Korraks seisma. Teadmatus ja sa pole minuga. Uskumatu. Vaat kõrvale, kui see polnud ka toas või need vahed, üks kaunis leek. Luuralatu. Mis see kaasa armaastumist? Korraks seisma jäin. Sel teel, kus muidu sinust ma jäin kiireid Sammes. Olla. Siin me oleme teine saatetund on alustanud ja meil Tõnuga on väga hea meel tervitada stuudios meie tänast külalist, kelleks on Karmel Eikner. Tervist, kuidas kanal kahel läheb? No meil on siis raadio kaks ja meil läheb ikkagi lihtsalt suurepäraselt Seda on kuulda, jäävad, sellepärast ma teleterminites juba eksingi. Mõnikord mõtlesin raadio kahte vabandust, aga kui, kui telekas räägitakse, et saateid tõmmatakse koomale ja, ja kitsas on käes. Raadio kahel nii õnneks vist ei ole. Teie olete mitmendat tundi rahulikult eetris ja tore tore on kuulata. Jah, ma ei tea seal kvantiteedi suhtes, et kas me nüüd saateid juurde, teine, aga me suuname rohkem kvaliteeti ja teine aina paremad. Siis selles mõttes aga tõesti Karmel Eikner aastaid tagasi, nii kui teleka lahti, siis kaunistuse Karmel meid uudistega kultuurist ja muust huvitavast ja põnevast. Nüüd tõesti, me vist siin ennem juba arutasime, et 10 aastat, et ei ole enam praktiliselt ekraanil olnud. Räägime siis kas sellest, mis siis juhtus, millest tulid need suured või isegi dramaatilised kannapöörded ja praegu Karmel põhiliselt ikkagi ettevõtjana rõivaäris. Jah, 10 aastat tagasi, noh nüüd juba täpsemalt 12 sündis minu poeg, kes oli tugevallergik ja siis ma olin sunnitud valima, et kas ma teen televisiooni, mis on valdavalt veel õhtuti eetris õhtuti kultuuriüritustel seal või aitan välja oma lapse. Ja mõnes mõttes oli see tegelikult tol hetkel minu jaoks väga keeruline otsus, sest et ilmselt teate teie ja teavad kõik need inimesed, kes teevad täna karjääri ja teevad oma tööd hästi. Et on teatud lepad, millelt on väga raske maha saada, sest enamik meist ongi harjunud oma ülesandeid korralikult täitma. Püüame aina parema poole, et oleks asi hästi tehtud. Ja minul siis juhtus samamoodi, et nüüd päevapealt otsustama, aga teistpidi tagantjärgi ütlema, et, et see oli tore, et võib-olla tollel ajal sai alustada või pöörata tähelepanu millelegi sellisele, et tegelikult on lapsel ema vaja, et, et perekonnas ei saa lähemad 24, seitse teha tööd, et aeg-ajalt Peab rolle jaotama ja mul vedas, et mul oli niivõrd mõistev abikaasa, kes ütles, et meie peres hakkab nüüd nii olema, et ema ei ole logistik, kes jagab last erinevate, noh, meil veel ka konkreetselt arstide vahel siis ja, ja hoidjate vahel, et meil meil saab olema ema ja nii. Aga kuna päris selline kodusistuja tüüp ma ka ei ole, ma olen selle võrra ikkagi selline elav hing ja no laps kasvab suuremaks, saab oma murede probleemidega hästi hakkama ja tänu Eesti meditsiinile said aga palju-palju tervemaks. Et siis ma otsustasin tõepoolest, et ma tahan, et minu aeg jääks mulle alles ja see oli ainsana võimalik ettevõtluses ja siis ma mõtlesin, et ma proovin sest telest olid jäänud mul alles suhted erinevate kujutavate kunstnikega, kes on ju teada-tuntud andekad inimesed ja, ja huvitavate ideedega. Ja kuna mu laps oli, oli allergiksis, siis ta pidi käima riides ainult selliste riietega, mida on hea katsuda ja mis on ehtsast puuvillast, mida 10 aastat tagasi sai kas väga kalli hinna eest või polnud sellise kihvti väljanägemisega üleüldse saada. Ja siis ma mõtlesin, et, aga et kui mina, kes ma olin teles ka nii-öelda mitte ainult saatejuht, vaid oma saate produtsent, et ma peaksin suutma seda logistikat teha teises valdkonnas ka ehk et oma ala professionaale ühendada ja kuna mu abikaasal oli tolleks ajaks juba reklaamiagentuur, kus olid siis ka arvutiinimesed valga alt, eks siis oli imelihtne nii-öelda võtta üks kunstnik võtta üks hea lõigete tegi ja, ja kõik arvutis pildiks joonistada, see tublidele Parema õmblejatele ette anda ja see valmis teha, et ütleme, laias laastus on minu elu praegu see viimane ja alguse sai siis nii, nagu ma kirjeldasin, Carmele teleinimesed ja meediainimesed üldse ju tegelikult tihtipeale kipuvad olema sellised suured töönarkomaanid, sest et selle töö iseloom lihtsalt on selline, et kuule, nii et ma nüüd viis päeva idee ja siis vahepeal vaatan, kui jälle tung peale tuleb, et kuidas sinul oli, kui sa tegid sellise suure kannapöörde oma elus jäid koju esialgu, kas, kas kriipis ka ikkagi natukene, et mis need kolleegid teevad ja siukseid huvitavaid projekte oleks teha ja nii edasi Ojaa vägagi ja vahel kriibib siiani, et näiteks Eesti televisioon selles mõttes ütleme alati, et et esimesed töökohana on, on täiesti see paik, kus ma ütlen julgelt, et vana arm ei roosteta, et kõik need saated, kuhu nad on mind kutsunud, ma lähen alati, kui ma vähegi saan, ma ei lase ennast kunagi pikalt paludest, ma tean, kui tülikas on, kui intervjueerida, kellele sa põhjendad ära, miks sa just tema poole pöördütleb, et no ma ei tea, ma väga praegu ei saa ja lõpuks on Eestis mingil hetkel ka kõik juba piisavalt head tuttavad. Et sul on jube lihtne teisele öelda, et kuule, teeme järgmisel päeval või ärme seekord. Et selles mõttes ma tegelikult siiamaani mõtlen neist väga hästi. Ja loomulikult hoian ka kõigile teistele meediainimestele pöialt, et natukene küll, oli see esimene, ainus ja õige minu jaoks, aga aga lapsed osutusid tähtsamaks ja ja ütleme üllatus, minu jaoks oli ikkagi kõige rohkem võib-olla see, et kui laps sünnib, et kuidas sa veendud, et maailmas on olemas keegi, keda sa armastad rohkem kui iseennast. Et see tunne on äge ja see aitab väljale. Aga põhimõtteliselt see oleksid alati nagu kuidas öeldakse, täppe minema ka ekraanile vahetevahel kui kutsutaks. Ja külas käia on, on väga, väga tore ja, ja siin on ka põgusaid läbirääkimisi peetud. Aga lihtsalt ei ole olnud nendel hetkedel veel õige aeg, et selles mõttes olen ma küll sihikindel, jaga põikpäine, et kui ma olen mingi otsuse teinud, et siis ma tahan selle teise otsusega viia sinnamaani, kus ma nagu planeerinud või mõelnud olen ja siis ma nagu muudan uuesti, et, et ütleme ja külas käia on väga tore ja, ja, ja televisioon on armas paik ja ka raadio omamoodi. No täna mängime muusikat Karmeli valikul, sissejuhatuseks oli Tanel Padar, andes on. Kas need lood, mis täna kõlavad, on valikuprintsiip, mis seal oli, oligi puht juhuslik või oli seal mingisugune mõttega taga? Oli küll mõtted, aga üldiselt raadiot kuulates meeldib mulle kuulata meloodiaga muusikat sõltumata, mis tempos ta on ja kuna ma teadsin, kuhu eetrisse ma tulen ja kui pikk see eetriaeg üldse on, et siis kindlasti oli väga mõistlik soovida erineva tempoga muusikat, et muidu on igav. Aga kõige esimene asi, mida ma alati kuulan, on nagu öeldud meloodia ja siis tulevad sõnad, et nendel lauludel kõigile on kas väga selge ülesehitus muusikalises plaanis või siis väga ilus sõnum. Ja loomulikult olen ma eesti muusika fänn, aga ütleme, valisin eesti muusikast võib-olla need lood, mis viimastel, aga teil on vähem kõlanud, et näiteks Getter Jaani ja Mihkel Raua uus lugu on ka väga tore, aga, aga ta tõesti kõlab juba nii palju, et siis ma mõtlesin, et noh võib-olla vahelduseks selliseid hetkel minu jaoks vähemasti vähem kuulda olevaid asju. Sa oled valinud Genialistid. Järgmiseks looks maapealne paradiis on rock n roll, kas selles loos on rohkem sinu jaoks seda sõnumit või seda meloodiat? Genialistid on pigem minu jaoks selline kes ma ütlen, nende muusikaline kõlapilt on minu jaoks huvitav, et nad ühest küljest on nagu kogu see nende helikeel kõrgel, kui tavaliselt peab olemas ju passi ja, ja vokaal ja kõike nagu proportsioonist, siis nemad on kuidagi hästi üleval, aga nad täidavad nagu selle ruumi ära, et neil on nagu mingisugune muu fluidum lisaks, et ütleme, see kõlapilt on nende jaoks huvitav, eriti arvesse seda, et tegu meesterahvastega, et ei ole ju naissolisti, kes laulaks kuulama. Arvutage välja päeva läheb tarvis. Ühest mehest vormida üks helilooja. Arvutan ära. Täitumiseks. Lage rivisse. Pildistage meede. Skandaalid selle paaditreileri karvad ära, soovitavalt nari. Väikestele kaladele. Kõigi armastate tegelikult nagu. Reklaamis on näiteks. Kontserdi ajal laval haljastada. Palun, sul peab olema. Juba tegin ju lehti. Mida rohkem poisse? Nii laulsid Genialistid, aga meie räägime edasi meie tänase külalisega, kelleks on endine telenägu ja praegune ettevõtja Karmel Eikner. Jah, ja Karmel tegelikult, eks ole, sa oled õppinud hoopis muusikuks või siis pianistiks, et noh, kuidas öelda. Selliseid pöördeid on sul elus olnud nagu mitmeid. No on küll jah, tõepoolest Tallinna muusikakeskkool koolitas mind pianistiks, siis oli, oli nii-öelda võimalus hakata klaverisaatjaks mis tahes, tollel ajal olid ju uhked riiklikud koolid või koori taala ramm meeskoor või Estonias oma kõrgharidust ikkagi otsustasin omandada muusikapedagoogika ja dirigeerimise erialal, aga siis ma sattusin ühele kursusele selliste meestega nagu Mihkel Kütson ja Olari Elts ja noh, siis ma sain õige pea aru, et ega siis siia Eestisse tippdirigente ikka väga palju rohkem ei mahu ja no valdavalt ikkagi on need mehed, sest see on ju elukutse, mis nõuab väga-väga palju muusika kuulamist, erinevate esituste võrdlemist. Noh siis väga palju tööd ka konkreetsete kollektiividega orkestri ja koori näol. Et see on jälle üks see elukutse, kus siis tuleb lapsed väga pikaks ajaks tahaplaanile jätta või ütleme, nende planeerimine tol ajal. Et siis ma mõtlesin ka, et pigem pedagoogiamet ja, ja mu ema-isa räägivad, et ma olin tegelikult väiksest peale öelnud, et minust saab kunagi pedagoog. Ja kui ma nüüd mõtlen tagasi oma praktikaaegadele mul on vedanud, sest minu praktika Ajad möödusid tolleaegsest seitsmendas keskkoolis Tiia Loitme juhendamisel, siis 20 teises keskkoolis, ilme hinda seejuures. Ja lõpetasin ma muusikaakadeemia või tollase konservatooriumi siis Lydia Rahula all ja Tallinna poistekooriga, et tegelikult need õpetajad vanade heade kommete ja oskustega tegelikult veensid mind, et ega ega see õpetajaamet no nii jube ei olegi, kui nad tänapäeval räägivad, et lapsed ei kuula ja saa saavad küll, kui kord on majas, aga lihtsalt pead väga palju vaeva nägema selle nimel, et öelda, mida sa neilt soovid. Ja see peab tulema kohe ja praegu. Aga nüüd, et maast madalast nagu teadsid ja, ja ei varjunud seda teadmist ka vanemate eest, et kelleks sa saada tahad õpetajaks, aga noh, ütleme eel on, veel on aega siis seda, seda, kui öeldakse, siis välja kuulutatud, realiseerida. No tundub küll jah, et praeguseni on elu kuidagi teisiti kogu aeg viinud, aga ütleme, et ma olen saanud täiesti praktiseerida seda kogu aeg, sest minu lapsed õpivad kõik Tallinna 21. keskkooli muusika eriklassis. Ja seetõttu tuleb ju kogu aeg oma oskusi üles soojendada, sest ega ilma koduse õppimata ikka ei Zenoodi oskus nii-öelda või noodilugemise oskus kui teine kirjakeel ei tule. Aga ma arvan muidugi, et, et kõik see, mis on nagu väiksest peale õpitud, et, et tegelikult see teeb neist loomingulisemad inimesed, sest ega sa ikka muusikalist kirja keldrist vanast peast ei, ära ei õpi, ma julgen küll arvata. Aga kas seal on nii natukene, kas siis lastel on niimoodi, et koolis on õpetaja kodus, ema on ka õpetaja, et, et nad on kahe tule vahel kogu aeg, et, et kas seal saavad nagu võib-olla liia palju maffiat, et kas lapsepõlvest üldse osa saavadki. No eks ma üritan muidugi ikkagi niimoodi mõistlikult, sest et tõepoolest väga liigselt forsseerida asju ei ole ka õige, et, et natukene tuleb ikkagi seda mänguaega neile ka anda ja vaadata kõrvalt just nimelt, et et ei hakka seda tegema, et sa nagu oma unistust surud neile peale. Aga, aga noh, seda ma olen küll üldiselt õpetanud neile, et et no koolitrikid tuleb ära teha, et katsume koolis ikkagi korralikult asjad ära teha ja olen püüdnud muidugi muusikat, mis puudutab, teha seda võimalikult lihtsalt selgelt ja ikkagi meeldivalt, mitte niimoodi tungivast karjuvast kõneviisis, et et ja noh, eks nad ju lähevad tasapisi paremaks ka, et, et see kõik hakkab kiiremini tulema. Aga kuidas nüüd on lastega, kuidas sina oled, sa vaatad, et jah, kooliasjad võiksid olla korras. Kui palju peaks väikelastele lastele üldse, vaatame ka koolivälist sellist hõivatust, et umbes nii, et iga minut vaba aega on nagu saatanast, et las parem parem ikka kõik kümnetesse ringidesse asjadesse, et, et siis on nagu hooleta. Ja siin peab siiski ettevaatlik olema, no ma arvan, eriti arvestades Tallinna liiklust, liikumise kiirust, et see kõik ei läheks selliseks virvarris, et see ühest kohast teise tormamine, see ju ka omamoodi väsitab ühte väikest olevust. Et ma arvan, et siin tuleb vaadata seda, et kui krapsakas laps on, et kui ta haarab koolis kiiresti õppimine läheb lennult, siis võib talle rohkem anda nii-öelda koolivälist koormust kogu koolis, asjad võtavad ikkagi aega, siis tuleb minu meelest noh, haridus ikkagi prioriteediks seada ja vaadata, palju siis sinna kõrvale mahub. Et siis ma arvan, et ühest ringist või ühest tegevusest, mis talle meeldib, on küll, sest ma siiski arvan, et lihtsalt sellist kodus olemise aega ja miks ka mitte sellist tavalist raamatu lehitsemine, aega võiks ka olla ikkagi sõbrad, Nad võiksid mahtuda päevaplaani, sest et kui sul on ainult elu koosneb kohustustest juba kolmandast eluaastast, sest siis me rühimed saaks kooli katsetel sisse, siis hakkab, et kolmelised söövad täna prügikastist, järelikult pead olema nelja-viieline. Ma arvan, et, et see selline masininimene ei ole ka õige asi, sest ma olen kohanud paraku ka neid noori inimesi, kes on ikkagi väga närvilised. Neil on küll tunnistus, imeilus, seal paar nelja-viie hõiga, need sellepärast veel oma eluga hakkama ei saa, sest nad ongi harjunud ära neile kogu aeg öeldakse midagi ette, nüüd mine sinna, nüüd mine sinna. Ja kui siis ühel päeval peab ise kuhugi poole tahtma minna siis ta ei oskagi seda teha, et nagu ütleme, ma arvan lühidalt, et ühte väikest inimest on võimalik väga hästi suunata, aga tema soovid on ka võimalik suurepäraselt ära tappa, et siin tuleb selle balandsiga osavalt ringi käia. Sellist iseseisvust, iseseisvuse leidmiseks, ise seisu, see kuidagi realiseerimiseks tuleb anda lastele aega, aga ma saan aru, et lisaks sellele, et sina lapsepõlves teadsid, et kelleks sa tahad saada sa teadsid ka, mida sa tahad saada ja näiteks klaver, nagu sa siin paljastasite pidi ka olema siis vanemate poolt toodud koju. Kuule jah, ka seda juttu olen ma kuulnud muidugi kõik need asjad, mida ma olen tahtnud saada, näed nüüd ise ei ole ükski realiseerinud klaver mul küll kodus on, see käib tõesti minuga kaasas maa vana ja aga tõepoolest, kui ma olin olnud vist selline viiene, no ühesõnaga, koolis maa veel ei käinud, olin lasteaialaps. Siis ühel päeval, kui me olime tulnud lasteaiast koju, siis ma olin jah öelnud oma vanematele, teate, mina tahan klaverit õppida. Palun ostame klaveri ja mina hakkan seda õppima. Ja kuna mul on elektriteadlasest isa ja, ja raamatupidajast ema, noh siis mitte muusikud ei teadnud ju nemad pillist midagi. Siis need olid alguses ikka üritanud, et noh, et me viime sind, klaveritundjad, seal, mängi, teadsite, et midagi muud, et ma olin selline tubli laulutüdruk ka. Mingi laulu-tantsuring oli, kus ma käisin, aga ei, ma olin ikka üks noh, enam kui aasta, enne kui see klaver osteti iga päev sellest rääkinud. Ja tõepoolest ütleme alles siis olevat minuga tulnud väikesed harjutamise probleemid, nagu ma juba suur tüdruk olin, ütleme, keskkoolis käisin noh, sest, et siis läksid lood raskemaks või sa pead ikka mitukümmend lehekülge kontserti pähe õppima. Vähemalt kolm kuni neli tundi iga päev harjutama. Noh, aga siis puberteet. Mis siis tulevad Marisa seda asja natuke veel hästi lähevad, mis siis tulevad puberteedi ajas, et kas sinna siis nagu jäi aega veel ka poistega, ringiaegade ja muud sellised asjad. No vot see oligi keeruline, et ega hästi tahtnud jääda, sellepärast et noh, vot see ongi see, et selles mõttes on instrument halastamatu, et hiina imet ei juhtu, et kui sa pead improviseerima, siis on väga hästi kõik, aga kus sa pead mängima konkreetseid noote ja istub sul komisjon Peep Lassmanni ka eesotsas saalis, noh siis sa Mozartit ikka peast välja ei mõtle. Aga mingit, et sellist hetke ikka ei tulnud, et et oleksite pooleli jätnud või tuli sul selliseid mõtteid näiteks teismeeast teisme eas peale? Vot mina arvan, et see aeg oli teine, et ma, ma tõesti juba enne saate algustasin, naersime teie produtsendiga, eks ju, et tänapäeva noored on kuidagi teistsugused ja mina ei uskunud ka, et ma ütlen selle lause välja, mis praegu ütlen. Et minu ajal oli kõik hoopis teisiti. Ma lootsin, et ma saan seda palju vanemana öelda, aga nii see on. Ehk et minu ajal minu meelest ei olnud võimalik valida, siis me nagu teadsime väga täpselt, et kui sa olid nelja-viieline sisse, läksid seda rada pidi. Kui seal kolmeline, siis vaadati juba, et umbes noh, tehnikum on ilmselt või mõni ala on sinu rida ja ütleme, muusikas meil oli nagu raudne reegel muusikakeskkoolis muusikaained pidid olema neljad viied, muidu sa kukud sealt koolist välja. Aga noh, see oli omale all täiesti välistatud. Mis mõttes, kukud koolist välja selleks nagu ühiskonnast välja heidetud ja et ütleme, sellist võimalust kooli vahetada, nagu tänapäeval kaalutakse? No ei, naljalt ikkagi ette ei võetud, noh nii siis minagi, et siis osapidusid, jäi ära ja istusin klaveri taga. Nii et Karmel mitte kavalerid, vaid klaver. No kuulame järgmise artistina Koit Toomet, kes laulab lugu allikas koiduga on sul vist ka oma lugu rääkida. Koiduga on mul selline tore lugu, et kui mina olin praktikal Tallinna 20 esimeses keskkoolis ja andsin seal tunde ja muuhulgas tegin siis Tallinna poistekooriga oma konservatooriumi lõpueksamit, optime terrigeerima ühte koori vabal valikul ja mina siis valisin poistekoori. See oli küll üks hull valikesema tagantjärgi, sest kui sa seal 10 sekundiga oma mõtteid ei väljendanud, siis nad karjusid, rääkisid 60 tegija, kuulan sind üldse, ehk et see tempo oli meeletu, millega pidi tegema proovi ja see energia ja Koit Toome laulis ka siis oli seal selline tubli, aga temas oli juba selline solisti jalgele tõusnud. Ma ei tea, et kui oli võimalik, siis alati teda kasutati ja niimoodi siis mina mäletan, et mina ükskord küsisin Koidu käest, et et noh, et kas sa oled ikka omale selgeks teinud, et mida selline artisti elu tähendab, et sa hakkad ainult stuudios aega veetma ja ja kirjutad oma lugusid ja sest see on minu elu kõige suurem. Ja muidugi oleme stuudios, ainult eks ole asja rääkinud, seda saab ka tüdrukuid hästi palju tutvumiseks. Mulle tundub ka, et ma rääkisin täiesti valesid asju talle, sest ma olen aastaid hiljem lugenud tema intervjuusid täpselt seda lauset, nagu sa praegu ütlesid, et ta ongi ainult stuudios, et kõik tema pruudid ja elukaaslased heidavad talle seda ette, et noh, kas muusika või mina ja ta valib alati muusika, ehk et palun, tüdrukud nii ongi kuulama. Võtad? Karmel Eikner iga räägime täna juttu ja Karmen, kui meil tuli siin enne jutuks selline väikene piik, et tänapäeva noored ei ole enam need, mis nad olid kunagi ja nii edasi. No mida sa küll ütlesid läbi nalja tegelikult, et äkki räägimegi natukene sellest ajast, kui sa sattusid televisiooni, et kuidas sa sattusid televisiooni, kui sa õppisid ju muusikat. Ma sattusin koos oma kursusevenna Eero Rauniga koos temale tehti ettepanek suvel teha sellist saadet nagu kultuuripiknik, mis juba siis rääkis erinevatest kultuurisündmustest ja oli ellu kutsutud selleks, et inimesed oleksid kultuuriga rohkem kursist, sest siis ei olnud süvakultuur sugugi nii popp teema, pigem seda nagu kardeti või, või ütleme, taheti küll osa saada, aga noh, ei osatud sellesse suhtuda, et no kuidas ma lähen näitusele, kui ma ei ole enne käinud või et, et või kontserdil ma ei oska kuskil plaksutada, et noh, mis, mis ma siis teen. Et siis nagu meile antigi ülesannet, olge sellised, noh heas mõttes laiatarbekaup, et tehke süvakultuurist, selline lihtne sellevõrra lihtne teema, et kõik julgeksid tulla. No ja siis ütles, et noh, et tunniajane saade, et, et seda on jube raske üksi täita, et kuule, et kas sa ei tahaks proovida. Ja nii see siis läks ja, ja siis sealt edasi kohe samal sügisel hakkasime eesti televisioonis tööle olles viimasel kursusel konservatooriumis, et et tegelikult oli see ikka üks väga vägev algus. Ma ütlen siiamaani, et, et see oli minu parim töökoht ja televisioon andis ikka väga palju erinevaid omadusi, mida mul siiani vaja läheb. Ja just see, et ma ei ole kinni alati oma ühes ja ainsas plaanis. Sest televisioonist teadupoolest ju ilmselt nagu raadiost juhtub ju alati midagi või harva läheb asi täiesti perfektselt, nii nagu sa oled välja mõelnud, et meil oli alati Plaan, A-plaan B ja ilmselt valdavalt isegi plaan C ja seda ma kasutan tänaseni erinevates olukordades, et mind on ikkagi ülikeeruline verest välja viia, kui midagi läheb teisiti, kui ma olen plaani on selge siis teeme teistmoodi, et selle asjatase ei pruugi veel sellepärast kannatada. Et selles mõttes oli, oli ja on see väga hea kogemus. Enne saadet juba siin natukene jutustasime ja sa ütlesid, et tegelikult see algus ei tulnud sul üldse nii kergelt, oi, see oli täis õudus. Ma olin kultuurikorruse peal kõige noorem toimetaja ja saatejuht ja ja siis ma tegin, hakkasin eide varsti tegema, aga Aktuaalse kaamera kultuuriuudiseid sellepärast et kultuurikorrusel oli kaamerat vähe, kaamera aega vähe ja siis, kui kui me lubasime nii-öelda kultuuriuudised teha aktuaalsele kaamerale jupi, siis me saime kasutada ka nende tehnikat. Et seal oli puht selline praktiline mõtlemine. Ja siis ma mäletan küll, et kui ei oleks olnud Heidi Pruuli ja virve liivanõmm tolleaegset uudiste peatoimetajat, siis ma arvan, et ma täna poolitektilist üldse valmis ei saaks, sest ma nii hästi mäletan, kui ma jõudsin, kontsert, mis algas kell seitse, meil oli kokkulepe, et mingeid kampsunite muusikuid meie filmi hommikul proovist, vaid et kui me teeme uudist, et täna siin praegu on Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile väga hea kontsert käimas, et siis me näitame neid ikkagi ilusti ja jõuame eetrisse. No tavaliselt ma jõudsin kell kaheksa majja, siis ma pidin tegema teksti pildi peale monteerima üheksaks eetrisse, noh ütleme kõik juba teadsid, et kultuuriuudised on viimased, et ma võin jõuda pulti veel kassetiga nii-öelda kolmveerand üheksa. Ja siis, kui veel vool üheksane virve liivanimega sõitlesime. Kuule, mitte keegi peale sinu ei saa aru, kus see nii keeruliselt räägid, mida see Bachi fuuga tähendab, räägi inimestele, räägi nii, et assa malle maali ka aru saab ja tõepoolest oli alguses kordi, kus ma nutsin, ma olin koolis selline tubli õpilane ja püüdlik. Ja siis no mitte ühtegi lauset ma ei saanud õigesti, aga Nad koolitasid tõesti välja selle, et kuidas rääkida raske Nendest asjadest lühidalt ja selgelt, et see oli superluks ja järgmine kadalipp oli mul siis oma korrusel, kui oli olnud siis see pooletunnine saade eetris, seal on ka kõik staažikad toimetajad, Katrin Seppel, Mariina Mälk, kõik kohal, Jaak Lõhmus, õnneks pärastpoole tulid friigi poisid Vilbre ja raag, siis mul läks veidi lihtsamaks, sest siis nemad ka hakkama aru andma. Aga ja no ütleme julgelt esimesed kolm aastat oli ikka täis õudus. Kas see on nagu hea kogemus üldiselt, et ega neelata selliste, kuidas öelda päris jõulist kriitikat ja etteheiteid nagu alla endasse kuidagi läbi elada seda ja, ja noh, ma ei tea, vahel siis võib-olla leevenduseks ka kiitust saada. Ikka on muidugi, no ikka kiitma peab, et näiteks vot see on nüüd see koht, kus ma mõtlen praegu oma lapsi vaadates, et ühest küljest tahad ju olla karm ja vaata, sa küsisid selle päevase tempo kohta, et noh, et nad nagu tulevikus jaksaks vastu peaks. Näen, et tegelikult on küll väga oluline on kiitus ka, et inimene ei jaksa kogu aeg, et sa püüad, püüad püüad ja siis keegi ütleb, et kuule, sul ei tulnud ikka mitte midagi väljana. No see on ikkagi täiesti inimlik ja nii oli mul ka, aga noh, ikkagi seda mõnusam see kiitus on, kui sa oled kaua aega saanud nii-öelda peksupoisi rollis olla ja siis ühel hetkel öeldakse, et kuule, seekord tuli sul küll hästi välja. Kas need, kas neid kultuurisaateid, mida ma saan aru, et just sel ajal nagu alustasite kuidagi seda erinevate, siis kultuuri Nähtuste kuidagi inimesele lähemale toomis, seega veeretasite kuidagi need teemad nagu lahti, sest et võõristus võib olla tuuri just selleks akadeemilise poole suhtes on täiesti olemas. Et kuidas sa tänasel päeval jälgida, et kas kultuuriteemasid käsitleb, võetakse ka endiselt nagu hästi või on isegi paremaks läinud, on, oled sa silma peal hoidnud, kui omal ajal kõvasti tuli siis künda just seda kultuuri siis populariseerimiseks. Põldu ikka olen hoidnud muidugi silma peal ja, ja eks mõju tarbin samamoodi kultuuri, aga mina arvan, et, et olukord on läinud palju, palju paremaks. Ja teistpidi ega, ega noh, ütleme ka see on tore, et seda saate formaati, mida meie tegime, ongi muudetud, sest ega inimesed ei jaksa, nad väsiksid meist kui saatejuhtidest ära ja me ise ka ei jaksaks, sest tegelikult tekib selline noh, kuidas ma ütlen kindlate intervjueeritavate kasutamine, et oh, seal vallas ma tean, ma võin neid inimesi küsitleda seal see ja see, et ütleme, kõik, see peabki olema värvikirev, aga mis puudutab laia publikut, siis ma arvan, et inimesed on väga-väga sellised kultuuritarbijad heas mõttes. Et ma vaatasin näiteks, kas või kui palju oli rahvas sellel kultuuripealinna lõpetamise üritusel, mis oli ju nii ilusti tehtud, kõik need kirikud välja valgustatud allveelaev Lembit tuledes, eks. Tegelikult on see vägev, kuidas meie kultuuriinimesed seda vana kultuuri ühendavad täiesti kaasaegse ka, et seda oleks patt mitte tarbida. Ja mina arvan, et, et see ongi see, et kultuur on muutunud popiks ja tänu just nimelt sellel kultuuripealinnale. Et ta on nagu uuesti nii öelda sellises positiivses valguses, et kõik inimesed julgevad? Ta ei tea, nii täpselt, see ei ole oluline, neid asju tehaksegi ju sellepärast, et keegi midagi veel rohkem teada saaks. Ja ega Margo Kõlar kirjutas teose ikka selleks, et et noh, nii-öelda näidata, millist muusikat on võimalik teha, kui anda selline ülesanne. Ega ta ei eeldanudki, et kõik teavad tema akorde ja kõlasid peast. Et selles mõttes, et see tarbimine on väga palju muutunud, süvakultuur on täiesti omal kohal, popi inimesed käivad palju teatris igasugu installatsioone ja kunstinäitusi vaatamas, et see aeg tol ajal oli teine. Et kultuuri ei kardeta enam nii palju ja ja võib-olla on siis noh isegi seda kodustatud rohkem kui. Kui varem ma olen enam kui kindel, et see on nii ja minu meelest see ongi väga tore, ma ütlen tol ajal, meil oli üks ja ainus ülesanne Raul Rebase kabinetis seisime eraga. Raul Rebane ütles, tehke, mis tahate, see peab saama nähtavaks ja siis oskab teha iga inimene omi valikuid, kuhu ta läheb. Aga ta peab tundma ennast hästi, et ma julgen valida, et see oli meie ülesanne üks ja ainus. Järgmine lugu on joonistatud mees ja esitajaks Taage. Kas ütled midagi Taagi kohta? Mina ütlen küll, vot, Lauri Saatpalu on see mees, kes paneb mind alati kuulama, et vot tema on see, kelle puhul ma nii palju sedaviisi ja harmooniat ei kuulagi, kui see, kuidas ta oma lugu esitab, sõltumata, et ta on näitlejaharidusega. Vahet ei ole, aga ega ega kõik näitlejad ka seda niimoodi ei tee, et, et tema puhul ma kuulaksin just nimelt kogu seda tekstiga töötamise kunstimuusikas. Naeratades. Tumendatud juuksur, Rantide seemisnahast viljad, kant. Käelis kindad. Kingiks miljoneid tänavale põit ei tee, vaid mis teeb, ta revad kahtlema, ei pea võõraid naisi Laina eale piirida ei lae. Vaenud noa ja kahvliga ekraaniga. Ristatud. Elu veel. Joonistatud Me. Neli vistrik. Tuleb kähku lõigata, võib saablase lõigata, lääne võtta võiks poole. Raamideil võidu vaeva õigekirjas meil päev just seda, mida peab, selles kahtlema ei pea ta ige, Aureid tüdrukuid ei näe ja mees veel järele ei lähe. Ilma gaasita, miks ta ei oksenda? Joonistatud? Geenis miljonärid iial tänavale Boy täide, vaid teiega head temas kahtlema ei pea. Mõttetult kallutatud pelat vuta, miks ta elul liivale kaob. Mälestused. Taage siis kuulasime Karmel Eiknerit valikut ja Karmel rääkis, et siin on eelkõige oluline artist kui selline esitus, eks ole? Karmel, mõneti oma sellise artisti mina, mida sa kunagi võib-olla siis vaikselt äratasid endas, kui sa hakkasid klaverit õppima ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi. Oled sa nüüd kuidagi jälle sinna vaka alla veeretanud ka nüüd, 10 aastat pole kaasanud enam ekraanil särada, et kas sihukeste artisti sinus, kuidas seda välja elada, mingisugune artisti olemise vajadus või edevus kindlasti seal sees olla. No natuke ilmselt see pisik meis kõigis on jah, kes me sellise tihti ka nõustume, nagu seda on olnud siis telesaate juhtimine või õhtujuhtimine omal ajal, aga ütleme praegu ma võib-olla kõige rohkem rakendan seda siis, kui meil käib jõuluvana. Siis meil on pereansambel ja, ja kuna ilmselt minu kogemus harmoonia pilli ehk klaveriga on kõige suurem, siis, siis mina mängin klaverit ja ja meie vanem poeg mängib kitarri ja Karoliina mängib kaheksane kannelt ja siis minu poeg Karl 12-ni on siis rütmipillidel ja, ja 14-ni, vabandust 16-ni. Helen laulab. Pereisa on operaator, dirigent, jõe dirigent, just nimelt. Aga, aga ei, ma arvan, et tegelikult see nagu see minu artisti, mina võib-olla pöördus selles mõttes meditsiiniuuringutesse, et ütleme, ma pidin päevapealt hakkama märkima üles, mida minu laps sööb mis selle tulemusena ilmneb tema nahal ja muuhulgas ka välja mõtlema retsepte näiteks kaheks aastaks alustades nelja aine baasil, ehk selleks olid siis brokoli, lillkapsas, kana see just see valge liha, mitte kintsu ei tohtinud olla. Ja banaan. Et see on noh, vahel on niimoodi, eks ole, et ei tea kohe, mida süüa, et nii palju asju on, aga siis on mingis mõttes lihtne, et neli komponenti Jah ja siis, siis noh, tasapisi arenes, sest noh, selle allergia põhimõte oligi see, et kõigepealt Ta kõik ärritust tekitavad ained maha ja siis hakata neid ükshaaval juurde lisama, vaadates kas midagi neist ärritab või ei ärrita, organism kasvab selle arvel tugevamaks, kogu aeg talub üha enam uusi aineid. Et ütleme, minu teravik pöördus ja, ja noh, ütleme tervislikus mõttes elukogemuslikult mõttes, ma sain väga-väga palju targemaks ja võtan Eesti meditsiini ees mütsi maha, mina ei kuulu nende hulka, kes kiruvad Eesti arste, mina ütlen, et Eesti arstid on ägedad. Karmel, kui kiiresti sul pojal see allergia ilmnes? Ta ilmnes tegelikult juba enne sündi, kui ma mäletan, et ma küsisin, et noh, et kas on mingi võimalus et tema ei ole allergiline. Siis öeldi mulle, et siin on 110 protsenti, et on, aga keegi ei teadnud, kui palju. Ja noh, ütleme päris alguses jah, ta on meie peres meesliini pidi. Ja Karl Elmari läks selles mõttes kõige halvemini, et tal oli nagu kõige tugevamalt see beebina, kus sa pead nagu väga täpselt töötama, et sellest beebist kasvaks selline tugev poiss välja ja siis ma vajasingi väga täpset nõu ja pidin seda nõuga väga täpselt rakendama, ehk et see oligi see põhjus, miks ma pidin päevapealt loobuma kunstripsmete kleepimisest ja asuma kaustikuid täitma, mida mul on täna ikka õige õige mitu erinevat nii-öelda söögikombinatsioonidega siis allergia, kust beebide emale, et, et kuidas näiteks ei tohtinud kari süüa kohupiimaga kaltsime, on ju vaja. Siis andsid arstid meile nõu, kuidas panna piim keema, sinna valdsime ampull sisse, kui keedupiim on ja siis tuli sellest selline nagu kodujuustulaadne aine, siis ta sai sealt oma kaltsiumi selgema jaoks kohupiim sinna, segasime siis banaani sisse. Et ta oleks magusam, sest muidu lapsed ei taha mingid maitsetud. Kas sa ise ka mingid maitsetud asja juues? Et ütleme, siukseid rike, kui palju pere üldine toidulaud sellest tervislikumaks muutus, kui sa pidid oma pojaga väga palju vaeva nägema ja olid teatud komponendid, mida sa talle üldse pakkuda said? Muutus küll juba ainuüksi sellepärast, et sa ei jõua väga sadu sööta ja paralleelselt teha, ehk et ütleme, juurviljaosakaal tõusis, mida ju mehed tavaliselt söövad, ainult ma ei tea ähvarduste saatel, et kas magustoitu ei anta või või ma ei tea, kui need on kuidagiviisi üle kaetud juustu või, või mingi lihaga, et noh, siis ütleme, need trikid jäid meil õnneks, härrased, kõik said kohe aru, et kuna Karl Elmar peab sööma, et siis leiutame, et üks osa on juurviljad, teine osa on siis midagi, mida suuremad ka tahavad. Aga pärast oli nagu see lugu, et et nad harjusid kõik sellega ära ja oli omal ka lihtsam olla. Teistel meestel oli tervis parem enesetunne parem, et, et see on seletamise küsimuse lapsed on muidugi väga-väga osavõtlikud, kui õigesti seletad, et teeme täna, niisiis on kõigil parem, et, et nad saavad väga hästi aru tegelikult. Kas mingit solidaarsust ka on, ma saan aru, et sul tüdrukutel ei, ei ole allergiat, et see nagu meesliinis ja pojal, et et kui noh siis tüdrukud söövad, ma ei tea midagi, eks ole, mis seal kit krõpsudest ja šokolaadid või ma ei tea, mis, mis siis nagu keelatud oli poisil, et kuidagi. Need olidki tubli kiire õppija. Selles mõttes, et ka nemad mingil määral nagu loobuvad või, või ei tule ju, eks ole, poisi ette matsutama. Šokolaadi ei tule, ei, selles mõttes oligi, et, et vanemate laste puhul peab küll seda nende kiituseks ütlema, et et nad kõik elasid Karl Elmari nimel nii-öelda kaasa ja mängisid kõik seda mängu kaasa, et ärme täna söja kodus komme ei ole ja ja kuni sinnani välja, kui tõesti Karl Elmar kasvas nii tugevaks, et enam veriseid like ei olnud naha peal ja ta oli täitsa nagu päris poiss. Ja siis ma mäletan, et me hakkasime seda mängu mängima, et noh, sünnipäevadel võib ja natukene võib jaa, et et noh, kõike seda on võimalik, aga seda tuleb väga kannatlikult teha, kõik üles märkida, et see on küll minu raudne soovitus. Olin ise see tüdruk, kes eksis sellega, et ah küll ma mäletan, järgmine päev, mis ma talle süüa andsin, isegi järgmine päev on keeruline pisiasju mäletada, aga see just on oluline, sest mõni nendest komponentidest võib-olla see, mis kurja juur on, kuidas Karl iseseisvalt nii-öelda siis vastu suutis panna, nendele asjadele? Ma ei tea, lasteaias koolis keegi ikka kuskil midagi sööb ja läksid, meil oli temaga selline aususe mäng. Et ma ütlesin talle, et tead, Carled, et elus tuleb ette neid olukordi, kus sa ei jaksagi vastu panna ja sa oled ju väike poiss, lõpuks, et keegi meist ei kasva kohe suureks, aga lepime nii kokku, et sa ütled mulle väga täpselt, mida sa sõid ja millal, et siis ma saan sind aidata, et noh täitsa teema kratsub. Kui ta väike oli, et kuskilt hakkas sügelema, siis mõtlesingi, et kardab, et mulle kohe ütlema. Ja jätku, sa ütled Mairiidle, aga ma oskan sind aidata. Ja kui sa seda nagu algusest peale juurutad kohe, nii nagu ta rääkima hakkab, hakkad kohe seletama, et sina oled selle poolest teistsugune. Et oma tervist väga jälgima, et siis ei kratsuta, või siis ei köha. Et, et siis ta harjus sellega ära, tuli kohe koju, ütles, et täna oli sünnipäev. Ma sõin pähkliga kommi. Armele. Väga tore oli sinuga täna rääkida ja jutu jätkuks siin veel paariks tunniks, ma arvan, aga lihtsalt aeg seab oma piirid ja paneme peale viimase loo, milleks on roots Stewarti härju err, siin ter veine, äkki ütled root Stewart'i kohta ka veel paar sõna? Nord Stewart on minu lemmik olnud kaua aega just eelkõige selle poolest, et temal on sellised klassikalised salmi lood, Ilusa viisiga, täpse ülesehitusega salm, refrään, salm, see kõik on nagu etteaimatav, ette tunnetatav. Ja minu üks parimaid mälestusi on siis, kui ta käis siin Eestis oma kontserte andmas kohutavalt vihmane päev ja ma läksin lauluväljakule, olin õudselt halva halva üllatuse ja siis vaatasin, et jumal, kui vähe rahvast, et et kuidagi nii kurb, et noh, kas tõesti meie vanused ongi siin koos ja rohkematele ta nagu peale ei lähe. Ja samas, kui ta hakkas laulma esiteks, kui hästi ta ja tasemel ta andis kontserte. Ja teiseks, kuidas eesti rahvas laulis kaasa mitte ainult esimese värsi, vaid laulu lõpuni inglise keeles ma nägin, kuidas ta oli ise ka sellest lummatud. Aitäh, Karmel. See on raadiogaks.