Hea külaline Lauri Varik ja Madis Kimmel jätkavad ning nüüd on meil hea meel stuudios tervitada. Poolest lõpp, head külalist, Jarek Kasar, tere tulemast. Aitäh kutsumast. Kuidas siis on, kas, kas on nii, et lõpp hea, kõik hea? No kui te nii ütlete, et seda peab uskuma ja selge see, kuidas teie selle nimega on, kas Jarek Kasar või Chaliis hetkel või üldiselt hetkel üldiselt mõlemat pidi, ma arvan hetkel Jarek kui muusikat entsialis, ahah, et nii kui me hakkame muusikast rääkima, siis tuleb, tuleb ümber lülitada Chalice'i peale. Ei. Kui ma muusikat teen muusikast, ma räägin ikkagi arekinimal. Okei, aga kuidas sellega on, kas see on teatud teatud mõttes nagu pätmannile Supermani lesisin, lõhestunud isiksused, kui klaveri taha istute, siis kohe kohe nagu muutub midagi, vot täpselt nii ongi. Nagu Batmani. Kuidas tervis on? Aitäh küsimast, ei ole suurem asi, olen külmetunud ja, ja mingid pisikud on okupeerun okupeerinud minu keha, aga muidu on, muidu on. Loodetavasti saame selle intervjuu kuidagi tehtud. Aga eile oli Tallinnas Jaani kirikus ikkagi kontsert. Kontsert on palju öeldud, laulsin üks kaks kolm laulu. Kuidas läks? Tänan küsimast. No ütleme, et oleks võinud parem paremini minna, et ma ei tundnud ennast kindlalt, kuna mul tõesti seal on väga ära juba nädal aega, et et ei oleks võinud parem olla. Aga üldse selline jõuluaeg ja jõulukontserdite andmine ka varasematel aastatel. Kuidas meeldib? Seal on väga vähe jõulukontsert puhtalt sellepärast, et ma ei laula jõululaule. Ma esitan kontserditel ainult enda loomingut ja ma ei ole väga palju jõululaule kirjutanud ühe laulu, eelmine aasta kirjutasin pealkirjaga lumi oma sõpradele. Jõulukingituseks. Aga kuidas näiteks eile publik, need laulud ja palad vastu võttis, plaksutasid, sellist on hea märk. Keegi ära ei vilistanud, vähemasti kirikusse vilistada. Seda küll. Viisakas publik. Aga kuidas jõuludega on, kus, kus, kellega, mismoodi veedate? Ma täpselt ei teagi, ma tean, et ma tean, Lähen, külastan oma ema ja vanaema ja venda. Ja käin viin lille isa hauale, aga rohkem. Rohkem mul plaan ei ole. Ma tean, et ühte asja ma tean ka veel, et ma sõidan Eestist minema üldse kuni kuni aastavahetuseni ja võib-olla isegi aastavahetusel. Et ma tõesti ei tea, kauaks ma lähen, aga otsustasin minna Islandile. Jõuludeks. Nii et selle aasta jõulud vähemasti tuleb selline suur sõitmise, reisimise püha No täpselt nagu kogu aasta on olnud, et et ega siis jõuludeks erineda sellest. Ahah, tuleb ikka sama tempoga panna nagu 2011. Mis 2011.-st aastast teile meelde jääb, pistiseskandaalid, põhiliselt. Selline 2011. aasta märksõna tegelikult algas ju 2010 lõpp isegi. Nii et ühiskondlikult päris aktiivne olete, jälgite ikka kohe ajaleht iga päev, mis poliitikakülgedel kirjutatakse, väga raske, mitte. Olen sellest mitte teada, et aga see läheb korda ja läheb, läheb niimoodi. Ajab südame pahaks. Ei, ma ei tea, kas korda läheb, aga, aga. Südamega paha ei ole, aga, aga lihtsalt et need asjad tulevad sulle korraliku korraliku lume laviinina igalt poolt, et jah, et sa lihtsalt ei saa kõrvale vaadata, sa ütlesid kogu aeg sündmuste keskmest. Ka tänavune oli meil ju kultuuri aasta kultuuripealinn, me rääkisime sellest siin, meie saate alguses pikalt nii Tallinnas kui Turus ja ka teil oli väike oma osa, me räägime sellest veel saate jooksul edasi. Mis näiteks kultuuripealinnas. Sest meenub, millest osa võtta sai. Ma olen iga aasta käinud väga palju igasugustel erinevatel kontserditel ja jaa, jaa teatris ja nii edasi, et näitustele, et ma, ma ei ütle, et ma sel aastal nüüd kuidagi rohkem käisin. Lihtsalt see aasta, ma arvan, et igal asjal oli kuidagi siis hiiu märg taga. See aasta oli tugev nagu iga aasta, et et ma ei oskaks küll midagi erilist, õudselt erilist välja tuua. Olla oli jah, et kui seda kultuuriaastat poleks olnud, siis poleks põhuteatrit, on kus ma isegi tegin sõpradega seda ooperiasja ja ja, ja sa ütled, et põhuteater oli külla käsi, et seal, seal oli tõesti väga, tohutult mõnusaid asju. Sellest puhu teatrist ja ooperis Katuselt hakkame õige pea rääkima, enne aga kuulame sissejuhatuseks ühe pala sellest samast tükist, okei. Kui tuba On ja radikas. Siis on mu väike. Antarktika kuid laud ei ole. Võitud kor. Siis ammu väik. Oli see ongi maailma? Midagi vuta. Kooli see on natuke Jaluta. Kui me Ei pööra, et. Siis on mu väike. Venemaa kui maali saad juure, närv puhata sai siis. Kui telekas tule. Lemmiks ja siis väike. Ameerika ja kui köögis Olla iis meeldiva. Sa Meil on külas täna Jarek Kasar ja see oli tema kirjutatud laul klaaskuulis ooperist katuselt, aga enne kui seal ooperi juurde asume, siis Jarek kuidas on ennast raadiost laulmas kuulda? Väga hea on kuulda ennast raadios, arva, kuulen ennast raadios. Tegelikult kuulan päris palju raadiot, et selles mõttes ma olen kursis, et mind väga ei mängita. Ei seda lugu, me läheme Vikerraadios väga palju mänginud ja see on vikerraadio, kuulajate suur lemmik, seda, mis on veel eriti hea kuulda ja mul on hea kuulda, et, et mul on ikkagi ka hääl, mis ei ole hära, vahest. Tal on õnnestunud ka ma aeg-ajalt häälega koos nii-öelda Päris olla ja hästi harva hääl ära, et selles mõttes ongi naljakas, et nädal aega lihtsalt täiesti ära olnud, täna täna isegi veel on natukene, et enam ma saan rääkida, aga siin mul oli, laupäeval oli üks kontsert ja, ja siis ma kuulnud oma laule vaid lihtsalt ma rääkisin. Noh, ma ei suutnud enam laulda, sest mul ei olnud üldse lauluhäält. Ja siis ma lihtsalt rääkisin, mis mul lauludes toimub. Rääkisin lauludest, et see oli täitsa huvitav ja naljakas, omamoodi. Aga kas nüüd selle nädala aja jooksul on nädala aja jooksul on, olete leidnud ka mingeid nippe, kuidas ravida seda kähedat kurku ja hääle äraolekut, kuidas ta tagasi. Erinevaid asju olen proovinud, et noh, vana head konjakit loomulikult ja aga mul, sõber neeruurge tõi Londonist mingisugust erilist võlumiks tuuri, mis tuleb koristada ja siis tuleb alla neelata mis täiesti jälgi maitsega, kõige õudsam asi vist, mida ma elus olen alla neelanud, aga aga see kuidagi aitab, teeb kurgu mõnusaks pehmemaks, et et seda asja olen küll proovinud ja, ja noh, muidugi kõige paremini aitab lihtsalt see, et ei mölise ja ei midagi häälele liiga. Et see on alati parim nipp. Aga see sügisene ja talvine aeg on ju häälele ikkagi päris ohtlik, et kas siis. Kõigi vähem juttu ja rohkem tegu. Minu teod on tihedalt jutuga seotud. Et seal selline selline paradoks ja, aga peab tähelepanu pöörama sellele, et häält hoida lauljana. Otse loomulikult, et ei kujuta, ei kujutakski teistmoodi vette, kui see on sinu nii-öelda töövahend, noh, töö on muidugi selle kohta paha öelda, aga, aga loomulikult tuleb. Aga mida selleks siis teete, et ta korras püsiks? Ta lihtsalt püsib mul korras. Lihtsalt hetkel ei ole ta korrast, olgu, aga lähme edasi, räägime Jarek Kasari ooperis Katuselt, millest, millest kuulasime, aga just loom klaaskuulis. Mina ja Lauri peame mõlemad siinkohal silmad maha lööma ja ütlema, et oleme halvad kultuuri tarbijad ei käinud põhuteatris seda ooperit vaatamas. Ai, ai, ai. Ma ei tea, kas, kas me üldse jätka. Paneme viimase loob jah. Aga millest, millest see ooper räägib? See ooper räägib. Aga väga, väga hea küsimus. No ma küsin niimoodi, et kuidas see idee üldse sündis, sest see tundub ju hoopis teine muusikavaldkond, mida te seni olete? Harrastanud. Noh idee oli Mul olemas juba hästi ammu tuli seoses ühe lapsepõlvetraumaga. Nimelt see raamat Karlsson katuselt, eks ole. Et ma ei saanud aru, miks peab ühe poisi juures käima aknast paks mees Ja siis, kui ma nägin seda paksu meest kunagi telekast telelavastuses mängis Anu lamp, siis ma ei saanud enam üldse midagi aru, miks peab neist mängima naine. Ja aga siis ma tahtsin enda jaoks selle asja nagu lahti seletada. Ja, ja, ja, ja siis ma natuke seletasin. Siis ma mõtlesin, et ütleme, et kui me ikkagi aknast käiks Naise juures mees, see oleks kuidagi loogiline, loogiline, loogilisem. Ja, ja siis me saime Sõbra Uku sbergiga ja hakkasime seda teemat arutama. Ja lõpuks sai sellest aknast suhteauk ka kahe inimese vaheline suhteauk, kustkaudu hakkab siis käima keegi kolmas. Ja, ja põhimõtteliselt sellest ooper räägib ka. Kuidas ooper sündis, saime teada, kus see alge oli ja kuidas sealt edasi arenes, aga ometi selleks, et see idee saaks kõik kogu selle muusikalise vormi ja liikuva vormi ja nii edasi ja nii edasi, on ju tükk tööd, see ei ole selline. Poole tunni arutelu. Tegelikult jah, poole tunni arutelu ei ole, aga natuke pikema arutelu tulemus, aga noh, see töö ise mina ise tegin seda tööd väga intensiivselt koos oma partnerite Uku Uusbergi, Rasmus Puuri ja Jan Tomsoni ka. Et Uku siis. Ukuga kirjutasime selle koos kokku siis mina kirjutasin, tegin klaveri, tegin muusika. Rasmus, puur seadis selle. Jan Tomson oli kunstnik siis mõttes, kuidas see kõik välja võiks näha lava peal. Sisuku lavastas ka. Et see protsess oli tegelikult hästi kiire, et nüüd võib sellest rääkida. Varem ei tahtnud öelda, sest tavaliselt on see, et et kui midagi on kiiresti tehtud, siis ei pruugi alati kuidagi inimestele on see tunne, et et siis ta nagu ei ole nii tähtis. Või, või, või siuh-säuh ära tehtud ja sai kuidagi valmis. Tegelikult see nii ei olnud, lihtsalt see protsess oli hästi intensiivne, aga ta oli ikkagi. Ta on ikkagi kirjutatud kahe kuuga. Mis on ooperit, kirjutatakse mitu aastat omale siin, suured tähtsad heliloojad pärast rääkinud. Aga, aga, aga kajastasid kuidagi õudselt, õudselt hästi, lihtsalt ja mõnusalt tuli kõik. Kirjeldage natuke seda tööprotsessi, me saime teada, kes mida tegi, aga, aga kuidas see välja nägi? Kõik? Kuidas see välja nägi? Ärkasin hommikul ülesse. Istusingi Ma ei taha. Ja mul oli eelnevalt juba eelmisel õhtul saadetud usbergi poolt mingisugused ühesõnaga mingisugune log näiteks. Siis ma hakkasin sinna. Ühesõnaga, hakkasin viisistama seda. Ja siis, kui ma õhtuks olin selle ära viisistanud ja sõnu muutnud või noh, see oligi selline edasi-tagasi edasi-tagasi meilide saatmine. Olin seal ära viisistanud, siis ma saatsin sulle Rasmusele. Erasmus pani selle kirja. Niimoodi see protsess välja nägi ja ühel hetkel oli lihtsalt seelik valmis. Aga kuidas ta lavale jõudis ja kuidas te sinna põhuteatrisse jõudis? Põhuteatris jõudis niimoodi, et me käisime ükskord Tiit Ojasooga saunas minu arust Tartus ja ja, ja siis ma rääkisin selle idee Tiidule ja siis aasta alguses tite helistas, küsis mu käest, et kas, kas ma ei tahaks. Kas ma tahaks põhuteatris midagi teha, siis mõtlesin, et tahaks küll, aga mul ei ole aega ja aga siis kuidagi. Ma sõitsin aasta alguses Aafrikasse, siis Aafrikas tuli sõnum mulle kuupäevadega, et kas need kuupäevad sõltuvad aitäh. Ja see oligi juba kavas sees ja, ja mul ei jäänud midagi muud üle, kui pidime selle asja nagu ära kirjutama, valmis kirjutama. Ja, ja, ja siis temast saigi põhuteatri, viimane. Kas ooper oleks olnud kuidagi teistsugune, kui ta ei oleks olnud seal põhuteatris ja milline, milline ta teistmoodi oleks? Hea intervjueeritav vastab täpselt nii, nagu küsitakse, vastav, nii nagu öeldakse. Ma ei oska öelda, ma ei oska sellele küsimusele vastata puhtalt pärast, et et, et, et me lihtsalt ei teinud seda ju kuskil mujal. Jah, me tegime seda, no teatri seda oligi teistsugune, et täitsa põhuteatris oli midagi, oli see miski, mis mis tegi selle kuidagi hästi, erilised, ma võin öelda, et sa võisse lõhn olla, eks ole, mis seal põhuteatris oli. Ja võib olla. Mujal ei olnud seda lõhna. Et kui nüüd, kui seda ooperit kunagi edasi kusagil lavastatakse, siis pärast siis peaks seda lõhna ja tuleb kuidagi lõht ka sinna. Ei, ma ei tea. Ta ooperit enam ei tee kunagi, et, et kui need noodid ja asjad on kõik olemas, et kui keegi tahab seda kunagi teha, siis palun väga, aga, aga aga mina, meie, meie jaoks on see praegu niimoodi noh, ütleme selleks selleks korraks selleks eluks lõppenud. Et see ooper läks nii-öelda koos põhuteatriga, tuli ja oli seal ja, ja jääb oma vaimus vaimsusega sinna samale põhkude vahele. Ma tahaks nii-öelda, aga, aga tegelikult me tegime ka seda, no teatris mõned korrad See oleks võinud ideaalis muidugi nii olla jah, et õhuteatriga koos. Ma tahaks küsida ikkagi nende sünnivalude kohta veel muusika juures, me siin madisega tõesti kobame nagu siilid udus ja me ei ole seda ooperit kahjuks näinud, aga tõesti, ooperimuusika tundub ju hoopis teistsugune kui see, mida te seni olete teinud, ütleme selline hiphopilaadne muusika, et kust üldse siis selline mõte teistsugust muusikat teha või, või on hoopis need tegelikult omamoodi sarnaselt kõik see, mida te olete seni teinud? Minu jaoks on muusika, on muusika, et tegelikult vahet ei ole, ma tean, need teiste jaoks on vahe, aga minu jaoks ei ole vahet ja, ja On ta hiphopilaadne või on terve elu teinud igasuguseid igasuguseid erinevaid laule, igast erinevast žanrist, midagi võtnud, pannud kokku hoopis teinud uue mingisuguse uue, ütleme mida siis nimetada minu enda nimega või ühesõnaga, esindan autorilaulu, et et. Aga kas ta sünnib kuidagi kergemalt või kuidagi teisiti? Moody's ooper sünnib kergemalt näiteks mai midagi ei sünni kunagi kergelt või siis sünnib kõik hästi kergelt, et ma ei oska sellele küsimusele vastata. Nagu punnitama tegelikult hakkadega, nii ei tule midagi. Laulud ikkagi sünnivad mingisugusest. Nii hästi intensiivne mõte, selline mõte, et sa ei saa öösel magada seal sul peas ja sa pead selle lihtsalt välja saama, mina laulan sellepärast või tähendab ma laulan asjadest, millest ma ei saa rääkida. Aga kui palju muusikat lendas selle tegemise käigus näiteks prügikasti, mis tundus, et ikka hästi ei sobi, et tuleb ümber teha. Prügikasti saa lennata, mitte midagi sellepärast, et ta et ma Mul on kõik peas olemas ja ma ei saa seda mitte kuhugi panna ja siis mu pea prügikast. Ühesõnaga, kulud, mis ma tegin ja mis ei läinud sinna ooperis. Te mõtlete seda, jah? Ikka loomulikult palju, palju sellist, mis ei läinud, et see läheb kuhugi mujale, kes on kõik olemas, prügikasti ei lähe midagi. Kas see läks nii-öelda lauasahtlisse ja kunagi tuleb ta sealt välja? Peas on kõik peas, kasutame seda kujundit. Aga tuleb ta kindlasti välja. Ma ei oska öelda, kogu aeg tuleb, kogu aeg pritsib peale uut värki. Aga kuidas on selle motoga või suhtumisega, et muusika on muusika, kas see kehtib teatud mõttes ka plaadifirmas Superbandiit Records, milles ta tegevale Ja meil on kontoris seina peal, et muusika, muusika tegelikult ka. Aga see suhtumine, suhtlemine muidugi. Me anname välja igasugust muusikat alustades hipopist, lõpetades rokkmuusikaga, et et kõik, mis on hea kõik, mis meeldib. Mida see Superbandiit Records enda endast kujutab, milline plaadifirma asena? Eelmine aasta oli hästi aktiivne plaadifirma ja andsime päris palju plaate välja. See aasta on tõesti selline passiivne olnud, sellepärast et mul on endal on olnud hästi palju tegemist ja meie meie plaadifirma ehk siis minu ja Toomas Tilk kellega me koos seda asja ajama. Põhimõte ongi see, et ega, ega Eestis ei olegi artistidel vaja plaadifirmat, et tegelikult artistide vahelist plaat valmis saada. Sa pead selle ise ka välja anda, aga lihtsalt me oleme lihtsalt nagu nii-öelda aidanud plaate välja anda, et, et, et selle see, et sa helistad plaaditehasesse, ütled, et palun tehke see plaat selleks ajaks valmis, suhtled kujundaja, aga või, või noh, ütleme, et see ei ole tegelikult ju mingi mingi töö, et pigem on töö, see muusika seal plaadi peal on, et me tegeleme sellega aitama seda muusika sinna plaadile saada, aitama selle muusika valmis teha, mina siis aitan mingeid seadeid teha erinevatele ansamblitele. Aitan, ma ei tea, programmeerida trumme või, või mängida mingeid asju juurde. Ühesõnaga panen kõlama selle asja, mis võib-olla noh, ühesõnaga see on see, millega me tegelema, et vähemalt siiamaani oleme tegelenud sealse plaadifirma töö. Te olete selline kuriprodutsent, me ei ole üldse ei ole kuri, ma, mul selge visioon. Ja muidugi ma tean, kuidas see muusika peab kõlama, kui ma tean, kuidas see muusika peab kõlama siis ma viin selle ellu ja, ja, ja niimoodi on kuri. Ma küll ei ole üldse absoluutselt. Muusikat hippopist, rokini ja tagasi ka veel, kes, kes selle plaadifirmal muusikat teevad? Hetkel on kõige aktiivsemalt tegutseb meil ansambel Laika Virgin. Aga seal all on veel Tommyboy. Mina. Tartust selline tüüp nagu Faiv lups, kes on ka väga tegelikult hästi aktiivne, kes teeb väga palju muusikat. Ja nii mõndagi on seal veel www punkt. Superman IT on kui kedagi huvitav on selline meiliaadress, kus Meie tegemistest on juttu. Kuidas need erinevad artistid selle superbandiit Recordsi alla kogunevad, kuidas sinna kokku tullakse, ise helistate läbi, kui midagi huvitavat leitakse või käiakse nii-öelda demoplaatidega ukse taga, teile koputamas, on? Kui ühte kui teist, et et me oleme hästi avatud, nikest tahavad muusikat teha, mõtlen, need teevad. Kordan, lõigaldadega plaadifirmalt otseselt ei ole, vajame lihtsalt aitan neid nii-öelda seda muusikat lihtsalt nagu plaadi peale saada, et muusika kõlaks. Et, et see ongi see, mida, mida ma teen ja kui kui on lahe muusikalise tunned, et, et väga laheda võiks olla veel lahedam. Ühesõnaga, seal on selline väikene produtsendi Võlutolm on sealt puudu pealt et siis siis tuleb seda natuke raputada, sinna peale, aga aga, aga üldiselt üldiselt üldiselt ikkagi tullakse, ise, küsitakse, et siis otsustame, kas ja kas on vaja. Sest ega ta plaadifirma sena firma tähendab kohe räiget käivet ja suuri rahasid, et tegelikult neid, neid selles plaadifirmas ei liigu ja meie tiraažid on 300 kuni 600. Ja, ja need on väga väikesed tiraažid ja siis on ikkagi tegemist on heategevusega. Kas siis rohkem midagi sellist seltsilaadset, asja tullakse kokku ja sõpruskond või tahetakse ühte asja ühese all mõtlen muusikat. Aga milline on teie hinnangul üldse siin eesti popmuusika muusikamaastik praegu aastal 2011? Mitme palli süsteemis meil nüüd hindama, seda asja annan vabalt valida. No ütleme, 10 palli süsteemis. Jätame natuke arenguruum, paneme kaheksa. Miks kaheksa või kust, kust te seda arenguruumi näete? Arenguruumi, arenguruumi on alati. Ruumi, ütleme näen selles, et, et, et Eesti bändid võiks siis ka ihaldatud välismaale üks kord saada ka selle taga ei ole võib-olla ainult eesti ainult eesti bändid ise, vaid selle taga on ka eesti muusika kuulajad, et kõik toetaks 11 ja, ja räägiks üksteisest head, siis siis see ka nii juhtub ja noh, seda on näha, et niimoodi on viimasel ajal hakanud järjest rohkem juhtuma. Me hakkame nüüd kohe kuulama ühte esitajat, kes on pärit selle sellesama seltsi Alt Superbandiit, Records, kes, kes, mis punt son. See ongi see punt, kellest me ennem rääkisin, ansambel Laika Bergen ja esimene singel. Miks, miks see valituks sai või miks seal? Sellepärast ma olen kaasautor, ma saan sealt mingisuguseid autoritasusid. Seda mängitakse väga lihtne põhjus ja kuulame seda lugu. Ja nii nagu tehnikarikka ilmselgelt ei olnud laika Virgini esiksingel. Kri Edward, meie super Padid, uus arsti. Kuidas, kuidas koostöö lähebki riigiga väga hästi. Milline, milline ta loojana on, milline ta artisti on nagu, nagu kuulda on, väga loov. Ja, aga kuidas on kapriiside need asjad muidugi ei ole enam nii head, kui need esimesed, et läheb, läheb nagu kuidagi teist teistpidi. Aga pole hullu, Laika Virgin me kindlasti loodame, me saame kuulda jah, et. See oli lihtsalt üks üks üks plaadikele, mille ma spetsiaalselt kirjutasin täna, et saaks. Muusikat kuulata. Aga see, see lugu kriigilt, mida me praegu kuulasime, on, on pigem midagi sellist, mis teid ennast esitaja ja autorina inspireerib või mõjutab? Ja kuidas, kust kustkohast see tulnud on, miks? Kust, kustkohast on tulnud see, et mulle see, see autor ja see teos meeldivad, just? Ma arvan, et kuskilt lapsepõlvest, On see on see tulnud, ma olen ju. Terve elu kuulanud klassikalist muusikat hästi palju ja see tänu sellele, et mul lihtsalt on olnud seda seda kodus. Mitmete mitmete siidiriiulite siidiriiulitega. Ta on kuskilt tulnud jah, et ma muusikakoolis ju käisin, siis puutusin kokku ainult selle muusikaga ja ega ega, ega ega muud muusikat ju ei õpetatud või muust muusikast sellest ei räägitud. Tuleb meelde. Kui ma käisin Elleri muusikakoolis, oli esimene muusikateooriatund või muusikaajaloo tund, siis õpetaja palus kõigil nimetada kas mõned mõned artistid või või, või mõni muusikastiil mida nad kuulavad, et aimu saada, mis seltskond koos on ja siis no seal nimetati ikalist ja Mozartit Beethovenit ja igasuguseid erinevaid artiste ja mõnele meeldis. Mõnele meeldis renessanssi, aga mis iganes. Mina ütlesin, et mina, mina kuulan hiphopi ja siis muusikateooria õpetaja küsis, et kas see on nagu jänes, hüppab hiphop või? Ja et muusika ja muusikakoolis ei õpetata. Väike muusikakooli õpetajad ei teagi kõike nii, kas sellest jutust siis võib ka järeldada, et muusikakoolis väga käia ei meeldinud hea, seda võib ka järeldada. Loomulikult muusikakoolis mulle meeldis väga käia, sellepärast et seal õpetati asja, mida ma kõige rohkem siin ilmas armastan muusikat, aga lihtsalt nendele. Ühel hetkel sain aru, et et, et ma ei taha õppida, vaid ma tahan muusikat teha. Aga ikkagi veel mõjutajatest rääkides siin üks klassikaline näide juba kõlas eetris, aga milline muusika on siis näiteks noorpõlves veel meeldinud ja on praegugi tunda kuidagi kukla taga veel, et see muusika mõjutab ja meeldib. Ja mõjutab enda loomingut põhiliselt ega kuulasingi neid klassika hitte. Et need need ongi mind kõige rohkem mõjutanud. Ma arvan, muusikuna või, või seda minu, minu, minu, minu helikeelt. Loomulikult on sinna lisandunud nüüd aastatega igasugust muud muusikat, alates hipopist, lõpetades rockiga. Kui hiphopi-st rääkida, siis 2003. aastal ilmus teie esikalbum nimega ühendatud inimesed, mis oli ju no ikka ikka täielik hiphopi ära. Jah, seal oli nii ühte kui teist. Rohkem oli jah, luule lugemist, rütmi, rütmist välja. Aga kuidas selle hiphopi või luule lugemisega rütmi on, et kui nüüd aastal 2011 tagasi kuulata, siis kas on mingi selline kasvuperiood või, või käib see luule lugemine rütmi endiselt? Ja loomulikult käib. Lihtsalt nüüd ma teen seda kõvasti paremini. Nüüd ma olen, loen rohkem rütmi. Rütmitunnetus on paranenud ja Igal igal ajal omad mõtted, et 2003. aastal ma mõtlesin niimoodi noh, tegelikult juba 10 aastat tagasi, need laulud olid ikkagi aastast 2001 ja 2000 mis seal peal olid, et 10 aastat, 10 aastaga muutub nii mõndagi ja jumal tänatud, et muutub niikaua kui muutub, nii kaua ma näen veel asjal mõtet, et et nii kaua on veel nagu liigud kuhugi, siis on ju tore, et, et seda, seda otsustavad ju kuulajad. Kas, kas ma liigun paremuse poole või halvemuse poole, aga minu enda jaoks on lihtsalt oluline, et ma liigun kuhugi. Aga kuidas nüüd 10 aastat hiljem on, on neid lugusid kuulata ja, ja miks mitte ka näiteks tekste vaadata, et millised tunded, mälestused tulevad, pisar tuleb silma ja mul on hea meel. Et kuna ta on muusikat tehtud niimoodi ja, ja ega ma pigem ma pigem mõtlen kõigele sellele, mis, miks ma neid laule nii kirjutasin ja ja miks ma niimoodi mõtlesin, et Nendele lauludele ise ei mõtle, kui te saate aru, mida ma mõtlen mõtlen nendele sündmustele ja see nagu fotoalbumi lehitsemine. Et üldiselt tegelikult väga ei, ei kuula seda esimest albumit väga lihtsal põhjusel, mul ei ole seda. Aga, aga mul ei ole isegi arvutis neid, neid musti faile või ehk siis ütleme, neid, sessioone ei ole, olles enam Mosaic kõvaketas põles ära. Ja, ja mul plaati ei ole, et ma olen selle plaadi kuhugi kellegile ära andnud või lihtsalt ära kaotanud. Oleme kuulanud 2005. aasta albumit süsteem, süsteem ja see mul olemas autosele mahest kuulanud siis kui ma üksi olen, sest ega no mitte mitte valjult ma tean, et Erich Krieger sõidab mööda linna ringi enda muusika magula salaja tegelikult et ma Tallinna-Tartu maanteel võib-olla kuuland või Seda muusikat vahest tunnistan üles, sealisi plaatidega on alati see, et enne kui nad välja tulevad, siis ei tea mitte kunagi, mida oodata ja alati nad tulevad sellise suure üllatusena, et tõepoolest seda arengut või teistsugust joot on alati näha ja ja, ja praegu ma saan aru, vall on valmimas või, või töös järgmine album. See, see tuleb ka üllatus, ma arvan siis. Siis kas positiivne või negatiivne üllatus igal juhul? Jah, et ega ma mingeid singleid välja ei anna ja mingit sellist nalja ma ei tee kunagi. Võib-olla jah, see klaaskuulis tegelikult sellest ooperist on, on boonusrajal on ka plaadi peal olemas lihtsalt sellepärast, et sa juba linti tehtud ja. Ja las ta siis juba olla, kui toas ja, ja millal see album kuulajateni võiks jõuda. Lubasin. Tuleb eelmine aasta, et siis ma lubasin mingis intervjuus, et tuleb see aasta, mitte selles intervjuus, ma küll ei julge midagi lubada. Tahan aasta alguses, järgmise aasta alguses 2012 on pinged maas, kultuuri, tippkultuuriaasta või pealinna tiitel on ka läinud ära ja ja siis saab rahulikult kultuuriga tegeleda. Mis sellist plaadi tegemise protsessi nii pikaks veninud, et kas see on tõesti pelgalt ajapuudus või, või on ka see, et kuulad mingit lugu läbi alati kuulates tulevad uued ideed ja siis on vaja teda kuidagi modifitseerida ja teistsuguseks keerata ja mängida. See on jah, ma kirjutan oma laulud valmis või noh, teen teinud valmis klaveriga ja siis hakkan nii-öelda seadet seadeid tegema. Ja, ja neid seadeid on järjest raskem teha, et nad oleksid ägedad Endale pakuks huvi, nendel on väga huvitav teha, aga, aga ühest laulust võin vabalt teha mingisugune viis või kuus varianti. Ja, ja noh, selles see selle teebki, see protsess tähendab üks selle protsessi hästi-hästi pikaldaseks, et lihtsalt ei ole iseendaga rahul ja ma ei saa ometi plaadile panna asja, millega ma rahul ei ole, seab mind elu lõpuni kummitama siis viimistletud ja viimistletud ja ja noh, ei ole rahul ja oled õnnetu ja nii siis kõik venib ja niimoodi see asi käib. Kuidas te ise seda uut, loodetavasti õige pea välja tulevat albumit iseloomustaks? Ta. Võtab jälle kokku minu elu, minu läbielatu sellel vahemikul, kui ma ei ole albumit välja andnud, niimoodi, niimoodi seal laske. Muusikaliselt ma ei oska midagi ühtlast, jälle öelda, et või, või, või mingit kuhugi kataloogi teda panna, et, et seal on nii ühte kui teist, et seal on sedasama vana head luule lugemist, rütmi, seal on mingisuguseid ballaade, seal mingi tantsumuusikat? Ma ei oska, ei oska öelda. Tore, see saab olema see aeg, kui see ükskord hakkab pihta. Ja siis see aeg, kui inimene paneb selle plaadi peale, mis mul veel ilmunud ei ole. See saab tore olema. Aga luban seda. Proovime nüüd uuesti käivitada Laika Virgin lugu, vaatame, kas seekord õnnestub või ei, endiselt on tehnika selline krutskeid täis. Üritame uuesti, et kui isegi kui see ei õnnestu praegu, siis uskuge mind, neid laule, mis ma kaasa võtsin neid, need on väga headlik. Jätkame juttu, Jarek Kasar iga ja oleme rääkinud palju muusikast, kultuurist, aga mida, mida te veel teete, millised on teie muusikavälised tegemised? Ma usun, et üks asi on reisimine. No eks me kõik reisime iga päev, et see ei ole küll nüüd mingisugune väga, väga eriline asi, no see aasta ma olen, lihtsalt on niimoodi juhtunud, et ma olen külastanud palju kohti, kus ma ei ole varem käinud. Ja, ja noh siis ta on ka see võimalus olnud. Jumal tänatud. Ja, ja see nüüd mingisugune jube eriline asi, millega ma tegelen, ma ei tea, kas see on eriline May tegelegi peale muusika, mitte millegiga, et kui ma muusikat ei tee, mis on tegelikult väga harva, kui ma ei teemuusikatest. Ma teen muusikat isegi siis, kui ma pealtnäha muusikate teema peas. Mul käivad kogu aeg tehted. Ehk siis kõik, mida ma näen, ma arvutan ümbermuusikaks. Või, või siis luule luuleks või. Tee midagi muud peale muusika. Aga vahepeal pettumuse pean pettumuse valmistama, aga vahepeal väikest tüdimust ei tule peale, et midagi muud proovida, kuidagi mõtted mujale, saade kuidagi puhata sellest või see ei käi selle asja nimi oleks siis enesetapp. Muusika, muusika on elu ja kui elu ära tüütab, siit tuleb ennast hätta. Et sellist loomeprotsess käib pidevalt ja kogu aeg Loomeprotsess käib ja isegi praegu. Aga väga huvitav oleks kuulata, mismoodi kõlab muusikaliselt meie viimased tund aega kestnud intervjuu just. Aga hiljuti käisite džunglis? Džunglis vihmametsas vihma metsas käisin ka näha kuidas on või kuidas vihma ei sadanud, aga niiski oli, niiski oli. Ja hiljuti käisin ja, ja, ja aasta alguses Aafrika ja nüüd aasta lõpus veel Island otsa väga, väga erinevad kohad kõik, kas hullult. Aga et seda küll. Aga milline on teie kõige võib-olla eredamini meelde jäänud välismaa reis? Ükskord käisin. Ükskord käisin. Oulus Soomes see mulle väga meeldib. Mis, mis selle reisi heledaks tegi või miks ta nii hästi meelde jäi? Võib-olla see, et et ma olin seal nii vähe ja sõitsin sealt lihtsalt läbi ja see oligi võib-olla väga, jäi mulle meelde, sest ma oleks tahtnud seal võib-olla kauem olla. Ja hiljem pole olnud põhjust või võimalust tagasi ka minna. Oulu ei ole, aga võtate plaani näiteks järgmisel aastal, ma luban, et ma järgmine aasta lähen Oulu reisima. Jääme seda igal juhul ootama. Millised on teie pühadesoovid vikerraadiokuulajatele? Ma soovin kõigile palju armastust ja häid mõtteid ja positiivsust ja, ja kõike seda, mis on vaja, et elus püsida. Siia raha, raha soovin ka kõigile väga palju raha. Olenemata valuutast, olenemata valuutast siia lõppu, meie intervjuud jääb, jääb kroonima lõpetama veel üks Jarek Kasari poolt valitud pala. Ai, see ei pea olema. Saab mis, mis palas on, veel ei tea. Tead, ma julgen, ei julge lubada Valtes meie meie muusika mängimise kulgu, aga ma see saab hea olema, ma arvan, et see on minu ühelt kõige lemmikumalt ansamblilt Antony and Johnson. Ja, ja, ja ja laulu pealkiri on Evetsingis New. Jarek Kasar, suur aitäh. Vikerraadiot külastamast aitäh kutsumast jõule. Ilusat aasta lõppu ja head Islandi reisi. Teile ka kõike sama tuultega Islandile, kasum.