Tere õhtust, Eesti Raadio uudised kell kaheksa, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Maakoolide tuleviku mõttetalgutel jõuti tõdemuseni, et kiiresti tuleb kaotada omavalitsustevaheline tasa Arvlemine valdades, kus põhikool on olemas ning põhikoolid peavad taas saama kohustuslikuks, oli piirkonna. Keskkonnaministeerium, kaotas kohtuvaidlusest erile kiirgusloa asjus ja saue valla elanikud jäid kaotajaks vaidluses ministeeriumiga. Keskerakonna teatel alustatakse Tallinna volikogu rahvaliidu saadikute ettepanekul koostöö läbirääkimisi. Rahvaliidus saadikurühma juhi Erika Salumäe sõnul pole eesmärk saada esindatust linnavalitsuses. Tartus avati tammik, kuhu istutavad oma puulinna aukodanikud ja tähtsat küla. Ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades vihma, puhub edela ja läänetuul ja sooja on 12 kuni 15 kraadi. Maakoolide tuleviku mõttetalgutel Järvamaal Peetris jõuti tõdemuseni, et kiiresti tuleb kaotada omavalitsustevaheline tasa Arvlemine valdades, kus põhikool on olemas ning põhikoolid peavad taas saama kohustusliku kooli piirkonna. Need meetmed aitavad tugevdada põhikoolimaal, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Järvamaa kõige vaiksemas põhikoolis Peetri koolis õpib 57 õpilast kareda. Vallavanem Ülo Ansberg tunnistas üle Eesti kokku sõitnud kooli omavalitsus ja haridusametnikele, et tema küll ei tea, kui kaua kool suudab põhikoolina jätkata. Ühelt poolt väheneb kooli minevate laste arv, teisalt aga suureneb laste ülemeelitamiseks surve linna gümnaasiumite poolt. Mida sellises olukorras ette võtta. Peetri koolijuht Ene Reinla. Kindlasti see tasaarveldussüsteem on vale, et see tuleks ära kaotada. Mina saan aru, et põhikooli tugevus ei seisne mitte suures õpilaste arvus vaid 10. muus asjas. Laupäeva põhikoolis õpib tänavu 93 õpilast viie jagu rohkemgi kui mullu kuid ometi pole direktor Kaarel Aluojale teadmata, et suur osa piirkonna lapsi õpib hoopis Türil. Kas koolipiirkondade taaskehtestamine oleks põhikooli tugevdamisel abiks? Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi teada on viimase 10 aastaga Eestis suletud üle 100 kooli. Nüüd on aeg võtta suund põhikoolide tugevdamisele ja loobuda iga hinna eest kõikide väikekoolide säilitamisest. Praegu on niimoodi üks laps, läheb ära ühe valla koolist teise valla kooli ja see vald peab saatma nii-öelda kütteraha valgustus raha järgi, samal ajal see tühi koht, mis jääb alles sellest lapsest, seda tuleb kütta, seda tuleb valgustada ja mis juhtub, võetakse ära alles jäänud lastelt ju. Raha, mis pärast tänaseid mõttetalguid Eesti hariduselus muutub midagi ehk siiski Peeter Kreitzberg Usun, et järgmine nädal me anname sisse koalitsioonifraktsioonide poolt tasaarvestusega ootame eelnõu. Need ei ole ainult valdade ja linnade koolid. Me peame kooli vaatama, kui riigi kooli mitte kokkukirjutatult lahku kirjutatud. Ja kõikide laste haridus peab meile tähtis olema. Ja kui linnas hakkab jääma õpilasi vähemaks, siis linn paneb lihtsalt kooli kinni. Ühe koolitustest Tallinna linn mitte ei tühjenda ümberkaudseid valdasid. Keskkonnaministeerium võitis kohtuasja, kus saue valla elanikud esitasid avalduse koolutada õigusvastaseks keskkonnaministri otsus kiita heaks aktsiaseltsist eritehase keskkonnamõjude hindamise aruanne. Halduskohus otsustas täna elanike kaebuse rahuldamata jätta. Augusti lõpus rahuldas Tallinna halduskohus aktsiaseltsist erikaebuse ministeeriumi vastu, tunnistas õigusvastaseks keskkonnaministeeriumi toimingud ettevõtte kiirgustegevusest Loa muutmisel. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja sõnul kommenteerib minister Jaanus Tamkivi kohtulahendit lähiajal ja vastab ka küsimusele Est erikiirgustegevusloa asjus. Täna Kuressaares kohtunud balti riikide kaitseministrid otsustasid hakata alates järgmisest aastast sammhaaval katma NATO liitlastele kulusid, mis kaasnevad osalemisega balti riikide õhuturbemissioonis. Alates jaanuarist 2008 otsustasid kaitseministrit hakata tasuma missioonil osalevate sõjaväelaste majutuskulusid ning aastast 2010 hakata liitlasriike toetama ka personali ja varustuse transpordiga õhuturbes riigist. Ministrid rõhutasid, et jätkuvalt kaalutakse ka teisi võimalusi, kuidas õhuturbemissiooniga kaasnevaid kulusid veelgi liitlaste jaoks vähendada. Erakonna Tallinna nõukogu otsustas täna vastu võtta linnavolikogu rahvaliidu saadikute ettepaneku alustada koostöö läbirääkimisi, teatas Keskerakond. Esimene kohtumine peaks toimuma järgmisel nädalal, ütles Vallo kelmsaarele. Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut. Leppisime kokku, et esimese kokkusaamise katsume teha juba järgmise nädala teisel poolel. Positsioonidega teie sinna läbirääkimistele läheb. Et nii Keskerakonna kui Rahvaliidul on programm, millega valimistele mindi ja eks me tegelikult neid programme oleme võrrelnud ja eks need programmid niimoodi 90 protsendi ulatuses langevad kokku, nii et eks meil olla ühine asi ajada. No tegelikult on ajakirjanduses spekuleeritud ka selle üle, et Keskerakond ja Rahvaliit võivad ühineda, mis te arvate, kas need läbirääkimised, mis need Tallinnas algavalt võivad selleks alustada? Nad annavad aluse kindlasti koostööks ja ma loodan, et heaks koostööks deklareerida momendil ühinemise teemadel, ma arvan, et see on praegu küll veel väga vara. Keskerakonna juhtorganid ei ole seda arutanud. Ei, me ei ole seda arutanud. Ja rahvaliidu saadikurühma juhi Erika Salumäe kommentaar. Meie nüüd päris ettepanekud teha ei saa koalitsiooniläbirääkimistele, kuna siiski Keskerakond on Tallinnas ja loomulikult võimul olev partei saab neid ettepanekuid teha, aga jah, meil on olnud juttu Keskerakonnaga ja meie oleme küll koostöövalmis, kui rahvaliidu saadikud saavad Tallinnas teostada ja täita oma lugu edasi, mida nad on teinud valijate ees. Aga teie veel läbirääkimisteks ettevalmistusi teinud ei ole, ta ei ole veel oma delegatsiooni moodustanud, saame aru. Meie ei ole veel oma delegatsiooni moodustanud, järgmine nädala algusest me saame rääkida juba konkreetsemalt. Millised need eesmärgid on, kuhu ta välja jõuda tahate? Nendel läbirääkimistel? Meie eesmärk on teostada neid lubadusi, mida me oleme oma valijatele lubanud, vaadates Keskerakonna programmi ja meie programmi, siis üle 60 protsendi, kui mitte isegi üle 70 protsendi kattuvad. Kas üks eesmärk võiks olla ka see, et rahvaliit oleks esindatud Tallinna linnavalitsuses? Ei neid eesmärke meil nüüd praegu küll ei ole. Eesmärk on ikka programmiline. Vene parlamendi alamkoda kinnitas ülekaaluka häälteenamusega Venemaa uueks peaministriks Viktor supp. Taavi Zubkov ütles enne hääletamist riigi Toomas kõneldes, et riigi suurim prioriteet on sõjatööstuse kunagise võimsuse taastamine. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Viktor Zubkov on ka üks võimalikke presidendikandidaate. Ja uuesti Eestist. Pärnu maania tutvustas täna uusi ruume ja algavat hooaega. Kui linnavalitsus kolis, sai filharmoonia raekoja uuemast tiivas avaramad ruumid, vahendab Ülle Hallik. Filharmoonia direktori Kaia Pruuli sõnul on neil ühest küljest kahju nii-öelda muusika juurest poliitika juurde kolida. Samas annab see veelgi parema võimaluse raekoja saali kui suurepärase kontserdipaiga ekspluateerimiseks. Pärnu raekoja saal on üks parima akustikaga kammersaale, no Pärnus on ta kindlasti parim ja ma arvan, et oleks vabariigi parimaid tegelikult. Et mul on hea meel sellest, et see, et siin saalis on võimalik rohkem teha üha rohkem kultuuriüritusi ja ta ei ole enam ainult poliitsaal vaided tahaks siia luua konventsionaalse kontserdikorraldusega kõik võimalused siia juurde kontserdimaja inimestega ja ette kontserdiga. Meil on väga-väga head suhted. Hooaja avakontserti on Pärnu filharmoonia kontserdimajaga ühinenud. Esimene suur kontsert on 22. nädala pärast, siis on meil park Pärnus. Meil on hea meel esitada eesti muusikat. Seda enam, et meil on selline suur helilooja Eestis ja kellel oli septembrikuus sünnipäev eelmisel nädalal, nii et see on igati paslik. Järgnevas on hulk huvitavaid kontserdiprojekte, näiteks tuuakse ülikoolide kooride koostöös Tartu Ülikooli 375. aastapäeva puhul välja Carlorfi lava kantaat karminaborana. Aasta viimastesse kuudesse jäävad traditsioonilised päeva ja advendikontserdid. Tuleva aasta algusest on aga märksõnaks Eesti vabariik 90. Sellest tulenevalt kõlab Pärnu filharmoonia kontsertidel tavalisest enam eesti autorite looming. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Tõsi, alati Ihaste külje all tammik, kuhu istutavad oma puulinna aukodanikud ja tähtsad külalised, teatab Taavi Libe. Esimese puu istuda on Tartu linnapea Urmas Kruuse jaoks sümboliseerib tammik sidusust. Minu jaoks on ta siduv, siduleb jäävuse sidur läbi ajastute ja Tartuga väärikas linn väärib sellist hommikut ja mida paremat sa saad veel osata, kui seda, et väärikad inimesed on istutatud puud ja ma väga loodan, et sellest kujuneb hea paik. Oma puu istutasid teiste seas ka Tartu sõpruslinna Tampere delegatsioon, näitleja Helend Peep, korvpalliprofessor Ilmar Kullam ning endise Tartu linnapead peaminister Andrus Ansip ning kultuuriminister Laine Jänes. Just jänesel pärineb idee tammik rajada. Tegelikult nüüd, sügisel, praktiliselt poole aasta pärast on see idee teostunud. Neljakuulise ametiaja jooksul on Urmas Kruuse põhirõhk koondunud kahele teemale linna bussiliiklusele ning kontseptsioonile Tartu kui roheline linn. Kas tammik kuulub samuti sellesse kontseptsiooni? See kuulub absoluutselt see alla, tegelikult võiks seda ja kindlasti täiendabki seda piirkonda, kus nii tartlastele kui Tartu ümber elavatel inimestel oleks võimalik nautida seda looduse ilu, mis siin on, millised siis järgmised lahendan Tartu rohelise linnana. Kindlasti oleme rääkinud palju uusehitistest ja sellest, et mida ja kui palju me istutame nende ümber, sest me praegu naudime seda rahalist keskendumist meie esivanemate esiisade poolt siin toodud kui meemõtte tulevaste põlvede peale sisse rohelised känguda, aga selleks me ei ole, siin me oleme selleks ikkagi, et rohelus oleks meie keskele meie sees. Eesti Raadio uudistele Tartust Taavi Libe. Ja ilmateade eeloleval ööl sajab saartel ja Lääne-Eestis vihma, puhub lõuna ja kagutuul seitse kuni 12, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni üheksa, saartel kuni 12 kraadi. Päeval sajab paljudes kohtades vihma, võib olla äikest. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11 meetrit sekundis. Õhtul tugevneb saartel ja läänerannikul loodetuul 13 kuni 18 meetrini sekundis ja sooja on homme 12 kuni 15. Raadil. Te kuulsite, Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.