Kell on kaheksa Eesti raadiouudiste toimetus räägib veel kord 12. septembripäeva sündmustest, stuudios on toimetaja Uku Toom. Venemaa valitsus astus tagasi president Putin nimetas uueks peaministrikandidaadiks üllatuslikult 65 aastase Venemaa finantsmonitooringuameti juhi Viktor Surkovi. Riigikogus läbisid esimesed lugemist mitmed olulised seadused, meie põhiseadus ei taga veel Euroopa Liidu rest võrdset kohtlemist, vaja on ka vastavat seadust. Riigikogu lükkas aga tagasi roheliste ettepaneku moodustada energeetikateemaline Parlamendi probleemkomisjon. Tallinna abilinnapea Taavi Aas rõhutas tänasel pressikonverentsil, et linnal jätkub haldussuutlikkust ebaseaduslikuks ühest ehitisest vabanemiseks. Riik plaanib vähendada Hiiumaal päästeteenistuste komandode arvu, hiidlased on vastu Pärnusse kui vaadata pärnuteemalisi maale. Ilm püsib vahelduva pilvisuse ja hoovihmadega. Sooja on öösel viis kuni 13, homme päeval 11 kuni 15 kraadi. Oleme tänavasaadetes rääkinud juba uuest perekonnaseadusest, aga ettevalmistamisel on ka võrdse kohtlemise seadus, kus võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid. Miks seadust vaja on, justiitsminister Rein Lang. Täna leiab Euroopa komisjon, et Eesti ei täida nimetatud kividest tulenevaid nõudeid mistõttu on alustatud Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust. Ja eelnevast tulenevalt oleks vajalik eelnõu võimalikult kiiremini menetlemine. Siia võiks veel lisada, et Eesti oli kaua aega sellel positsioonil, et need direktiivid on Eestis üle võetud õiguskorda juba Eesti põhiseaduse jõustumisega. Teatavasti Eesti põhiseadus ja Eesti põhiseadus kehtestab diskrimineerimise keelu ja võrdse kohtlemise põhimõte. Ja Eesti põhiseaduse teine peatükk on ka kohtuotsuse tegemise aluseks ja seda positsiooni Meie esindasime me väga pikka aega Euroopa komisjoni ees koos ka saksa kolleegidega, kellel oli täpselt sama seisukoht. Kuid enne murdus Saksamaa ja võttis vastu võrdse kohtlemise seaduse ja selle tulemusena jäime mäe oma positsiooniga, kes üksindusse. Võrdse kohtlemise seaduse eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Seadusega keelatakse diskrimineerimine järgmistes valdkondades. Töösuhted, sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja sotsiaalkindlustusteenuste saamine. Haridusavalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavus. Seadus läbis esimese lugemise, arutelu jätkub Riigikogus oli täna arutlusel ka roheliste ettepanek moodustada kütuste ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks Parlamendi probleemkomisjon ja see ettepanek lükati tagasi. Vallo kelmsaar räägib lähemalt. Üleeile teatas erakonna Eestimaa rohelised fraktsioon, et arvestades viimaseid arenguid Eesti energiapoliitikas, peavad nad vajalikuks energiaalase probleemkomisjoni asemel hoopis järelevalve komisjoni moodustamist. Nimede püstitamiseni on veel pikk maa ning enne tuleb erakorraliselt kokku kutsutava järelvalveorgani abil energeetika asjadest ülevaade saada ja kord majja luua. Teeris roheliste fraktsioon, siis oma pressiteates fraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi sõnum. Ta kaitses Strandberg siiski probleemkomisjoni moodustamise ideed ja lisaks juba varem kuuldutele esitas ka uusi argumente. Pange tähele, et täna me oleme sattunud olukorda, kus ühest määramatusest energia küsimustes, nimelt hüplikust, asjaajamisest Ignalina jaama suunas oleme me läinud juba ootamatult järgmisse hüpliku olukorda kus me loeme seda, et Soome peaminister teatab, et Eesti on teinud oma pakkumise osaleda Soome tuumajaamas uues tuumajaamas õigeaegselt ja samas me loeme uudistest, kus energiakontsern, milline on kuuenda Soome reaktori loodetakse esitajaks, ütleb, et eestlastele nad küll ei kavatseks energiat. Riigikogu liikmetel ei olnud Strandbergile ühtki küsimust teistest fraktsioonidest soovis oma avalduse teha vaid keskfraktsioon ja sellest tuli kõnepulti Tiit Kuusmik. Olukorras, kus Euroopa komisjon on teatanud, et vähendab aastateks 2008 kuni 2012 Eestile eraldatavat süsihappegaasikvooti hiljemalt 2016.-ks aastaks peab sulgema Narva elektrijaamade vanad plokid muudab see energeetikaküsimused ja kõige aktuaalsemaks probleemiks lähemate aastate jooksul. Ainuüksi need aastanumbrid on piisavad argumendid, et parima võimalikule lahenduse väljatöötamiseks oleks vaja kaasata võimalikult laiapõhjaline spetsialistide ja poliitikute ring. Eelnevalt otsuse eelnõu arutanud põhiseaduskomisjon oli teinud ettepaneku see tagasi lükata. Komisjoni enamus leidis, et eelnõul on olulisi puudusi, selgitas komisjoni esimees Väino Linde. Märgiti, et üritatakse selle eelnõuga siis anda ühele komisjonile nii uurimis- kui probleemkomisjoni funktsioonid ja selleks, et teda niisugusel kujul komisjoni ellu viia, nagu ettekandja seda üritas mulle seletada, selleks me peaksime esmalt hoopis teist seadust muutma hakkama. Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 riigikogu saadikut, vastu oli 27. Üle alustati Kadriorus ebaseaduslikult rajatud kuuekorruselise maja betoonkarkassi lammutamist, seda rajati ühekorruselise puitelamu rekonstrueerimise sildi all. Abilinnapea Taavi Aas rõhutas, et linn näitas oma kindlat suhtumist. Linn on näidanud oma haldussuutlikkust ja üks kohatu hoone saab lammutatud. On olnud pikk vaidlus, kuid käesoleva aasta aprillis siis esitas pärast pikki kohtuvaidlusi linnaplaneerimisamet ettevõtjale ettekirjutuse, kus nõuti lammutusprojekti esitamist ja kui lammutusprojekt on esitatud, siis 30. augustil anti välja ka lammutusluba. Ja nagu te hästi teate, 10.-st septembrist lammutust, tööd seal käivad ja loodame, et nii nagu lammuta ja on lubanud, et nädala jooksul on see ehitis sealt kadunud. Ma arvan, et võiks olla üks selline koht, kus ebaseaduslike ehitiste ja ajad või need, kes neid veel tulevikus võivad plaanida, võiksid näha tegelikku seisu, et selliste projektide puhul linn on haldussuutlik. Lammutamise eest maksab ehitise omanik, mitte Tallinna linn. Ja nüüd välisuudised täna Venemaalt, Indrek Kiisler. Vene mõjukas ajaleht Vedomosti kinnitas tänahommikuses numbris, et peaminister Mihhail Fradkov astub juba lähiajal tagasi ning tema asemele määratakse ametisse esimene asepeaminister Sergei Ivanov. Vene telekanalid on Kremli kontrolli all ning viimasel ajal nähti Ivanovi teleuudistes üha sagedamini Putini kõrval seismas. Sisi järeldasid poliitika asjatundjad, et Ivanov tõesti Putini järglaseks saada. Ning pärastlõunal esialgne ennustus täitus. Mihhail Fradkov teatas oma tagasiastumisest. Peaminister teatas presidendile, et tema arvates oleks õige, kui taastub praegu tagasi. Presidendil oleks otsustusvabadus seoses eelseisvate poliitiliste sündmustega. Ta pidas silmas nii Riigiduuma kui ka presidendivalimisi. Vaid mõni tund hiljem tuli ajakirjanike ette Riigiduuma esimees Boris Krõzlov, kes teatas aga pommuudise. Krõzlov ütles, et vastavalt Vene Föderatsiooni põhiseaduse paragrahvile 80 esitas president riigiduumale peaministrikandidaadiks Viktor Žukovi, kes töötab praegu finantsmonitooringuagentuuri juhina. See asutus allub rahandusministeeriumile. Krõzlov avaldas veendumust, et Riigiduuma, mida kontrollivad kremli-meelsed parte, teid kinnitab Zubkovi peaministriks. 60-ni taastane supp. Kohv on oma karjääri jooksul olnud sovhoosi direktor priorski linna komparteikomitee esimene sekretär, juhtinud Leningradis Maksuinspektsiooni ning tõusnud hiljem aserahandusministriks. Žukovi valimine näitab. Putin ei taha ikka veel oma kaarte avada, sest pigem on tegemist Mihhail Fradkovi sarnase hästi töötava, kuid halli bürokraadiga, kes ise varju jäädes pakub võimalust silma paista sellel inimesel, kelle president oma järglaseks teeb. Surkovi kandidatuuri hääletus toimub riigiduumas juba reedel. Vaatlejate sõnul hääletab tema poolt üle 400 saadiku. Riigiduumas on ühtekokku 450 saadikut. Hiiumaavalitsuses peeti täna Arusaare päästeteenistuse korraldamise üle, kohal olid nii omavalitsuse juhid kui päästeteenistuse Hiiumaavalitsuse esindajad. Kadri Pulk Hiiumaalt jätkab. Et toimumas on päästeteenistuse reformimine, siis on riigil plaan jätkata Hiiumaal kahe komandoga kus päevaringselt valves kolmeliikmelised elupäästevõimekusega meeskonnad. Kaks päästeteenistuse komandot, mis edaspidi peaksid olema suutelised saare vajadused katma, asuvad kärglase Emmastes. Kahjuks kulub neist komandodest näiteks Kõpu poolsaarele sõiduks kolmveerand tundi mis jätab sest elanikud sisuliselt kaitseta. Päästjate hinnangul aga ei suudeta väiksema koosseisulise meeskondadega piisavalt päästevõimekus tagada. Samuti on kolmeliikmeliste meeskondade eska päästjate endi riskid väiksemad. Hiidlaste ootused riigile aku teistsugused, jätkab Hiiumaavanem Hannes Maasel. Me oleme teinud ühiskirja siseministrile regionaalministrile päästeameti peadirektorile rääkisime, et saarlasest asendist tingituna heaks Hiiumaal säilima riigi poolt finantseeritava ana kindlasti Kärdla keskkomando ja riigi poolt finantseeritava oks peaksid jääma ka Käina ja Emmaste depood. See tagaks Hiiumaal siis suurema osa Hiiumaa katmisest ja vaja on veel ka riiklikku tuge kõrgessaare ja pühale pade poole ning välja arendamaks ja väikest toetust ka Kõpus vabatahtlikkuse alusel. No ütleme, väikesed epovi pritsikuuri väljaarendamist. Hiidlased jäid tänasel nõupidamisel oma ettepanekutele kindlaks, sest 2001. aastal määrati ära riiklike komandode paiknemise kohad Kärdlas käine Saaemmastes. Sellega on ka siinsed elanikud arvestanud. Küll lepiti nõupidamiste laua taga kokku, et Hiiumaa päästealast turvalisust jääb edaspidi ööpäevaringselt tagama kuus meest sõltumata sellest, kas nad on lõppkokkuvõttes ametis kahes või kolmes depoos. Päästeteenistuse juhid kinnitasid, et teenistus on huvitatud koostööst vabatahtlike tuletõrjujate ka. Samuti rõhutasid nad, et saarelt päästetehnikat vähemaks ei viida, pigem on loota vastupidist. Eesti raadiole. Kadri Pulk Hiiumaalt. Ja Pärnu kontserdimajas avati Pärnu-teemaliste maalide näitus Dianalarjonova, räägime lähemalt. Äsja avatud näitusel saab Pärnu kontserdimajas kuni septembri lõpuni vaadata pooltsadat Pärnu vaatega maali, mis said tehtud augusti keskpaigas, kui Pärnusse tulid maalima kunstnikud üle Eesti, nende seas ka üks pärnakas. Ettevõtmisest räägib lähemalt E-Kunstisalongi juhataja Tiia Karelson. Kas Pärnu või Haapsalu, et mõlemasse on meid kutsutud ja kuna meil on jah Pärnuga olnud niisugused väga head koostöösidemed, siis me mõtlesime, et Pärnu meil nagu nagu kodusem ja omasem ja tuleme esialgu siia, siis vaatame, kuidas ja et me julgesime siia tulla, ongi see, et meil on eelnev kogemus. Me harjutasime tartu maalimist, tegelikult on siin väga palju kunstiõppejõude, Tartu kõrgemast kunstikoolist aga põhiliselt on kõik vabakutselised kunstnikud ja asjaarmastajaid meil praktiliselt ei ole. Et siin on akvarelli ja siin on niisuguste visandliku joonistust. Siin on panoraamvaadet, siin on, ütleme puuridega, siin on lihtsalt innovaadettinud merd, purjekaid ongi huvitav, et just žanrilt on tulnud kokku väga erinevat tööd. Pärnu linnavalitsus valis välja ka oma lemmiktöö, milleks osutus Viljandist pärit kunstniku Enno Alliku töö 1000 ja üks huvitajat, mille linn ära ostis. Enno Allik oli üllatunud ja leidis toreda lahenduse preemiaks saanud võrkkiigele. Ma olen väga kohmetunud, aga olen tõesti üllatunud ja millal siis värkige peale puhkama? Ma vaatan materiaalselt, et siit saaks kaks, jääb maalialust teha, kõigepealt. Pärnu linnavalikut kommenteerib Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja. See valik oli muidugi pisut võib-olla spontaanne, aga list mereteemat või, või just seda, seda rahvast või, või inimmassi, kes seda Pärnu randa käib nautlemast, et keegi ei ole julgenud seda niimoodi jäädvustada, et see oli kuidagi selline, noh, võib-olla isegi siis soojendav linn peab sel puhul nüüd 14000 ja natuke peale rahakotti kergendama. Kindlasti me leiame sellele tööle linnavalitsuse uues hoones väga vääriliseks. Kohe, kes soovib mõne Pärnu vaatega maali omale soetada, siis maalide hinnad jäävad 700 ja 22000 krooni vahele. 22000 krooni maksab ainsa pärnakana ettevõtmisest osa võtnud Raimondo Lepiste töö Eesti Raadio uudistele Pärnust Dianalerioonova. Pooleteistkümne tunni pärast ehk siis pool 10 algab vabariigi välisministeeriumi esisel platsil videokunsti ja muusikafestivali Plektrum, avamistseremoonia, laser, grafiti ja valgusjoonistega. Ka ilm on meil pilves selgimistega, mitmel pool sajab öösel hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul ja homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihmasaju võimalus on suurem Ida-Eestis ning puhub loodetuul kuni 15, saartel ja rannikualadel puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on öösel viis kuni 13, homme päeval 11 kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja kuulmiseni.