Tere õhtust, kell on kuus, 16. september, Eesti raadio uudised nimetuses stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Tais Phuketi lennuväljal toimunud lennukatastroof nõudis 88 inimelu. Odavlennufirmale kuulunud lennuki pardal oli 130 inimest. Eesti välisministeeriumi andmeil eestlasi lennuki pardal ei olnud. Litvinenko arvatav mõrvar Andrei Lugoboy kandideerib Venemaa parlamendivalimistel detsembris. Liberaaldemokraatliku partei ridades. Geoloogid kogu maailmas keskenduvad üha rohkem, sellele kaasneb maavarade kaevandamisega ning kuidas vältida keskkonna kahjustamist, tõdeb Euroopa geoloogiaseltside assotsiatsiooni president Rein Raudsep. Kuigi valdav osa osoonikihti kahjustavate ainetest on kasutusel lennukites kosmosetehnikas ning laeva täitsa tasub ka tavakodanikel mõelda keskkonnakaitsele panus tuleb teha eelkõige lastele, siis nende vanemate harjumusi on väga raske muuta. Homme päeval on pilgeni pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab hoovihma. Sooja peaks homme tulema 14 kuni 17 kraadi. Ja alustame välismaalt. Tais Bangkokis buketisse sõitnud lennuk libises troopilise tormi ajal maandumisele sealt välja ning süttis. Võimude teatel hukkus 88 inimest. Reisilennukis oli 130 reisijat ja meeskonnaliiget, haiglasse viidi 42 inimest. Enamik reisijatest olid lennufirma andmeil välismaalased ning paljud neist puhkusele sõitnud eurooplased. Eesti välisministeeriumi esialgseil andmeil eestlasi lennuki pardal ei olnud. Rootslased on alustanud uut rünnakute lainet Iraagis, tänam pommiplahvatustes tulevahetustes hukkunud 30 inimest. USA sõjavägi on vahistanud Al-Qaeda äärmuslase, keda peab vastutavaks sunniitide ühe juhi šeik Abdul Satar Aburiša tapmise eest. Sheiki juhtis hõimude liitu, kes aitasid USA vägedel võidelda Al-Qaedaga. Iraagi lääneosas Al-Qaeda juhitud rühmitus islami riik Iraagis teatas eile, et alustab uut rünnakute lainet märkimaks moslemite püha kuu ramadaani. Rühmitus on lubanud tappa kõik hõimujuhid, kes teevad koostööd USA vägedega. Vene ärimees ja endine KGB luuraja Andrei Lugoboy kandideerib. See on päris riigiduumasse liberaaldemokraatliku partei nimekirja teise numbrina. Erakonna juht Vladimir Žirinovski avalikustas luga vōi kandidatuuri usutluses Moskva kohalikule telekanalile. Partei kinnitab ametliku valimisnimekirja tõenäoliselt homme. Luga vōi, ütles jaamale ehho Moskvõ. Õet austab sügavalt liberaaldemokraatlikku parteid ja selle liidrit. Alexander Litvinenko mõrvas kahtlustatav Lugaway pälviks valituks osutudes saadikupuutumatuse Suurbritannia nõue plugoboy väljaandmist. Ralli maailma üks ikoone šotlane Colin McKay hukkus laupäeval toimunud helikopteril õnnetuses nelja hukkunu seas õliga Mcrey viieaastane poeg, 1995.-le aastal maailmameistriks maailmameistriks kroonitud kolime, Grey juhitud helikopter kukkus tema kodu juures alla ning sõitis 39 aastane kolin Mcreiale esimene briti sõitja, kes võitis ralli maailmameistritiitli. Pihkva linnavolikogu kinnitas poliitrepressioonide ohvrite mälestuse jäädvustamiseks. Linnavolinike otsusel rajatakse Mironov seitski kalmistule repressiooniohvrite memoriaal, mille nurgakivi pannakse 30.-le Robril. Memoriaali jaoks tuuakse graniitkivi Leningradi oblastist kurikuulsalt Lewažovski tühermaad, kus aastatel 1937 kuni 38 lasti maha umbkaudu 40000 inimest. Hukkamisala oli salastatud kuni 1989. aastani. Nüüdseks on sinna püstitatud mitmeid mälestuskive, sealhulgas tapetud eestlastele. Ja jätkame Eestist. Täna algas Tallinnas rahvusvaheline teaduskonverents, kus geoloogid kogu maailmast arutavad maavarade avastamise, uurimise ja kasutamisega ning keskkonnaga seotud probleeme. Reene Leas. Jätkab konverentsi korraldab Euroopa geoloogia seltsil assotsiatsioon ning esmakordselt kogunetakse Eestis. Kohtumise üldine temaatika keskendub maavara. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul uuritakse geoloogia vallas üha rohkem seda, mis kaasneb maavarade kaevandamisega ning missugused on ohud keskkonnale. Järjest aktuaalsemaks muutub ka küsimus, mis saab siis, kui mõned maavarad ühel päeval otsa lõppevad. Selge on see, et maavarad lõppevad nüüd, mida teha, mida millega asendada? On lisandunud keskkonnaprobleemid. Kui palju uurida, mida uurida, ette näha, prognoosida kõike kahtlemata, et ei näe, aga püüame prognoosida, mis toob endaga kaasa tulevik. Kuna uute maardlate leidmine muutub järjest raskemaks ning kaevandamine keerulisemaks, otsitakse võimalusi varade ja kaevandamisel tekkivate kõrvalsaaduste kõige paremaks ärakasutamiseks võimalikult väikese keskkonnakahjuga. Konverentsil kõnelenud Ralph Lutter keskendus oma ettekandes Saksamaa kogemusele söekaevanduste paremal kasutamisel. Tederi sõnul on süsirikas gaaside poolest nii, et üks võimalus on kasutada söega asi, mida juba tehakse näiteks Austraalias ja USA-s. Saksamaal ja veel mitmes Euroopa riigis kasutatakse nii aktiivsetes kui mahajäetud kaevandustes tekkivat metaani. Praegu uuritakse võimalusi kasutada kaevandusi CO2 hoiustamiseks. Rein Raudsepa sõnul oleks ka Eesti põlevkivi kaevandusi võimalik kasutada CO2 sidumiseks. Tegemist on kalliprotsessiga ning aeg näitab, kas neil selleks vajadus tekib. Praegu istutatakse kasutusest ära jäänud aladele põhiliselt mets. Umbes 160 hektarit on kasutuses põllumaana. Minu omadused Raudsepa sõnul järjest paranevad. Kõrvalsaadustest leiab järjest rohkem kasutamist aheraine. Mõningad küllaltki hea kvaliteediga lubjakivi pae vahegi ja praegu on alustatud nende intensiivset kasutamist aga ja ehitusmaterjalina, aga nad ei kõlba muidugi need kihid oma kvaliteedi poolest igasugust tarbeks, näiteks tee-ehituseks. Pealiskihi tegemiseks kõlbavad enamasti täitematerjali see see kiht, mida tavaline inimene, kes sõidab mööda teed, ei näegi. Üldse ei ole kallis tegelikult tüseduse ajutajad sellesse lekteerimises, kuidas ta põlevkivist saab hära. Eestis jagub põlevkivi eri andmetel 50-ks kuni 100-ks aastaks. Otsus selle kohta, missugune energiaallikas, puidule ja tuuleenergiale lähiajal lisaks valida tuleb teha õige pea. Ilmselt tahab ühiskond otsustama, mida teha oleks kasvõi referendum, missugust energiaallikad abiks valida. Tartu külje all asuv lennundusmuuseum sai juurde uue hoone korpuse, kus saab paremini eri mudeleid ja näitusi vaadata. Sihiks on ka Eesti õhuväe ajalugu kajastav püsiekspositsioon. Lugu Vambola päevalt. Lennundusmuuseumi asutaja Mati Minose kinnitusel lisandus juurde 500 ruutmeetrit ekspositsioonipinda neljal korrusel. Nüüd saab korraldada ka seminare ja konverentse, selle päralt on 50 kohaline saal. Viis miljonit krooni maksma läinud laiendust ajendas ette võtma ruumipuudus. Eelmine viie aasta eest valminud hoone ei vastanud minusse kinnitusel enam avaliku külastuse tingimustele. Praegune hoone on juba kaasaegses neutriinidega ruumikas paar meie hunnikusse pandud lennukimudelit saab ilusti lahti pakkida, meil on nüüd kahekeelsed, selgitavad tehnilised tekstid juures, et välismaalased ka sellest raskest momendist üle saaksid ise täpselt aru, mis lennukid on tegemist ja mis tema sünnilugu on sama palju ruutmeetreid, kui meil ennem oli siis tsipa rohkem saime lennukimudelitele ruumi juurde. Ma loodan küll, et meie ekspositsioonid suurendavad noorte huvi tehnika vastu. Milles saab külastaja uues majas ülevaate? Alates 1935.-st aastast praktiliselt saadakse ülevaade lennunduse ajaloos, tüübistik. Kõik põhilennukimudelid on suhteliselt mõistetavas arusaadav, abis olemas ja kes lendas vastu huvi, tunnevad, sellele on tõepoolest väga hea ülevaade. Lennukid pealekauba väljas eksponaatidega. Praegu väljas olevatele hävitajate ja pommitajate mudelitele tuleb lähiajal lisareisilennukite näol. Minose sõnul on loomisel ekspositsiooni Eesti õhulaevastiku ajaloost ja tänapäevast. Läbirääkimised käivad. Me tahaksime ikkagi esiteks Eesti õhuväe ajaloo jäädvustada stendid enam meie muuseumis lennunduse ajalugu üldiselt, sealhulgas siis ka reisilennunduse, Estonian Airi ajalugu tahaksime siis saada koostööd mõlemad organisatsioonilt. Eesti õhuvägi on juba kindlalt teatanud tanke vastutava isiku, kes meiega koostöös peaks siis asjale nõnda sisu andma. Estonias Kairiga loodame lähiajal jutud paika saada. Järgmise sammuna nähakse ette territooriumi laiendamist ja väliplatsil seisvale 11-le lennumasinale. Lisa soetamist. Sisuliselt meil ei ole ühtegi Ameerika Ühendriikide lennukid ka ei ole, ütleme, euroliidu ühisloomingust eksponaat. Lennundusmuuseum on Mati, minul see kinnitusel ka koht, kus koolid saaksid tulevikus ajalootunde läbi viia. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Täna 20 aastat tagasi allkirjastati Montreali protokoll, millega reguleeritakse osoonikihti, kahandavad ainete tootmist, kasutamist ning kaubandust. Eestis tähistati sündmust osoonipäevaga Tallinnas Tammsaare pargis, kus käis ka Reene Leas. Montreali protokolli sõlmimisest alates on osoonikihti kahandavad ainete õhku paiskamist suudetud vähendada ligi 95 protsenti. Protokolliga on teiste riikide seas ühinenud ka Eesti. Tänane üritus oli mõeldud eelkõige laste teadlikkuse tõstmisele. Keskkonnauuringute keskuse osoonibüroo juhataja ja Inari Truumaa sõnul on keskikka jõudnud põlvkonna keskkonda suhtumist raske muuta. Seetõttu tuleb panus teha lastele. Truumaa tõdeb, et valdav enamus osoonikihti kahjustavatest ainetest tuleb niinimetatud suurtelt tegijatelt. Kõige kõrgem osoonikihti pahandav koefitsient on teatud kitsastel spetsiifilistele tuletõrjes kasutatavatel gaasidele kõige suurem, seesama osoonikihti lagunev koefitsient on ühel Haloni tüübil ja see võib küündida kuni 14-ni võrdlaseks. Ütlen seda, et külmaine, mis sisalduks siin ütleme tavakülmikus on see üks koma millegagi alates 2004.-st aastast Eesti jaoks. Sisuliselt on nende selle tüüpiliste kustutusgaaside kasutamine keelatud. Praegusel hetkel on nii pätamisel Tallinna teletorni kustutussüsteemi ümber modifitseerimine. Sealt peaks tulema meie jäätmekäitluskeskus umbes kaks tonni neid gaase. Osoonikihile kahjulikke kustutusgaaside levinuimad kasutuskohad on veel lennukeid, kosmosetehnika ja laevad. Järk-järgult tegeletakse gaaside eemaldamisega ka sealt. Tavakodanik saab keskkonnateadlikkust üles näidata nii, et viib oma vana külmiku vastavasse kogumispunkti. Inari Truumaa sõnul tasub igal juhul vaeva näha. Osoonikihti kahandavad ainetega on lugu niisugune, et nad on, ütleme, atmosfääris väga püsivad, see tähendab seda, et need teod, mida need samad lihtsad inimesed teevad, täna esultaati, näeme me olenevalt siis konkreetse aine tüübist kuskil 30 kuni 50 aasta pärast loomulikult seal tilk meres, aga see on lihtsale inimesele võimalus näidata oma suhtumist. Jõhvi kontserdimajas algas uus hooaeg Ago Gaškov kuulajate nüüd lähemalt. Jõhvi kontserdimaja häälestus on äsja just uue hooajalainele Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert avab uue hooaja, see on siis jõhvi kontserdimaja kolmas hooaeg, teehooaeg tõotab tulla ka võrdlemisi huvitav. Mulle tundub, et kõige põnevam esineja on tuvasta, aga tõenäoliselt on neid põnevaid esinejaid veelgi. Kontserdimaja direktori. Kostitamini eestimaiste tippmuusikutega, kui ka mainitud, siis välismaistega tuleb jazzi tuleb jazzi peaesineja juba oktoobris ka jõhvi kontserdimajja ümber tuleb ka nii kirju, et kogu aeg peakski meil käima. Meil on väga-väga hea meel, et Tõnu Kaljuste tuleb meile siis Hennessy kontserdi raames aastaselt kontserdi raames tegema suurt kava, esimest korda siis nii suurelt, nii pikalt meie laval, me oleme teda tükk aega oodanud loomulikult vahele veel laste ja noortekontserte, väga põnevad, hoopis teistsugused instrumendid, kui meil tavaliselt laval kuni suurte digiprügi kastideni välja lõpetame, nii nagu alustame hooaega klassikaga. Helsingi linnaorkester lõpetab meie hooaja jälle hea meel, võõrustada siis suurt ja välismaist orkestrit. Loomulikult oleme mõelnud ka vene publikule, siia jõuab nii estraadi kui klassikalise esinejad ja samamoodi me katsume siis kevadel tulla välja päris uue laiendatud kavaga koostöös Ermitaažis teatriga, kes oli väga populaarne veel eelmine hooaeg käis siis balletiga Luikede järv sellel hooajal, siis toome siis Elli ja võiks öelda siis Venemaa mõistes tõesti supertähe sõnastest Siievolutskova ja tähendab tõesti ainukesed etendused. Hooajal on jõhvi kontserdimajas kaks kontserti, teatrietendust, kinoseanssi või konverentsi päevas. See tähendab, et neid üritusi tuleb tublisti üle 500, mis oktoobrist maikuuni. Jõhvi kontserdimajas peetakse publikule koordile jõhvi kontserdimaja aga sel suvel, kui juuli lõpus esines siin Austraalia pärismaalaste ansambel The Sun Dance siis oli maja puupüsti täis ja tundus, et ei ole enam ruumi, ei istuda ega astuda. Piia tammel on hea meel, et jõhvi kontserdimaja ei ole jäänud pelgalt Jõhvi lähiümbruse kontserdipaigaks vaid seal on avastanud Rakvere kui ka Tartu ja aeg-ajalt ka Lõuna-Eesti inimesed. Ja lõpetuseks ilmast, öö hakul on Ida-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm, Lääne-Eestis pilvisus tiheneb ja saartelt levib vihmasadu mandrile. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel pöördub tuul edelasse ning tugevneb hommikuks seitsme kuni 12, puhanguti 14 meetrini sekundis. Sooja on öösel kaks kuni seitse, saartel ja läänerannikul üheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul 10 kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on ilmajaama teatel homme 14 kuni 17 kraadi. Aitäh, et kuulasite ning ilusat pühapäeva õhtut kõigile.