Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, kaheksandast septembrist. Stuudios on Kai Vare. Harjumaal Paldiskis sõitis auto reisirongile otsa, veokijuht on raskes seisundis. Reisijad vigastada ei saanud. Politsei sõnul peaksid juhid olema ülesõidukohtadel tähelepanelikumad. Elektriraudtee hinnangul tuleks siiski niivika liiklusega ülesõidukohtadele nagu Paldiskis panna valgusfoor. Krimmis tähistatakse täna Eesti kultuuriseltsi kümnendat aastapäeva. Rahvastikuminister Urve Palo sõnul toetab Eesti riik endiselt eesti keele õpetamist krimisega sealsete eesti noorte õppimist Eesti kõrgkoolides. Kirik on Eestis üks osa kodanikuühiskonnast, tõdeti täna Tartus kiriku ja riigi suhteid analüüsivat konverentsil. Samas ei ole päris selge mittetulundusühingutega võrdsustatud kiriku vahekord teiste vabaühendustega. Tallinna Linnateater avab hooaja Eesti teatri laulude lavastused CD ja DVD esitusega augus. Hooaeg tuleb pisut keeruline, sest seoses suure saali ehituse algusega tuleb teatrile otsida uusi mängupaiku. Al-Qaeda liider Osama bin Laden tegi üle kolme aasta esimese videopöördumise. Tema sõnul lõpeb Iraagi sõda alles siis, kui ameeriklased võtavad omaks islamit. Vaatlejad on eri meelt, kas bin Ladeni avaldus võib tähendada uusi rünnakuid või tahtist ennast lihtsalt meelde tuletada. Itaalias Modennast saadeti viimsele teekonnale Luciano Pavarotti. Ilmateade lubab meile ööseks Lääne-Eestis vihma, Ida-Eestis sajuta ilma. Sooja on kolm kuni seitse, läänerannikul ja saartel kuni 12 kraadi. Kaadi. Virumaal lubatakse öökülma. Homne päev on sademeteta, sooja tuleb 13 kuni 16 kraadi. Harjumaal Paldiskis sõitis hommikul kella üheksa paiku veoauto elektrirongile külje pealt sisse kaks vagunit, neljast paiskus teelt välja. Reisijal vigastada ei saanud, veokijuht toimetati haiglasse. Kontrolli viidi ka vedurijuht ja tema abisamuti. Piletikontrolör. Riina Eentalu palus intervjuu põhja prefektuuri ülemkomisjonilt Margus kopterilt, kes ise ka sündmuspaigal oli. Kaks reisijate vagunit raudteelt maas veoauto järelkärus pole midagi järgi, kabiin on maas ja ütleme paras segadus. Kas seal oli ka mingeid objektiivseid põhjusi, miks veoauto võis rongile ette või külge sõita? Täpsemaid põhjuseid on väga raske öelda, kas oli siin pimestas seda madal päike, kella üheksa vaatasime oli siin päris, päike oli päris madalal või oli tal vale kiirus või ei pannud tähele või mingid muud asjaolud, aga eks siin spetsialistid selgitavad selle kiiresti välja see ülesõidu. Ta on reguleerimata, ei ole ühtegi foorituld, on ainult, et raudtee ülesõitu tähistavad märgid ja eelnevalt ka hoiatusmärgid, et selline ülesõidukoht siin tee peal on ees ootamas minimaalsed asjad küll olemas, jah. Aga kuna siin on lõunasadamasse Paldiski ikka päris tihe liiklus suurte veokite poolt, siis ei oleks paha, kui siin oleks ka foorid väljas. Kelle rida need foorid on? Elektriraudtee aktsiaseltsi müügi- ja turundusjuht Kuldar Väärsi. Sellest peaks küll rääkima infrastruktuuri omaniku ehk siis Eesti raudteega, mis te ise arvate, mis sa nagu vaatan, nii et rong on ikkagi nii suur asi, et seda peaks autojuht riski märkama. Ja ega see ülesõidukoht ei ole seal ka nüüd nii väga halva nähtavusega. Kui kauaks nüüd see tänane õnnetus teie liiklust häirib? Läheb kindlasti tänase päeva lõpuni, ehk siis on meil ka organiseeritud Klooga Paldiski vahel liiklevad reisijate jaoks bussiliinid mis toovad ühelt ühtepidi Loogala jõudnud inimesed Paldiskisse ja teistpidi siis Paldiski ja loomaaedlinnainimesed Keilasse. Ilmselt küll on viga saanud ka infrastruktuur. Loodame siiski, et homme elektrirongiliiklus toimub vastavalt tavapärasele plaanile. Euroopa Liidu välisministrid püüavad Serbia provintsi Kosovo osas üksmeelele jõuda. Kosovo albaanlased on teatanud, et kuulutavad ühepoolselt välja iseseisvuse, kui ÜRO Julgeolekunõukogu vastavat otsust ei tule. Osa Euroopa Liidu liike on lubanud Kosovo iseseisvust tunnustada. Osavik aitäh. Eesti välisminister Urmas Paet märkis, et Euroopa Liit peab Kosovo küsimuses olema üksmeelne. Ta rõhutas, et liidu sisemine ühtsus on äärmiselt tähtis nii läbirääkimiste ajal kui pärast nende lõppu. Ühtsus peab säilima ka olukorras, kus pooled Kosovo staatuse osas kokkuleppele ei jõua, ütles Paet. Iraagi sõja lõpetamiseks peaksid ameeriklased omaks võtma islami, ütles al-Qaeda liider Osama bin Laden järjekordsel videolindil telekanalises hiire laskis eile õhtul eetrisse lühikese lõigu kolmekümneminutilisest videosalvestusest. See oli üle kolme aasta esimene Osama bin Laden videopöördumine. USA eksperdid kinnitasid, et tegemist oli tõepoolest bin Laden iga nende hinnangul on salvestist tehtud hiljuti, tõenäoliselt sel suvel. Vaatlejad märgivad, et Osama bin Laden ei ähvardanud seekordses pöördumises otseselt USAd varasematel kordadel. Ta oli oma hallid juuksed ja habeme taas tumedaks värvinud, loobunud tavapärasest kalašnikovi automaadist ja kaitsevärvi sõjaväe Akist esinedes tavalistes araablase riietes. Osade analüütikute hinnangul soovib Bin Laden näidata ennast nüüd poliitilise liidrina. Mõnede arvates on Bin Ladeni võim aga al-Quaeda's piiratud, ta on sunnitud ennast varjama ja tal ei ole õnnestunud oma On sõnumit enam edastada. Teiste julgeoleku ekspertide hinnangul oli aga bin Ladeni seekordne avaldus veelgi ähvardavam, kuna kaudselt lubas ta jätkata võitlust, kuni kogu maailmas valitseb islam. Itaaliast saadeti viimsele teekonnale Luciano Pavarotti. Modennasse on kogunenud tuhanded austajad, avaliku elu, tegelased ja poliitikud, teiste seas ka Itaalia peaminister Romano Prodi. Krudi ütles, et Pavarotti terasaates Itaalia ühtaegu kurb ja uhke tseremoonial Modena katedraalis laulsid mitmed tuntud solistid. Tuhanded inimesed jälgisid matusetseremooniaid kaheksalt suurelt ekraanilt, mis kiriku ümbruses üles olid seatud. Pavarotti valgest vahtrapuust. Kirst oli kaetud tema lemmiklilledega päevalilledega. Kui tenori põrm kirikust välja kandma, lendasid üle modena Itaalia õhujõudude lennukid ning jätsid õhtuid Itaalia lipu värvides rohelise, valge ja punase suitsujoa. Krimmis Kresnodorkas tähistatakse täna Krimmi Eesti Kultuuriseltsi kümnendat aastapäeva ja osaleb ka rahvastikuminister Urve Palo. Riina Eentalu sai telefonile kultuuri seltsi esinaise meerinikkolskaja jaga ministri Krimmi Eesti kultuuriseltsi liikmed. Meid on natuke üle 300, ütles meerinikkoltskaja. Eestlasi on muidugi rohkem kui 300 on meil kolm küla, mis on veel säilinud sellest ajast, kui olid, oli rohkem Eesti külasi. Targa on üks nendest küladest, kus kõige rohkem, ehkki peresi on Kell järel aga täiesti puhast eesti verd on väga raske nüüd juba leida ja vanad inimesed keskel valdavad eesti keelt. Kas sina seltsi tulevad rohkem vanemad inimesed või või noored ka noored ka muidugi, mis selts kõige rohkem oma südameasjaks võtnud. Eestlust äratada, et said ka eestlane oled ja suur ja eesti keelt ilma Kiilita. Kas sealsed lapsed on huvitatud Eestisse tuleb väga-väga-väga huvitatud. Rahvastikuministri Urve Palo püüdsime telefonile pärast pidu, kuidas meeldis? No väga südamlik ja liigutav, et meie sattus veel niiviisi olema, et elekter kogu külast kadus ära, nii et liikusime kõik ühte väiksesse kultuurimajja küünlavalguses, kus pooled aknad on laudadega kinni löödud ja põrand on kohati varisemisohtlik, aga see ei riku seda meeleolu ja südamlikkust, mis inimeste vahel valitseb. Kui siin esines ka kohaliku võimu kandja esindaja, ütles, et eestlased on Krimmis väga hinnata kui töökad, sõbralikud ja tolerantsed inimesed siis eestlased siin ju esindavad isamaad. Nii et see, kui hästi suhtutakse siin Eestis, sõltub palju kohalikest eestlastest ja meisse, suhtutakse hästi. Missuguse sõnumiga teie läksite Krimmi eestlaste juurde? Kindel on see, et Eesti riik keeleõpet edasi toetab ja mis väga oluline, siitpoolt ma näen, et milline suur huvi ja motivatsioon on just keelt õppida, et siis Eestisse tulla kõrgkoolidesse edasi õppima. Täna juba viis noort Eestis õpib ja kaks on kohe juurde tulemas ning Eesti riik seda toetab. Tartus arutleti täna ajalehe Eesti kirik eestvõttel kiriku ja riigi suhete üle. Toomas Kelt teeb kokkuvõtte. Kuigi Eestis pole riigikirikut, on kirik üks osa ühiskonnast, kinnitas regionaalminister Vallo Reimaa. Vaja on juba kas või sellepärast, et kui me piiraks seda vabadust, siis ühiskond kaotaks oma sidususe, tekiksid sisemised pinged ning õige pea me satume olukorda, kus ühiskonna sisemises konfliktis Eestis on õiguslikult kirikud, aga usuühingud paigutatud sellesse MTÜde sektorisse, mis annab, et neile väga selge kohaga meie kodanikuühiskonnas. Eestis ei ole kirik riigistruktuuride osa, aga ta on üks osa ühiskonnast ja kodanikuühiskonnast ja nii nagu kodanikud omavad õigust ja vabadust ennast väljendada. Nii on see üks osa kodanikuvabadustest. Aga milline on riigi ja kirikusuhe kiriku poolt vaadates peapiiskop Andres Põder? Minu hinnangul on suhe päris hea, loomulikult võib alati midagi veel paremaks teha ja arutleda kiriku riigiõiguslike vahekordade üle. Ka täna on olnud juttu sellest, et meie positsioon on päris eriline ka Euroopas. Ühtpidi kirik on iseseisev, õiguslik institutsioon, teistpidi ta on päris sarnane ka vabaühendustele. Võib-olla kõige enam niisugune ebaselge on just vabaühenduste kirikute vahekord, isegi enam kui kiriku ja riigi vahekord. Lahendusi tõstatatud teemadel konverentsil ei antud, üritus oli pühendatud kahele juubelile. Eesti luterliku kiriku ja Eesti riigi üheksakümnendatel aastapäevadele kahe juubeli vahel on õige aeg probleemide üle arutleda, ütles ürituse juht Alar Kilp. Need on omamoodi kohane, et ka kiriku poole pealt korraldatakse selline väike arutelu. Giule konverentsil tõstatatud teemade arutelu tahetakse jätkata ka edaspidi. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Tallinna Linnateater mängis-laulis hooaja avatuks hobuveskis mängisid lavakunstikahekümne kolmanda lennu tudengid oma bakalaureusetööd, Sekspiri eksituste komöödiat ja paari tunni pärast on lavaaugus Eesti teatri, laulude, heliplaadi ja DVD. Esitluskontsertproovi ajal käis lavaaugus Riina Eentalu. Linnateatri lavaauk on armsalt eestimaa sügisene augu nõlval suured kollased kõrvitsad laual pangeteiscladioole ja laval vannitäied, õunu. Elu. Kes on teatrilaulude lavastust näinud, seda ootab äratundmisrõõm, kes pole. Selle jaoks on nüüd nii CD kui ka DVD kummagi peal 30 laulu ja see on vaid osa sellest, mis Eesti heliloojad Koidulast, Ehalani on teatrile kirjutanud, tanud ehk kunagi tuleb teatrilaulud kaks lubab ääri-veeri kogu asja koostaja ja muusikajuht Riina Roose. Aga need 30 on lustiga lauldud ja mängitud. No milleks rääkimas et riigis on veel mõni kriim uhkedeletandatalcurriksoovi Rankuvale ju hea. Töödele nägime. Aga uus hooaeg tuleb keeruline, on peanäitejuhi Elmo Nüganeni esimene mõte. Aga see polegi nii kurb, sest see on seotud teatri suure saali ehitusega lavaaugu kohale. Mida on oodatud. Oh, ma ei tea, kui kaua. Elmo Nüganen. Kui läheb ehitus käima, siis see tähendab seda, et me kaotame mõned teatrisaalid mõneks ajaks me peame hakkama leidma teisi mängukohti ja ilmselt sellist mängu kohta, millega nii-öelda saame augu veerida kolmeks-neljaks aastaks võib-olla mitte. Meil tuleb ilmselt mõne lavastuse jaoks leida üks mängu paikesesse tants, seal mängitakse ja siis kevadel hooaja lõpus, siis tuleb üks suurem Tammsaare projekt Vargamäe. Plaanis mängida Tammsaare tõeõigusi, kõiki neid osasid, mis praeguseks hetkeks on eesti teatrites olemas ja tegemata on kolmas osa ja selleks ajaks teha siis ka kolmas osa valmis ja kõiki neid mängida siis seal vargamäel ja selleks tuleb ehitada sinna ju mängupaigad, eks ole. Nii et inimene, et ta näeks näiteks sedasama lavastust, mis ta siin meie teatris on, on näinud ja see on võib-olla ka hullumeelne ettevõtmine, aga üks üks asi, mis meid ees ootab, mis võiksid tuleval aastal hooaja alguseks siin tavasalla tulevast hooaja alguseks siin ilmselt on kopp ja ta teeb oma tööd. Rohkemat veel ei ole. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on Ida-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta Ta ilm, Lääne-Eestis on pilvisem, mitmel pool sajab vihma. Puhub idatuul viis kuni 12, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis, hommikul tuul nõrgeneb. Sooja on kolm kuni seitse, saartel ja läänerannikul kaheksa kuni 12 kraadi. Virumaal võib temperatuur maapinnal langeda paiguti nullini. Homme on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta deta ilm, puhub kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja lubatakse pühapäevaks 13 kuni 16 raadid. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.