või kasvõi tuba kus saaksid koos olla dramaturg, oma loomult teatrierak. Ta võib suuremas summas üksikuna kaduma minna. Võib arvata, et teatritegemise vormide võimalused lähemal ajal ja uue liidu toetusel mitmekesistuvad lisaks stuudiatele tuleb ühe ja kahe mehe teatrid kohvikutes ja keldrites avaneb rohkem šansse enese äraproovimiseks. Ehk toob see kaasa üldisemat elavnemist dramaturgia uute kirjutajate tekke, sest meie keskeltläbi akadeemiline teatrilaad ei pruugi kõigil olla sobiv ja paljudele algajatele ka esialgu jõukohane. Alternatiivne teater ajaks ju tegelikult ka alternatiivset dramaturgiat, see on igal pool tõestust ja läbiproovimist saanud. Kuid kes peaks dramaturgia arengust ja mitmekesisusest olema rohkem huvitatud kui teatriliit see on niivõrd lahutamatult seotud Ma kardan, et Kirjanike liidul on oma järel kasugagi tegemist küllalt. Aeg tagasi tegutses meil noorte dramaturgi seminar, mida heatahtlikult toetas ka meie kunagine teatriühing. Seminarist osavõtvatele noortele inimestele andis ta peamiselt võimaluse ennast ühiskondlikult harida ja mõnevõrra laiendada ka oma teatrialast silmaringi. Siis tuli aeg, mis hakkas meid ise tõsiselt harima ja senine kooskäimine kaotas mõtte. Aga ometi tuntakse tänase päevani puudus sellest ühistundest, mis tegi julgemaks astumiseni näidendi kirjutamise õhukesele jääle. Teatriliit koos Kirjanike Liiduga peaks tõsiselt mõtlema dramaturgi järelkasvu Vial, mis praegu on äärmiselt hõre ja leidma Teidmise ergutasid inimesi selle alaga tegelema. Satub neid noori inimesi, nii nagu lavastajaid, näitlejaid mööda ilma õpipoisina rändama. Vanade tsunftitavade kohaselt sai selgeks alles see õpipoiss, kes mööda ilma rännanud ja siis koju tulnud kõike õpitut kasutades suutis korda saata või teha midagi sellist, mida isegi vanameister ei olnud näinud. Ja kui meil on meistrit, siis nende juurde tullakse õppima juba mujalt. Dramaturgi jaoks väga oluline küsimus mis puudutab juba valminud näidendi levikut ja tema kättesaadavust asjast huvitatud teatriinimestele. Mida see eeldab? Ütleme, et noh, kõige kõige lihtsam variant 10 ksenograafiliselt paljundatud näidend eksemplari see on siis võimalik saata laiali kõikides erinevates teatrites, et teatringluse saaksid nendega lihtviisiliselt tutvuda, teada, mis on kirja pandud, mis, mis on loojatel olemas. See viib muidugi selle teema juurde, millest on lihtsalt piinlik rääkida. Ja tõesti on piinlik. Sest liit tuleme 20. sajandi viimasel veerandil maadlemi küsimustega veel praegu, mis kuuluvad Gutenbergi eelsesse aega, mis andke andeks, oli nagu keskaja viimane veerand. Loodan, et selle kongressiga saab see küsimus ammendatud. Kui nüüd keegi küsiksid, miks sellega ei ole tegelenud teatrite valitsuse repertuaari toimetus, miks ei ole seda ideed teostanud oma jõududega siis ma võin sellele vastata. Asi on selles, et kultuuriministeerium on kodumaise tehnika patrioot aga see tehnika ei suuda ühte näitemängujärvest läbi lasta, enne hakkab suitsema. Ja seda ausalt öeldes täiesti olenemata näidendi sisust. Siit NB nota bene. Hankige endale aparaat, mis töötaks, ei peaks vastu sama hästi kui Husqvarna ratas hankida tuletada muidugi sealt, kus Husqvarna Ratledki. Ja noh, pole vist palju loota ka. Et tulevase teatriliidu kirjastusgrupp leiab võimaluse välja lasteteatriühikuid, tähendab näinudki pilgud, nende menu ja, ja müüd noh, läbimüük võiks olla sama hea kui kavalehtedel. Lisada sinna juurde autori pilt või käimasolevas lavastuses mõni foto ja teatri lettides, ma usun, et see oleks päris nõutud kaup peale selle tasu teatriinimestele ja üldse näidendi lugemise kultuurile. Harjumused, mis meil paraku täiesti puudub. Kuna aeg on läbi, siis ma ütlen, et drama tulid ka toetavad Teabekeskus, informatsioon on üldse meile eluline küsimus, praeguse aja küsimus. Informatsiooni vaba leviku kättesaadavus kõigile on demokraatia peamine eeldus. Peame teadma, mis maailmas sünnib. Erialane kirjandus ja ajakirjandus peab olema vabastusest vabastatud eksiilist erihoiukambrites saama rehabiliteeritud. Sel puhul me ei pea kulutama mingeid kallid valuutasummasid vaid see on kõik see, mis meil juba praegu olemas on. Ja samuti kõik uusaegne näitekirjanduse teooria sest see peab meil olema, kui me tahame öelda, et me elame uues ajas. Lugupeetud delegaadid, kui me oleme ära kuulanud kolleksaposnini esinemise, siis on kongressil sõna saanud 35 inimest. Kõik registri, kõik kongressi delegaadid, kes on ennast sõnavõtuks registreerunud, on sõna saanud. On ettepanek pärast seltsimees Sapposhini esinemist anda sõna Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretärile seltsimees Rein Ristlaanemäe ja sellega läbirääkimised lõpetada. Kas on teisi arvamusi? Siis nii teemegi hääletama, vast seda siis eaka palun, seltsimees. Lugupeetud kongressi delegaadid, lugupeetud külalised. Kahjuks filharmoonia pere ei saa tervikult kuuluda teatriliitu ja kahjuks ta ei saa kuuluda ühtegi loomingulisesse liitu. Kuna nüüd teatriinimesed on jõudnud paarikümne aastaga oma loomingulise Liiduni. Loodame, et ka muusikud Nõukogude liidus paarikümne aasta pärast sinna jõuavad. Kuid meil on tihedad sidemed teatriliiduga nii vanalinnastuudio kaudu kui ka sidemed kõikide teatritega ja ilma teieta kahtlemata filharmoonia oma tööd vabariigis teha ei saaks. Selle eest tahaks kõigile teile öelda, suur aitäh ja eelkõige muidugi muusikateatri. Filharmoonia on pidevalt püüdnud oma kavasid parandada, on suurendanud kontserdite arvu. Nii on meil viisaastakuga, suureneb kontserdite arv kahekordseks vabariigis kusjuures ei ole juurde tulnud ühtegi hevilevi rokikontserti vaid kõik on süvamuusika arvelt tehtud. Aastatega on paranenud ka filharmoonia materiaalne baas ja filharmoonia momendil veel seisab kindlalt oma jalgadel. Meie oleme suutnud eelmise viisaastakuga suurendada oma tulusid kolmekordseks. Kuid mis fakti ette me nüüd oleme sattunud? Kui praegusel momendil Eesti NSV riikliku filharmoonia kasumiplaan, mida me peame andma riigi püüdžeti, on 275000 ma näitena teile tool, et kõrval Läti annab 164 ja Leedu 240000 siis tuleva aastaks praegu projekti järgi, kui homme meie ministeerium ei suuda rahandusministeeriumiga ära võidelda, on meil 275000 asemel peame me püüdžeti andma 375000. Tähendab, kultuur maksab raha, sellest on täna räägitud palju. Ja tõesti ta maksab, kui me tahame teha head kultuuri. Sellepärast kui tõesti me hakkame kultuurist püüdma, raha saad mar riigi püüdžeti siis see on nonsens. Sellepärast et praegusel momendil Nõukogude liidus 170-st filharmoonias ja kontsertorganisatsioonist umbes 120 on lootusessutus pankrotis ja ei mõtle kunstile, vaid mõtleb, kuidas maksta homme oma töötajatele palka. Kas me tõesti ise tahame omal kõri kinni keerata? Siin muidugi on, teine pool, ma rääkisin praegu estraadis. Me toome riik üldiselt maksab meile kõigile peale. Ja kuna süvamuusika on teise plaani järgi, siis me saame riigilt 525000 kalli ja hea asja eest tuleb ka palju maksta. Ramm maksab sellest üle poole. Ja see on loogiline, kui ma lihtsalt on veel kaks arvu, Eesti filharmoonia saatod dotatsiooni 525000 Läti 700 ja Leedu miljon 40000. Ma edasi seda kommenteerima ei hakka, ma väga loodan, et siiski mõeldakse selle peale, et vist selle poole pealt isik Eesti muusikakultuuri kõri kinni keerata ei oleks vist mõtet. Üks moment, mis häirib mind väga, on see täna, sellest keegi ei rääkinud, sellepärast tahaks mina rääkida, kuigi see midagi ei muuda. Aga nagu öeldi, kui süda valutab, siis võib ka seda välja öelda, siis ma tahan öelda seda, et kallid seltsimehed, kui meil saalides oli inimesi hästi palju meie nii-öelda üldliidu maastabis siis siiamaani väga paljud ei saanud töötada üle kaheksa tunni. Nüüd on neil võimaldatud töötada veel kaheksa, 10 või kuus, kuidas kellelgi soovi on. Ja öelge, millal nad siis tulevad meie kontsertsaalidesse võitjaatritesse. Tähendab meie süsteem, et me võimaldame inimestel omaenda vaba aja arvelt teenida lisaraha, kas see on õige süsteem, kas õigem ei oleks põhitöökohal maksta niisugust palka, et ta tahaks sellelt töölt töötada, kogu oma jõud panna ja siis minna vabal ajal kultuuriliselt meelt lahutada? Ma tahaksin hoiatada teatriliidu tulevast juhtkonda selle eest, et välismaaga sidemete pidamise suhtes peab see juhatus väga võitlema oma iseseisvuse eest, sest eelmine nädal. Me olime kolm liiduvabariigi direktorid, olime kosk kontserdi juhtkonna juures ja jõudsime selle veendumusele, et nad uutmisest isegi ei unista ja ei mõtle ja loota sealt absoluutselt mitte midagi paremat, vaid ainult halvemat, olla. Siis üks moment, ma kuulun nende 10 protsendi hulka, kes ei kuulu selle 90 hulka, kes siin saalis enamuses istuvad. Seltsimees toome, ütles niisuguse toreda sõna, siis ma vaatasin, et sobib ilmselt minule väga hästi eestimaalane. Ja minu arvates meie kõik püüame seda teha, aga ma loodan, et ka kõik meie lugupeetud külalised ja ka teised inimesed püüavad seda teha. Et iga Eestimaal elav inimene muutuks eestimaalaseks. Selleks peab ta eelkõige omandama keele ja selle kaudu ka meie eesti kultuur. Teatriliidu tulevast juhtkonda ma tahaks paluda, et ta ei unustaks ka meie filharmoonia varieteesid, kus on tantsijad ja isegi kui tekivad hiljem teised loomingulised liidud muusikutele, siis sinna nad ikka ei satu. Nii et palun võtke nad siiski ka oma teatriliidu koosseisu. Lugege Cavarieteesi väikesteks diaatriteks. Ja teile kõigile tahaks öelda seda, et varsti me võtame vastu otsuse. Seal on esimene punkt. Ma usun, et kõik on seda lugenud, kus on juttu sellest, et püütakse nagu jätta, ma ei tea, mida redaktsioonikomisjoni öösel tegi. Mis ta otsustas ja mida ta ei otsustanud, ehk on see kõik korras, aga ma igaks juhuks tahan, et meil ei juhtuks nii, nagu selle projekti vastuvõtmisel kohe mulle. Et nagu selle projekti vastavuse, mõtlesin, seal oli, et me unustasime ära ja pärast hiljem ärkasime, tähendab, mõtleme, kui me otsust vastu võtame oma veteranidele, nad on teinud tohutu töö oma elus, nende noorus oli õnnelik ja nagu ainukülvanud, ütles, vanadus kahjuks nii õnnelik ei ole. Tänu väikestele pentsidele siis võimaldame neil vähemalt teada teatriliidu koosseisu, kui nad selle uue struktuuri järgi ei peakski sinna kuuluma. Ja lõpetuseks, ma tahaks öelda seda. Et Eesti riiklikus filharmoonias oli alati väga hea vahekord nüüd likvideeritud teatriühinguga ja ma loodan, et me käsikäes edasi ka töötame tulevase teatriliiduga, aitäh. Ja viimasena siis Eesti teatriliidu esimese kongressi läbirääkimistel on sõna EKP Keskkomitee sekretäril seltsimees ristlanel. Austatud teatritegijad kui ma käesoleva aasta juunikuus oma siin võimalust pooleteisttunni vältel kohtuda Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee sekretäri Aleksandr Jakovlevi ka siis ma tegin talle umbes sellise avalduse, et minu arvates vähemalt minu poolt hoomatava ajalooperioodi jooksul ei ole Eesti loomeintelligents veel kunagi niivõrd olnud. Parteipoliitika poolt. Ei ole nii üksmeelselt laialdaselt toetanud seda perestroika, mida viib läbi meie partei. Ja arvan ka täna, et ma ei teinud mingisugust konjuktuurselt pool tõdele pretendeerivat avaldust. Ma arvan, jah, te olete perestroika poolt. Jah, te teete kõik selleks, et perestroika süveneks, et perestroika võtaks hoogu. Kas see aga tähendab, et? Me oleme nüüdseks lahendanud selle toetuse, mida perestroika vajab. Kas me täna teeme tõepoolest tegusi? Perestroika jaoks? Muidugi mitte. Peame endale kõik aru andma, et me oleme tõepoolest alles perestroika alguses. Me oleme astumas tema kõige raskemasse etappi. Me astume tänasesse kõige raskemasse etappi, nagu ütles seltsimees Gorbatšov, juunipleenumil teekuud etapp. Ja ühtlasi seltsimees Gorbatšov hoiatas, et seda see tegud etapp lähemail paaril aastal kujuneb väga raskeks nii majanduslikult kui ideoloogiliselt. Uueneva majandusmehhanismi resultatiivne käivitamine on äärmiselt keeruline. Harjumuslike stereotüüpide muutmine meis endis kui ka meie ühisest sotsiaalsest tegevusest nõuab väga suuri jõupingutusi. Ja kui siia siis lisame, et käimasolevas revolutsioonilises uuendamisprotsessis kus toimub objektiivselt vana ja uue võitlus, lisanduvad veel subjektiivsed tegurid. Lisandub see ametkondlik kildkondlik vastuseis nende inimeste poolt, kes kardavad kaotada oma privileege millest täna juba rääkis siin seltsimees, toome, lisandub ka taoliste gruppide grupikeste tegevuse aktiviseerimine, kellele üldse on vastuvõtmatu nõukogude võimu sotsialistliku korra edusammud. Ja siis me tuleme tõepoolest loogilisele järeldusele. Täna perestroika teisel aastal, oktoobrirevolutsiooni 70. aastal on majandus sotsiaalpoliitiline olukord. Riigis meie vabariigis keerulisem kui mõnelgi täna paljukirutud stagnatsiooniperioodi aasta. Tõepoolest, perestroika on ju, kus see autor on, kes seda ütles, tõepoolest palsam hingele, aga ainult sellega kõhtu ei täida. Vabariigis on seni lahendamata rida tõsiseid sotsiaalpoliitilisi. Sotsiaalmajanduslikke probleeme ei jätku, liha ei jätku puu- ja juurviljaahjukütet, ehitusmaterjali defitsiidi loetelu saaks kuigi pik. Põllumajandustoodangumahu kasv jääb oluliselt maha elanike vajaduste kasvult. Intensiivnäitajad on küll hästi toredad, aga tarbime mitte intensiivsust, vaid mahtu. Palju meelehärmi teevad inimestele sotsiaalse ebaõigluse ilmingud. On need siis korterite jaotamise probleemid, teenindussfääri probleemid või mujal kõik need ja paljud teised, sealjuures ka puhtal kujul ideoloogilised vajakajäämist, nagu näiteks äärmiselt puudulik teave Meie sotsialismi arenguloo paljudest perioodidest ja sündmustest meie vabariigis või siis rahvusküsimusele ja rahvusvaheliste suhete probleemidele. Formaalsete või naiivselt primitiivsete lahenduste pakkumine on tekitanud laialdast rahulolematust Wabariigi elanikele elanike hulgas. Ja on olnud ka põhjust meie otsestele vaenlastele jäideoloogilistele vastajatele spekuleerida, nende puudustega püüda reaalselt kahjustada perestroika. Kui tahame tõepoolest edasi minna, oleme sunnitud ise oma valupunktid kõrvaldama. Keegi seda meie eest ei tee. Kuidas teha seda põhisuunad, on sellesama perestroika poliitika kätte näidatud süveneva demokratiseerimise kaudu poliitilisi ja majanduselu kõigi probleemide üha laiali laialdase avalikustamise kaudu. Rahva kõigi kihtide kaasa tõmbamise kaudu tegeliku kaasa tõmbamise kaudu. Teekuudele rahvamajanduse protsesside juhtimisel ja lahendamisel. Ja me oleme veendunud partei keskkomitees, et just nüüd perestroika tingimuses on tõepoolest avanevad avanemas võimalused selleks, et palju keerulisi probleeme reaalselt lahendada nõuab Seaga hoolikat asjatundlikust lähenemist kõigi probleemide sisule. Nende läbitöötamist kõikidest seostest lähtudes, millega iga probleem meie elus on seotud ühel või teisel viisil meie maarahvamajanduskompleksi kui tervikuga Nõukogude maa poliitilise ja riikliku süsteemiga üldse. On ju väga lihtne teinekord esitada ka kõige revolutsioonilise maid ettepanekut üksinda neljakaupa 10 kaupa on väga lihtne neid ettepanekuid toetada, see ei anna, ei aseta kellegile mingisugust vastutust ja sageli on väga keeruline reaalselt lahendada. Pealtnäha võimalikku võrdlemisi lihtsat küsimust, nõiavitsa ei ole, on vaja reaalset asjalikku, tegusat tööd, ükskõik millise probleemi lahendaks. Tahan teile kinnitada, et ühtegi ideed mis on suunatud meie vabariigi elu edasiviimisele, partei keskkomitees ei jäeta tähelepanekud. Püütakse otsida nende ratsionaalset sisu ja rakendada kõike seda, mis tähelepanu väärib. Just seda loeme oma põhiülesandeks. Rahva tahte rakendamist rahva enda huvides. Püüame praktilises kuidas saavutada. Ja peab ütlema, et see on vägagi keeruline ja ei, ei ole alati kergelt saavutatud. Tahaksin tuua ainult ühe näite, mida ka täna räägiti. Kurikuulus julgen nii-öelda fosforiidi probleem möödunud aasta lõpul käesoleva aasta alguses eriti teravalt üles kerkinud vabariigi ühiskondlikus teadvuses sadu artikleid, kümneid, võib-olla sadu koosolekuid, kümneid pöördumisi kõigi instantside poole Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee ja, ja pahandamist, miks meil ei öelda üks kord ja lõplikult ei, ei luba ja kõik? Muidugi oleks võinud Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee seda teha noh, aprillikuus 28. märtsi otsuses, mis ajakirjandus tervikuna avaldati, EKP Keskkomitee büroo oma seisukoha põhimõtteliselt ütles, aga lõplikku lahendust ju ei olnud. See oleks olnud ennatlik. Oli vaja läbi töötada jällegi kümneid ja sadu seoseid selleks et mitte sõnades, vaid tegudes murda ametkondlik lähenemine, mida sellele küsimusele näitas liidu Keemiatööstuse ministri? Täna ma võin teile Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee büroo volitused ja täie vastutustundega kinnitada. Tänaseks on see probleem lõplikult ja pöördumatult lahendatud. Aastatel 1990 kuni 2000 ei rajata Rakvere Maardus ühtegi tootmis- ega katse ettevõttet fosforiidi maagika. Oktoobrikuu jooksul ilmub vastav ametlik teade ka vabariigi ajakirjandusse. Toodud näide räägib ainult ühest üksikjuhtumist. Meil on hästi teada kümned teised suured probleemid mille lõpplahendust me täna öelda ei oska. Milles paljusi siin täna suure valuga räägiti, palun mind uskuda. Me vallutame oma südant oma Eestimaa ja tema rahva saatuse pärast. Samamoodi kui teie siin saalis. Teisiti see ei saagi olla. Me oleme teiega ühes paadis. Me oleme teiega ühel pool barjääri. Me käime teiega ühte ja samamoodi, selline on ajalooline tõde. Kuid ainult ühest paadist olekust on vähe. Meil on veel eriti oluline, toetudes teie arvamusele, juhtida seda paati läbi ükskõik kui keeruliste revolutsiooni keerist. Ning seda juhtimist tuleb meil päev-päevalt rohkem õppida õppida tegema nendes uutes tingimustes, mis täna meie ees olevat. Ma tahaksin teid informeerida sellest, et eile õhtupoolikul samal ajal kui austatud ja armastatud Eino Baskin siin südamevaluga kritiseeris palju probleeme vabariigi juhtkonda kritiseeris ja nii nagu mulle öeldi, avaldas arvamust, et kahju, et teda ei kuulda. Ma vahemärkusena ütlen, seltsimees Baskin, tee kuulute nende inimeste hulka, kelle iga sõna jõuab praktilist. CD au teile, young, kadeduse objektiks väga paljudele siin saalis viibijatest, mina muidugi kaasa arvatud. Vot sel ajal, kui te väga tõsiselt siin rääkisite, toimus meie vabariigipartei riigi ajaloos ka väga oluline sündmus. EKP Keskkomitee büroo arutas. Neid sotsiaalmajanduslikke ja ideoloogilisi valupunkte, mis meid täna kõige rohkem erutavad. Keskkomitee büroo moodustas töögrupid oma liikmete, vabariigi ministrite nõukogu esimehe asetäitjate tasandil tähendab vabariigijuhtidest kõige kõrgemal tasemel kes peavad lähemal ajal välja töötama lähemale tegema realistlikud ettepanekud selliste probleemide lahendamiseks, nagu seda on ülemäärase immigratsiooni otsustav reguleerida. Wabariigi elanikkonna toiduainetega varustamine, varustamise oluline parandamine, elamispinna jaotamise põhimõtteline ümbervaatamine ajaloo valgete laikude uurimise forsseerimine ja ridades. Arvan, et see suund taolistele küsimustele lahenduse otsimises on nüüd ometi kriitilistest arvamustest jõudnud esimeste reaalsete otsusteni. Ja see iseloomustab ka meie tahet igati kaasa minna, perest huvitavat püüda seda süvendada. Ja kuivõrd keerulised need probleemid ta ei oleks. Meie endi kohus on meile lahendus leida. Ja ma isiklikult sügavalt veendunud, et just nüüd perestroika küsiv tingimustes on neile lahenduse leidmine reaalselt võimalik. Vaat need olid mõned probleemid poliitilise elu valdkonnas, mida ma tahtsin jagada. Ma väga lühidalt tahaksin teieni tuua ka oma isikliku arvamuse. Meie teatrielu kohta on üldlevinud viimastel aastatel arvamus et 70. aastate lõpul, kaheksakümnete alguses valitses ka kultuurielu stagnatsioon, seal loomulikult õige. Ja meie vabariigis domineeris sotsiaalne väsimus. Ometigi julgen, küllap sellel väitel on oma tõepõhi all, ometigi julgen esitada oma arvamust. Et võib-olla kõige rohkem kõikidest kultuuris harudest säilitas Eesti teater ikka ja alati oma sotsiaalselt võitleva hoiaku. See hingevalu oma maa ja rahva saatuse pärast, millest räägiti siin kongressil täna oli omane väga paljudele lavastustele Eesti teatris ka viimasel aastakümnel. Arvan, et neil aastatel nimelt teater eesti kultuuris valmistas kõige rohkem teed ette perestroika-le. Võib-olla sellepärast, et vähemalt minu jaoks tuginevad teatrielamused ja eesti teatri sotsiaalne hoiak sellele sellele traditsioonile, mida kordan veelkord, mida mina enda jaoks avastasin omal ajal Hirdija Panso loomingust mida viimasel aastakümnel nii jõuliselt edasi kannavad, sellised lavastajad nagu Mikiver, Komissarov, Normet, Agur, Kerde. Võib-olla sellepärast, et meie teatris on kujunenud selline tugeva professionaalsusega üldtase, nagu ta seda neil aastatel oli ja tänaseks on aga võib-olla kõige rohkem sellepärast et teater on kollektiivne kunst. Teatriime sünnib igal õhtul kollektiivselt uuesti ja võetakse vastu kollektiivselt suure grupi inimeste vaatajate hulga poolt, vot selles kollektiivses sünnis ja üle kandumises. Minu arvates seisnes eesti teatri sotsiaalse hoiaku jõud. Selles väljendub taga täna minu arvates teater meie kultuurielus sammub perestroika esiridades, seda kinnitavad need lavastused, mis viimastel aastatel, mis perestroika aastatel meie teatrisse jõudnud, jääb üle ainult soovida. Et meie kõik kutselised teatrid kogu meie teatrielu selles suunas enda traditsiooni hoiaks, jõudsamalt edasi astuks. Ja päris lõpuks, perestroika ja glasnost on need märksõnad, mis kogu maailmas iseloomustavad meie tänast revolutsioonilist protsessi. Kuid muidugi võib sellele leida hulgaliselt uusi märksõnu. Minu arvates siin nimetati neist palju vabadus ja vastutus. Millest rääkis Mikk Mikiver vaimne ümber rivistumine, Vladimir Beekman, lootus, millest on minu jaoks võib-olla isegi poeetiliselt, rääkis Tiiu Randviir. Lisan ühe. Usk usk, edasiminek, kusse, usk arukatesse, ausatesse inimestesse, kes tahavad ja oskavad viia ühiskonda edasi suurema sotsialismi suunas. Usk nagunii ilusasti ütles Mikk Mikiver meie ühise homse vastu. Soovin teile kõigile, kallid seltsimehed. Tuleviku usku. Soovin teile tänaseks Mehis meelt ja tarku tegusid, et meie ühine tulevik oleks tõepoolest ilusam, et me liiguksime edasi harmoonilise inimese ja harmoonilise ühiskonna suunas. Aitäh. Täname seltsimees Risland heade soovide eest Eesti teatriliidule teeks kaasa ja läheksime üle meie kongressi otsuse läbiarutamisele. Sõna on redaktsioonikomisjoni esimehel seltsimees Ingo Normeti. Seoses ajanappuse ka oleks ettepanek töötada vist siis nii, nagu me töötasime hommikul. Seltsimees Normet loeb meile otsuse projekti ette, jälgime seda tähelepanelikult. Kui kellelgil on konkreetse punkti kohta täiendusi, küsimisi pretensioone vastu, ütleme siis palun kohe saalist mandaadiga käega märku anda. Kui kellelgil on soove uusi täiendavaid punkte lisada, siis ootame ära praeguse otsuse projekti lõppu, võib-olla need seal lõpuosas veel on, kui ei ole, siis hakkame täiendavalt arutama. Kõigepealt vist redaktsioonikomisjoni ettepanek võtta projekt, mis on delegaatidele välja jagatud otsuse aluseks. Kas on teisi ettepanekuid? Eine hääletama siis ei hakka ja palun, seltsimees Normet. Väga lugupeetud kongress. Tahaks väga loota, et kongressi otsus, mille vastuvõtmise, kas ma loen ette selle projekti redaktsioonikomisjoni ülesandel väljendab neid meie ootusi, mõtteid ja lootusi, millest siin kahe päeva jooksul on räägitud ja ka neid, millest veel rääkida ei ole jõutud. Moden lugema. Ma loen, nagu me leppisime kokku, kui on märkusi, siis võiks sekkuda kohe. Suure oktoobri 70. aastapäeva künnisel toimunud Eesti teatriliidu asutamiskongress väljendab oma sügavat rahuloluühiskonnaelu juhtimise leninliku põhimõtete taastamisele pärast NLKP keskkomitee 1985. aasta aprillipleenumi NLKP 20 seitsmendat kongressi ning peab vajalikuks kõigi lavalise Loomingu vahenditega aktiivselt kaasa aidata nõukogude ühiskonna põhimõttelisele uuenemisele demokratiseerimise süvenemisele, inimeste vaimuelu rikastamisele. Teatriliidu asutamiskongress läbi arutanud teatriliidu põhikirja ning kuulanud ära delegaatide sõnavõtud lahendamist vajavate probleemide kohta otsustab esiteks luua Eesti teatriliit teatriliidu juhatusel, määratleda kolme kuu jooksul endise Eesti NSV teatriühingu iga liikme õigus kuuluda uude loomingulisesse liitu vastavalt Eesti teatriliidu kinnitatud põhikirjale. Moodustada Eesti teatriliidu juurde Eesti NSV teatrifond. Teatrifondi ülesandeks on Eesti teatriliidu eesmärkide saavutamiseks tema liikmete loominguks vajaliku ainelise aluse teatrimajanduslike ja tehniliste alade edasiarendamiseks, soodsate tingimuste loomine. Eesti teatriliidu juhatusel välja töötada eesti teatrifondi põhimäärus, kujundada juhtorganid ja leida vajalik kaader. Kolm. Eesti teatriliidu juhatusel jätkata süvendatud koostööd Eesti NSV Kultuuriministeeriumiga pidada vajalikuks teatriliidu esimehe kuulumine Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi koosseisu, taotleda teatriliidu esindajate lülitumist Eesti NSV loominguliste liitude kultuurinõukogu töösse. Neljas punkt eesti teatri liigutu juhatusel analüüsida igakülgselt ja kriitiliselt loominguliste sektsioonide senist tegevust viia läbi valimiskoosolekut, tagada sektsioonide süstemaatiline tegevus. Juhatusel ja Eesti teatriliidu juhtimisaparaadil abistada Eesti teatriliidu kohalikes osakondi, lahendamaks uusi ülesandeid, mis loomingulise liidu ees seisavad kohalikele osakondadele panna kohustus selgitada loomingulistele töötajatele laienevaid seadusi ja soodustusi olla vahendajaks dokumentide ettevalmistamisel. Milliseid, et Eesti teatriliidu liikmel on vaja oma õiguste kindlustamiseks? Kuues. Pidada otstarbekaks viia eelseisva haridusreformi käigus meie vabariigi kultuuri ja kunstikallakuga kõrgemad ja keskeriõppeasutused Eesti NSV Kultuuriministeeriumi alluvusse. Lugeda vajalikuks perspektiivselt Eesti NSV kultuuri instituudi loomine kujundades selle kult, kujundades selle kultuuritöö kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja teadusliku uurimistöö kompleksseks keskuseks. Eesti teatriliidu juhatusel esitada vabariigi valitsusele konkreetsed sellealased ettepanekud. Seitsmes punkt. Pöörduda Eesti NSV kultuuriministeeriumi ja teatri ja muusikamuuseumi juhtkondade poole soovitusega muuta muuseumi tööd teaduslikult, sisukamaks, metoodiliselt ja tehniliselt kaasaegsemaks, tõsta muuseumi kategooriat. Pidada otstarbekaks, et teatriajaloo uurimine muuseumis kulgeks koostöös Eesti teatriliidu teatriajalookomisjoniga. Kaheksas luua Eesti teatriliidu juurde oma kirjastus. Lähtuda NSV Liidu teatritegelaste liidu poolt moodustatud kirjastuses Tseena põhimäärusest taotleda Eesti NSV riiklikult kirjastuskomiteelt vastavaid limiite ja trügi võimalusi, sealhulgas ka piiratud tiraažiga rota prindi väljaannete kirjastamiseks eri alasteks vajadusteks. Üheksas punkt. Eesti teatriliidu juhatusel tagada õigusteave autorikaitsesätetes tamisel oma liikmete hulgas võtada NSV Liidu teatritegelaste liidu konstruktiivseid ettepanekuid lavastajate, kunstnike ja interpreetide õiguskaitseliste normide väljatöötamisel mis kehtiksid nende loomingu mis tahes avaliku ettekandmise korral või tiražeerimisel. Toetada NSV Liidu teatritegelaste liidu ettepanekuid uute teatri organisatsiooniliste vormide väljatöötamisele. Kümnes punkt viivitamatult abistada tead Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedrit, ooperiklasse ja teisi lavalisi erialasid, ettevalmistavaid õppeasutusi, nende materiaalse baasi arendamisel toetada Tallinna riikliku konservatooriumi ettepanekud õppeteatri ehitamiseks sellele võimaluste piires igati kaasa, aidates. 11. punkt pidada õigeks Eesti NSV riikliku noorsooteatri väljaehitamine vanalinna üheksandasse kvartalisse. Eesti NSV riiklikule nukuteatrile, lai tänav üks hoone tervikliku üleandmist ratt Vanemuisel ja Lydia Koidula nimelisele Pärnu draamateatrile juurdeehituste ehitamist, Rakvere teatri rekonstrueerimist. Taotleda endise varieteeteatri praegusega kino, oktoober andmist vanalinnastuudiole. Ehitades sinna statsionaarse lava, mida saaks oma üritusteks kasutada ka teatripropaganda, büroo. Jah, palun. Ka. See, kui me teame Eesti NSV Kui me niipea kui kusjuures võiksime midagi häda oleks vaja. Mulli ajal oli väga pikka aega Küll valge. Kohe asuti ka oma kaitsevaim. Me peame igal juhul jätkama, Need asjad, ei, me ei saa. Täna ei taha alati inimesega välja, palun saatke inimeseni. Ja palun saalist. Milline on arvamusseltsimees ettepaneku kohta? Kas kongress toetab seltsimees orb seda ettepanekut lisada ka teatri- ja muusikamuuseumihoone probleem. Ma panen ette lisada nii, nagu me oleme teinud siin kõikides küsimustes, pange tähelepunkte on väga palju punkte on 33 rohkem kui tavaliselt kongressil, kuid me arvestame seda, et see ei ole tavaline kongress. Praegune kongress annab suuna mitte ainult lähemateks aastateks, vaid pikkadeks aastateks ette. Ja me oleme püüdnud formuleerida nii, et selle täitmine oleks reaalne. Me mõtleme järgi, kuidas öelda, me ei saa öelda praegu kongress ei ole pädev ütlema, et anda see maja sinna. Teatriliidu juhatus peab uurima olukorda ja tegema õige otsuse. Kuidagi nimetataks formuleerida. Tähendab, millises punktis maja kohta muuseumi? Ilmselt on see paberite hulka kadunud seltsimees kordaksite äkki täpselt seda ettepanekut? Seltsimees Lotkas, selline taotlus on tõesti ministeeriumil olemas, et me saame seda toetud. No siis, ma arvan, on vist üksmeelne arvamus, et seda tuleks toetada. Selge see määratlus läheb projekti sisse. Punkt 12. Kongress kohustab juhatust juba kõige lähemal ajal perspektiivselt läbi kaaluma teatri ehituse ja teatrimajanduse perspektiivid kogu vabariigis. Erilist tähelepanu pöörata praeguse Estonia teatrisaali saatusele peale uue ooperimaja valmimist. 13. punkt jätkata festivale Balti teatrikevad ja balti liiduvabariikide nukuteatrite festival algatada ja muuta regulaarseks rahvusvaheline teatrifestival Tallinnas. Eesti teatriliidu juhatusele teatrifondil koostöös kultuuriministeeriumiga, tagada vabaõhulavade ja klubilavade tehniliselt nõuetekohane väljaehitamine. 14. punkt, luua teatrikunsti propaganda büroo. Oleks ka. Nii. Ma pean ütlema Mikk Mikiveri-le, et see on siin sees algatada ja muuta regulaarseks rahvusvaheline teatri festival Tallinnas, on see nüüd Balti kevad. Tähendab balti kõvade jää Tallinna Tallinna sõidab ringi. Et muuta Balti kevad ka rahvusvaheliselt. See on kõige-kõige tõenäolisem kõigele käega. Teha ettepanek, mootor, ka festival Balti kevad, Balti teatrikevad rahvusvaheliseks teha, ettepanek muuta, kellele tehakse, on juba joodsasi. Aga need põhimõtteliselt on kaks erinevat asja, tähendab. Ma saan aru, üks on rahvusvaheline teatrifestival Tallinnas ja teine on balti kevadel rahvusvaheliseks muutmine. Paneme selle projektina sisse. 14. punkt, luua teatrikunsti propaganda büroo, komplekteerida koosseis ja koondada sinna kogu teatripropagandaalane tegevus. 15-st punkt, toetada stuudioteatrit laiendamist vastavate loominguliste eelduste, kunstiliste programmide olemasolu korral. Kriitikasektsioonil tuleb regulaarselt analüüsida ja vajaduse korral koordineerida teatrialaste kirjutiste avaldamist vabariigi ajakirjanduses. Saavutada pidev ja viljakas tööalane kontaktmassikommunikatsioonivahendite toimetustega regulaarselt analüüsida sektsioonis huvitavamaid, vaieldava maid lavastusi, pidada otstarbekaks korda aastas Eesti teatriliidu juhatuses, arutada Hooe kunstilisi tulemusi. Kaaluda võimalust Eesti teatriliidu aparaadi juures kutseliste kriitiku kohtade moodustamiseks. 17 taotleda ajakirja teater muusika kinomahu suurendamist vähemalt kahe poogna võrra. Taotleda ajalehe sirp ja vasar, mahu suurendamist. Läbi mõelda almanahhi teatrielu sisuline suunitlus. Taotleda teatriprobleemidele pühendatud mahu suurendamist vabariigi ajakirjanduses. Punkt 18 kujundada arvutite abil infopank analüüsimaks Eesti teatri repertuaari, külastatavust, näitlejatele rakendatud ja teisi Arv näitajaid teatrite kompetentsemaks suunamiseks ja juhtimiseks. 19 teha loominguliste liitude nõukogule ettepanek korraldada teaduslikke konverentse vabariigi kultuurielu arengukooskõlastatud ja põhjendatud suundade väljatöötamiseks. 20 tagada Eesti teatriliidu Iseseisvus, pidades oluliseks süvendavaid kontakte teiste liiduvabariikide, samuti välisriikide teatriliitudega. Pidevalt informeerida Eesti teatriliidu liikmeid, NSV Liidu teatritegelaste liidu Eesti teatriliidu juhatuse tegevusest ja otsustest. Tagada Eesti Teatriliidu esindatus rahvusvahelise teatriinstituudi nõukogu nõukogudekeskuses 21. Pidada vajalikuks rajada kõigi mugavustega pansionaat Tallinna lähistele ja viie pooleteist aasta jooksul läbi puhkebaaside remontija sisustuse uuendamine. 22. Selge, kas on vastuväiteid sellele sõnastada antud punkt, kus oli jutt rahvusvahelistest festivalidest, nii et see võimaldaks võimaldaks ka nukuteatrite festivali muuta rahvusvaheliseks on selle vastuväiteid. Ma muide kommenteeriks, et see kõik nii võimatu ei olegi, sellepärast et esimene rahvusvaheline teatrifestival üle liidu toimus Viljandis, aga see oli rahvateatrite oma, nii et saab küll kutsuda väliskülalisi, kolm välisteatrit olid seal rahvateatrite poolt kutsutud. Nii et läheks sisse ka taotlus nukuteatrite festivalil. 22 Eesti teatriliidu tööruumide lahendamiseks pöörduda Tallinna linna Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee poole ajutise pinna leidmiseks kuni Eesti teatriliidu maja valmimiseni uus tänav viis. Paluda vastavate linnade ja rajoonide täitevkomiteede eraldada teatrifondi osamaksu alusel teatri töötajatele kortereid. 23. punkt. Ka taotleda luba Eesti teatriliidu egiidi all koperatiivsetel alustel etenduste ja kontsertide andmiseks. 24. Pidada vajalikuks taasavada kauplus laenutuspunkt, kus oleks võimalik asjaarmastajatele müüa teatritarbeid ja laenutada kostüüme ning rekvisiite 25. Abistada ja toetada majanduslikult teatriveterane seada eesmärgiks toetada lisapensionile ka neid, kes seda vajavad. Nii et kokkuvõttes ei saaks ükski teatriveteran pensioni vähem kui 80 rubla kuus. Alustada eeltöid lava veteranide kodu asutamiseks. 26. Taotleda teatriliidu raamatukogule staatus, mis lubaks tellida ka välismaiste erialast kirjandust, et luua tõeline teabepank repertuaariteatri esteetikat puudutavates küsimustes. 27. Orkestri ooperiartistidele eripensioni saamist teenimise võimalust loomingulise pensioni kättejõudmisel. Sest nii ja formuleering ei olnud muidugi. Selge küsimus on selge. Me formuleerime ta täpselt ja paneme sisse. Kas. Tähendab mõeldud on seda, et kui nad peale pensionile minekut eripensionile minekut edasi töötavad, saaksid teist pensioni kätte ja koos palgaga. No ta tegelikult on sama asi, mõeldud on läinud, võib mõeldud muidugi. Seltsimees sahk. 27. punkt aktiivselt luua sidemeid teiste riikide teatriliitudega, arendada teatri töötajate vastastikuseid loomingulisi, õppesõite, valuuta, vaba vahetuse korras samuti stažeerimisi nimekate kodu- ja välismaiste kunstimeistrite kollektiivide juures. 28. punkt välja. Mikiver. No siis stipendium tuleb järgmises punktis, aga mitte, ütled sa mõtlema, ma loen järgmise punkti ette, siis mõtleme 28 välja töötada perspektiivplaan, eriti oluliste teatriteoreetiliste ja teatriajalooliste teoste tellimiseks tõlkimiseks vajaduse korral anda eriti oluliste teoste kirjutajaid, kirjutajaile või tõlkijaile, sihtstipendiume, samuti aidata sihtstipendiumidega eriti oluliste teatriajalooalaste teemade uurijaid. Kas rahuldamine kir näitlejatega? Selge ma panen ette 27. punkt, sõnastada niimoodi aktiivselt luua sidemeid teiste riikide teatriliitudega, arendada teatri töötajate vastastikuseid loomingulise õppesõite valuutavahetusega samuti stažeerimise, nimekate kodu- ja välismaiste kunstimeistrite kollektiivide juures tarviduse korral eri eraldada, selleks sihtisid stipendiume. Tähendab. Eraldada selleks istudes Aga võib-olla ei maksaks neid stipendiume siduda tingimata stažeerimise sõitmisega. Sellisele paneme selle kirja, pärast mõtleme üks hektar selgem. Jah, tähendab põhimõtteliselt, et paneme sisse, siis paneme siis sõnastust. Seo sõitudega ja seltsimees. 29. Esitada Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi juhtkonnale taotlus suurendada ametikohtade arvu kultuurisektoris kahe teatriloolase sulgudes ka muusikateater võrra. 30 pöörduda Eesti NSV Ministrite nõukogu poole taotlusega lubada kohalikke Nõukogude täitevkomiteede ja mitmesugustel organisatsioonidel tellida ja finantseerida oma eelarve arvest, konkreetse sihitusega, lavastuste või kontsertide loomist ja teatrialast tegevust. 31 üldistada ja analüüsida teatrireformi eksperimendi kogemusi Eesti NSV-s. Vajaduse korral kutsuda kokku Eesti teatriliidu erakorraline kongress eksperimendi kokkuvõtete tegemiseks ja teatriliidu esimeste töökogemuste hindamiseks. Siinkohal võib täpsustada veel, et oli jutt ettevalmistuskomisjonil, võib-olla peaks määrama kongress 100 89 aasta algus sadab umbes natuke rohkem kui aasta pärast aga siis leidsime, et ei ole mõtet täpset aega määratleda tulla natuke varem või natuke hiljem. 32. Pöörduda kõigi Eesti NSV loominguliste liitude poole ettepanekuga korraldada 1988. aasta kevadel juhatuste ühine pleenum arutamaks NLKP 27. kongressi otsuste täitmise käiku meie vabariigi kultuurielus ning esitamaks konkreetseid ettepanekuid demokratiseerimist protsessi jätkuvaks kindlustamiseks meie ühiskonnas. 33. Ja viimane punkt toetada Eesti NSV teadlaste ettepanekut, mis näeb ette võimaluse viia kogu Eesti NSV üle täielikule isemajandamisele pidades seda vabariigis kujunenud sotsiaalmajanduslike pingete parimaks reguleerimisvahendiks. Ma arvan, et selle teatriliidu aparaat võtab hea ettepaneku jooksvaks täitmaks kongressi otsustasime avast nii detailseid asju lülitaselt mõttes, mida me mida vedas praegu ütles otsusest, sära on kõik selle poolt. Kusjuures jääb võimalus valida nii ja teisiti, aga tähendab, peab looma põhikirjas on võimalus valida kongressi poolt. Nii, palun, seltsimees karusoo. Mina oleksin sellele ettepanekule vastu sellel põhjusel, et riik annab väga suurt dotatsiooni teatritele just selleks samaks eesmärgiks. See on puhtalt Kultuuriministeeriumi nõudlikkuse ja juhtimise rida, kui kuidas ta nõuab selle dotatsiooni kasutamist. Ma ei näe, et teatriliit peaks spetsiaalselt veel teatreid selleks pluateerima. Seda kõike saaks teha riikliku dotatsiooni alusel vastavalt teatrijuhtide südametunnistusele. Ministeeriumi nõudlikkusena. Inflatsioon väheneb ta muidugi, tähendab, kas me, see on õige mõte ja kasulik, kas me tõesti oleme nii rikkad, et teatriliit peaks hakkama teatritele maksma dotatsioone? Propaganda büroo peaks võib-olla võimaluse leidma sinna gruppide ja etendustel on küsimus ei ole ju mitte ainult dotatsiooni, sa võid ka selles, et paljudele lavadele enamik meie lavastusi lihtsalt ei mahu. Kohustada me teatreid üldse ei saa ka, võib-olla võiks sõnastada selle punkti tähendab üles kutsudes noh, sellesisuline punkt, mida Tepandi rääkis, seal on muidugi väga õige. Aga selle noh, tähelepanu juhtimine vajadusele. Ma arvan, kui te lubate vahele ütelda, ma arvan niimoodi, et see on jällegi töine punkt, mida tuleb arvesse võtta lihtsalt uuel juhatusel ja see on niuke laiem punkt, seda ühe, ainsa punktiga paika ei pane vaid see tuleb nagunii hakata arutama, siin oli mitu punkti, mis kajastasid üldse seda tulevane teatriliit, kontrollib teatripoliitikat ja majandust ja kõiki neid asju ei saa sõdurid sees. Repertuaarid ja muud asjad ja seda peab siis teatrielu juhtimise käigus vaatama. Nii palun, millised on veel täiendused, parandused? Ei näe olevat enam kellelgil mingeid ettepanekuid otsuse suhtes. Seega on ettepanek seltsimees normete poolt ette loetud ja siin parandustega, ma loodan, et redaktsioonikomisjon ja sekretäriaat fikseeris need nende parandustega, mis meie üldist heakskiitu leidsid. Et projekt, otsuse projekt võtta vastu Eesti teatriliidu esimese kongressi otsusena palun käega märku anda, mandaadiga märku anda, kes on selle poolt. Aitäh, palun, kes on vastu? Vastu ei näe, kes jääb erapooletuks? Ei ole, aitäh, seltsimees Normet, otsus on ühehäälselt vastu võetud. Ja läheme nüüd üle siis meie kongressi viimase sisulise punkti juurde, nimelt anname sõna häältelugemiskomisjoni esimehele seltsimees Jüri treile häältelugemiskomisjoni protokollide teatavaks tegemiseks. Lubage siis mulle ette lugeda häältelugemise komisjoni, siis protokollid. Häältelugemise komisjoni protokolli number üks, 30. september 1987 aasta häältelugemise komisjon koosseisus Helle-Reet, Helenurm, Rein Reinsalu, Peeter Jürgens, Katrin karisma, Raine loo, Jüri Trei, Üllar Võrno otsustasid valida hääletanud komisjoni esimeheks Jüri Trei, sekretäriks Helle-Reet Helenurme. Häältelugemise komisjoni protokoll number kaks, seltsimehed. Meil tuleb kinnitada häältelugemiskomisjoni protokoll number üks, palun mandaadiga märku anda, kes on selle poolt. Palun, seltsimees Trei. Häältelugemiskomisjon number kaks, 30. september 1987 aasta eest Eesti teatriliidu juhatuse häälte luge hääletustulemuste kohta delegaatidele jagati välja 334 hääletussedelit, hääletus kastis hääletuskasti avamisel osutus kastis olevaiks 334 kehtetuid null. Personaalselt saadi poolt- ja vastuhääli järgmiselt. Mikk Mikiver 317 poolt 17 vastu, Evald Hermaküla 328 poolt, kuus vastu, Aarne Üksküla 332 poolt, kaks vastu, Kaarel Kilvet 319 poolt 15 vastu. Kaarel Kilvet 319 poolt 15 vastu. Eero Spriit 304 poolt 30 vastu. Arvi Mägi 326 poolt, kaheksa vastu. Madis Kalmet 333 poolt, üks vastu, Jaak Allik 311 poolt 23 vastu. Rein Malmsten 328 poolt kuus vastu. Ingo Normet 325 poolt, üheksa vastu. Aarne Laanemets 325 poolt, üheksa vastu. Eino Baskin 325 poolt, üheksa vastu, Roman Baskin 314 poolt 20 vastu. Aarne Mikk 245 poolt 89 vastu. Tiiu Randveer 289 poolt 45 vastu. Hendrik Krumm 311 poolt 23 vastu. Ants Ander 316 poolt 18 vastu. Ülo Vilimaa 327 poolt, seitse vastu, Endel Nõgene 315 poolt 19 vastu Eduard Tooman 310 poolt 24 vastu Adolf Käis 305 poolt 29, vastu. Rein Agur 320 poolt 14 vastu. Hendrik Toompere 333 poolt, üks vastu. Kalju Oro 284 poolt 50 vastu aine Unt 333 poolt, üks vastu matti Uhwert 322 poolt 12 vastu. Helmi puur 329 poolt, viis vastu Voldemar Kuslap 318 poolt 16 vastu. Karin Kask 286 poolt 48 vastu Aino Külvand 324 poolt 10 vastu. Mart Raik 330 poolt, neli vastu, Lea Tormis 326 poolt, kaheksa vastu, Kalju Komissarov 320 poolt 14 vastu, Märt Kubo 327 poolt, seitse vastu, Reet Mikkel 295 poolt 39 vastu. Täiendavalt olid kantud nimekirja järgmised nimed. Olga Bunder üks kord. Meeme Saareväli, üks kord, Erich Kõlar, üks kord, Mai Murdmaa, üks kord, Eerik klass üks kord, Raivo Adlas üks kord, Einar Kraut üks kord, Anu Ruusmaa üks kord, Ivo Kuusk kaks korda ja Heino mandri üks kord. Seega osutusid valituks mitmeid Mikiver, Evar, Evald Hermaküla, Aarne Üksküla, Kaarel Kilvet, Eero Spriit, Arvi Mägi, Madis Kalmet, Jaak Allik, Rein Malmsten, Ingo Normet, Aare Laanemets, Eino Baskin, Roman Baskin, Aarne Mikk, Tiiu Randveer, Hendrik Krumm, Ants Ander, Ülo Vilimaa, Endel Nõgene, Eduard Tooman, Adolf Käis, Rein Agur, Hendrik Toompere, Kalju Oro, Aime Unt, Juhwert, Helmi puur, Voldemar Kuslap, Karin Kask, Aino külvanud, Mart Raik, Lea Tormis, Kalju Komissarov, Märt Kubo ja Reet Mikkel. Seltsimehed, kas on küsimusi Jüri treilasele valutama? Ei näe, ettepanek on kinnitada häältelugemiskomisjoni protokoll number kaks, palun mandaadiga. Kes on vastu vastu ei ole, kes on erapooletud, erapooletuid ei ole, palun. Häältelugemise komisjoni protokoll number kolm, 30. september 1000 1987. Aasta. Eesti teatriliidu revisjonikomisjoni hääld hääletuste tulemuste kohta. Delegaatidele jagati välja 334 hääletussedelit. Hääletuskasti avamisel osutus kastis oleva üks, 334 kehtetud null. Personaalselt said poolt- ja vastuhääli. Rudolf alla Bert 332 poolt, kaks vastu Kalle Aro 334 poolt, null vastu Eevalt aus 332 poolt, kaks vastu, Jüri Karindi 332 poolt, kaks vastu, Mati Klooren 325 poolt, üheksa vastu. Enn Kose 331 poolt, kolm vastu tina kuremaa 331 poolt, kolm vastu, Reinol maru 333 poolt, üks vastu. Kaarel Sahk 331 poolt, kolm vastu ja Igor Smeljanski 332 poolt, kaks vastu. Kas on küsimusi selle protokolli, tähendab üks moment, ma ei ole lõpetanud täiendavalt tähendab nimesid kantud, hääletaks küllata, nendele ei olnud. Seega osutusid valituks Rudolf Halla, Bert Kalle Aro, Evald taus, Jüri Karindi, Mati Klooren, Enn Kose, tina Kurema Reinold maru. Kaarel Sahk, Igor Smilanski. Kas on küsimusi selle protokolli osas? Ei näi olevat, on ettepanek kinnitada häältelugemiskomisjoni protokoll number kolm, palun mandaadiga märku anda. Aitäh, kes on vastu? Ei ole, kes jääb erapooletuks? Ei ole. Kõik seltsimees Streya. Nii, kongressi lõpetamiseks on sõna meie kongressi kõige nooremal Telegaadil Talvo pabutil. Ma olen siis kõige noorem delegaat ja otsused on nüüd vastu võetud, peavad kõik jääma reaalsuse piiridesse, nii et minu osaks on jäänud ainult loota ja unistada. Ja nii monistungi mitmetest asjadest. Unistan sellest, et kõik need sõnad, mis siin räägiti, saaks teoks, sest teatriliidu kaal või kaalutus meie elus sõltub tema edaspidisest tööst. See on sellest, et me ei peaks edaspidi igasuguseid asju nurruma ja palume vaid ütlesime nõuda. Ma unistan sellest, et me tahaksime palju, sest kes palju tahab, see vähekene ikkagi saab, kes vähe tahab, seisa üldse midagi. Ma unistan sellest, et kõik, kes vajavad oma teatrimaju ja kultuuriasutusi, need ka saaksid ja mitte perspektiivis, nagu eile öeldi, vaid kohe jätaksime mõne karbi Lasnamäele ehitamata. Ma unistan sellest. Teatri operatiivsed, vormid või kooperatiivides, teatrivormid ja näitleja vabaduse uued tuuled ei jääks mitte ainult Tallinna pidama, vaid ulatuksid ka Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Rakverre. Ma unistan sellest, et me saaksime takistamatult tegeleda oma põhitööga loominguga. Ma unistan sellest, et me kõik armastasime, hoiaksime 11, sest keegi meist, et ei ole rauast. Me oleme õrnad. Ma olen nooremaksimalist, aga õnneks on teatriliit veel noorem kui mina, seega võib-olla ta veel mõtlesin Malistlikum. Ja ma arvan, et noorus ei ole mitte alati vigadus ja Maxima mitte alati rumalus. Ma soovin teatriliidule palju maksemalismi jõudu tööle. Veetud delegaadid lubage kõigi seniste Eesti teatriühingu liikmete ja uute teatriliidu liikmete uue teatriliidu juhatuse poolt tänada Nõukogude Liidu rahvakunstniku Jüri Järvetit tehtud töö eest viie viimase aasta jooksul teatriühingu juhtimisel ja soovida talle palju loomingulist edu ja jõudu edaspidiseks. Ja lõpuks on sõna noorsooteatri näitlejatel Kaarel Kilvet, telje Jüri armal. Lugupeetud teatriliidu Eesti teatriliidu liikmed, meie etteaste ei ole enam ametlik, vaid see on juba pidulik osa ehk kontsertosa. Ja me oleme oma tublisti asjalikult ja lausa närve üles keeravalt tööd teinud. Nüüd laseme siis hetkeks kummid tühjaks ja vaatame tagasi, missugune see eesti teater praeguses situatsioonis läbi Kublee vormi välja näeb? Oleks haisu, palun? Eesti teatrielu pole üldse hall perifeerias ega tartus ega tall. Igas näidendis on osi, mida hinnatakse posi. Kuigi kõiki keegi iial ei saa. Sall. Teatreid vabariigis olla võiks Verro tark ja kaine päiselt tubli on vaataja ehk publi. Ei saa siis need, kes purjus on, vaipa. Teatrist eemale ei kisu rahvasse. Et nüüd kodudes on kõigil värvid. Ehkki värvil pole viga, saateid tihti, on iga vahel muud ei ole vaadata, kui free. Aga teatris naised on ja kabaree. Udam seitse, üks neist kirjutas Hammlee. Ükski autor pole laita, pikem sajandist on aitama. Kelman, varsti lendab üle käo p. Vaated vanalinnastuudios kolmest kuu kella seitsmest Vanemuises nutsu Su. Vaesust meil ei eksisteeri, me ei ela ju ameeri. Kuigi pilet maksab tihti üle ru. Meie näitleja ei saadud Allar mütt. Ja need teised sõnad, see on ainult trit. Algas sellest veid pekske, telgi suus on võõraid tekste, on ju elu üldse üpris teater lit. Lubage sellega kuulutada Eesti teatriliidu esimene kongress lõppenuks vastoritud juhatusele revisjonikomisjonil koguneda neljanda korruse konverentsisaali, palun.