Tere, Vahur. Tere hommikust. Tänu et sa leidsid selles suures meediamöllus, mis praegu käib tänu sinu raamatu seitse korda seitse ilumisele mahti minuga kohtuda, et rääkida natukene elust ja maailmast nii alkeemia lugejatele kui raadiokuulajatele. Et muidugi kõigepealt palju õnne on. Su raamat on lahe, mõnus oli lugeda kihvtid, pildid mulle meeldib, ma olen jõudnud, visime ikka, kus juba selline nostalgia on kerge tekkima, sa vaatad mingeid vanu asju ja kuidagi tekivad sellised õnnelikud hõllandus, hetked, et et ma vaatan, et seda seitse korda seitse raamatut saadab tohutu meediamenu ja tohutu tähelepanu, et kuidas sulle tundub, kas see tuli sulle üllatusena? Ma ei arva küll, et seal nagu mingisugune eriline melu või tähelepanu seda saadab, et ma olen pigem püüdnud tagasi hoida, et ma ei ole jaganud intervjuusid igale poole, et tegelikult ma olen ju kaks intervjuud andnud ja see on kolmas jaan. Ma tõesti ei taha, et inimestel saaks minust väga villand, et iga nurga tagant piiluks Kersna pikk nina välja ja lehvitaks raamatuid, et näe, selline raamat tuli. Ma ise usun, et mul on õnnestunud seda saavutada. Kaheksast inimesed räägivad omavahel ja see nagu mingisugune väikene sündmus siiski on meie pimedas sügises. Ühtpidi sa peaks sellega juba harjunud olema, et sinu tegevusi saadab tähelepanu, et sa oled aastaid olnud parim meessaatejuht, sa oled saanud ju nii-öelda raadiotegijate Oscar ehk kuldmikrofoni, mida kõik ihaldavad. Sa oled enda sõnul olnud õhtulehe kaanel vist 41 korda, et mis on täielik rekordiks. Nüüd juba kaks, 42 ja laupäevane arvestada juurde. Et tähelepanu, tunnustus, kuulsused, mida need tunded sinus toidavad? Ei tea, ei, see ei ole mulle kunagi olnud eriti oluline või tähtis, et see käib paratamatult asjaga kaasas. Kui sa töötad televisioonis et siis sa teed saateid ja siis on oluline, et neid sahtleid keegiga vaataks ei ole mõtet teha ju, miks neegrid peaksid lööma toas tantsu, kui tuba on pime? See on tähtis siiski, et inimesed näeksid ja, ja et see tekitaks inimestes mingisuguseid tundeid. Kui sa teed seda tööd. Isegi kui sa teeksid portselanmaali, siis oleks ka ikkagi huvitav, kui inimesed seda tahaksid ja kui see neile meeldiks ja nii see on, teatud määral tähelepanu on, ma arvan, igale inimesele vajalik ja oluline. Aga seda ei pea olema liiga palju ja, ja kui seda tikub olema liiga palju, siis ma keeran lihtsalt selja, lähen minema. Ja oled jälle mõnda aega vaikuses. Kusjuures jah ja et see tähelepanu ei ole küll see, mis mind toidaks või kuidagi vägatiivustaks või ma ei ole see inimene, kes, kes tunneb, et kui teda pole meedias, siis teda pole olemaski. Ma võin aastaid saada hakkama väga hästi ja tunnen ennast väga hästi, et ma ei toitu sellest kindlasti. Viimasel ajal huvitab mind väga seisundi teema, õnnetunne, armastus, vabadus, see kõik kui seisund, et kuidas see seisund siis luua, tekitada seda ka hoida, et selliseid pistelisi momente kogema kõik pidevalt, et mis seisundis sina oled praegusel eluetapil? No need seisundid on inimesele väga vahelduvad, et ühel hetkel oled sa ühes ja teisel hetkel teises ja mida rohkem neid erinevaid on, seda rikkam onju inimese elu. Et ühel hetkel võid sa istuda oma saunatrepil ja vaadata kaks tundi lihtsalt järve peale ja sul on nii hullult hea olla, et et ei oska ära kirjeldada. Ja teisel hetkel võid sa sõpradega neli tundi juttu ajada ja sul on ka jälle nii hea olla, mõtled, et et paremad hetk ei ole ja ja nii edasi, nii et need seisundid tulevad ikkagi sinu seest seal hääled küsivad, et milleks sa nüüd oled valmis, milleks sa nüüd oled küps, mida sa nüüd vajad? Ja siis sa lähed. Siis sa lähed ja teed seda. Millist nendest eelpool mainitud seisunditest õnnetunne vabadus, armastus, millised on kõige raskem hoida? Milleks seda mõõta? Ma ei oska seda millestki mõõta. Ma ei oska seda suurust kuidagi hinnata või võrrelda. Samamoodi nagu ma ei oska öelda, et mida oleks rohkem vaja, kas kindaid või sokke mõlemaid vaja, kui on külm ilm? Mul on kindlasti mõlemaid vaja. Ma ei oska vastata sellele küsimusele. Mis seisundis sama raamatu kirjutasid? Tööseisundis tegelikult sa kirjutad, siis sa keskendud sellele ja sa teed teatud mõttes ikkagi nagu tööd, et su su vaim otsib, vaata, püüab meenutada, mõtleb, kas see oli ikkagi nii, kas oli teistmoodi, mis oli kõige tähtsam selles? Et see on küllaltki selline aktiivne vaimne tegevus, mis sel hetkel tekib, et see, see ei ole mingisugune, ma ei kujuta ette, et sa võtad ennast täis ja siis hakkad kirjutama, siis tulevad nagu head mõtted ei ole võimalik. Pea peab olema hästi selge ja ja eks see on ka inspiratsioon, mida sa ootad ja ühel hetkel ta tuleb, kui sa paned ennast valmis, siis ta tuleb, see tiivuline hobune ja juhatab sul teed. See kõlab küll lootusrikkalt. Sa oled öelnud, et mingi hetk hakkad nägema kardinate taha läbi udu, kas sinu jaoks langesse kujuteldav kardin nii-öelda peale õnnetust Niilusel Aafrikast. Ei, see ei olnud päris niimoodi see hetk, et eks neid nägemise hetki on ikka varem ka olnud. Ma usun, et kõigil inimestel on mingid hetked, kus korraga tajud asju nagu rohkem kui see, mis su silmade ees ja kõrvade ümber toimub, et saad aru, kuidas asjad on tegelikult. Ja lihtsalt, kui sul on rohkem aega sellega tegeleda ja sellega koos olla, siis neid hetki hakkab tekkima rohkem ja ühel hetkel tunned, et et see on nagu üks osa sinu elust, et sul on veel üksmeel, mida kannatab usaldada, millega millega arvestada, väga. Mida sa üksmeel veel räägib? Igasuguseid asju, igasuguseid olulisi asju ta nagu avardab seda pilti, et maailm ei ole ainult kolmemõõtmeline, vaid vaid seal on vähemalt üks mõõde veel. Kas see on sisemine mina või see nii-öelda kõrgem mina ehk siis kontakt oma mingi sisemise targa olendiga? Ma ei tea, mis on, kellega sa kontakt on, kas see on kosmosekõrgema olendiga või on see sisemise kõrgem olendiga, aga tundub, et ta on jube nägelik. Jube tark tegelane. Tasub usaldada, tasub küll, minu arvates. Usaldusest rääkides, siis sa oled öelnud, et usaldada elu ja elad hetkes tänases, et sa ei muretse, need otsused võetakse vastu kõrgematel korrustel ja neid poisse võib usaldada, et kus sa seda tead, kas sa tulidki läbi mingite kogemuste lihtsalt või tuli see teadmine nagu mingi ilmutusena ja kes on need poisid seal kõrgematel korrustel? Jälle väga raske öelda, kuna ma isiklikult ei tunne ju, ma ei ole näinud, aga ma tajun nende olemasolu ja ja teinekord ka lähedalolekut ja nende tegutsemist, väga-väga konkreetset tegutsemist. Ja seda sa tunned, eriti siis, kui sa oled tõesti väga raskes olukorras. Midagi ei ole teha. No midagi ei ole teha, minul on see tunne, võib-olla mõnel inimesel, kes ei ole seda tundnud, ütlevad, et ah, see on jama ja seda ei ole olemas. Ja lõppude lõpuks omad musklit on need, mis viivad läbi elu ja tahtmine. Ma ei tea, raha teenida või see on see, milleks me oleme siia maailma sündinud. Mina, Jervani. Aga mis sa arvad, milleks sina oled siia maailma sündinud? Jälle ei ole sellist täpset otsest, selget vastust. Seda võib öelda võib-olla viimasel õhtul, siis kui kõik on tehtud ja siis viskad pilgu tagasi, vaatad. Kokkuvõtteks võib öelda nii, ma tegin seda, seda, seda vähem. Ma tegin seda kõige rohkem, ma tegin seda. Järelikult oli minu ülesanne selles. Tore. Lähme edasi. Ma olen vahest mõelnud, kas seda on üldse võimalik teada, et, et ka need inimesed, kellel on hästi selge ettekujutus, et mis, kes ma olen, mis on minu roll siin elus, ühiskonnas, maailmas, kuidas ma liigun oma suunal. Et kas nagu õhtu lõpuks, kui see moment tuleb siis lahkuda kas siis tema ettekujutus tema rollist siin maailmas ühtib selle tegeliku, kuskilt mingi määratud sellega ja kas sellel üldse ongi vahet? Ma arvan, et kui sellel inimesel on ikkagi roll näiteks teenida raha ja ta teeb seda ööd ja päevad midagi enda ümber nägemata, siis see nii ka on. Ja jumala rahus, las ta teeb seda. Kui see on tema õnn, rõõm ja armastus, siis mis meil saab selle vastu olla. Meie elame oma elu ja oluline on see, et tema ise kaks meid Kas elu on illusioon, millest me üles ärkama? Elu ei ole kindlasti illusioon, elu on vägagi päris väga-väga päris nii nagu ma arvan, et kõik meie unistused ja unenäod ja muinasjutud on ka tegelikult väga-väga päris sest nad on ju olemas. Tundub, et saatus on sulle armuline olnud, märgid on sind juhatanud korduvalt, oled pääsenud, et sa oled öelnud ka arsti juurde, sattusid 11 10. tunni 59. minutil teile, et mis sa arvad, et kas on kõigile midagi tähtede poolt määratud, et teeme, mis me teeme, ideaalis muidugi parimal võimalikul viisil. Aga meie tee, see, meie nii-öelda saatus on siis kuskil kõrgemal pool juba ette määratud. Ma tean, et eks mind on ikkagi süüdistatud sellises fatalismi is, et et need asjad ei ole ju tegelikult niimoodi, aga ma võtan endale siiski vabaduse arvata, et see väga suurtes piirides on. Aga selle uskumisega või sellega arvestamisega ei tasu nagu minna üleliia, et sa, sa istubki kuskil diivani peal seal ja ootad, mida saatus sinuga nüüd ette võtab. See ei ole päris nii, saatus annab sulle suunad, märgid, aga see tegutsemise vabadus või raadios on ikkagi päris avar, mis sa ise saad korraldada ja teha ja olla. Saatus paneb sellise üldisema suuna kätte, ta ütleb, et purjetanud üle mere. Aga millega sa, purjetajad, kellega sa purjetajad, kuidas purjetajad kui edukalt purjetavad, see on kõik juba sinu teha? Sa oled öelnud, et vaim peab olema tugev inimese selgroog, et kui sinu vaim oleks näiteks murdunud, siis sa tänasel päeval ilmselt siin meiega enam ei räägiks, et mis sa arvad, miks on siiski vahel nii, et ehk inimese vaim on tugev, ta on pühendunud ta usu. Ta on väge täis, aga siiski ikkagi on minek. Et kas see on see, et et keegi kuskil jällegi ütleb, on aeg, on see saatus, on õnnetu juhus. Nagu mõned päevad tagasi ütles siinsamas sulle Fred jussi, et mul puuduvad andmed, ma ei saa sel teemal väga põhjalikult arutleda, sest mul ei ole teadmisi selles küsimuses. Et ma võin täpselt samamoodi öelda. Ma lihtsalt ei tea, miks need asjad on niimoodi. Ma üritan teha parimat, mis ma igal hetkel suudan. Ja kui sellest parimast aitab, siis ma olen õnnelik. Mõnedel puhkudel parimast ei aita. Ma ei tea, miks see nii on. Sinu raamatu tagakaanel on palve, mida lausud iga päev tänupalve, kelle poole sa palvetad ja miks? No see on seal palves öeldud ja aga miks ma palvetan, ma arvan, et igal inimesel oleks tervislik lisaks hambapesule ja õhtul duši all käimisele ka natukene palvetada, et oma vaimu ja hinge virgutada ning öelda välja need mõtted, mida ta tahab, mida ta ootab. Sellepärast et mõttel on jõud, mõttel on väga-väga tugev jõud. Ja. Mitte ainult enda seest välja, vaid nad peavad ka olema kuhugile suunatud. Ma käisin just eile lapsega vaatamas seda Karlssoni lavastust nukuteatris ja see tuletas meelde mulle ühe olulise et vaata, kui Karlsson pani endale ukse taha kella ja see nöör viis väikevenna tuppa, siis ükskord kõlistamis tähendas, et tule kohe siia kaks korda tähendas, et ära mingil juhul siia tule ja kolm korda tähendas, et küll ma olen õnnelik, et mul on selline sõber maailma kõige parem sõber nagu Karlsson katuselt. Aeg-ajalt pead seda kolmandat kõlistama. Nii oma sõpradele, oma armsamatele kui ka sellele suurele vaimule. Tuleb öelda, et ma olen väga tänulik ja väga õnnelik, et sa olemas oled. Ja ma tahan seda sulle öelda. See on väga tähtis need asjad välja öelda, sellepärast et siis, kui sa ütled, siis Te saab eriti võimsalt reaalsuseks. See on see loomise jõud ja vägi, millest viimastel aastatel on ka väga palju räägitud. Et kuidas me ise oma mõtete-tunnetega oma reaalsust loome. Kas sa koged, seda igapäevaselt, oled sa jälginud ennast, kui su mõtted on ühes suunas, kuidas mõjutab reaalselt suu tavalist argielu? Muidugi, mis muu siis veel? Loomulikult sinu enda mõtted, soovid ja tunded. Need mõjutavadki, need loovad sinu keskkonna, sinu ümbruse, sinu džungli, milles sa viibid. Jah, inimesele ikkagi meeldib mõelda ju, et, et see kõik tuleb väljaspoolt, et vaata, keegi ei taha nagu võtta vastutus selle eest, et ma ise põhjustan oma elus kõik tegelikult kõik hea ja halva, kõik see, mis mu ümber toimub. Ja millest see tuleneb. Miks ma õnnetu olen, miks mul ei ole meest või miks mul ei ole naist või miks mul ei ole sõpru või? Mine peegli ette, vaata endale otsa ja küsi siis, miks? Ma olen õnnetu? Ei ole mingit põhjust, keegi ei ole siia maa peale saadetud olema õnnetu. Kõik on saadetud selleks, et olla õnnelikud, tunda rõõmu. Ja ainukene, kellele see küsimus esitada, oled sa ise. Kui sul seda kõike ei peaks olema. Kui oluline on sinu jaoks vaikus, iseendaga olemine, kas sa näiteks mediteerid? No meie suur sõber Fred Jüssi on öelnud, et vaikus on kõige suurem maha vara, kõige kallim maavara, mis meil siin on ja see tegelikult nii ka on. Vaikus on jube vajalik ja ja ma arvan, et iga inimene peab nädalas ikkagi mõnel päeval saama paar tundi sellist, kus ta kuulab vaikust ja on omaette vaatab kasvõi küünlaleeki minu pärast või vaatab merd, või kus ta saab olla endaga ja vaikusega rääkida. Sellepärast et kõige parem vastu rääki ongi vaikus. Kes seda ei ole proovinud, minge ja proovige. Ja te saate teada. Milliseid vaimseid praktikaid sa kasutad enda arendamiseks, jälgid sa mingit filosoofiat või teed mingisuguseid vaimseid praktikaid? Mul on nagu šamanism on südamelähedane meetod, et kuidagi elu on viinud mind nendele radadele ja mulle väga meeldib. Mis sulle meeldib seal eriti ja mis on see, mis tõmbab, või mis on see osa šamanismis, mis sa tunned, et oh, see klapib nii hästi, kuidagi minu olemusega. Kogu see metoodika, et mul on väga kahju, et ma ei ole sündinud kuskil siberis somaaniks, ma tean, see oleks olnud väga hull ja raske elu ja ja mõnes mõttes ka tänamatu, aga teisest otsast jälle jube tänuväärne. Kui ma saaksin siis järgmises elus maa, sünniksin kindlasti šamaaniks, sest see oleks midagi sellist, mis mulle mulle hirmsasti oleks südame järgi. Kas sa tead, kes sa oled olnud eelmistes eludes? Tegelikult ei tea, ma ei saa seda öelda, et ma teaksin, mingisugused sähvatused on vahepeal käinud, aga aga see ei kinnita ega lükka midagi ümber. Aga oled sa teinud mõnd meetodit kasutades väikseid selliseid piilumis eelmistes eludesse on igasugutehnikaid ja meetodeid, mis ei garanteeri muidugi, et see kõik on tõsi, et sa ikkagi käid seal ja eelmised elud üldse, eksisteeriks aga siiski selliseid vaimurännaku meetodeid, Jon. Räägi sellest heli, räägi, miks, sest see on, see on nii isiklik ja, ja kui ma esimest korda käisin, see oli, see oli nii Gustav, et ma ikkagi mitu päeva toibusin, sellest, mõtlesin issand jumal. Ja see kõik tõesti ongi nii, et see jooksis silmade ees nagu film sajule unes, sa oled täiesti ärkvel ja sa lähed ja sa näed ja sa katsud ja sa tunned ja ühel hetkel hakkavad pisarad voolama ja mõtles, et jumal jumal, on see tõesti võimalik? Jah, kuidas kirjeldada kirjeldamatut ja ei olegi vaja tegelikult, et ei olegi vaja. Sest see on ikkagi isiklik asi, see on minu arvates, see on suhteliselt isiklik asi ikkagi, seda võid rääkida oma lähedastega, aga sa ei pea sellest rääkima raadios kõigile. J. Oma keha, oma hingetemplit, hoiad sa korras jooksmisega, ma sain aru, et ka täna enne siia tulekut hommikul käisid jooksmas, et kas sa teed veel midagi, kuidas praegu on, energiat on, kas praktiseerinud midagi? No ma ikka võimlen ja venitan ja teen natukene kangi ja ja igasuguseid asju neid tasahilju, et selles vanuses ei ole enam väga suurt lootust pääseda olümpiale. Ja seetõttu minu koormused ei ole teab kui kõrged. Aga ma arvan, et sellise lihastoonuse hoidmiseks ja selleks et kõikvõimalikke jääke organismist vabastada inimene peab ikkagi olema füüsiliselt ka aktiivne ja enda eest hoolitsema. Kas sa oled rahul oma keha, kui instrumendiga saate hästi läbi, tunnetad teda, kuulad, usaldad teda, räägib ta sulle piisavalt kõva häälega, mida ta tahab ja vajab. Ja ma arvan, et ma oskan teda päris hästi kuulata ja me saame omavahel hästi läbi. Rõõm kuulda, millega sa toidad oma vaimu oma hinge. Need on kaks eri asja, vannihing. Nii, palun räägi, millega sa toidad vaimu, vaimutoit. Hing. Vaimutoit on igasugused tarkused ja mõtted ja selline vaimne toit, aga hingetoit on kõik võimalikult suhted ju lapsega ja naisega ja sõpradega ja ja terve maailmaga kõigi inimestega, kellega kohtud, et et see annab hingele, kui sa oskad küsida, siis aga saad. Aga vaimutoit, kas sa tooksid äkki mõned näited ma ei taha tingimata nimesid, eks või mingi teoseid, aga võib-olla midagi, mis on sinu jaoks selline tõeline nauding vaimutoit, vaimu, gurmee. Hea kirjandus kindlasti ükskõik mida sa loed, hea raamat ja film ja minu pärast isegi televisiooni saade, võib-olla kui ta on tõesti hea või raadiosaade või kui sa tunned, et mõned inimesed vaimus on sinuga sarnased, et sa ei olegi päris üksi siin maailmas, et nad mõtlevad samamoodi siis see on väga magus amps, vaimule. Vaim kohe nurrub seda tundes ja tajudes, et see on mõnus ja see on nauding. Ja ma nõustun, lugesin ühest sinu intervjuust, et luule Viilma oli sulle öelnud, et sul ei tule elus miski kergelt, sa pead tööd tegema. Seda, kui palju sa oled pidanud rassima, märkasime aga sinu raamatut seitse korda seitse lugedes, et selline noorpõlve algusajad ja mingid ööbimised, et raadiomaja sohval ja kõik sellised pingutused, et teha seda, mis sa tunned. Et on õige ja on sinu kutse ja meeldib, et see on muljetavaldav, et mis sa arvad, millest see tuleb, et ühel on palju kaalukam koorem kaasa antud kui teisel. Kas see on nii, et antakse nii palju, kui sa kanda jõuad? Kas on karma? No mõned inimesed saavad ikkagi rohkem selga, kui nad kanda jõuavad, ilmselgelt ja mõned lähevad nagu väga ludinal läbi elu. Et selle kohta ei oska jälle öelda, et kuidas need valikud tekivad seal, mismoodi seda jaotatakse? Väga-väga keeruline öelda, tõesti. Aga kui sa mõtled enda elu peale, kas sa tunned, on sulle antud õiglaselt, on seda nii palju, kui sa jaksad kanda või oled jaksanud kanda? Ma ei oska anda hinnangut, ma, ma ei tea ju neil nii-öelda teise korruse poistel on mingid omad mõtted või? Vahepeal ma usun, et lähevad seal küll asjad sassi ja vahepeal nad teevad nalja. Ma arvan, et teispoolsel on huumorimeel, et vahepeal nad teevad nalja, sellest tuleb aru saada. Selle peale ei tohi pahandada, seda tuleb võttagi huumorina. Aga, aga mida nad tegelikult mõtlevad, mida nad tegelikult arvavad või plaanivad? Noh, ma ei ole see inimene, kes sellest suudaks aru saada vähemalt tänasel päeval mitte. On sul vahest olnud ka nii, et vot enam ei jaksa, nii, lihtsalt ei jaksa enam. On olnud väga raskeid hetki aga kellel ei ole, kui sa vaatad ringi, siis alati sa leiad kellegi, kelle olukord on veel hullem olnud. Ja see paneb mõtlema. Aga miks mitte? Et? Kui ei ole võimalik, siis lõppude lõpuks mingi variant peaks olema. Jah. Tegelikult on ju kõik võimalik. Peaaegu peaaegu kõik on võimalik, peaaegu seal, minu loosung. Sinna jääb jah üks väike väike väike võimalus. Mis sulle veel luule Viilma õpetustest on kasuks tulnud või või on õigeks osutunud tema juttudest? Ma ei saa öelda, et ma elaksin kuidagi luule Viilma raamatute järgi. Ma ei ole nagu luule Viilma õpilane. Ma olen üritanud neid lugeda, aga ma väga ei suuda. Sest see on selline minu jaoks natukene raske tekst, et ta ei haagi mulle taha väga. Et on mõned teised raamatuid, mida ma olen lugenud mitu-mitu korda. Jaa, jaa, mis on võib-olla mind rohkem mõjutanud nagu näiteks näiteks viimasest ajast sertse kahili kingi linna šamaan. See mulle hästi meeldib. Või. Debactyopra täiuslik tervis on ka selline mittemidagiütleva pealkirja ja välimusega raamat aga sisuliselt väga-väga palju andev. Jah, see on raamat, mis minus tekitas küll sellise, kõik on võimalik, kui tunde tunde ja, ja sest kõik tundub nii loogiline, et üsna raskesti saavutatav, loomulikult selleks on vaja. Üliradikaalseid muutusid oma mõttemaailmas ja maailma tajumise nägemises, aga siiski justkui see oleks võimalik. Kõik. Just just ja see on väga palju, mida üks raamat suudab anda. Jah jah, kuidas ära tunda, see, mis on just sulle õige raamatut siin ka vist ikkagi tasub usaldada oma sisetunnet, intuitsiooni, sest et kirjandust igat masti iga kvaliteediga on ju tohutult Filma kõike, kogu see info üleküllus, et kuidas sa enda jaoks selekteerib välja need asjad, mis siis oleks väärt tutvumist ja siis ka nende järgi võib-olla toimimist. Ja sa lähed raamatupoodi letti, et võtad raamatu pihku, vaatad? Ohoo, siin on mõtted, mis helisevad minu omadega ühte ja ostad ära, lähed koju ja loed läbi ja ja saadki kinnitused, tavaliselt mul on küll selline tunne, et mind on nagu viidud nende raamatute juurde. Et sa lähed ja võtad ja ongi kohe see, mida sa vajad. Ma väga imestan nende inimeste üle, kes kes tormavad posijate ja nõidade juurde esimese asjana, lootes, et keegi teine, päästad teda, keegi teine teeta korda. Aga tegelikult kõik need impulsid on sinus sees olemas. Kui sa ise leiad teedia, avad õiged uksed, siis lõppude lõpuks oled sa ise see, kes kes saab endaga hakkama. On muidugi võimsaid nõidasid, on muidugi väga võimsaid tegijaid aga kõik ei pruugi nende juurde jõuda ja see valiku tegemine, kuidas tõelist tegijat, eraldada šarlatonist, see on ikkagi tavalisele inimesele ja üldse ükskõik kellele ka väga-väga raske, kui mitte isegi võimatu, sellepärast et üks tegija võib olla ühes vallas väga hea, teises võimetu. Ja samas võib ta aidata ka ühte inimest, aga kahtekümmend 14 ei suuda midagi teha. Nii et see on üks ääretult keeruline maailm, üks väga-väga pime džungel, kust käsikaudu edasi liikudes võid sa sattuda peidetud varanduse ja briljantidele peale, aga samas vaid ka sattuda mõõkhambulised tiigri hammaste vahele. Jah, kas siin ei tule mängu tegelikult jälle seesama vastutuse võtmine, et vahet pole, kas inimene läheb siis arsti juurde või või mingisuguse posija juurde lootuses ikkagi tema teeb su terveks. Et tehke nüüd korda, andke midagi, ravige kuidagi mitte võttes tõsiselt seda, et sealt ta saab, mingi impulsi saab kindlasti ka mingi ravi, aga põhitöö tuleb ikka jälle endale ära teha. Mis ei tähenda muidugi, et inimesed ei peaks arsti juures käima, minu meelest see on elementaarne, et sa ikkagi usaldad seda tänapäevast Lääne meditsiini, aga kui sa ei saa sellest piisavat abi, sa võid midagi juurde võtta, sellepärast see niuke öeldud täiendravi, eks alternatiivravi. Rääkides nendest vaimumaailma või ütleme, et ma ei teagi üleloomuliku poolega tegelejatest, nõiad, šamaanid, võlurid, võimsad tegelased oled nendega kokku puutunud oma elu jooksul erinevate, ka väga paljude erinevate ka kes on need, kes on sina isiklikult oled tundnud, et oh. Et see on nii vägev tegelane, sa tunnetad, kui võimast on, ta valdab oma siis seda ala, mida ta praktiseerib. Ma pean tunnistama, et ma ei ole puutunud kokku kellegagi, kes oleks võinud kohe niimoodi oimetuks võtnud või jalad nõrgaks, et need, kellest ma lugu pean ja keda ma hindan, on täiesti normaalsed inimesed. Igatpidi tundub, et neis ei ole midagi erilist, nad on hea huumorimeelega üldjuhul ja väga sõbralikud, targad, tähelepanelikud, väga meeldivad inimesed. Milles nende võluvägi siis peitub? Ma ei tea. Kuidagi nadi mõjuvad inimestele midagi, nad ju teevad. Midagi nad teevad, kui ma siin kaks aastat tagasi aitasin korraldada Kaika Laine sünnipäeva siis te võite öelda mida tahes arvata mida tahes, et harimatu postiljon ja nii, aga siis, kui see õnnitlejate järjekord seisis tema ette ja kui ma seisin seal kõrval ja kui nad kõik küsid, kuidas selja sel aastal, kuidas sa mäletad, parandasid mind sellest ja sellest haigusest ja kui see järjekord oli kilomeetri pikkune nendest inimestest, kes tulid lillede ja kingitustega siis seisad seal kõrval ja mõtled. Kas sa oled ise abi saanud nii-öelda alternatiivravitsejate? Ma ei oska siin seda joont tõmmata ja piiri tõmmata. Ma usun, et kindlasti on, on nemad ka mind väga aidanud, samamoodi nagu päris meditsiin. Ma ei jookseks ühe juurtega teise juurde, jättes alternatiive kasutamata. Alati sa pead otsima, kui sa oled kehvas olukorras, siis sa otsid abi igalt poolt ja abi tuleb iga abikäsi tuleb vastu võtta, mis sinu poole sirutatakse. Sa oled öelnud, et haigusega tegeledes oli sul kolm olulist osa, arstid ja meditsiin, need lähedased ja need, kes tegelesid siis vaimumaailmaga, et kas sa tead ka, millistel viisidel nad tegelesid sellega läbirääkimistega sinu tervisele vaimumaailmas. Ega nad ei räägi ju sellest, ega nad ei ütle, et kuule nüüd ma tegin seda fookust või või toda rituaali, et ega nad ei ütle sulle seda. Nad lihtsalt teevad. Tegid kunagi populaarset saatesarja monoloog tundmatuga, mis mullegi väga jõuliselt mõjus. Ja ma arvan väga paljudele televaatajatele, kes võib-olla siis hakkasid ka mõtlema, et vau, kas tõesti on elus veel mingeid pooli nähtamatud tuvid osasid, mida me ei näe ja millest me ei tea midagi. Et kas sul hakkas sealt sellest sarjast midagi külge. Ma mõtlen igatpidi, et kas, kas sul on näiteks olnud endal mingeid üleloomulikke kogemusi? No need on jälle sellised asjad, millest sa ei taha väga raadios rääkida, ju siis kuidagi nagu lahustub ja tundub sellise tobeda na ja ja väga paljud inimesed mõtlevad, et noh, ta on tal lihtsalt sooda natukene ära pööranud ja miks ma peaksin neile seda õnne ja võimalust pakkuma niimoodi mõelda? Väga osav vastus vähemalt sai öelnud ei sest ma jätkakski natuke selliste paranormaalsete teemadega, et sa oled käinud ka meriväljal hõbekuuse teel, kus meie väike kee oma Roswelli juhtumikene on vähemalt Eesti selline suurim olulisem UFO-juhtum. Et mis mulje või tunne sul sellest jäisel kõigest sellest, mis seal toimus? Jälle ma pean ütlema, et mul ei ole nii palju andmeid, et selle kohta mingit arvamust avaldada. Ma ma ei tundnud seal midagi, ma tegin selle saate ära, aga, aga ma ei tundnud midagi, et mingid erilised vibratsioonid või või kui keegi oleks mind jälginud või väga tore oli rääkida nende inimestega ja väga lahe kuulda nende lugusid, aga aga see on ka kahjuks kõik, mis ma saan öelda. Aga mis sa arvad, et ju sellest konkreetsest juhtumist kui sellisest, sinu isiklik arvamus? Mul ei ole nii palju informatsiooni, et, et arvata ma, ma tõesti ei julge niimoodi kalkun arvas ja mis temast sai? Stubb aga mis sa arvad maavälisest mõistuslikust elust ehk siis alatine küsimus, kas ufod on olemas? Nagu see agent Malder, ütleb Antsu Piliiv. Sebib ühe muu ju praeguseks juba üle 70 korra küsitud küsimuse juurde, et kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Me oleme targad, ilusad ausad. Uskuge meid. Seda tahaks uskuda küll, aga huvitav, miks selle uskumine või raskem eriti ausad inimene ju ei ole enda suhtes üldse aus. Selline nagu pettuse muster on inimeses nii tugevalt sisse ehitatud, teiste petmine eriti hindab. Enesepettus on ju üks põhirelvi enesekaitses. Noh, ilmselt see inimene on kokku pandud niimoodi, et tema elu ei oleks igav ja kurb, et siin on võimalusi lihtsalt elada väga värvikat ja huvitavat elu. See laiendab nagu mänguruumi. Tegid ETV-s saateid nimega Helenduvad olendid, et kes on sinu isiklikud helendavad olendid su eluteel olnud. Õnneks on neid palju Too mõned esile. Ma ei taha kedagi tuua, sest kui sa kedagi nimetad, siis sa jätad kellegi teise nimetamata ja see, see ei oleks nagu ilus või aus või kui keegi kuuleb ja ütleb, et kas, kas mina ei olnud piisavalt helendav tema jaoks, et see on niisugune kurb lugu. Ma küsin siis, kes on olnud sinu õpetajad, keda sa pead oma eluteel mingitel teatud etappidel või teemadega tegeledes oma olulisteks õpetajateks? Minu õpetajad olnud kõik inimesed, kellega ma olen kohtunud, jumala kõik, sest igast ühest õpid, kui sa vähegi tahad ja, ja oled valmis. Ja isegi kui sa ei taha, siis sellepärast, et sa õpid ka halbadest kogemustest, halbadest inimestest ja seda tööd tehes kas või halbadest saadetestki, vaatad, et niimoodi ma küll teha ei tahaks või? Kogu aeg õpid nii heas kui halvas ja see on väga oluline inimese jaoks, et ta on valmis kuni viimase hetkeni õppima. Minu arvates on see hästi tähtis, et see avatus ongi valmisolek õppimiseks. Mis on sinu viimaste aegade kõige olulisemad õppetunnid? Midagi üldse mõtet kohe kergendusega, oh väga ajavad, sain aru, sellest sain aru, sain selgeks. Seda saab öelda konkreetses situatsioonis, et ja et, et see on nüüd mul selge, seda ma saan aru, et et selle tüübiga ei maksa tegemist teha või. Või et see ei olnud hea mõte vä, et see on selline protsess, mis kestab kogu aeg ja, ja ma ei oska öelda, et minu jaoks ongi kool nagu kogu aeg käib. Ma ei oska öelda, kus kohal. Kolmamingi hinde olen jälle saanud ja lõputunnistust ma ei ole päris kindlasti veel saanud. Mis sa arvad, kas see maailm, milles me täna elame, on see, kus sa tahad üles kasvatada oma lapse või oma lapsed? Suhteliselt ja Ma arvan, et meil on siiski väga huvitaval ajal ütleme veel, minu põlvkond, kes on tulnud nõukogude ajast, mäletab kõike seda, mis oli tookord ja ja see areng on olnud ju nii kiire, et ma teen oma viieaastasel lapsele seletama, et milline oli see aeg, kui ei olnud mobiiltelefone ja ta ei saa sellest aru, ta vaata uskumatute silmadega otsa. Meil on antud ikkagi võimalus hullult palju näha, tunda ja kogeda, ma ei tea, kuhu see viib ja millega see lõpeb, sest kui see tempo selline jätkub, siis see on hullumeelne ja kas inimese aju, mis on aastatuhandeid ja kümneid tuhandeid, tuksunud ju sellist suhteliselt ühte rütmi kas see peab vastu. Ja mis meist saab, see on ühelt poolt väga hirmutav, aga teiselt poolt ka väga erutav küsimus. Nii et ma olen tegelikult väga tänulik selle elu eest selles keskkonnas, selles ajas ja ma usun, et see on hea aeg, väga paljud küll niimoodi ei arva ja kui sa võtad ajalehed kätte, siis sa loed, kui jube kõik meie ümber on, kui halvasti me kõik elame. Aga kui sa oled käinud kuskil Aafrikas mõnes külas, kus paljasjalgsed lapsed elavad, nende valged hambad säravad sulle vastu, sa näed, kuidas nad elavad lehmasõnnikust tehtud onnides kus sees ei ole mitte midagi, rääkimata televiisorist, arvutimängudest või ükskõik millest ja, ja nad tantsivad sulle päeval seal ja nad on nii rõõmsad, nende silmad säravad nii kõvasti. Siis sa mõtled, et see maailm on üks kummaline paik ja rõõm ei, ei küsi, kus ta välja lööb ja mis on tema põhjus? Ta lihtsalt kas on olemas või teda ei ole olemas. Ja ta kasvab sinu sees. Mis sa arvad, kumb on olulisem, kas usk või teadus? Samamoodi, mis on tähtsamad kindad või sokid. Külmal ajal läheb mõlemat vaja. Kumbki ei ole olulisem, mõlemad on olulised. Jah, see on üks huvitav selline kontseptsioon, et me elame dualistlikus maailmas öö ja päev, must ja valge, hea ja halb. Et nad just need vastandid justkui peaks välistama teineteist? Jah, ei, ei mäletagi ma mõtlengi, et miks inimesed kogu aeg tahavad vastanduda. See on inimese olemuses, kui sa vaatad kasvõi neid suhtlusportaale, siis sa saad panna liki või sa ei pane. Miks ma peaksin? Noh, see tegelikult on parem, et sa saad panna nii-öelda liki, kui Anlaikis vähemalt hoiab inimest nii-öelda natuke positiivsest, sest muidu käis kõik ju lihtsalt noh, vajutaks neid, ei meeldi nuppe nagu lõputult lõpututesse kasvataks nende seda rahulolematust veelgi, toidaks seda. Aga kui me räägime vastandites, siis tegelikult on ju meis endas ja kõiges on olemas mõlemad poolused. Ei ole nii, et keegi on tohutult hea ja teine on väga halb, eks, et kellel, mis pool kuidagi rohkem esile tõuseb. Et minu jaoks on see kuidagi hämmastav, selline, aga selleni ka jõuab mingi hetk, et sa hakkad nagu tajuma taha, et vastandid nad saavad olla koos nad ongi koos, nad eksisteerivad ühes, et nad ei ole üks või teine. Kui näiteks täna oleks võimalik igal inimesel lasta enda DNA täielikult läbi uurida. Et selgitada välja võimalikke geneetilise haigestumise riske. Võib-olla ka potentsiaali, et kas sa laseksid seda teha, kas usud geneetikas piss epigeneetikasse või mitte kumbagi. Teadmine valgus, mitteteadmine, pimedus, loomulikult, miks mitte? Eks-põnev tulevikuteema on ka transhumanism. Olete mõelnud vahest nende teemade peale, et kuidas meie teadus, meditsiin, tehnoloogia areneb nii kiiresti, et mul jäi kunagi vaatasin mingit dokumentaalfilmi, kus sellisest tulevikust juttu mäleta kahjuks selle nime. Ja üks teadlane rääkis tohutu vaimustusega, et, et kuidas varsti nano booti tehtud mikro-nano robotikesed nanodoktorid lähevad meile kehasse ja teevad ümber meie Peeenna. Et mis sina sellistest tulevikustsenaariumidest arvad, kus inimene sihukesed justkui hakkab tehnoloogiaga ühinema, kus on suund, kuhu suunas me tegelikult liigume? Ei ole õrna aimugi, mis seal tulevikus toimub. Väga huvitav oleks näha. Elame väga põneval ajal. Kas meie planeedil on veel lootust või on inimkond justkui üle piiri läinud mikroobid parasiidid, et kelle peremeeslooma ehk maa päästmiseks polegi muud võimalust kui lõigates haige koht välja see raputada need parasiidid maha. Et hävitada see nii-öelda üle piiri läinud kolooniat, säilitada elu. See on, see on natuke hirmutav teema küll, jah. Et see võib niimoodi minna, see hirm on. Aga, aga võib ka minna teisiti. Ma siiski usun mõistuse jõusse. Vähemalt tahanis uskuda. Kas sa usud, et veel järgmisel aastal muutub meie teadvus kolmandast dimensioonist neljandasse või neljandast viiendast vaata, ma ei olegi täpselt aru saanud, millised me oleme ja kuhu me siis teoreetiliselt peaks minema. Aga mis sa arvad sellest teadvuse dimensioonide Sis tõusmisest, nihkest muutusest? Ma arvan, et see on mingite selliste inimeste väljamõeldis, kes ei oska mitte millegi muuga parasjagu ei viitsi tegeleda ma sellisesse grupeerimisse kohe. No see ei ole päris nagu minu mõttemaailmaga kooskõlas. Mis juhtub aastal 2012? Mõtled jõulude paiku vä? Ja ma mõtlen üldse mind, tegelikult huvitab sinu nägemus sellest tulevast aastast nagu mitmeplaaniliselt. No seda sa peaksid küsima Priscilla käest, aga ta on surnud kahjuks. Sest mind huvitab ka see, kuidas inimesed globaalselt kogu sellele furoori le reageerivad, et me oleme mõlemad meediast töötavad inimesed. Me teame, kuidas meedia mõjutab inimesi. Et mis sa sellest arvad, mis hakkab saama nagu meediamaastikul järgmisel aastal. Seal me saame näha, ma pean tunnistama, et ma väga ei muretse selle pärast ega mõtle mis seal toimub. Minu püksid selle koha peal püüli ei sõelu. Jah, rääkides meedias, siis mis sa üldse arvad sellest tänasest meediamaastikust sellest seksistaaridest surmas skandaalidega Emmüüvas sensatsiooni haigest meediast, kas sellest on võimalik kuidagi läbi või üle või edasi minna või ongi see paratamatult praegu selline ajastu? Sama hästi võiksid sa küsida, et miks ma arvan sellest, et hamburgeriputkad on iga nurga peal see on nendele inimestele, kes seda väärivad. Et vastavalt tellija mõõtudele Nonii on ja kui on neid, kes seda vajavad siis, siis need asjad sünnivad. Kas sa jälgid seda nii-öelda kollast meediat või sellist kõmupressivahtu? Ei, ma ei saa öelda, et ma jälgiksin, ma teeksin igal hommikul online'i lahti ja imesin endasse seda suhkruvatti, aga aeg-ajalt vaatan, et mis seal toimub ja kuidas, kuidas need loomad elavad, nii nagu me käime vahepeal loomaaias, et sa vaatad, kuidas need loomad elavad seal, kuigi ausalt öeldes, ega ma ei ole käinud aastakümneid oma aias. Ma olen seda meelt, et, et see on üks kole koht ja ma olen viinud lapse loomi vaatama loodusesse. Ja minu arvates, kui vähegi võimalik, siis, siis see on õige. Mis loomide näinud olete. No me oleme läinud kaelkirjakud ja see praasid ja elevant ja kõiki neid, mis seal ringi jooksevad, igasuguseid anti lootaja krokodille ja. Millise loomaga kohtumine sulle kõige rohkem muljet avaldas? No tegelikult juhtus ühel hetkel niimoodi, et meie auto jäi iso elevandi ja tema perekonna vahele. See oli Lõuna-Aafrikas. Ja siis, kui ta korraga enda need kõrvad laiali ajas tegi sihukest koledat koledat elevandi ja hakkas meie poole jooksma. Sugune hiigelsuur Aafrika elevant. Lont oli tal kolm korda jämedam kui telefonipost. Ta oli tõesti kohutavalt suur, aga kuidagi läks niimoodi, et mu jalad sattusid õigetele pedaalidele ja pool kummi jäi küll sinna tee peale maha, kui minema kihutasin, aga, aga me saime napilt ta eest minema. Ta oleks jooksnud üle meie auto. Ja see on ikka võimas võimas loom. Jah, aga poiss vaatas seda väga rahulikult, kõike, nii nagu multifilm ehk jah, ega ongi mingi hetk vist ei taju seda reaalsus. Minul süda peksis veel kaks päeva järele. Kujutan ette. Mis sa arvad, kas meie ühiskond on haige? Ei arva nii, et ei pane talle mingit diagnoosi. Ei pane täiesti normaalne üleminekuühiskond ühest formatsioonist teise ja loomulikult ta vahepeal köhib ja rahastab ja ja tatti tuleb ja. Aga see kõik läheb, küll see üle läheb. Ma arvan ka, et need on, pigem on need tervenes nähud ja. Sa oled kindlasti mõelnud, et mis saab peale surma. Kindlasti olen mõelnud. Aga ei ole välja mõelnud. Aga mingeid mõtteid seal on tekkinud. Kas kardad surma? Noh, eks ta, iga inimene natuke nagu on ärevil et kui tuleb ühest toast teise minek. Aga öelda, et ma kardan, ei, ma enam ei karda. Aga miks inimene kardab nii palju surma, Lääne inimene idas on see osa elust, sellega tegeletakse Läänes, seda ignoreeritakse põhimõtteliselt. Sellest on tehtud nagu mingisugune koletised vaata surmadele, visuaalne kuju on ju selline luukere ja musta mantli ja vikatiga tõeliselt ebameeldiv tüüp, et et seda on kultiveeritud siin aastasadu ja loomulikult see hakkab külge. Kui, kui ta oleks selline kaunis kaunis tütarlaps näiteks kas või meile või sinule mingi kaunis sihuke Bell, Mondo, kes tuleb ja surub oma huuled sinu huultele, siis siis sa võib-olla ei karda. Võib-olla tõesti, mis on elu mõte? Küsin kellegi targema käest, nii ma küsin, sinu käin, ma ei ole piisavalt küps sellele vastavat elu, mõte on ainult elamine mitte midagi rohkem, lihtsalt elamine. Ja see, et sa ei ela mööda, et sa ei kuluta oma elu ära, vaid sa elada oma elu realiseerides kõiki neid võimalusi, mis sulle on antud. See on tähtis meeles pidada, mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik. Ta peab olema õnnelik, ongi kõik. Sa oled läbi oma karjääri intervjueerinud sadu inimesi, kui mitte tuhandeid. Oled sa kunagi kokku lugenud, palju sa oled, inimesi intervjueerinud? Ei ole, seda ma ei tea. Kas tänaseks ongi võimalik enam teada saada? Kindlasti mitte, ja mis tähtsust sel ka on, mis see number on, et? Sa oled teinud ka portreesaateid tõeliselt suurte inimestega, et kelle intervjueerimine on sulle enim mõjunud. Ma arvan, et Lennart Meri see oli ikkagi. Võib öelda, et need olid ikkagi kogemused. Räägi natuke sellest, miks, miks, millega see mõjus sulle nii võimsalt? Vaata isiksus on niivõrd võimas ja ja ma tundsin ka teatud hingesugulust, et kui ma olen tagantjärele mõelnud, et siis ta kuidas ta käitus ja kuidas ta oli ja ja kuidas ta suhtles ja suhtus, et sealt tuli nii palju õppida. See oli nii jõuline ja värske kogemus, ta oli nii teistmoodi. Et ma olen jube tänulik selle eest, et mul olid need võimalused. Ma olin ikkagi sel hetkel poisike ja mind hämmastab tagantjärele veel, kuidas ta minusse suhtus ja ja miks ta üldse nõustus minuga intervjuusid tegema. Nii et see oli väga suur asi. No mis sa arvad, miks ta nõustus? Ma ei tea, seda, tead, tema, ma võin arvata, aga, aga ma ei tea. Seepärast ma ei julge ka öelda. Sa oled teinud tõelisi hittsaateid, mida vaadanud sajad tuhanded, et mis sa arvad, mis on see telemaagia salavõti, see miski, mis inimestele mõjub. Ikkagi, kui sa mõtled enda peale teles mis on sinu magnet, mis on see, mis on teinud sinust nii populaarse saatejuhi? Miks ma pean seda ise ütlema, see on väga libe, sihuke enesehinnangu teed. Ma, ma kindlasti ei pea seda ütlema, ütleb keegi teine, kui ta tahab öelda või tal on põhjust öelda või ei minu minu käest seda välja ei kisu, Fraiugemin või 1000-ks tükiks, iga tükk karjub vastu. Ma ei ütle teile seda. Kui meedia on sinult uurinud, et noh, nüüd on sul haigusleht läbi et milliseid siis sinu tehtud saateid siin jõuluajal järgmisel hooajal näha saab, et sa oled vastanud, et inimene plaanib, jumal juhib ja kui inimesed teevad plaane, siis jumalad naeravad. Et kui me korra fantaseerima püüame mõttes tõusta sinna jumalatemäele, siis mis sa arvad, mis neile sinu elu peale vaadates enim nalja teeb? Meil on väga raske öelda, väga raske öelda. Ei ole kutsutud mind nende sekka vaatama ega neid asju arutama, et mis neile võib nalja teha. Fantaseerime, ma vist ei ole praegu nagu väga selle laine peale, et ma, ma suudaksin ennast häälestada kuidagi jumalikule tasandile. Ei tule välja. Mis sa tahaks, et millised plaanid meil võiks sinu jaoks varuks olla, ehk siis millestki unistada? Minu unistused on kirjas minu palves minu raamatu tagakaanel, sealt võib igaüks neid lugeda. Mis on kõige olulisem asi, mida sa sellest keerulisest kogemusest oled õppinud mida sa hea meelega jagaksid alkeemia lugejatega raadio, kahe kuulajatena? Igal inimesel on oma elu ja omad kogemused. Ja ma arvan, et ma selles mõttes ei ole sellest kogemusest veel küps rääkima, et ma ei suuda seda sedavõrd üldistada. Võib-olla tuleb ühel päeval see päev, siis ma teen seda kindlasti. Väga osav laveerimine ikkagi ma tahaks, ta ütleks midagi kuulajatele. Lõpetuseks. Omalt poolt tundke elust rõõmu. Armastage kui mitte kõiki, siis nii paljusid, kui suudate eriti ennast hoolige endast. Sellest algab kõik Sisoolitega teistest. Aitäh, Vahur, palun.