Tere aasta viimase keele saate pühendame kalevipojale meie eeposele ja kahel põhjusel. Tänavu möödus 150 aastat sellest päevast, kui Friedrich Reinhold Kreutzwald lõpetab, kuidas eepose kirjutamise ja tänavu ilmus rahvuseepos Kalevipoeg inglise keelses uus tõlkes. Minu nimi on Piret Kriivan ja eepose tõlkimisest inglise ja natuke ka teistesse keeltesse, räägib kirjandusmuuseumi teadlane Marin Laak. Tere. Tere. Austraalias elanud eesti luuletaja Triinu kartuse tõlge sai sel aastal kaante vahele. Mitmes meie eepos tegelikult. Kuid ta on. Me saame rääkida selle eepose puhul isegi ühest juubelist, see on eepose 20. trükk eesti keeles millega on siis paralleelselt esitatud teine Kalevipoja ingliskeelne tõlge. Nii et teine ingliskeelne tõlge ja 20. eepos, eestikeelne kordustrükk. Need siin on huvitav see, et kuigi me räägime 20.-st eestikeelsest trükist siis tegelikult on niimoodi, et siiani selle 20 hulgas on meie 20-st ainukene, mida võib lugeda nii-öelda kordustrükiks, see tähendab, et ta on identne ühe eelmise trükiga eepose tekstikriitilise väljaandega, mis ilmus 1961 ka Eesti kirjandusmuuseumis ette valmistatud. Et kõik ülejäänud eestikeelsed trükid on nii või teisiti keeleliselt just erinevad, et ikka on sekkunud toimetaja käsi, kaan Kreutzwaldi teksti parandada, tud, lühendatud, kärbitud ja seda tegi ka autor ise oma eluajal. Nii et meie trükialuseks 1000 961. aasta tükk, mis tehnoloogiliselt on täpne, tähendab autori Kreutzwaldi eluajal ilmunud viimane trükk, kus on siis tema nagu viimase tahte keelelised parandused. Ja ma vastasin nii pikalt, sellepärast et siit edasi tulevad ka kõik probleemidesse. Leepase inglisekeelse tõlkega on seotud. Ta on erinev teistest tükkidest, sellepärast et seal ei ole uute toimetajate parandusi ja kärpeid sees. Te nimetasite, et see on oluline just nimelt, kui me hakkame rääkima Triinu kartuse tõlkest inglise keelde. Ja see on oluline sellepärast, et taotledes selle raamatuga Me taotlesime sellist filoloogilist täpsust. Õieti nagu ma ütlesin, senise 20. trüki hulgas ei ole olnud seni ühtegi identset sõna-sõnalt üksteisele vastavat, et ikka on sekkunud toimetaja Triinu kartuse tõlke aluseks oli too kirjastusest siis väliseesti kirjastus Orto välja antud. Järjekordne kõik tal oli kasutada 1947. ja 1954. aastaraamatut ja kui me selle raamatu kätte võtame, siis me näeme, et juba seal raamatu lõpus kalev lõpus on väga suur väga mitmeid lehekülgi nendest välja jätetest, mida siis väliseesti kirjastus ei otsustanud Kalevipoja puhul teha. Ja siit tulenesidki selle raamatut, nii-öelda tõlke või raamatu väljaandmise probleemid, just sellepärast, et meie tahe oli ikkagi anda välja selline Usaldusväärne eestikeelne tekst ja tõepoolest, mis vastaks autori soovile. Ja kui me võtsime selle tõlke käsikirjast, oli näha, et sealt olid välja jäänud mitmed read, siis nii nagu ortokirjastusel need olid. Ja siin oligi väga suur roll selle tõlke toimetajal. Triinu kartuse tõlketoimetajal Harri mürgil Torontos kestis, võrdles tõlget korto kirjastuse Kalev kordustrükitekstidest kriitilise väljaandega, et ridade arv täpselt klapiks ja puuduolevad värsid on tõlgitud, siis meie tõlkes juurde toimetaja Harri mürgi poolt. Keeruline raamat. Teil on võimalus olnud tutvuda ka Triinu kartuse kirjavahetusega, milles, mis valgustab selle eepose tõlkimise lugu. Missugused on olnud Triinu kartuse rõõmud ja mured seoses tõlkimisega? Triinu kartuse tõlke selliseks tõukejõuks oli endine tähendab varasem professor Jüri, gurmani poolt loodud esimene ingliskeelne tõlge. Ja kui tema hakkas lugema, Tal oli, nagu me teame, Kalevipoeg on väga palju kasutatud Eesti tähtpäevakõnedes, vabariigi aastapäevakõnedes, salmikutes, juubelikõnedes ja nii edasi. Ja Austraalia eestlastel siis oli tarvis kasutada Kalevipoja algus värsse vabariigi aastapäeva kõnes 1996. aastal ja selle kõne pidi pidama Triinu kartuse tütar. Ebe kartus tol ajal Austraalia Eesti seltside liidu esimees ja siis oli 90.-te siis keskel, oli juba meil aeg, kus pagulasvõi ütleme siis väliseestlaste või eesti rahvuskaaslaste välismaal noorem põlvkond siis sellised keskealised ja nendest nooremad inimesed ei vallanud eesti keelt, et oma sedavõrd võib-olla siis keerulisel keele tasemel. Ja see kõne taheti esitada ka inglise keeles väikese kokkuvõttena ja selle kõne jaoks hakkas Ebe otsima JÜRI gurmanni tõlkest siis seda ingliskeelset tõlget, algus värsside tõlget ja ta ei olnud sellega rahul ja palus oma emal tõlkida, need pärsid uuesti. Ja nii see tõlge algalgas ja siin peab kohe ütlema, et Triinu kartus oli Austraalia eestlaste seas tuntud kui luulet. Tal oli ilmunud üks luulekogu Varjude mäng. Kuid peale selle ta oli oma luulet esitanud ka eestlaste kirjandusõhtutel ja, ja muudel üritustel. Et tal oli selline luuletaja, luuletaja, imid, siis võib öelda või käis temaga kaasas ja kes teda tundsid, ütlesid ka, et ta oli väga ta elaski, ühtki luulest, tal oli väga kirjanduse tunnetust, ta luges väga palju. Ja nüüd ma räägin seda sellepärast, et pean oluliseks, et, et nüüd, kui lugeda tema kirjavahetusi, siis tema selline luuletajaks enda luuletajaks olek paistab sellest väga läbi. Et mida see tähendab, mitte see, et ta oleks olnud väga romantiline, mida ta kindlasti võis ka olla. Kuid ta pöörab väga suurt tähelepanu sellisele sõna kõlavusele, poeetilistele, kujunditele, rütmile ja, ja mis läbib nagu korduvalt tema tema mõtteid, mida ta saadab töö käigus oma sõpradele ja ka kunstnik Gunnar neemele, kellega ta tegi koostööd. Sealt jäi kõlama see mõte, et tõlkeainus eesmärk on anda edasi kalevipoja ehk siis Kreutzwaldi luulekeele ilu. Ja just see oli nüüd see punkt või koht, mis teda inspireeris tõlkima uuesti Jüri gurmani esimest Kalevipoja tõlget inglise keelde, et ta leidis, et just sellest luule ilust ja, ja kameetrilisest rütmisest täpsusest jäi eelmisel tõlkel puudu. Ma noh, niisugune väga positiivne positiivne rõõmus suhtumine oli see, et kui näed viga laita, siis tule ja aita ja kui ta tõlkis esimesed read rägi, et see tuli talle et see tuli hästi välja siis ta jätkas ja ta jätkas soovituse sissejuhatusega siis samal aastal tänaseks 15 aastat tagasi. Ja mida enam ta ennast nagu sisse tõlkis, seda enam ta kirjutab või ütleb, kui põnev on see tõlkimise töö ja kuidas teda harib ja järjest rohkem haarab ja tema just keeleliselt ja eesti keerulisel regivärsilaulukeelele siis ingliskeelset vastet ja meetriliste vastate otsimisel. Keeleline ilu ja poeesia pildiliselt kujundid, mida ta püüdis edasi anda. Et see on tegelikult see kõige raskem ülesanne ju üldse, mis saab eepose tõlkimisel olla, et anda edasi meie regivärsikeele ilu? Tõeliselt keeruline küsimus, sest kui ilmus Anton seal vääni Kalev tõlge prantsuse keelde 2009. aastal siis oli sellest, et ka meil Eestis väga palju juttu siin on mitmeid tasandeid, esiteks meie alliteratsiooni assonantsis värsija siis konsonant ja täishääliku kordussõna alguses, mida võõrkeeles on tõepoolest raske edasi anda siis paralleelvärsid, paralleelvärsid ja kolmandaks see nagu leksikaalne külg, sellepärast et et nagu me teame, eesti keel sellel ajal, kui Kreutzwald kirjutas oma Al kalevipoega ja siis järgnevate aastate jooksul, kui ta kirjutas siis uut versiooni pärast tsensori märkusi ei olnud eesti kirjakeel sugugi mitte välja kujunenud. Ega see võitlus kahe kirjakeele vahel oli ju veel alles algamas Stahli kirjakeele aarentsi kirjakeele vahel, niiet Kreutzwald läks teadlikult üle siis uuele kirjaviisile aarentsi kirjaviisile. Ja teiseks oli välja kujunenud võtta ka selline noh, leksikaalne, tasa on nii, et me teame, et Kreutzwaldi lõi ise väga palju sõnu ja kes on käinud Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus siis need neid sõnu on ülevalt seinast talla põrandani välja väljendatud, mida ta lihtsalt välja mõtles, ütles mida ei ole kasutatud ei enne ega pärast teda noh, mõned on läinud kirjakeelde ja katsun siis tõlkijal on siin tõepoolest väga raske pähkel aru saada, mis on sellega mõeldud, et nii on noh, sellise siis tõlki ainus, kuidas öelda, siis ma ei tahaks öelda, kasutada sõna, relv on ikka väga hea, väga hea siis eesti keele oletus et aru saada, mida autor on mõelnud. Ja nüüd eesti keele noh, nendest nagu stroofideste paralleelrühmadest, mida Kreutzwald on väga ohtralt kasutanud. On ju teada, et regilaulu puhul ei ole mõtet otsida sõnasõnalist tähendust mõistmaks seda tervikut kliku, värsi, neid värsirühmi, et see tähendus tuleb nagu kõikide värssi ridade peale kokku ühes troofis või selles värsi paralleelrühmades. Ja on väga-väga üldine väga kõrgel üldistustasemel tegelikult ja nüüd selle tõlke puhul, mis tulidki välja või kõige suurem keeleline äpardus, mis oli juhtunud eelmise inglisekeelse tõlkega, mida, mida Triinu kartus püüdis siis paremini teha, oli see, et et Jüri gurman oli otsinud väga täpseid eksaktseid keelelisi tähendusi nendele paralleelrühmades, esinevatele, sõnadele, mis tegelikult viisid ja jõudis sellega väga kaugele tegelikult selle Nostroofi või paralleel rühmate terviklikkust nendest. Ja need Triino kartus hakkas tõlkima noh, tõesti niimoodi nagu öeldakse spontaanselt algusest ja mida enam ta tõlkis ennast sisse. Ta võttis seda tõlkimist väga tõsiselt ja ma tahaks rõhutada, et ka väga filoloogiliselt ja teda varustati kõikvõimalike Eesti keele sõnaraamatutega rääkimata keele, kirjanduse numbritest ja teksti kriitiliselt väljend seda töötas väga tõsiselt ja, ja noh, teadlikult olles teadlik rahvalaule tõlkimise kõikidest kõikidest karidest ja ka oma ja ka sellest jah, teistpidi rõõmust ja, ja ta, kui ta ma tõlget oli lõpetamas, siis ta on kirjutanud ja välja toonud siis kõnedes, mida ta pidas. Üks kõne on ilmunud ka ajalehes Sirp 21. oktoobril sellel aastal mis oli tema raamatu aastal 2000-l aastal Melbourne'i Eesti majas peetud kõne ja ta nagu sealt välja toonud oma tõlkimise põhimõtted. Kõigepealt eesmärk, mille järgi ta püüdis käia võimalikult täpselt edasi anda, Kreutzwaldi mõtet esitada, eks siis leides, et eelmises tõlkes oli see mõte kaduma läinud teiseks, võimalikult kinni hoida luule ilust ja rütmist siin ta kõnelebki täiesti teadlikult Alitratsioonistami rahvalaulu omapärast ja see seab eesmärgiks kasutada seda nii palju, kui ingliskeel vähegi võimaldab ja, ja võibki aru saada, et kõike seda siis Kreutzwaldi kui luuletaja algupärane mõte tema luule ilu ja, või luulekeele ilu, mida, mida kartusega rõhutab ja siis rahvalaulu omapära, mis siis oli Kreutzwaldi Kalevipoja aluseks ja seda kõike eelmises tõlkes ei olnud. Ja ta kirjutab ka täiesti selgelt välja, et ingliskeel ei võimalda kõik anda edasi eesti rahvalaulu või nii-öelda siis kalevipoja regivärsi regivärsi täpselt, ja ta teeb möönduse, et kohati ta muudab Kreutzwaldi sõnu, et alliteratsiooni saavutada, kuid ainult sellisel juhul, kui see ei muuda mõtet, siis seda, mida, mida Kreutzwald on tahtnud öelda. Ja nüüd, kui me räägime keeletasandist, siis see on ka oluline, et oluline on see, et et see on ju need keelekihid, mis seal rahvalaulu kaudu ja ka muistendite kaudu nüüd Kreutzwald til olid kasutada, ma ikkagi tahaks rõhutada Kreutzwaldi rolli. Need olid ju väga vanad keelekihid väga vanade sõnadega ja iga tõlke puhul on, on niisugune kohe tõlke strateegiline otsus, et missugune keelekiht, missugune keeletasand valida, nüüd siis me saame praegu öelda ka 21. sajandi tõlkeks näiteks ja ja kas kasutada arhaism või, või, või Daniel logisme hoopiski kaasaegne, et näiteks meie kaasaegsed lugejad sellest aru saaks ja meie noored, kes ka neid sõnu ei tunne näiteks näiteks kas keegi noh, ma usun, et et ka noor inglisekeelsetel noortel on raske aru saada, mida tähendab. Ja noh, need on ju väga palju naljakaid näiteid, näiteid võiks ühesõnaga, et, et kas jätta sellesse tõlkes sisse selliselt teadlikud vähe mõistetud sõnad leksikaalselt või siis püüda leida mingisugune kaasaegne vaste. Kohe, kui me tuletame meelde Kristen Kristveldi Kalev kaks nulli siis kurioosne näide on muidugi see, kuidas, sest ta on püüdnud tõlkida siis tõlkida tegelikult seal ka kultuurivahendus, ju meil on siis 19. sajandi kultuurivahendus 20 esimesse sajandisse tõlkida ümber kaasaegsesse keelde kõikidele mõistetavasse keelde his kogu Kreutzwaldi Kalevipoja nii-öelda narratiivne sisu loost lukku eesti eepose tõlkimine. Inglise keelde on seal on ju see inglise keele pool ka veel see küsimus ka, et eesti arhailise keel. Tõlgitakse siis inglise kaasa väikesesse siiski tema, tema nüüd tõlkest, ma usun, et tema tõlkestrateegiale ma tahtsin sinna just jõuda, et ta on teadlikult valinud sellise vanema keele. Ja, ja ta ütlebki kirjutabki niimoodi, et või toob selle välja. Et ta on valinud lihtsama keele ja valinud ikkagi vanema keele ja Harri Mürk, kes oli lingvistikadoktor ja väga suure või küllalt suure kogemusega eesti regilaulu tõlkimisel inglise keelde vahendamisel, kes selle tõlke väga põhjalikult toimetada, kuidas ja rida-realt võrdles mitmete nii varasema tõlkega kui, kui, siis algtekstiga. Siis ma usun, et see tõlge on ikkagi suunaga arhailise maa keele poole, selles mõttes, et on hoitud seda natuke salapärast müstilisemalt vanem vanema keeletasandit, et ei ole tõlgitud, ei ole kasutatud noh, ei ole kasutatud siis uuemaid sõnu, sest 21. sajandi sõnu ja ma, ma arvan küll, jah, ma olen selles päris kindel. Triinu kart, kus on kirjutanud ja rõhutanud, et tema tõlke üheks ajendiks oli ühelt ühest küljest siis väga Kreutzwaldi väga kaunis luulekeel, mida ta väga hindas. Ja teiseks siis senine inglisekeelne tõlge. Ja kui ta nüüd seda tõlget, kui ta hakkas tõlkima ise, siis ta loomulikult rida-realt võrdles ja otsis, leidis ta leidis siiski ikkagi tõlkevigu ja ta on kirjutanud, et hulljulgus on asuda tõlkima Kalevipoega Sis regi värsilist epost algkeelt oskamata. Ja ta nägi, et ka need vead on sealt pärit ja ta on aru saanud, et tegelikult eelne tõlkija võib-olla eesti keelt, noh, kas siis vana keelt nii hästi ei mõistnud. Noh, näiteks sellised näited nagu kalad koevad, mis on tõlgitud kalad koovad. Ja, ja siis ja tõlkija on ka nimetanud noh, alke tundmata, mis tõesti on ka raske, sellepärast et Kreutzwald lõi ise sõnu juurde ja rääkinud eepose keel on väga segane, et on segane, kuid segane, sellepärast, et algkeelt väga-väga hästi tundmata oli oli ilmsel tõlkijal raske mõista seda keelt. Nüüd me võime küsida, kust pärines Triinu kartuse hulljulgus asuta kima sellist keerulist teost siis mitte oma ema emakeelde, vaid inglise keelde võõrkeelde ja, või tema inglise keele inglise keele mõistmine pärines Inglismaalt. Ta on lõppenud. Tänud kanti ja Canterbury koolid peale Toldemburgi Eesti kooli. Nii et tema keele haridus põhines Inglismaalt. Ja peale selle ta luges väga palju eesti luulet, sellel ajal ilmselt ka inglisekeelset luulet, tal ikka puhas luuleinimene, aga teiseks ka Austraalia või siis noh, täpsemalt Tasmaania, mis on üks Austraalia osariik, teame, et Austraalia on, on ingliskeelne riik. Kas teil on ka tagasisidet, kas on mõni inglane teada teil, kes on lugenud? Tagasiside on tulnud Triinu kartuse kirjade kaudu, kuid Pisaba tõlkeproove rahvuskaaslastele Ameerikas ja Kanadas ja ka Eestis nendele inimestele, kellest võis olla abi tõlke väljaandmisel kodumaal. Ja mulle meenub üks kaunis väljend, milline on tagasisided, on selle kerguse ja tõesti sellise voolavuse ja, ja ilusa rütmi ja luulekeele poolest võrreldud justkui baleriini tantsuga siis keelelise tantsuga. Ja ma usun, et Triinu kartus oli selle üle väga õnnelik, sest see oligi tema tema tõlke eesmärk. Ma usun, et see äratab huvi ja isutab lugema inglisekeelset tõlget ka neid eestlasi, kes inglise keelt oskavad, et põnev oleks võrrelda neid kahte ja väga selle tõlkega või õieti selle selle otsusega, et anda see uus tõlge välja paralleelselt eestikeelse võis kõrvuti eestikeelse tekstiga. Et see on, see on väga oluline mitmeski mõttes. Et ma olen tähele pannud seda, et meie oma siin, Eesti noorem põlvkond loeb seda huviga või paneb tähele ja mitte just nii-öelda seda suurt Kalev lugu, eks ole, vaid seda, kuidas on tõlgitud, et ta pakub huviga Meie inimestele, kes inglise keelt valdavad, et on mingis mõttes nagu niuke inglise keeleõpetuses või huvitav näide või huvitav materjal. Ja teiseks nii Triinu kartuse kui tema, siis loomingulise sõbra Gunnar Neeme üheks peamiseks ideeks või emissiooniks oli see, et hoida meie rahvuseeposest elavana ka nende noorte väliseesti inimeste jaoks või kuidas ma ütlen paguluses sündinud noorte eestlaste jaoks, kes kesid veel eesti keelt küll koduse igapäevakeeles, kuid lugemisega, kellel oli juba raskusi ja, ja nad mõlemad tahtsid, et, et et kale poeg, mis on kandunud nii suurt rahvuslikku sümboolselt rahvuslikku märgi ja identiteedi noh, jõudu ja sisu, et see kestaks edasi ja selle inglisekeelse tõlke kaudu need nooremad inimesed, nooremad põlvkonnad. Et neil oleks võimalus nagu hoida sidet oma rahvuslike juurtega. Ja nad väga palju tõesti pöörasid sellele tähelepanu, isegi ütlesid niimoodi, et või kirjutasid, et, et see tõlge on meie oma rahvuse kadunud lammak lambukeste heaks noh, väga soojalt öeldud mitte sugugi halvasti. Nii et see oli üks selle nii-öelda tõlke tegemise missioone või, ja eesmärke. Ja ka need noored, kes praegu sünnivad välismaal. Eesti noored võib-olla leiavad just selle tõlke kaudu tee Kalevipoja nii ja aga mõni Eesti noor, kes eesti koolis õpib, jõuab selle kaudu tagasi Kalevipoja juurde. Ma ütlen tagasi selles mõttes, et me võime rääkida küll, et eepos on võõras ja kauge, aga me ilmselt ei teadvusta endale igav päevases elus. Tegelikult kui palju meie ümbruses, kultuuri ümbruses, kultuuriruumis on märke kalevipojast laulude sinna salmikutes, nagu te ütlesite. Seda, seda kindlasti ja, ja see, kui me võime küsida, et kes siis e-post tänapäeval loeb ja ja võib vastata ka kahte moodi. Et, et minu meelest see on väga intrigeeriv, kui me mõtleme meie praeguse uue meediaajastule ja väikevormide ajastule ja ja isegi me teame, et olemas uus luule, žanre nimi on Twitter atuur mis on siis Twitteri kaudu esitate, et sellised noh kujundit kandvad read, et meie lühivormide ajastul äkki ilmub selline pikk mahukas eepiline teos, aga, aga samas noh, kui me vaatame kultuuri arengut laiemalt, siis see on ju märgata ka seda, et mida, mida enam sellises postmodernismi ajastule lühivormide ajastul, kus mängu ja on kadus, kadus nagu vahepeal korraks selline eepiline eepilise vormi huvi epilise vormi vastu, siis üsna kiiresti tekkis kultuuris kirjanduslikus kultuuris kastiline vastureaktsioone vastuseis, et et hakati just otsima pikana tiivi ja pikka lugu ja noh, pikemaid žanreid, et see on nagu selline pendeldamine. Ja, ja siis miks Mikke eepos tervikuna ja meie kale juba esitlusel Karl Martin Sinijärv, Eesti Kirjanike Liidu esimees juba käis välja mõtte, et selle tõlke alusel võiks ju võiks ju luua samasuguse filmi kui Sõrmuste isanda Tolkeen arvestades noh, tegelikult praegu kogu kogu maailma suurt huvi mütoloogia vastu mida on ka meie folkloristid rõhud, tänud, et tehnoloogia juba jõuab, on jõudnud sellele järgi, et see on nagu see on väga põnev materjal hoopis nii-öelda õlle, Kalevipoja loo tõlkimiseks teise keelde, mis on ju ka tõlge, meediate vaheline tõlge. Teiseks ma tahaksin toetada seda mõtet rõhutada, et et, et Kalevipoeg, noh me teame, et on üks lugu, seda lugu muidugi Eno Raua ümberjutustuse järgi lastele väga hea võttagi loona. Ja kõik õpivad, lapsed õpivad meil seda juba neljandas klassis ta siis põhikoolis ja siis veel gümnaasiumis ja kes läheb humanitaaridele juba ehk ka ülikoolis. Aga ja ikka Eno Raua õpet Eno Raua raamatu järgi ja seinarauaraamat on muidugi väga palju mõjutanud, on Kalevipoja retseptsiooni kultuuri saga. Et ma olen just uurinud seda, neid kalevipoja nagu kajastus veda edasi elu hilisemas kultuuris ja ja selle alusel võib tõesti väita, et ta on edasi elanud kogu aeg hoopiski mitte selle suure loona, vaid väikeste tükikeste na siil. Eks ole, lauset ei teaks, ei teaks laudade toomine siis kalevipojad on ju meie filmi nimi, mis läheb tele seriaali nimi, Kalev läheb Soome, ühesõnaga sellised väiksed tükid, väiksed lood, väiksed kujundid, tegelikult siilile on seal Kalepas pühendatud eepose tekstis pühendatud võrratult väike arv ridasid võib-olla neli. Aga ta oli väga-väga kuidagi jah, ellu elus ja muutunud meie kultuuris sellise absoluutselt usaldatava targa nõuandja sünonüümiks, eks ole, peaaegu rahvusloom. Aga et, et ühesõnaga, kalevpoeg elab edasi selliste väikeste tükikeste väikeste osakeste kaudu. Tuurison sellisena sellisena tõesti, ma olen ka kirjutanud ja öelnud, et, et see on nagu meie oma rahva suur suur lugu, mis on kestnud olenemata, mis olenemata nendest võimudest või ajaloost, mis on üle meie meie maa rullunud ja on ikka olnud toeks ja abiks ja, ja olnud meiega, nii et see ei ole mitte aegunud vana buss, vaid ikka elab meie kultuuris. 14. detsembril igal aastal tähistatakse Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Kreutzwaldi mälestuspäeva. Nii tehti ka tänavu. Ja see on iga-aastane traditsioon. Ja see on seotud ka sellega, et, et Kreutzwald siis lauluisa oma pärandis määras ühele Aleksandrikooli õpilasele 500 rubla stipendiumi ja seda sellel mälestuspäeval ant, kas see on hoitud, seda traditsiooni antakse alati ka nii-öelda Kreutzwaldi stipendium ühele võru tublile noorele õpilasele. Tänavu sai selle Võru Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Risto Küüts aga määratakse ka mälestusmedal. Mullu sai mälestusmedali sootuks hiinlane ja mälestusmedal on loodud juba aastaid tagasi muuseumi statuudiga ja, ja see on ühekordne medal, väga kaunis taies ja tänavu sai selle Eesti kirjandusmuuseum kui institutsioon tervikuna. Ja, ja just nimelt Kreutzwaldi Kalevipoja ingliskeelse tõlke tõlkema tahaks öelda või ei tahaks öelda õieti projekti lõpule viimise eest, sest Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võrus on selle tõlkega olnud väga, väga seotud juba 10 aastat, enne kui üldse jõudsid need tead, et Eestis tõlge Austraalias on valmimas ja Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võrus on ka Gunnar Neeme piltide kopi Raidi hoidja. Need pildid, Gunnar Neeme kinkis Võru muuseumile seda muuseumit väga usaldades ja lugu pidades sellest tööst, mis seal on tehtud. Ja samuti Triinu kartus ise on Võru muuseumis käinud ja Võru muuseumi Kreutzwaldi muuseumi juhataja Aimi Hollo olnud pikas-pikas ja väga südamlikus kirjavahetuses. Ja selle raamatu sünd on tõepoolest väga sündinud väga heas koostöös Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi ka, nii et see medal anti koostöö tähistuseks, mida muuseumi juhataja luges juba siis aastakümneid kestnud olevaks, sest on ju teada, et kirjandusmuuseum kandis enne nime Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimeline Eesti kirjandusmuuseum ja Kreutzwaldi uurimisega on on selles meie meie muuseumis, mis on teadusasutus, tegeldud samuti aastakümneid juba palju õnne, kirjandusmuuseum ja kirjandusmuuseumi teadlane Marin Laak, aitäh. Keelesaade. Ja aitäh saate eest, mis oli pühendatud meie eepose Kalevipoeg 150.-le aastapäevale ja Triinu kartusele, kes tõlkis eepose uuesti inglise keelde. Minu nimi on Piret Kriivan. Mõelgem nüüd kõik, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi peale. Nii. On ka toetajaid. Kuulata ajapoistega. Sina ma juba. Kelle poole, et? Kellegi käeluu. Webber tarku. Vähktõppe.