Tere kaunist hommikut kõikidele kuulajatele. Esimene jõulupüha on selline kummaline päev, et, et justkui on hästi palju aega ja aega järele mõelda ja teinekord ei tahagi juttu rääkida, aga, aga teinekord jällegi tahaks. Jutusaade on pärast saade, kus ikkagi räägitakse, juttu, mitte ei paikitaja ei mõelda lihtsalt 50 minuti jagu. Mistõttu jutusaade ka esimesel jõulupühal ikkagi kuulajatele siit sõnu pakub ja ehk mõni mõte ka. Ega siis kuulaja vaidleb kõvahäälselt vastu või omapäitsi vastu või ei, vaidlegi lihtsalt kuulab ja, ja võib-olla ei kuulab, aga ei kuule. Mine sa tea seda kuulajat igal juhul jutusaade esimese jõulupüha hommikul saatejuht Tarmo Tiisler ja rõõm tervitada. Üllar Kerdelt korvpallitreenerit tänasel päeval. Tere hommikut. Üllar, esimesel jõulupühal on justkui paslik vähemalt minu meelest rääkida sellest, et mis siis. On juhtunud? Viimasel ajal ikka, kui on rohkem aega, siis arutletakse ja mõeldakse, et mis, mis üldse on juhtunud ja kuidas üldse läinud on. Sinu arust on selline noh, võib öelda, vist rahulikum olnud, võrreldes varasematega. Sa ei ole enam vähemalt siin aasta teises pooles olnud suur korvpallitreener oled lihtsalt laste õpetaja, ehk siis kas sinu elu on praegu ilus? Ja ma tahaks öelda, et jõulud on üldse isemoodi, Aegete Ta on enese või enese peale mõtlemise aeg ja mõelda selle peale, mida oled teinud ja mis sa tahad teha, et see aasta on olnud. Minu jaoks on olnud väga ilus aeg, et et alates sügisest on nagu seda koormust vähendatud ja rohkem olnud aega enda ja kodu jaoks ja, ja oma lähedaste jaoks ja ja võib-olla ka selle jaoks, et oma mõtteid koondada ja panna kirja seda mida selle lühike elu on toonud või mida on, mida on suudetud teha. Sa oled olnud ju väga suurel laval aastaid-aastaid mänginud korvpalli, sellega kaasneb kõikvõimaliku au ja kuulsust ka kaasneb ka see, et kõik sinu kohta võivad arvata, mida nad tahavad ja ja selline ühiskonna nii-öelda kas just halvakspanu objekt, aga igal juhul objekt, kelle kallal sõna võtab, oled sa ka pikka aega olnud. Nüüd ta seda ei ole. On see praegune elu sul kuidagimoodi igavam või või, või hoopis see, mida sa nüüd vanuigioled igatsenud? No tegelikult on see, et ega see treeneri elu on olnud ka nii, et et kui on mõned tähtsad üritused, võidu tähtsad mängud, siis sa oled nagu rambivalguses, aga muidu oled sa ikka kõrvale teed oma tavalist tööd, aga aga praegune elu mulle meeldib, sellepärast et ma noh, juba võib öelda, et juba päris kogemustega inimene võib, võib nüüd hakata oma kogemusi andma andanit, et noorematele edasi ja ja, ja nagu ma ütlesin, et on pikka aega oli see aeg, kus ma lasin ilma laadimata, et nüüd peaks hakkama ennast uuesti laadima laadimise all ma mõtlen seda, et võiks mõelda seda kõike ära mis on tehtud hästi, mis on tehtud valesti või halvasti ja ja hakata mõtlema seda, et seda head anda edasi teistele, et, et see on see. Ma olen nüüd viimasel ajal tegutsenud rohkem nagu selle treenerite koolitamise ja sellise sellise inimeste õpetamise peale, et ka laste õpetamisel on, on minu jaoks nüüd niuke hoopis teistsugune aeg, et mul on rohkem aega nende jaoks rohkem pühenduda, ma saan ette valmistada, ma saan rohkem kuulata neid. Sest et oleme ausad, et tavaliselt kuulame inimesi nüüd jõulupühade aeg, aga, aga kõik see 365 päeva peaks olema ju aegadest kuulata teiste häid või või, või, või halbu asju ja anda nõu, kui oskad, et selle selles mõttes on küll hea, et et mina pean küll ütlema, et mina olen jõudnud nüüd sinna kohta, kus, kus ma naudin täie hingega seda kahtekümmet nelja tundi, mis mulle antud on. Tavaliselt inimesed ütlevad või, või mis tavaliselt sageli inimesed ütlevad, et neil mingisugune krõps käib ära või prõks käib ära ja siis nad hakkavad alles elule teistmoodi mõtlema, et sina siin ütlesid, et mõtled ka teistmoodi, et kas sul oli mingisugune tervisega seotud murdepunkt või muidu sattusid mingi tiibeti inimesega kokku või? Või kuidas sul nii, eks? Ei, ma ei tea, et mul oleks midagi, ma olen kogu aeg ühtemoodi niukene ümmargune rõõmupall olnud, et ma ei ole ütlenud, et mul midagi oleks juhtunud, aga lihtsalt saba aeg ümber, et selles mõttes, et et inimene peab endale enda peal ikka natuke mõtlema ja. Et aega tuleb leida nii tööks kui, kui, kui lähedasteks, kui, kui enda jaoks ja ja olles nüüd elades nüüd paar aastat maal, et ma leian, et, et see, see maaelu sobib mulle veel rohkem, et olla, mõelda, ise rohkem teha, ise rohkem õppida, aga nüüd noh, varsti kuuekümneaastasena ei saa küll palju öelda, et eriti palju oskaks, aga nüüd peab kodu omakodu juures kõiki asju ise tegema ja ja see on, see on tegelikult selline, mis emotsionaalselt mõjub palju rohkem, isegi kui kui olles siin ka teleekraanil või kuskil kuskil sellises kohas, kus inimesed sind näevad, et see aeg peaks olema nagu läbi, et igal inimesel peab olema antud nagu kaks aega, üks aeg, siis ojade teiste jaoks, teine aeg enda jaoks, et minuga küll ei juhtunud midagi muud, kui ainult, et sain aru, et nüüd peaks hakkama teistmoodi ära. Noh, ütleme siis, et vanusega tulid Ilusat ei tea, kas neil vanusega, aga kindlasti jah, selles mõttes ka, et ma, ma võib-olla olen kuulama hakanud rohkem oma lähedasi, kes ütlevad, et ega sa ju kõike ei jõua ja, ja, ja, ja, ja kõiki maailma ära parandada ja üks inimene saad igale inimesele antud üks osa sellest ja ja see ja ma loodan, et ma seda osa veel täidan, aga aga mitte nii intensiivselt, kui ennem. Me tunneme teineteist umbes 15 aastat, laias laastus võib-olla aasta rohkem, aga umbes nii palju ja minul on sinu juures kogu aeg torganud silma see, et sa räägid hästi palju laste kasvatamisest vahel mulle tundub, et sa natukene noh, eputad või paned juurde. Ja teistpidi mul jälle tundub, et sul tõepoolest meeldib lapsi õpetada, et kuidas siis tegelikult on. Muidugi, ma olen edev inimene, see on täitsa loogiline, sellepärast et ükski normaalne inimene, kes ei ole edel, ei oleks võtnud neid kohustusi, mis ma endale olen võtnud. Aga miks mulle laste kasvatamine? No vot, võib-olla on see, et, et ma olen nagu võõrad lapsi kasvatanud rohkem kui oma lapsi, et selles mõttes ma olen, muidugi olen, olen oma perest süüdlane, aga aga mul täitus 40 aastat õpetajaametit ja, ja, ja, ja seniajani mulle meeldib seda tööd teha, meeldib rohkem teha just nüüd nüüd vaadates neid tänapäeva lapsi, kes kelle, kelle. Kellel on kõige suurem puudus see, et vanematel ei ole aega, et nendel on läptopid, aifuunid ja kõik muud asjad, mida mul ei ole. Et nad vaatavad multikaid ja, ja mängivad need mängijaga keegi kellelegi suhelda ei ole, et koolis võib-olla ongi see, et noh, meie, meie õpilased on internaadis ja nad nendel on rohkem aega suhelda. Et võib-olla on see, et nad pöörduvad minu poole kui vanema õpetaja poole, et rääkimine ja arusaamine ja naljategemine on, võib-olla see ongi, et see tegelikult annab, annab inimesele väga palju ta võtab minu käest palju ära energiat, aga ka see noh eriti hea on vaadata neid poissi, kes lõpetavad gümnaasiumi ja siis kui nad aasta pärast juba mõne pärast tulla tänapäeval või kuskil väljakul veel vastu tulevad tuletavad meelde naljakaid asju, mis seal koolis tehtud. Et see on kõige-kõige parem asi, mis võib-olla, et see mulle tõesti meeldib. Kui kaua solid õpetaja olnud? Ja, ja siis sa said aru, et õpetamine ei tähenda lihtsalt tunni andmist, vaid ehk selles ideaalvormis midagi muud ka. No oleme ikka ausad, et alguses tundus õpetamine olema väga lihtne ja ja polnudki midagi, muudkui läksid ja tegid, aga kaalika ikka kümmekond aastat kindlasti, isegi rohkem läks aega, ennem kui ma hakkasin aru saama, mis sealt, mis sealt tegelikult on see, see, kogu see protsess ja ja kogu see noh, mina nimetaks seda vastutuseks, et, et me räägime siin ühiskonnas ka sellest, et et kool nagu kasvatab last, et lapsevanemad annavad nagu kooli ja eks ta mõnes mõttes väga õige, sest et noh näiteks mina oma poisse näen või oma õpilasi näen praegu tunduvalt rohkem kui nende vanemad või vanavanemad, sest et me oleme koos viis päeva nädalas noh, 10 12 tundi päevas, et ma tean, ma tean nendest palju rohkem, kui teevad nende vanemad ja ja vastutus selles mõttes, et teha mõni mõni mõni viga selline viga, et kasutada ära seda informatsiooni, mida postid sulle annavad mõnes halvas asjas on tegelikult täiesti lubamatu, et seda mida, mida rohkem ma seda tööd olen teinud, seda rohkem olen saanud aru. Usalduse võitmine on väga raske, aga kaotamine on hetkega ja seal tagasi enam saada ei ole. Et õpetaja peab olema üks selline inimene, kellega lapsel on võimalik rääkida, et mitte ainult sellest, et kas mul matemaatikas neli võimul on kaks võid ka õpetajal on, mõnikord peab olema aega sellest aru saada, et testipoisil on midagi vaja, eriti ma mõtlen just poistega, poisid on natukene kinnisemad. Aga sina oled ju noh, ütleme spordiõpetaja ja sport on ikkagi selline absoluutkategoorias mõõdetav, et kes on ikka kiire, mis on parem ja kes viskab rohkem palle korvi, see on ikkagi parem korvpallur kui see, kes kes joosta ei jõua ja palle korvi ei viska, et kuidas sa selle dilemma enda jaoks lahendad? Ühtpidi sa pead ju vaatama, et Sul oleksid väljakul ja trennis kõige paremad ja teistpidi siis õpetada ja hoida vee peal kuidagi ka sellist last, kes on võib-olla natukene paksuke ja ei jõua, ei jaksa ja ei saa palli korvi, aga aga kuidagi vajab seda noh, nii-öelda suure algustähega õpetaja sõnadega. Nojah, sport on ju tegelikult karm selles mõttes, et spordis saavad läbi lüüa ainult väga-väga-väga andekad ja väga töökad inimesed, kes, kes ta jõuab tippsporti, aga aga sport on peaks olema kõigi jaoks nagu nii minusuguste, väikeste paksukest jaoks, kui ta pikkade peenikeste jaoks, kellel on kehalised head eeldused ja Te, treeneri või õpetaja oskus, ongi see detandav leida, leida võimalus sinna ka trennis või mängus leida võimalus nendele, kes, kes, kes ei paista millegagi silma ja teisest küljest on sport, on see, mis õpetab eluks noh, vajalikke asju, näiteks nagu ajaplaneerimist ja pingutamist ja ja noh, korvpall ka näiteks võistkonnaspordina usaldamist, oma kaasvõitlejate võistlejate usaldamist ja ja, ja teatud sellist sellist koostööd ja nihukest asja, et noh, ei saa nüüd, meie ei saagi nüüd öelda seda, et, et me, me, me valime ainult kõige pikemad ja kõige ilusamad, kõige tugevamad. Me võime meil võistkonnas alati ka sellised, kes hoiavad seda, seda meeleolu, kes hoiavad seda võistkonna hinge koos ja nad ei ole. Paraku ei ole kõige tavalisem, kõige paremad mängijad. Et me peame, me peame, me peame leidma aega ka nende laste jaoks, kes, kes hingelt tahavad seda mängida, võib-olla tal looduse poolt ei ole nii palju antud, aga aga noh. Me ei saa neid ära lükata, sellepärast et lapsele tekitatud selline moraalne kahju, mis, mis tundub meile nagu möödapääsmatu, kuid tegelikult meile pärast elus tagasi lüüa mitmekordselt, et me peame leidma nendele lastele võimaluse spordi kaudu saavutada seda noh, mitte mitte nüüd täiskasvanud, mitte spordis, aga midagi muud oma oma erialale jääda uskuma seda, et sport oli minu jaoks tähtis. Sul on kindlasti olnud ju selliseid õpilasi ilmselt väiksemates vanustes, et kui mäng kaotatakse, siis ka poisslaps on generke nutab. Et mis sa siis tavaliselt ütled? No, ja et meil siin eelmine nädal oli siin, nüüd väikeste poistega 10 15 aastate käisin mängimas ja vastased olid paremad ja ikka niimoodi, et riietus ruutruumist tuli pisar silma ja nuttis ja küsis, et miks miks nad paremad on ja siis tuli rahulikult selgitada, miks see nii on, sest elu on niimoodi, et alati me võita ei saa. Aga siis tuleb, no mina olen kasutanud seda, et siis olen teinud, püüdnud teha nagu nalja. Et, et leidnud mõne sellise asja, millega tema tuju parandada, sest et laps ei tohi minna koju spordispordis saadud kaotuse järgi kurvalt või masenduses, sellepärast et tema jaoks on sport, on ikkagi see, mis on emotsionaalselt positiivset. Annab. Et kui kaotab laps, mängib temaga riidlema hakata või hakata ütlema, et sa oled noh, ma ei tea, kas Äpu või sa ei saa hakkama, siis noh, minu jaoks on see välistatud. Kas seda kuskil õpetatakse ka, mida sa praegu rääkisid ehk siis mingis treeneri koolis või ülikoolis või või midagi sellist või see jõuab treeneri ja õpetaja, niisiis, kui kui see ükskord jõuab ja kui ei jõua, siis lihtsalt ei jõua. No meil on küll nüüd olnud Tallinna Ülikooli keha koostööd, me siin õpetame kehase, kas õpetajad ja korvpallitreenerid, et mul on küll seal üks niukene loeng ka treenerifilosoofia ja, ja, ja ja siis noh, sinna juurde kuuluv, et, et noh, kas või näiteks selline küsimus, et milline treener ma olen, kas ma olen tulemusel peale väljas või olen ma õpilaste keskne treeneri või sellised asjad, need asjad tuleb lahti rääkida ja mida kiiremini see need asjad inimesed selgeks teha. Et, et me näeme, me peame spordis ka nägema, eelkõige võitleme laste spordis peame nägema eelkõige last ja siis tulemust, et seda kiiremini me jõuame sinna tulemuseni. Kui tihti juhtub, et sina vanema inimesena ja noh, ilmselt natukene teistsuguse mõtlemisega kui laps, et sa kas trennis või mängul lihtsalt elad oma halba tuju mõne lapse peal välja. No viimasel ajal küll hästi vähe selles mõttes, et viimastel aastatel, et et noh, mina püüan endale selgeks teha seda, et laps ei ole süüdi, et kui mul on autokumm katki läinud või veel lund on nii palju, et ei jõua ära rookida või et ma püüan ennast ikkagi häälestada seda, et ma trenni lähen lastega, siis ma olen nende jaoks mitte lapsed ei ole minu jaoks, ehk siis mina teen seda, mida lapsed tahavad ja see on somine üles. Ja küsima siis meie selle jutu osa lõpetuseks, kui tihti juhtub seda, et sa kodus elad välja oma pere peal, seda, mis sul palliplatsil ei tule näiteks välja või seal kõrval seistes. No ma arvan, et ka viimasel ajal ka seda vähemalt, et me oleme oma nukid ära lihvinud juba kolm sai 35 aastat abielu ja see aasta ja et me oleme nagu püüdnud püüdnud asjad omavahel selgeks teha seda, et et teine pool, kes sind on kaitsnud, aidanud ei ole süüdi selles, et kui sul midagi ebaõnnestub ja mul on olnud alati viimased 10 või rohkem, ütleme 15 aastat on olnud need, et mul on kas üks või kaks koera, kellega ma siis metsa lähen ja räägin, et siis tundub küll imelikult, et vanamees lolliks võib-olla läinud koeraga räägib, aga koer on tegelikult see pingemaandaja, mis on. Mis annab sulle tagasi tulles efekti seda, et sa näed inimestes ainult head. Aga kuidagi peab ju pingeid maandama ja kui koera ei ole, siis kellelegi. Ma olen küll metsas, aga olen käinud ka niimoodi, sa võtad, sõidad autoga metsa ja karjud kõva häälega seal. Kui loll sa oled? Ei, mul ei olegi need eriti need pinged tõtt, et kui hästi sul on läinud. Elu on õpetanud. Kena jutt, oleme rääkinud, kuulame muusikat, ka jutusaates on see tavakülaline, tavaliselt valib muusika ja Üllar Kerde, meie tänane külaline on tänase muusika valinud. Missa esimese kohta, ütled, miks selliselt valisid rock hotell siis. Kahekümnendas keskkoolis, kus ma käisin, oli minu klassivend, oli Andres Põldroo, kes, kes rokkhotellis alustas soolokitarrist lina ja, ja Andresega oleme nüüd ta elab küll Ameerikas, aga me oleme hästi palju igasuguseid huvitavaid asju läbi teinud. Et teda nagu väga heast küljest veel meelde tuletada, siis on rock Hotell üks minu lemmikansambleid kuuluma. Jätkame jutusaadet esimesel jõulupühal ja endiselt son stuudios korvpallitreener Üllar Kerde ja vikerraadio poolt Tarmo Tiisler. Hellar, sina oled olnud nii-öelda avaliku elu tegelane, mida see termin siis iganes ka ei tähendaks, aga sa oled olnud väga suures pildis ehk siis olukorras, kus kõik võivad sinu kohta midagi öelda. Vahel, kui läheb hästi, ütlevad kõik, et tubli mees ja enamikus enamikul kordadel ju ei lähe väga hästi, läheb kas keskpäraselt või halvasti, siis oled sa kõiges süüdi. Et nüüd stampküsimus spordiajakirjanikelt, et kuidas tunne on siis olla sellises olukorras, kus sa oled väga suure tähelepanu all ja peatselt kuidagi hakkama saama. No päris niimoodi ta ei ole, et, et me nii nii väga nii väga väga tipu lähedal ma pole olnud, et oleks olnud nii igapäevane, aga, aga need juhused ikka on olnud jah, kus oled olnud ajakirjanike piiramisrõngas ja on küsitud ja kõik asjad, et. Ma ei tea, kas ta, kas ta, kas ta on eriline tunne või midagi teistmoodi kui tavapäev, sest et, et see on olnud ju töö üks osa. Et ma ei ole nüüd võtnud ennast nüüd vaadanud endast peegli eestit võtmikul välja, näen, et minu käest küsitakse, et ta pigem on ta muidugi häiriv selles mõttes, et eriti peale peale mingisugust mängu või mingisugust raskete olukorda, kus on siis kas siis õnnelikult või õnnetult välja tuldud, et et inimene vajab nagu enda endaga üksinda olemist või mõtlemist selle peale ja siis keegi tuleb ja küsib, paneb mikrofoni ette, et kuule, räägi nüüd kaks sõna, et eks ta tegelikult raske, aga aga ma olen küll püüdnud elus noh, nende ajakirjanikega või, või kes iganes mu käest midagi küsinud, püüdnud aru saada, et nendel on teistmoodi töö ja nemad teevad, teevad oma tööd, et ma ei tohi nüüd seda segada ja selles mõttes ma ei ole nagu eriti muutunud, et ma praegu räägi või, või olenemata sellest, mis olukord on, et ka muidugi palju parem on, kui sa ei peaks seda tegema, seda olla selle täna tähelepanu keskmes. Et minuga küll ei ole kunagi olnud nii, et keegi tuleb järgi, küsib või ütleb, et näe, see on see, et nii kuulus, ma ei ole olnud õnneks, et, et ma ei tea, mis tunne siis on, aga oma ringkonnas ikka tuntakse, et kui oled kuskil käid või võimängudel aeg, siis ikka tuntakse ja siiamaani veel. Noh, laste mängutekki, mõnime, mõni veel teab ja mäletab asju, nii et, aga aga ma arvan, et inimene ei saa endale ette mõelda seda, et, et ma nüüd saan kuulsaks. Nüüd ma kõik teavad mind ja kõik, mul on hea olla, et pigem on see ikkagi häiriv faktor. Ma arvan, et väga paljud inimesed on mingil hetkel pidanud töökohta vahetama kas siis vabatahtlikult või on neid selleks sunnitud, kas nende töökoht on ära koondatud või on nad mingil põhjusel vallandatud. Aga seda on ette tulnud, et sind on ju ka vist võib öelda vallandatud korvpalliklubi peatreeneri ametikohalt ja, ja sa oled jäänud mingil hetkel tööta veel ühel hetkel. Lihtsalt see oli paar aastat tagasi ka vist päris enne jõule, kui sa Tartu meeskonna eesotsast lahti said kellelegi see, mis tunne, on küsimus, et, et kui sul ühel hetkel öeldakse, et, et ongi kõik aitäh ja tore, et tore, et olid meda need kuud ja aastad, aga et rohkem mesindi vaja See oli 23 22, detsember. Ma nüüd aastate mäletan vist viis aastat tagasi või kuskil niimoodi oli see, et kui mulle öeldi, et on kõik ja noh, tähendab eks ta muidugi, ma võin nüüd tagantjärgi öelda, et et see oli raske ja, aga see on meie treeneritöösse sisse kirjutatud. Kui vaadata nüüd siis filosoofiliselt minna nüüd mujale maailma, et ütleme, mida lähemale tipule jõuad, seda rohkem on sul risk sellega, et sind välja vahetada, võetakse iga ebameeldiv kaotus või, või valesti öeldud sõna või mingi asjad, noh, võtame Kaunase Žalgirise selle aasta, kes on kaks korda vaatanud juba treenerit ja, ja ei ole näha, et kas ta nüüd jääb, et omanikuga pead sa hästi läbi saama ja, aga noh, minul seda ei olnud, et. No esimene tunne, mis mul oli, oli tühjus, tähendab tühjus oli see, et, et ma olen noh, selles mõttes vana kooli mees, et ma olen planeerinud endale ette, et tol ajal oli mul see aasta paigas, nii et ma teadsin, et kolme kuu pärast laupäev olen ma seal ja ma tegin seda trenni või oli planeeritud asjad, olin, ma olin vaba. Et esimene reaktsioon oli see, et tartus, panin oma asjad kokku ja sõitsin Tallinna poole ja ei osanudki nagu midagi teha, sest järgmine hommikul ma ei pidanud tõusma üles minema trenni. Et ja imelik oli olla töötukassasse minna ütlema, et mon töötu kohe läksidki, ei läinud, mitu kuud läks mööda ennem, sellepärast ma ei teadnud, et ma pean minema. Et miks ma pidin minema, et saada endale haigekassat, et muidu oleks see, et noh mine tea, mis oleks võinud juhtuda. Et see oli minu jaoks, oli selline ja noh, õnneks oli küll see, et ma ei hakanud otsima tööd hästi kiiresti, et, et minu jaoks ei olnud see määrav, et ma nüüd pean nädala pärast minema tööle, et ma sain korrastada enda mõtteid ja asju. Jaa. Jaa, kui nüüd keegi küsib minu käest, et mis tunne oli või, või mis ma siis läbi elasin, muidugi oli kibestumine, esimene moment oli see, et. Arusaamatu noh, kuna ei ole põhi põhjendatud siiamaani veel miks mind lahti lasti, et noh, ma, ma küll arvan, et ma ei tulnud oma tööga toime. Et oleks võinud ju seda ilusti öelda, et, et aga see suhteliselt kiiresti kadus ära sellepärast et et noh, uskuge või mitte, aga väga palju oli neid treenereid, kes mu käest tulid abi küsima, et kuule sa oled nüüd vaba, et tule, räägi tule tee. No näiteks Vasalemma võistkond kutsus mind, et kuule, viitsid tulla õhtuti meie juurde tule natuke õpeta. Ja see, see maandas pinged hästi, ruttu ära ja ma muutusin nagu tagasi selleks, kes ma olin, võib-olla mitte nii närviline. Aga olla nüüd uuesti selle keskkonnas ja maa poole aasta pärast läksin tagasi oma tavatööle kooli ja, ja, ja kõik läks nagu tagantjärgi mõeldes, et võib-olla oligi isegi kasulik see, et, et et nii läks, et muutusin kiiremini normaalseks. Aga sul seda ohtu või mõtet või muret ei olnud, et mis ma homme külmkapist võtan või et kuidas oma laene maksan, ehk siis sellist ellujäämishirmu sul ei olnud? Vot tol ajal mul ei olnudki laene, et ma olen selles mõttes nagu niukene võib-olla panga ametnikele paha inimene, et nüüd mul on küll selle seoses oma uue elukohaga maale minekuga, oli küll, võtsin seda, ela, elamuaseme laenu, et ma nüüd maksan seda. Et aga sinnamaani mul ei olnud seda, et mul. Mul on hästi tubli abikaasa, kes on mind pidanud üleval nendest 40-st taast või 35-st aastast võib-olla 30, et treeneritöö ei too nii palju sisse. Ta on need, tema käib kogu aeg tööle. Eks ta siis on natuke aidanud mind toidu poolisega. Kas ma olin siis võib-olla nii rumal, et ma ei osanud mõelda, et ma võin jääda päris tänavale, et ei olnud midagi? Vaha küll öelda, aga samal ajal olin ka Eesti koondise peatreener, et eks, eks ma arvasin, et võib-olla ehk keegi leiab mu ja pakub midagi. Öeldakse ju, et õnnetused ja halvad hetked on, on halvad ja kui nad tulevad enne jõule, siis on advelleri nii halvad, et ma, ma arvan, et ka sellel aastal on inimesi Eestis, kes on saanud vahetult enne jõule mingi ebameeldiva teate osaliseks ja siis siis öeldakse, et näe, jõulud on rikutud, et kuidas sina, need, need jõulud üle elasid siis viis aastat tagasi või või millal see oli? Noh, kuidas ma elasin, et meie tavaline Jõulutunnet ikka tuli sisse või oli vaid must masendus? No, ma ei tea, seal halvad asjad, unustan hästi ruttu ära, tegelikult aga mul masendust küll ei olnud, et ma mäletan, et elasime vanas kohas ja männikul jälgib ja teeme kuu sees saime ise tuua ja ehtida ja tegime söögid ja ja jõululaupäeval kirikuskäija käimine, et noh, meie jaoks on see traditsioon, mitte sellepärast, et et kõik käivad vaid sellepärast, et me oleme pühavaimu koguduse liikmed, et me käime seal ja tegemist oli nii palju, et, et noh, pereliikmed muidugi said aru, et, et, et on, on, on nagu raske aeg, aga, aga nad ei, ei püüdnud mind aidata selles mõttes, et, et kuule, et oh, teeme seda võid, sul on midagi, et see tavaline elu oli ja see, see, see nagu mõjus kõige paremini, et niukene, kiire saime külas käia ja saime võib-olla teha seda, mida, mida, mida, mida muidu poleks aega olnud teha ja uus aasta tuli päris päris ning töiselt. Ma mõtlen selles mõttes, et kodus sai kõiki asju teha ja mina arvan, et ei tasu iga kord ei tasu nagu mõelda selle peale, et küll, mis nüüd juhtus või mida tuleb mõelda selle peale, mis saab homme, et noh, mina olen küll elanud alati selliselt, et sega, mis ma täna teen. Ma homme parandada ei saa. Ehk siis seda, mis eile juhtus, homme kaasa võtta ei saa, et ma pean mõtlema seda, mis ma teen homme, mis ma teen hästi täna. Et kui läheb midagi halvasti, et parandada, seda nagunii ei saa, et teha parem elada nii nagu nii nagu sa arvad, et see õige on nii, et kui tõesti midagi väga pahasti läheb, siis tuleb natukene mõelda selle peale, miks see nii läks, aga aga tagantjärgi midagi muuta ei saa. Et ma ei ole selline tüüp, kes, kes hakkab kodus kapseldud kinni ja mõtleb, et nüüd, mis on, et mul oli võib-olla kõige rohkem tunne, oli mul see, et et minu, nende tugev või toetajate või, ütleme, minu treeneri Nende pool oli nagu natuke imelik oli mul pöörduda või ütleme niimoodi, et noh, et ma ei saanud oma tööga hakkama, see oli natuke minul oli nagu natuke häbi selles mõttes, aga mitte mitte tavainimeste selles, et kuigi need tol hetkel ma tundsin kõige rohkem seda, kui palju mul tegelikult sõpru Mitmeid töid on ju maailmas olemas, mõned on need, mida tehakse kaheksast viieni või üheksast kuueni ja siis on teid, mida tehakse õhtupoolsel ajal või mingitel teistel mitte nii tavapärastel aegadel ja siis öeldakse, et või siis osad ütlevad, et oi, mina tööd koju kaasa ei võta ja, ja teised ütlevad, et nad teevad kogu aeg seda tööd, noh, olen ka mina teinud või mis olen ka mina, teen ka mina vabal ajal saateid ja autoroolis saateid, öösel ärkan üles, teen, teen saateid peas ja ja kuidas sinuga on, et, et kui sa ei ole seal ballisaalis, et kas sa siis ka mängida või siis sa siis sa ei mängi ja sul on mingisugune ilmselt enesekaitse refleks ja oskus ennast välja lülitada. No ma ei tea, et eks ta tegelikult ikka tuleb kaasa, et kaasa ei tule kunagi võidud kaasa, tuledki kaotused, et neid ma mäletan Noh, 10 aastat tagasi, 15 aastat tagasi mäletan need kaotuse võite nagu hästi mäletagi, tuletatakse meelde, et, et selles mõttes, aga. Ma ei saa põdeda neid asju jälle. Ma ütlen, et ei saa, ei saa muuta seda, mis oli mõelda selle peale, mis, mis tuleb ja et mängimine korvpalli mängimine on minu jaoks olnud see noh kes mind on kunagi lähemalt näinud, et nendega eriti palju arvab rohkem nagu Soomakus, olen ma sumomaadleja tüüpi mees, aga mitte korvpallurit, et eks võib-olla see ongi natuke imelik minu jaoks või noh, mitte minu jaoks teiste jaoks ma olen korvpallitreenerit. Et kodus ma üsna tihti mõtlen selle peale, et mul on see raamatukogu päris suureks läinud, et niuke siukse professionaalse kretinismine ja see asi pole jõudnud, et ma istuksin kogu aeg raamatuid, aga, aga mõnigi kord, et kui lähen üles oma töötuppa ja võtan mõne raamatu ja vaatan või vaatan mõnda plaati või või asja ikka mõtlen selle peale, et kuidas, kuidas on nüüd rohkem selle peale selle mõttega, et kui kui keegi nüüd on mu käest midagi küsinud ja ma pole osanud vastata, et ma mõtlen selle peale, et mida võiks teha, aga või siis poisid näiteks nüüd, viimasel viimaste paari aasta jooksul on muutunud koolis mul just need, kes, kes vajavad abi, tulevad, küsivad, et treenerit kuule. Kuidas seda võiks teha või, või, või mismoodi, et need asjad on, aga? Ma üldiselt ei ole, et ma, ma küll noorest peale mäletan seda, et mul oli kümneaastane abielu aastapäev ja ma tulin koju ja kaotanud ja laud oli kaetud ilustil, kõik lilled olid laual ja ja noh, nagu ma siis oli niuke väike kukk, et, et siis ma ei saanud aru, miks, miks on ja siis minu abikaasa küsis, et kas tead, mis päev mõtlesin. Tean küll, täna on halb päev. Ja siis noh, mõned aastad hiljem sain aru saada, et et see oli nii rumal käitumine minu poolt, et see ei ole keegi süüdi, sellepärast et mul oli aasta läks, aga aga sellest ma olen üle saanud ja neid asju enam koju kaasa võtta. Kuskil teatrietenduse ajal ei ole mängijaid liigutanud. Ei, aga ma käisin alles hiljuti käisin teatris vaatamas Rakveres kaasa varatud. Et on. Miks ta teadis, käin, et, et seal võib olla omaette lugu, et Mikk Mikiver õigemini tema poeg Pekka käis minu juures trennis ja sain tema kaudu tuttavaks, Mikk Mikiver iga ja kes oli väga suur korvpallifanaatik ja kuidasmoodi tema, nii palju kui ma temaga rääkisin, üldse õnnestus mul temaga olla, siis tema uskumatud jutud, kuidas tema lavastas seda ja siis ma nägin ennast kogu aeg nagu lavastaja rollis korvpalli võistkonnas võib olla on see minu niuke kiiks, aga et ma nägin, et ma olen samasugune nagu nagu mitte temaga, kuigi lavastaja et mina lavastan väljaku veel, tema lavastab seda nime. Vaadates neid neid tükke teatris, ma ikka püüan käia teatris, et see oli minu jaoks oli uskumatu, et minge kõik ta rakvere teads tähendab väga uskumatu tükk, väga head mängijad. Vot nii kangise, mitte mängijad, vaid näitlejad ei, väga hästi lavastatud, et see oli see, mida ma nautisin, nii nagu ma naudin head korvpalli. Et Need, näitlejad seal väljaku peal on head triibulist särkidega ei sega. Ja kogu see lavastus nii hästi kokku mängitud, et peale mängu olenemata sellest, kes võidab, ma olen rahul. Kas aasta lõpp on korvpallitreeneri jaoks või või õpetaja jaoks kuidagi erilisem ka või on see lihtsalt selline noh, mingi numbririda, mis mingil hetkel läbi saab ja hakkab otsast peale uuesti, kas ta olemuslikult on kuidagi sinu jaoks erilisemaks? No muidugi, ma tavaliselt ütlen koolis poistele niimoodi, et ma vihkan teid, kaduge minema. Isegi hakkan naerma. Aga ma ei tea, et kas aastavahetus iseenesest meil ju hooaeg lõpeb alles juunis ütleme mais lõpeb, et meie jaoks on see väike väike vaheldus, et muidugi mängijad peavad ka treenerist lahti saama ja need on natuke kodus olema ja et oma mured kõik. Noh, ma nägin oma koolist, et lastevanematel ka ära rääkima, et kui paha treener on ja et, et mõnikord riidleb ja aga no minu jaoks on, on olnud kogu aeg, see jõuluaeg on selline aeg, kus ma, kus ma nagu natuke mõtlen tagasi selle aasta peale, et see aasta oli minu jaoks küll hea. Et olen Keva kevadest jõuluni vastu pidanud ja nii palju hästi palju asju on jõudnud teha ja nii hästi on läinud, et ma saan rahulikult olla, elada ja on, mul on töö olemas ja mul on head sõbrad olemas ja pere ja kodu ja koerad ja kõik muud asjad, mul on õudselt head mängijad olemas. Üllar, sina oled ju, kui sa oled õpetaja, siis sa oled ju mingis mõttes ka juht ja liider isegi mitte mingis mõttes, aga sa oledki siis, ehk siis sinu otsa vaadatakse, et kas, kas juht võib oma alluvatele või siis kas õpetaja võib oma õpilastel oma nõrkust välja näidata? Seda on raske varjata, muidugi see on selge, et, et ega me ei ole keegi nii tugevad, et me, me suudame olla 24 tundi, et halb on see, kui sa näitad oma nõrkust välja kodus veel halvem, kui sa näitad välja seda no näiteks klassis, et see on, see, on selge, et sa ei tohi seda teha, aga kindlasti on need need olukorrad, kus koha peal sa lihtsalt ei suuda ennast ütleme, et ütleme, sa ei suuda ennast hoida nii sellises sellises pinges või sellises ole olekus, kus sa pead olema, aga, aga need ei tohi olla kindlasti sellised olukorrad, kus sa pead, et või kus, kus saab ja noh, ütleme õpilastele sa väljendad ennast halvasti või või, või, või kuidagi solvab see seda olla kindlasti ei tohi, et, et ma arvan, et, et nagu öeldakse vanal ajal nõukogude ajal öeldi, et juhtija õpetajat, et sa ei ole nagu üks, aga mõte on see, et tegelikult õpetaja ongi see, kes kellel on, kellel on võib-olla rohkem antud ja kelle käest nõutakse rohkem. Nõrkuse all pidasin rohkem sellist tunnete väljanäitamist, et sul ka võib-olla mingil hetkel noh, raske või et sa mingit asja mingil hetkel ei oska ja ja siis midagi sellist, mille äärmuslik variant võib-olla siis see, et sa õpilaste eska nutab näiteks. Ma ei mäleta, küllataks, mon nutnud olen, et. Selles mõttes, et maa või need raskeid momente on küll, kui ma ei tea, mida teha, neid on küll, nüüd on üsna tihti, iga päev tuleb nüüd ette, et ma ei tea, mis, missugust olukorda või kuidasmoodi, aga et. Noh, tähendab see nutmine ei ole mitte häbiasi, et see tähendab emotsionaalne inimeseks emotsionaalne faas, kus koha peal inimene nagu elab välja seda, et nutmine ei tähenda ainult kahju, kuid nutmine, võib-olla ka rõõm. Sellepärast ma ütlen oma lastele alati oma õpilastele, et te peate elama välja selle kõik, et tal on nii, nii, te peate oskama rõõmustada. Te peate oskama kurvastada. Et seda ei tohi kunagi varjata, et pigem öeldakse, et mees ei tohi nutta. Ma küsin, miks? Et kas ma pean kõik endale sisse laadima. Aga ma ei. Ma ei ütleks, et ma ei nuta, aga eks ma nutan siis, kui keegi ei näe. Aastavahetuse kohta veel, et on see sinu jaoks selline tagasivaatamise aeg ka või lihtsalt lihtsalt oled ja ja ei ei vaata ei ette kadaka. No eks ta kindlasti ei ole, et oleme nüüd ausad, et iga aasta, mis on antud, et neid on mul juba varsti päris palju antud, et eks ta muidugi vaatan, et, et ma ikka nüüd viimased paar aastat ma ei tea, kas on nostalgiast millestki, olen postile rääkinud näärivanast, et mis, mille, mis näärivana on iga kord, kui uued poisid tulevad, keegi ei tea, mis seal. Et mis on nääripühade, miks jõululaupäeval oli lastevanemate koosolekud ja et, et need asjad, et ikka me mõtleme selle peale tagant ta tagantjärgi ja mina küll mõtlen ka selle peale, mis saab edasi. Et noh, seoses oma ametiga, et ka mõtlema seda, et mis ma järgmine aasta teen. Et jaanuaris hakkab uuesti kool ja nüüd on õnneks on see, et lastel on ju kolm nädalat koolivaheaega, et see on väga hea, aga et mina soovitan kõikidel inimestel mõelda kõigepealt iseendasse vaadates, et mis, mis läks hästi unustada see, mis läks halvasti mõelda seda, mis tuleb hästi. Et ta ei igatse taga sellist rambivalgust, jälle olla Eesti koondise peatreener ja olla kuur. Ei, tegelikult kui päris ausalt, et ei igatse, sellepärast et ma leian, et need, kes praegu on selle töö üle võtnud, et noh No jälle hakkan kiitma ennast muidugi, et eks ma olen mingil määral ka neid õpetanud ja ma tean, et nad oskavad must rohkem et selles mõttes, et ma olen ju 10 aastat vähemalt rääkinud, et mulle meeldib vaadata head korvpalli, istuda Saku Suurhallis ja, ja nautida seda, ja kui ma kui olemas seal osaline, et, et seal on palju parem minu meelest. Ja igalühel on teatud oma aeg moderivad, mis ta teeb. Ja mina arvan, et, et selles mõttes minu aeg on möödas, et ma olen teinud oma tööd nii hästi või halvasti, kui ma olen teinud. Aga need uued teevad kindlasti paremini, sest alati elu läheb alati paremaks. Kadri pole, ei ole sellepärast, et ma olen kadeli võib-olla sellepärast, et ma pole 35. Ja seda sa ei saa muuta kahjuks ei ja aitäh, Üllar Kerde tulid rääkima meile, mida arvavad maailma asjadest ja üks laul on meil veel kuulamata ja siis ütlemata ka. Ja et see, see laul on nüüd tükk aega tagasi, oli see, et kui minu üks üks üks õpilastest, kes on nagu töökaaslane Priit Rauno Pehka oli Nõukogude Liidu noortekoondisega, läks nüüd, ma ei mäleta, kas ta läks Vietnami või, või kuskile sinna. Igatahes sõjapiirkondade läks ja siis ta palus, et ma teeksin talle ühe muusikakasseti ja see oli sellega seid. Esimene laul. Ütle siis laul ka inglisekeelse pealkirjaga. Uiase tšempion. Selline laul esimesel jõulupühal ja, ja samas miks mitte kui külaline, nii soovinud. Selline jutusaade täna, Üllar Kerde ja Tarmo Tiisler olid teie kodudes. Võtke endale aega mõelda asjade üle ja ärge üle mõelge.