Tere, head vikerraadio kuulajad, üks aasta hakkab läbi saama ja traditsiooniliselt ei analüüsi rahva teenreid aasta viimases saates mitte nädala sündmusi, vaid vaatame tagasikogule päeval aastale ja arvestades, et teemade ring on väga mahukas siis oleme täna siin laua ümber neljakesi ning tänased rahva teenrid on Sulev Valner Postimehest. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja kuivana küsisin nüüd 2011. aasta sündmusi ja, ja kõikvõimalikke meediakajastusi, siis tuleb tõdeda, et see aasta oli kõike muud kui rahulik ja kui laenata nüüd kujund lõppevast nädalast, siis see aasta oli lausa tormiline. No mina toimetan Aktuaalse kaamera erisaadet, mis on eetris 31. detsembri õhtul kell 18 30. Ja kui ma valisin väljeneid teemasid, millest selles saates siis rääkida ja näidata lõppeva aasta kohta siis tuli selline üsna üsnagi nagu sünge meeleolu peale, et et see aasta esimene pool oli ju erakordselt erakordselt sünge, et algas ju ju Haapsalu lastekodu põlenguga, siis tuli üsna ruttu peale Fukushima tuumajaama plahvatus ja sellele eelnenud maavärin ja siis üsna pea ka otsa Eesti ratturite pantvangistamine Liibanonis, nii et et see aasta oli võrreldes varasemate aastatega, mil me oleme siin rääkinud minu meelest noh, selliste sündmustest tiinema, aga need sündmused olid väldavalt sellised üsnagi nagu negatiivse või emotsionaalselt sellise kurvamärgiga. Tere, mina olen Sulev Vedler ja minu meelest oli ka hoopis teistsuguseid sündmusi seal aastas. Mäletan, et oli selline tuumatalv hästi jahe, aga seest lumerohke ja mulle meeldib suusatada, sain seda lusti teha. Kaua suvi oli ka päris soe. Aasta algas sellega, et minu taskus silmus euro ja ei pidanud enam kartma sugugi krooni devalveerimise üle. Nii et elu ei ole sugugi nii sünge. Jah, mina teine Sulev, et ma laenaks võib-olla mõtte Andrus Kivirähu häält ühest värskest kolumnist, kus ta ütles, et kui et kui ei loeks ajalehti, siis ei tunduks, et see elu Nikolajal. Et ilmselt inimene, kes nii-öelda tänaval liigub ja lihtsalt oma igapäevast elu elab, väga selles uudistevoos ei ole noh, ütleme, et siiski see Fukushima ja see kõik jääb noh, suhteliselt geograafiliselt kaugeks lahet ei pea, ei pea tingimata nii otseselt puudutama. Ütleme seda, mis ühtse inimesega juhtus, siis lisaks eurole ju aasta algas sellega, et millele siiski majandustõus Mill töökohti tekkis, juurde töötus vähenes, mis oli Eesti vabariigi üks suuremaid probleeme viimase paari aasta jooksul. Selles mõttes kõik läks ülesmäge, elu tundus olevat minu meelest suhteliselt roosiline. No tundus, sa räägid just minevikus, tundus, et see oli nagu torme, räägin, minevik, kas sellepärast räägime aasta alguses närv, et jah, oli küll, jah, ma just vaatasin värskelt sellist numbrit, et mida Tallinna börs on sellel aastal teinud, et väga huvitav on nagu jälgida, et tänase seisuga eks ole, või ütleme, võrreldes aasta algusega on see langus mingi 20 protsenti, umbes tsirka. Et see on ka erinev näiteks ütleme mingist maailma börsidel toimuvast, mis, kus on enam-vähem samal tasemel seis, kui oli aasta alguses, mis näitab tegelikult, et tõepoolest see euro tulek nagu tekitas teatud eufooria ja siis on ütleme siis tänaseks nagu nagu natuke üle läinud. Aga samas, võib-olla me oleme ka nende negatiivsete uudiste voos muutunud, muutunud juba juba tuimaks, et enam ei šokeerigi negatiivne uudis, kui, kui ta tuleb vaatama, kehitame õlgu ja läheme edasi ja, ja, ja seetõttu enam sellele uudisele nii palju tähelepanu ei pööra. Aga samas, kui me vaatame neid uudiseid, mis, mis Eestit on tabanud lõppeva aasta jooksul, võrdleme maailmas toimunud protsessidega, siis peame ütlema, et Eesti on jätkuvalt ikkagi väga rahulik ja ja vaikne tagasihoidlik põhjamaa, võrreldes siin kas või meie naabritega ida poolt, kus, kus praegu pulbitseb ja keeb. See on selline kahe otsaga asi, et meediale Ekspressi toimetuses viimasel uudistekoosolekul tuli täiesti juhuslikult kahelt erinevalt inimeselt uudiseid, kuidas välismaal kajastatakse Eesti Eestis levivat tuberkuloosi. Üks uudis rääkis sellest, et Eestis levib meeletult tuberkuloos ja teine uudis ütles, et Eesti on saavutanud väga häid tulemusi võitluses tuberkuloosi vastu. Jällegi, kas klaas on pooltühi? Klaas on pooltäis. Nii aga võtame siis neid aasta sündmusi pisut kokku ja kui ma hakkasin neid sündmusi ritta seadma, siis tuli tõdeda, et Eestimaa inimeste igapäevaelu on mõjutanud kõige enam aasta kõige esimene sündmus, milleks oli euro kasutuselevõtt. Sellega puutus iga inimene, kuhu tal tekkis sellega mingisugune seos. Ja kahjuks tekkis ka seos just selliselt, et euro tõi endaga kaasa hinnatõusu. Kuidas te hindate NEED euroga seotud arenguid nüüd esimese aasta jooksul ja, ja mida see euro on endaga endaga inimeste jaoks tegelikult ja tegelikus elus kaasa toonud? No muidugi, see oli kahtlemata üks selle aasta, ütleme suuremaid naljasid on olnud või noh, see eelmise aasta lõpust vaadates loosung, et euro hinda ei tõsta. Et see, see tõesti on üks asi, mis ei ole kindlasti läinud nii nagu justkui lubati. Aga, aga ma arvan, et see on ka üks neid üks väheseid asju, mis selle euro tulekuga seoses noh, võib tõesti nagu kanda sinna kuhugi miinuse poolele. Ja suures osas ikkagi muidu ma arvan, et on, see on see olnud ikka ikka meile noh, küllaltki nagu hea ja positiivne nähtus ja ja teisipidi võttes ikkagi ei tasu ka ära unustada, et, et Eesti kroon tegelikult juba algusest peale, kui ta saksa margaga oli seotud ja hiljem euroga seotud noh, ei olnud muud, kui ütleme Koidula Jakobsoni pildiga eurot tegelikult. Miinusmärk, mis sa ütlesid, see hinnatõusu näol, see oli, see miinusmärk on üsnagi nagu suur. Aga mulle tundub, et Eesti inimesed ei ole veel päris nagu euroga ära harjunud või, või, või ei hoomata euro kui rahaühiku tähendust. Sellele juhtis siinsamas ju Vikerraadios tähelepanu Joel Luhametsale. Et ühelt poolt vaadates neid jõulutunneli annetusi, mis sellelt rekord annetused, et et noh, mis see kaks eurot siis ikka ära ei ole, et, et need on ju nii vähe, nii, nii väiksed summad, Jania ja teised ta tõi näiteks selle, et noh, vähemalt Pauluse koguduses oli, oli rekord arvannetusi või, või see summa oli väga suur ja tema auto seletas seda selle sama asjaga, et inimesed veel ei ei hooma, et mis, mis mis, mis summa tegelikult on kaks eurot või viis eurot, et nad tunduvad võrreldes kroonidega sedavõrd palju väiksemad, aga aga tegelikult on nad ikkagi suured. Aga teiselt poolt Urmet, tuleb ju tunnistada, et, et tehes oste ka aasta hiljem pärast euro käibele tulekut, suur osa inimestest teevad kohe automaatselt ümber harva kindlasti ja mõtlevad ikkagi kroonides, kui nad näevad kuskil mingit summat, siis nad mõtlevad, palju Se kroonides maksab ehk siis nad nad ikkagi jätkuvalt elavad selles kroonivääringus. Jaa, aga näiteks mina ei pea seda hinnatõusu sugugi mitte kõige hullemaks nähtuseks ja see hinnatõus ei olegi midagi väga suurt, et kui seal on, ütleme, viis protsenti inflatsiooni, siis ei ole midagi sellist väga vapustavat toiduga pudelt, mis on väga paljude inimeste jaoks, nagu see peamine kuluallikas on hinnatõus olnud suurem kui viis protsenti, mis on see üldine inflatsiooninäitaja? Vaata, hinnatase hakkab kukkuma sellepärast et selle aasta saak oli päris hea ja mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailma saagikus siiski olnud päris päris hea ja ja nafta hind ei ole ka sugugi lakke lennanud, et küll on siin vaikselt palgad tõusnud ja, ja sellised teenused ja tööstuskaubad need veel on kasvanud ja kasvavad tõenäoliselt ka järgmisel aastal, mis meil tegelikult praegu oht on, kui me vaatame majandus, siis pigem nagu kardetakse üle Euroopat. Et hinnad hakkavad kukkuma. Ja seda, seda peetakse üldiselt veelgi hullemaks nähtuseks kui hinnatõusu. Et kui vaatame näiteks naaber, mõõtsin, ütleme Vene, tähendab nii, alkohol, hindade kukkujana, kui majandus kokku kahaneb, siis see on ju täiesti õudne, inimesed kaotavad töö. Nojah, lihtsalt inimesed peavad natukegi vähemaga läbi ajama. Siis oleks kriis täiesti meeldiv koht elamiseks, et mina mulle küll meeldib, selles mõttes kasvab majandus või samal tasemel olev, aga mitte kahanenud seda järsku kahanemist. Me nägime paar aastat tagasi, mis toimumas. Noh, aga teistpidi oli see kahanemine, oli ka kohanemine. Et ega ta ju lõpuks oli reaalsusega kohanemine, see, mida me tegelikult ju kreeklastelt praegu ootamegi, et kuulge, inimesed, et ärgake ülesse vahetajaid ei saa kulutada rohkem, kui, kui te tegelikult produkti loota. Jah, aga see on kreeka, mina näiteks pole kordagi Kreekas käinud ja Kreeka on ikkagi minule kaugema, aga see Eesti siin mulle meeldiks, pigem õitsev Eestimaa. Ja kui seal on, kus inflatsioon ei ole mingi selline hullupöörane näiteks võtame needseelamistsin, vaatan, kõrval oleks tabel 26 protsenti selle aasta inflatsioon siis na Me õitsema täiesti täiesti ilusa elu, mis meil siin Eestis praegu on. Et kui me tahame jõuda samale tasemele, kus on ülejäänud Euroopa Liidu riigid, kui me vaatame, mis toimub Soomes, Rootsis, siis meie oleme siin vaesem maa, meil peabki inflatsioon vähekene suurem olema. Muidu me ei jõua neile lihtsalt järgi. No hinnad, teine võimalus on veel järgi jõuda, et nemad tulevad selgest tagasi, eks ole vastu. Et lihtsalt, et nemad peavad nagu tagasi tõmbama põhjamaist, elustandardit, noh tõenäoliselt muidugi mõlemad on liiga lihtsad. Lihtsalt variandid, et see, et väga nii-öelda mehaaniliselt saaks ühel või teisel viisil projekteerida selle, et mis, mis hetkel, kui ruttu me siis sinna viie rikkama rikk jõud hulka jõuame. Kui siin hinnatõusudest veel rääkida, siis, kui kõike on aetud euro kaela, siis kaupmehed on siin aasta lõpus tunnistanud, et et hinnatõusu üks põhjus kaubanduses oli loomulikult seotud toiduainete maailmaturuhindade kasvuga, aga mitte ainult laienduslangusega sügisel. Sügisel hakkas langema, aga aasta esimesel poolel just ma räägin sellest aasta esimesest poolest ja teiselt poolt on on siis kaubandusettevõtted ka tunnistanud, et, et nad praegu teenivad tagasi masu ajal saamata jäänud kasumeid ehk siis, kui masu val tuldi ots otsaga kokku, siis nüüd on, nüüd on see taastumise ja teenimise hetk ja tõenäoliselt siis võetakse see, see väike väikese juurdehindlusega, see saamata jäänud kasum praegu välja. Jah, juurdehindlus kaubanduses ei olegi olnud nii suur viimastel aastatel kui praegu, et selles mõttes me näeme seal mitte ainult nii-öelda euro mõju, vaid ka siiski ahnuse mõju. Aga muidugi, mida inimene näeb igapäevaselt, kui ta käib näiteks kohvikus või turul, siis ta paneb tähele, et hinnad on, mõned hinnad on läinud täiesti pööraseks, et millegipärast näiteks seal kapsas või kartul või või tass kohvi võib maksta sellise hinna, mida kroonides ei kujutaks ette eurodes tundub kuidagi tühiselt väike. Ei pane neid tõesti tähele, et see, mida Urmas ütles, see psühholoogiline mõju on väga oluline. Ja muidugi on alati läinud ikka nii, et et hinnad ümardatakse üles ja päris tublisti üles. Selle taustal oleks muidugi huvitav kuulata nende inimeste arvamust, kes kauplevad nende väikeste hindadega ja ja vähe maksvate, et aga et, et milline on, nende nägemus on euroga seoses ja kas, kas nende sissetulekud on oluliselt paranenud. Sest loomulikult suurte toodete osas me, me näeme seda, et seal ei ole märkimisväärset hinnatõus aset leidnud, aga aga just sellised väikesed ühe-kaheeurosed ostud Nende puhul võib, võib see hinnatõus olla märkimisväärne. Aga kui me nüüd niiviisi seda arutlust edasi jätkame, siis peakski nagu justkui hirmus hea olema, kui raha väärtus on selline, et neid on hästi palju käes, eks ole, ja vaesed lätlased, kelle latt on veel kõvem kui euro, eks ole juba aastaid olnud, et kuidas nemad üldse hakkama saavad, võiksime küsida kaastundlikult. Ja et, et noh, et selles mõttes, no mis me siin ikka nagu lõputult selle üle nagu kaeblema, et, et nüüd eurod libisevad käest, sest nad tunduvad nagu väike peenraha, et et eks see tulebki harjuda. Euroga seoses on hoopis teine asi minu meelest oluline. Oluline oli see, et ühel hetkel me saime aru, et see eurotsoon, kuhu me sisse astusime, ei ole sugugi nii ilus ja läikiv ja tugev, kui me seda eeldasime valla aasta või kaks tagasi, siis kui see Eurole üleminekukampaaniaks. Meilt võib sealt kaela tulla üks suuremat sorti jama. See on jaamadesse kõige hullem teadel. Ja keegi ei tea, kuidas jama lõpeb, kuidas seda lahendada. Ja kogu aeg on nüüd juba kaks aastat on otsitud sinna lahendust, seda ei leita. Vist ilmselt lähiajal. Aga teisipidi võib-olla öelda, et terve selle aasta andmeid saatnud kogu aeg jutt, et umbes, et kui nüüd järjekordne peaaegu et igakuine, eks ole, mingi euroliidu tippkohtumine lahendust ei leia, siis kohe kukub kõik kokku ja siis me oleme tegelikult kuust kuusse näinud neid, et tegelikult ei kuku siiski 10 päeva pärast see kõik kokku ja ja võib üsna julgelt ennustada, et aastal 2012 ei kuku see ka kõik nii väga lihtsalt kokku midagi. Pigem nagu tundubki, et see euro Euroopa võlakriis 10.-st, millest räägitakse palju, kui majanduskriisiosast on nagu rohkem selline poliitilise eliidi kriis, et et ei julgeta Ta vastu otsuseid või, või, või mõned riigid, juhtivad riigid, julge võtta vastutust. Et ega see, kui kui siin Eesti pank nagu võrdles Euroopa finantsseisu Ameerikaga näiteks iseni või Jaapaniga, siis Euroopa seis on, on tänasel päeval parem nende hinnangul aga lihtsalt mingeid otsuseid ei ulata. Julatavastus suur, väga suur osa minu meelest, et Euroopa Liit koosneb 27-st eri riigist ja Ameerika ühendriigid on üks riik, see on väga oluline vahe. Ja see, mis toimumas on selline vaikne liikumine föderalismi suunas tasapisi iga kuu anname natukene sõltumatust ära. Ma rääkisin siin eelmine nädal Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega, kes ütles, et et kui siin pidevalt süüdistatakse eurot ja eurotsooni ja Euroopa liitu selles, et, et nemad on justkui selle kriisi põhjustajad, et siis siis ta tõi pisut teistsuguse perspektiivi kogu sellesse diskussiooni. Ta ütles, et Euroopa Liit võib olla kriisilahendus, aga põhjustajad on ikkagi liikmesriigid ise oma tegevusega ja kui ja kui ja kui Euroopa liit lasi selle asjal nii kaugele minna, siis Euroopa Liit peab ise olema selle kriisilahendusega muid lahendusi ju sellele kriisile. Kõik teised lahendused oleksid veelgi halvemad. Noh, ilmselt on tal täitsa õige ette. Siinkohal võiks rääkida pisut aastast Eesti sisepoliitikas ja, ja ma pean ütlema, et et ka sisepoliitikas oli ju väga huvitav aasta, meil on selja taga kahed valimised. Me valisime märtsis riigikogu ja augustis presidenti ja, ja kui on aastas kahed valimised, siis poliitikast, kirjutavatele, rääkivatele, ajakirjanikele ja see on kindlasti pidupäev. Aga ega suuri muutusi Eesti poliitikas me sellel aastal ju ei näinud, et kõik võimalik raputusi oli erakondade sees, aga, aga senised jõujooned säilisid ja on säilinud aasta aasta lõpuni ja ja paistab, et ka järgmisel aastal vähemalt aasta esimesel poolel me näeme jätkuvalt samasugust koalitsiooni, nagu me oleme näinud siin varasematel aastatel ja seetõttu ka siis veel suuri muutusi Eesti poliitikas ette näha ei ole, kuigi selliseid pinnavirvendus ja on kogu aeg olnud ja tõenäoliselt mõned arengud on olnud ka sügavamad. No midagi siin ikkagi muutus, et kui me võtame näiteks riigikogu, siis varem kuulus sinna kuus parteid, praegune ning neli sisestatud kolmandik kadus ja sealt ära. Rahvaliit kui selline on sisuliselt areenilt lahkunud, rohelised on pankurid, lahu pankrotis, lagunenud, selline ettevõtmine, et ikka päris tugevad muutused toimusid. Et võib olla. Valimiste puhul oli ainus, nagu intriig just oligi see, et, et kas need vabad mehed, kes rohelistega ühinesid, suudavad rohelised vedada Parlamendi või mitte ja ja ei suutnud, et, et selles mõttes see neli erakonda parlamenti pääses, on, on ilmselgelt suund selles suunas, et ega, ega uutel tulijatel on üsnagi keeruline edaspidi nagu nagu parlamendikünnist ületada ja seda juba kas või sellepärast et kogu selline seadusandlik ruum, mis käsitleb uute erakondade teket 1000 liikme piir, pluss siis need võimalikud rahastamisallikad on, on pärast Res Publica tulekut just selle Res Publica poolt sedavõrd keeruliseks tehtud, et sisuliselt on Eesti erakonnamaastik ikkagi paljuski nagu lukku löödud ja, ja uue, uute erakondade pääs parlamenti. Ma pean seda nagu ülimalt vähetõenäoliseks, kui mingit väga suurt vapustust ühiskonnas ei toimu, et et ma arvan, et, et see neli neli erakonda. Et sellest nagu suuremaks lähematel valimistel Eesti parlament ei lähe, et et pigem ta jääbki nagu selle nelja juurde või, või ta või ta mingil hetkel väheneb veel. Et me liikuma nagu laias laastus sellise kahe või kolmeparteisüsteemi poole, nagu, nagu on seda tegelikult arenenud demokraatides mujal. Aga mis see hea või halb on, nagu isegi, mis on iseenesest mõneti murettekitav, sellepärast et see maailmavaateline paljusus, mida me siiski Euroopa poliitiliselt kultuurselt eeldame, et seda, see kolme, kolme partei süsteem Seevastu seda, et nende erakondade sees tekivad erinevad fraktsioonid maailmavaatelisel pinnal, et noh, nagu noh, võtta kas või vabariiklased Ameerikas on ju, et, et et see on ju üks väga pikk kumman ja mis sinna alla kõik mahub, et samamoodi noh ka meil on, selle kohta võib öelda, et võtta, kas siis IRL on ju, et seal selles erakonnas on väga-väga-väga tugevaid konservatiivne, aga, aga seal on ka väga palju selliseid üliliberaalse maailma vaatega inimesi, et, et noh, mis see nagu on teistes erakondades samamoodi. Samas on meil jälle võtta nii endal kui kui ka lähedalt ju siiski hulk näiteid, et see valijate meelsus võib küll muutuda päris kiiresti anda nagu suure suure, ütleme, hüppe mõnele suhteliselt uuele jõule või seni suhteliselt vähe toetust leidnud jõule nagu Põlissoomlased Soomes või või ütleme, kasvõi Indrek Tarandi edu viimastel europarlamendi valimistel või, või isegi ütleme värskelt loodud Zatlersi partei noh, ikkagi suhteliselt tugev tulemus Lätti valimistel viima. Et jah, et meil on, ütleme selles mõttes küll. Et uue parteiga nagu väljatulek on muudetud noh, nii-öelda võimalikult keeruliseks. Aga ma ei ole päris kindel selle, kui ikkagi seda tahtmist tõsiselt on. Siis et see, et see nüüd ka nii ülesaamatult keeruline on, et lõpuks, et kas siis reanimeerida mõni olemasolevatest parteidest või tõepoolest keegi ütleme noh, leiavad noh, nii nagu leidsid rohelised need 1000 liiget, eks ole, siin üle eelmisteks valimisteks. Ja noh, et ega, ega see nüüd nii päris võimatu ei ole, et, et kui ennustama hakata, siis mina siiski julgeks küll arvata, et selle lähema nüüd järgmiste valimisteni jäänud umbes kolme aasta jooksul noh mingi viies jõud ikkagi ikkagi natuke torkima tuleb tõenäoliselt, kas tuleb mingeid IRL-i kampsunitest või see tuleb täiesti kuskilt kõrvalt Nendest vabat meestest. Aga, aga et nagu noh, see võib nii olla, et nüüd ongi nii-öelda ajaloo lõpp ja väljakujunenud rahu, eks ole, neli parteid ja võib-olla veel vähem, aga aga see ei pruukinud. Nii olla, aga Urmet siin vabat meestest juba rääkis, siis mina küll nägin seal selle ürituse puhul, et, et see ei olnud väga tõsiseltvõetav üritus, et see ei olnud, see ei olnud väga põhjalikult ette planeeritud ja tõesti selle taga ei olnud ka piisavalt tööd ja selle kinnituseks on see, et nendest robotmeestest on saanud siin juba kus nii mõnestki isegi vist kõige suuremast häältekoguja-st on saanud juba juba teise erakonna liige, ehk siis Eerik-Niiles Kross sõnastanud IRL-i. Ja, ja noh, sellised sellised arengud on, on, on ka sellega kaasas käinud, nii et siin nagu rääkida sellest, et oli väga palju tööd ja taheti tõepoolest tões ja vaimus midagi saavutada, et järelikult jäi seda väheks või tehti otsuseid liiga hilja. Aga pigem, pigem on võib-olla probleem lihtsalt selles, et ikkagi seda tõeliselt kontsentreerunud rahulolematust olemasolevate parteidega järelikult veel nii palju ei ole, et siiski nad katavad suures osas praegu selle spektri ära ja ja ütleme neid inimesi, kes nii-öelda virisemise mõttes rahulolematud on, neid on, neid on alati palju. Kes kirjutavad kommentaare, kui pahad on kõik Eesti parteid kokku siduda ja kuskilt potist alla lasta, eks ole, ja nii edasi. Aga tegelikult seda valimistulemuseks realiseeruvad rahulolematus, et järelikult nii palju ei ole, et ikkagi nii see tänane valitsuskoalitsioon kui ka opositsioon, eks ole, oma valijaskonna seisukohalt, et nii-öelda täidavad rolli. Aga kui ühel hetkel nagu mingi roll jääb väga selgelt täitmata kui mingid inimesed ikkagi massiliselt tunnevad, et meid ei esinda seal poliitikas? On tõesti keegi. Ja noh, ütleme kui ka mingid põhimõttelised väärtused lähevad kahtluse alla, mida noh, võib öelda, et see elamislubade skandaal kindlasti ütleme IRL-i valijaskonna jaoks võiks tähendada, et et nii-öelda, et paljudel inimestel tekib selline eksistentsiaalne küsimus, et kas see seltskond põhimõtteliselt saab esindada seda vaadet, mida mina nagu tahan siis võib tekkida päris kiiresti see olukord, kus tekib mingi uus jõuts, kes ütleb, et meie esindame seda. Aastal 2009 ma arvasin ma siinsamas laua taga, et Keskerakond tuleb võimule sellepärast, et kriis oli ja Keskerakond rääkis sotsiaalsetest töökohtadest sotsiaalsetest väärtustest ja selle aasta tulemus oli see, et Reformierakond võitis valimised, seesama erakond, kes meid viis justkui hukatusse ja teistpidi tõstis jälle edusse. Aga ma tahtsin öelda vabad meeste kohta seda, et kui me vaatame majandus, siis tavaliselt on edukas see ettevõte, kes tuleb esimesena turule, tuleb turule hästi, et Indrek Tarand tuli hästi turule, et ülejäänud üritasid teda kopeerida. Minu arust see kopeerimine kukkunud väga hästi välja ja Indrek Tarand on omaenda kaubamärgi ja siiski sellel aastal tunduvalt lahjendanud. Et ega ta ei osutunud edukaks presidendivalimistel ja praegu ühinedes kampsunitega, ta on näidanud, et noh, et ma olen sellel, kui Keskerakonnaga seotud, ma olen olnud rohelistega seotud, ma olen olnud nende kampsunitega seotud, et mis mees ta siis on minusugusele inimesele jääb see suhteliselt nagu aru saama. Ühe asja nagu Sulev jutuna täpsustuseks ütleme, et põlissoomlaste liikumine ei olnud see, mis nüüd oleks tekkinud kuidagi sellele vastan. Et põlissoomlased on olnud ka varasematel Soome valimistel esindatud lihtsalt see nende tõus. Kui mälu ei peta, siis seekord nad said 17 protsenti ja valimised, et varem vist oli see kuskil üle nelja protsendi. Et nad on nagu alati nagu olemas olnud, aga, aga nad lihtsalt endal õnnestus nende olemasolevate suurte parteide tegevusetuse tõttu oma toetust sedavõrd palju nagu. Siin on jooksnud läbi üks mõte, mis pani mind pisut pisut mõtisklema selle üle, et et populismi ja kõlavate lubadustega seekord valimisi ei võidetud. Et pigem pigem ei lubatud, ei lubatud just kuigi palju, aga, aga, aga kas siin on, kas see, kas see on märk poliitilisest kultuurist või, või masu tegi ikkagi oma töö, et kuidas. No aga siin on jälle, seda võib jälle kahetajate võib ka küsida, et kas need ei olnud kõlavad lubadused, kui Reformierakond lubas, et te hakkate hästi elama, kui te meid valite, eks ole, noh ütleme väga niiviisi, lihtsalt, kui vaadata neid teleklippe näitajaid Well I need kolm peamist valimislubadust, millega tähendab pidevalt nagu rõhusid, on ju tegelikult ka tegelikult ikkagi selles, et kui sa tuledki, on pidevalt rõhutada ainult kolm asja. Et minu jaoks on see nagu lihtsustamine, seal on ka mõnes mõttes nagu populism et kodukulu, tasuta kõrgharidus ja mis see kolmas neil oli, see oli see laenu laenuabi põhimõtteliselt võlgadest vabaks saamise moment oli see kolmas, et noh, nagu noh, see oli ilmselgelt ja kui rääkida järele inimestega täna, et kust need lubadused tulid, et noh, mõneti nagu te olete praegu selle tasuta kõrghariduse pantvangid, onju, et neid peaks selle nagu ellu viima, kuna see on koalitsioonileppesse pandud siis siis ega, ega need inimesed, kes näiteks IRL-is ka haridusteemadega rohkem tegelevad, ega nad ei teagi, kus see tuli, seal lubadus, veel hullem on see, et nad on selle lubanud, aga. Sellega saavutati, sest kuulge, aga võrrelge nüüd ikkagi nelja ja poole aasta tagusega seda siis noh, mida siis kõik kokku lubati ja mida nüüd 2011. aastal lubati, siis siis need lubadused olid ikka nagu öö ja päev. Jah, siin võib tuletada meelde Karel Rüütlit, kes ütles, mina jäin valitsuse lubadusi uskuma, võtsin suure laenuga. Et kui sellise taseme inimene juba jääb valitsusse? Aga ta on esindanud, need sotsiaaldemokraatia on ilusti riigikogus ja saab oma laenud ja nagu neli aastat on hooletu, on hooletu ja nagu ta tuli ka suure džiibiga riigikogu avaistungile, millest olnud ajakirjanduses pildid, siis samu elustiili selgelt kriis. Sest meile seda, et ei tasu iial kõlavaid lubadusi anda ja ei tasu väga suuri lootusi tulevikule seada, nad elu ei ole väga-väga rõõmus, seda. Seda näitab ka elanike laenukäitumine, et inimesed ei võta väga palju laenu praegu. Näiteks kodulaenude selle lastekodulaenude arv on väiksem kui eelmisel aastal. Tõsi küll, summad natukene suuremad, mis näitab seda, et inimesed ostavad Alisson, mis on nagu kasvanud, mis sel aastal on nagu märkimisväärse tõusu teinud võrreldes eelmise aastaga, muidugi tohutu kukkumine on, on uute autode soetamine, c nüüd taas nagu kasuteele pööranud see sellega, et vahepeal keegi ei ostnud autosid ja siis nad ootasid, et millal saab neil aeg küpseks ja ju siis, kui tekkis tõus, see tõus oli juba mitu kuud, siis tekkis ka rohkem julgust, et sa ei osta kõigepealt korterit, aga sa vaatad, et või maja, aga sa vaatad, et auto hakkab vanaks jääma, vahetaks selle välja Tani odavam. Uue poliitilise jõu tekkimise koha pealt siin seisukohad päris ei kattu, aga aga kui me vaatame, mis toimub erakondade sees, siis need, need protsessid on väga huvitavaid. Jätame Reformierakonna kõrvale reformierakonnas. Reformierakond on just kõige huvitavam. Aga me oleme sellest väga vähe lõuana. Selles sellepärast ongi, et me teame, me teame, mismoodi pulbitseb, sisemiselt on ja Keskerakond mismoodi pulbitseb sisemiselt IRL, mismoodi pulbitses ennem Jüri Pihli väljavahetamise, sotsiaaldemokraadid aga Reformierakonnast. Me ei teadnud sisemistest vastuoludest mitte midagi, kas need ei ole või osatakse neid niivõrd hästi sordiini all hoida, et selles mõttes minu jaoks on palju. Huvitav on see, mis tegelikult Reformierakonnast see on palju huvitavam kui see, mis toimub nendes kolmes, teises erakonnas, aga nad on nagu iga teinegi normaalne erakond, et seal käib samasugune suhteliselt vihane andmine üksteise vahel, et ega siis nad ei ole kõik ühesuguse yhesuguse ajuehitusega. On ka lubatud ikkagi täiesti mõttevabadust. Jah, aga samas nagu iga, ütleme, edukas firma, nad on endale lihtsalt selgeks teinud, et et avalik tülitsemine omavahel ei, ei ole edu alus ja ilmselt noh, nad on selle endale selgeks teinud ja kokku leppinud ja, ja sellepärast suudavad ka seda joont hoida ja noh, kuna kuna neil lihtsalt ka läheb hästi, eks ole, siis noh, on, mida omavahel jagada. Ilmselt neil, kellel on nagu kehvemini, eks ole, siis on nagu rohkem tüli sellepärast et kes saab mingi koha või, või kes saab kuhu. Aga reformierakonnal tõenäoliselt on olnud pigem nii hästi, et, et on vaja otsida üldse inimesi, keda kuhugi ametikohale panna, mitte nii, et et on palju pretendente. Mõni kampsun jääb ilma, eks ole, kõigest nagu ilmselt situatsioon on lihtsalt sellepärast alati tülli tülli minnakse ikka pigem vaesuse pinnalt kui rikkuselt. Ma ei julgeks siinkohal prognoosida, et Reformierakonna hingeelust me, me saame vastuse siis, kui, kui ühel hetkel peaminister Andrus Ansip. Ta ei ole enam peaminister või, või loobub pelmide, juhtub alles 2014. aastal? Me ei tea seda. Me me teame seda, et Andrus Ansip ei ole kindlasti igavene peaminister. Ta on loomulikult ületanud kõik rekordid, aga aga, aga see, mida me, mida me sellel aastal oleme näinud, et esimest korda on esitatud küsimuse, et mis saab Andrus Ansipist pärast seda, kui ta enam peaminister ei ole ja, ja ma arvan, et et võib-olla sellele küsimusele vastamisega seoses ühel hetkel avanevad ka Reformierakonna siseelu kohta uued uued failid, mida me võib-olla siiani näinud ei ole. Noh, kindlasti on huvitav, aga samas kui nüüd tulla tagasi selle aasta valimiste tulemuste juurde, siis nii Ansipi jätkamine kui Ilvese jätkamine võib öelda, on jälle olnud Eestile ikkagi sellised tõenäoliselt väga turvalised valikud. Ja, ja pole ime tegelikult, et sellises väga mäslevaks maailmas segasel ajal Eesti rahvas oma sellise valdavalt sellise alalhoidliku hoiakuga puhtalateadlikult ütleb, nii et noh, teeme vanamoodi edasi praegu, et ei ole vaja igaks juhuks. Aga selles mõttes see ei ole päris nagu ainult Eesti fenomen, et kui, kui nüüd hakata mõtlema sellele, mis on meie naabruses toimunud, võib-olla see on nagu mingi nagu regiooni mingi kultuuriruumi mingi omane asi, et et Poolas tulid võimule need, kes tagasi need, kes olid kriisi ajal juhtisid valitsust. Lätis läks nii Venemaal, Venemaal, Rootsis, et, et selles mõttes on see noh, meie meie regioonis on see huvitav, et Kree, et valitakse, valiti tagasi need, kes kriisi ajal riiki juhtisid, et et see ei ole mitte ainult Eesti fenomen, vaid, vaid pigem niisugune laiem üldinimlik Nii Reformierakonnast on pisut räägitud ja, ja tõesti huviga jää ootama siis neid uudiseid, mis räägivad ka Reformierakonna siseelust, aga teiste erakondade siseelu on ikka väga avalik olnud ja kui vaadata siin, kui panna erakondade siseelus toimunu järjekorda, siis esikohale kandideerisid siin Keskerakond ja IRL, kus, kus on ikka tõesti pulbitsenud ja ja tõenäoliselt tänu aastalõpu ponnistusele IRL lõpuks ikkagi seljatas Keskerakonna vähemalt oma sisehuvitavuse poole poolt. Lahendus tuleb ju ju ju tegelikult alles järgmisel aasta alguses, 28. jaanuaril, kui on, kui on vist Nokia kontserdimajas IRL-i suurkogu et kes siis valib erakonnale uue esimehe, aga ka eestseisuse, et seal on nagu huvitav, et kuhu suunas siis nagu nagu endal kaldub. Kuigi, kui vaadata nii-öelda IRL-i, noh muidugi see on väga lihtsustatud lähenemine IRL-i ja lahkun ja Res Publica Isamaaliidu diivakse tegelikult neid tiib on seal sees palju rohkem. Need grupeeringud, fraktsiooned ta, aga noh, lihtsalt kui lihtsalt teha sihuke puht mehhaaniline nagu lahus hoida, siis kui need kaks erakonda omal ajal ühinesid, siis siis kui mälu ei peta, siis oli tsirka kuskil 60 65 protsenti Res Publica taustaga inimesed ja siis ülejäänud siis nagu Isamaaliidu taustaga, et see erakonda väga palju inimesi juurde pole tulnud, on, et see on kuskil üheksa, 9700 ringis, et et noh, selline Res Publica taustaga inimesed on erakonnas endiselt ülekaalus. Lisaks nad on nooremad. Ehk nad on aktiivsemad oma erakonna asjades kaasarääkimisel. Et ma lihtsalt kuulsin, kuidas IRL-i Tartu piirkonnas oli just see, et just need vanad isamaaliitlased enam ei käia. Ja, ja sellest lähtuvalt on see otsustusahel nagu liitne läinud nagu teisele poole, et et noh, ma arvan, et väga suuri vapustusi sellelt IRL-i suurkogult 28. jaanuaril ei tule. Aga alati on võimalik siiski, et see on nagu kulli ja kirja visata, sest on olemas kolm varianti, sulab kull, kiri jääb serva peale, et kui see kriis mingil põhjusel peaks veel jätkuma, siis on siiski veel võimalik, et rahva tungival nõudmisel Mart Laar jätkab. Ei, ma arvan, et seda, et Laar jätkaks, tahavad täna IRL-is enamik IRL enda liikmedki. Et see oleks vähemalt, et ta jätkaks kohalike valimisteni, et see oleks kõige turvalisem valik praegusel hetkel IRL-i seisukohalt kui vaadata nende endi nagu võimalikke valikuid laual, sest sest, et noh, IRL-i-sugune erakond võiks oma liidriks valida ikkagi inimese, kes kannab välja ka peaministrikandidaadi vastutuse rolli, et et mitte kõik need nimed, kes praegu välja on käidud, siin, seda seda ju ei ole. Teine teine võimalus on lihtsalt see, et arvestades, et järgmised valimised on ju kahe aasta pärast kohalike volikogude valimised valitaksegi algul selline juht, kes kelle eesmärk ongi viia kohalikele valimistele ja ja siis pärast seda, kui, kui need ei lähe väga hästi või toimunud nagu stagnatsioon erakondadele rahul, siis valitakse riigikogu valimisteks juba see nii-öelda päris juht, kes peaministrina Kui Urmet rääkisid siin lahendustest, et siis võib ka ju väita, et ega, ega Keskerakond ei saanud sel aastal lahendust, et kui Keskerakonna kongressil Edgar Savisaar jätkas aga, aga väga napi eduga üllata pretendendi Jüri Ratase ees, et praegu, kui vaadata nende inimeste avaldusi kes on ühel või teisel pool, siis ega see rusikas taskus edasi, lihtsalt vahepeal on sõjakirves natukeseks ajaks kõrvale pandud, aga, aga aga see, see lahing ei jää tõenäoliselt selles erakonnas viimaseks. Jah, ja me ei saa välistada seda, et nii nagu varasematelgi kordadel on Keskerakonnast mingil hetkel lahkujaid, kas siis tekib uus nii-öelda arengupartei tüüp erakond või liituvad mõned nagu nagu omal ajal mingid ministrid läksid, on ja sotsidesse üle, et noh, eks need sotsid olegi peamine nagu sihtpunkt Keskerakonnast on ju. Et noh, need valikud on alati selle aasta poliitilise maastikeks olulisemad sündmusele siiski jaht venelaste häältele. Kui me vaatame, siis oma koduvenelane on siis ka kõigile parteidele ja sellist traditsiooniliselt keskerakonnal läinud venelaste hääl kütivad ka mõnuga ülejäänud erakonnad sotsidel ja see, kes on selle kõige aktiivsemalt hakkavad tegema, et vaatame Jevgeni Ossinovski helmeid Räku Riigikogus. See on nii-öelda oma mees. Tema isa oli päris oluline sponsorparteil praeguses toimub Vene erakonnaga ühinemiskõnelused. Et sealt tuleb sellest kõige suuremat liginemise keskerakonnale. Kui vaadata neid EMORi avaliku arvamuse küsitlusi, siis seal on, tuleb välja ka see, et rahvuspõhine jaotus, et noh, nagu löödud küll vaid kahte otse eesti vene et siis Keskerakond on endiselt venekeelsete valijate seas valik number üks, et et, et see kõikides küsitlustes on nende venekeelsete valijate puhul üle 80 protsendi neid, kes ütlevad, et nende esimene valik on Keskerakond. Et selles mõttes on loogiline, et sotsiaaldemokraadid püüavad sinna sinna nishi sisse minna, sest paari aasta tagune inimarengu aruanne oli seal oli üks huvitav nagu väärtuste analüüs, väärtuste uuring. Ja tuli välja, et need väärtused, mida kannavad oma olemuselt täiesti vasakpoolsed erakonnad on just venekeelsetele valijatele lähedasemalt ehk venekeelsete valijate seas on rohkem neid inimesi, kes võiks valida vasakpoolseid erakondi ja selles mõttes on loogiline, et sotsiaaldemokraadid võiksid ka sinna nagu Nissi pürgida. Teine küsimus on see, et et kas see mäng lõppkokkuvõttes väärib küünlaid, et ma pean silmas seda, et et kas sotsiaaldemokraatidel õnnestub noh, ütleme kui nendel õnnestub märkimisväärne hulk venekeelseid valijaid juurde saada endale. Et jääb alati õhku risk või, või, või ohte. Et samal ajal võidakse kaotada eestikeelseid valijaid veelgi enam, kui panustatakse selgelt nagu vene kaardil. See oht on olemas. Nojah, aga samas võiks ikka öelda, et pigem on see lõpuks ometi pead, keegi sellega tegeleb, et seda oleks juba aastaid ja aastaid tagasi tõenäoliselt vaja olnud, et, et kõik need Eesti suuremat parteid seda palju rohkem teeksid ja ja kuigi samas ka ei tasu ka nagu vaadata selliselt, et, et see on nüüd päris esmakordne, et seesama Res Publica IRL-i poolelt tegelikult tulles tegi päris tugevasti integreeris enda ridadesse Stelmach ja teisi tegelasi kes said ka vähemalt esimestel valimistel täitsa ilmselt täitsa korralikke Lasnamäe hääli. Et. Ka Reformierakond enne pronksikriisi oli, oli vene venekeelsete valijate seas üsnagi arvestatav poliitiline jõud, et meenutame, kes Reformierakonna liikmed olid, Sergei Ivanov siirdus sinna ja nõnda edasi. Et, et see lihtsalt see pronksi pronksiöö ja pronksikriis nagu selgelt Keskerakonna poole. Just küsimus, kui kaua see pendel seal on? Poliitmaastiku jutu lõpetuseks ma küsin ainult selle aasta lõppu viimase skandaali kohta, et kas teie hinnangul IRL reageeris elamislubade skandaalile adekvaatselt? Ilmselt küll õigemini adekvaatselt reageerisid Stelmach ja Raudne, kes A assid välja parteist p, nii nad vähemalt ise väitsid, ei ole ka millega, mu venelased ka politseisse, et selles mõttes nemad ilmselt küll adekvaatselt siis kui skandaal oli puhkenud. Muidugi sellel parteil oli ja Stelmachi ja Raudse oli päris palju võimalusi seda kriisi ennetada, seal nad ei käitunud adekvaatselt, siis kui kriis on juba puhkenud isegi siis ei käitunud ka siis oli võimalik seda seda tunduvalt parandada ajendas, et jah, me tegime vigu. Jah, me uurime neid asju väga põhjalikult ja nii edasi nendes alguses ja hakkas lihtsalt tagasi putkimine ei, siin ei ole midagi hullu ja nii edasi ja nii edasi. Alguses tegid nad vigu küll. No samas, kui me võrdleme muidugi näiteks siis kahte Ida kriisi, eks ole, Keskerakond aasta tagasi ja IRL nüüd noh, siis võib öelda, et kindlasti IRL on käitunud oluliselt adekvaatsemalt, ütleme ütleme see, milleni jõudis Keskerakonna tõekomisjon, eks ole, ja ja mis nagu seal siseselt nagu, et ei jõutud ja üldse millega kumbki Kuidas inimesi rohkem siis seda, et Savisaar küsib Venemaalt raha, me võisime võib-olla isegi, et eeldada kuskilt. Vabandust, aga seda, et IRL hakkab tooma vene kapitalimaale mõlemad liikmed, seda me ei eeldanud. Sama seenedasama asjade mõjuvad oma valiku. IRL on olnud selline. Kõige olgem ausalt kõige venevaenulikum lagunenud Eestis kõige konservatiivsemat kodakondsuspoliitikat toetab erakond, siis nende puhul mõjuvad sellised asjad hoopis teises kontekstis kui, kui Keskerakonna või mõne teise erakonna puhul. Huvitav on nüüd see, et see esimene nii-öelda avaliku arvamuse küsitlus näitas, et IRL-i toetuses ei olnud mitte mingit muutust, aga aga mina ootaks ära nagu jaanuarikuise küsitluse. Ma arvan, et sellisel avalikul arvamusel on on vaja veidi aega nagu sättida ja ja, ja sealt võib see nii-öelda maine langus välja paista. Kaks uudist, mis sellel aastal eestlasi emotsionaalselt on kõige rohkem puudutanud. Eks on liibanoni pantvangikriisi ja teine on Andrus veerpalu dopingujuhtum. Ütleksin, et lisaksin kolmanda asja ka, et Haapsalu lastekodu põleng, Tamsalu Polane lapse hukk oli ka see, mis mind mind emotsionaalselt, ma olen ise Läänemaalt pärit isegi rohkem nagu mõjutise puudutas, kui, kui need kaks. Õnneliku lõpuga oli ainult üks. Võib-olla ühe ühe juhtumi puhul me veel ei tea, aga aga. Nii-öelda missugune neist õnneliku lõpuga pantvangid. Ei vabandust, seal mitu inimest surma saanud, et ma ei peaks seda õnnelikuks juhuseks. No kui me vaatame vähemalt meie ratturite seisukohalt seda küll, jah aga, aga selle uudise kohta on ikkagi jätkuvalt õhus küsimus, et, et kuidas need need meie ratturid koju jõudsid ja ja siin aasta lõpus on küll ringlemas, eks jutt, et pantvangist osteti mehed välja avaliku ja erasektori koostöös, ehk siis pool raha tuli riigilt ja pool eesti ärimeestelt. Ei oska seda siinkohal kuidagi kinnitada ega ümber lükata. Noh, sellest ilmselt ei saagi teada, sest sest noh, täpselt samamoodi, onju, et kui need Somaalia rannikule lähedal need Eesti meremehed jäid ka pantvangi, siis ka väga ootamatult nad vabastati ja siis ka riik ütles, et midagi ei tehtud, aga ometigi igasuguseid versioone toona nagu ringles See see informatsioon on siiski salastatud. Vist oli 70-lt 50 77 70-ks aastaks. Et noh, meie silmad seda ilmselt siis ei näe, kui kuigi meditsiin maailmas areneda inimesed elavad üha kauem, aga ja üsna loogiline on, et, et mingi mingi mingi asi seal taga oli, et need lihtsalt niisama heast peast sealt lahti lastud, aga aga, ja, ja ja riigid seda väga lihtsal põhjusel välja ei saa öelda, et minu meelest itaallased kunagi, kes ist kes liist, Palestiinast vist röövitud oma pantvangide puhul ütlesid jah, et riik maksab ja tulemus oligi see, et järgnevatel aastatel hakatigi ainult otsima itaallasi, keda röövida, et et kuna oli teada, et see riik ju maksab piraatidega on suhteliselt selgelt, seal ostetakse lihtsalt seal ja see ei ole mingi saladus, et selle kasutus pidevalt uudiseid turistidega on olukord teistsugune. Laev lihtsalt on piiratud arv laeval saab kaitsta, turiste on tunduvalt raskem kui eestlased. Pealegi jällegi terroristidega riigid justkui läbirääkimisi ei pea. Aga et kas need mehed olid terroristid või nad olid lihtsalt kurjategijaid? Nojaa, aga me võime ka ju mõtiskleda, et mis siis alternatiiv on, ütleme, et et kas oleks paremalt alternatiiv, kui me teaksime sirgeselgselt, et mitte mingil juhul, eks ole, mitte mingile kompromissile ei minda ja lihtsalt siis tuuaksegi kirstus mingid mehed tagasi. Et see, see, ma arvan, vapustaks meid kõiki ikkagi palju enam kui see teadmine, et äkki maksti midagi. Et, et selles mõttes siin peab ju küsimat, see on ikka väga karm mäng, et mis on need, mis on need valikud selles sellises mängus? Ja teine asi on see, et et maksti makstud, aga minu jaoks oli nagu väga paatne pantvangistatud suust kuulda mu kolleegile Aarne Rannamäe antud intervjuud, et et kui Aarne küsis, et noh, et kas teil on veel plaanis minna taolistele rataretketele, siis ta ütles, et see on arvestades neid jõupingutusi, mida Eesti riik ja ühiskond pidid nende päästmisestega tegema, et, et see on, see oleks ebaeetiline, demoraalne toot, kui ta läheks isegi nagu võib-olla mõnda vaiksemasse riiki või noh, rääkimata sellest piirkonnast. Väga küüniline on muidugi siin öelda, aga kindlasti meie julgeolekujõud iseenesest huvitatud selle kriisi läbimängimisest reaalses elus, sest nad said ühe kogemuse võrra rikkamaks. Teistpidi see rahasumma kohta, ükskõik kui suur see summa olnud, et riigil on võimalus täpselt samu summasid väga kergelt kaotada, näiteks investeerides mingid stabiliseerimisreserv korraks natuke valesse kohta. Et see ei olnud mingi suur kulu iga eestlane meisterdanud, isegi kui maksti midagi, siis see tasus ära sandis hingerahu, eestlastele. See oli kindlasti hästi kulutatud raha, sellel juhul. Aga räägime sellest uudisest ka, mis meilt hingerahu röövis. Ehk siis Andrus veerpalu dopingujuhtum ja see on, see on huvitav fenomen, mida on, mida on lahatud ja mida lahatakse siiani ja mida me lahkame ka veel järgmisel aastal. Mina ütleks niiviisi, et minu meelest me võime ikkagi läbi aastate Andrus Veerpalule kui sportlasele, kui kui me võtame sporti kui meelelahutusmaailma osa, siis me võime talle väga tänulikud olla, sest ta andnud meile hästi palju elamusi kogu raha eest. Eks ole, nii võitudega mida keegi ka ka ütleme, selle tänavuse kontekstis ikkagi ju kahtluse alla ei sea. Ja et vähemalt nende võitude hetkel kehtinud mängureeglite piires tema võitis peaks ja, ja ta on ja nüüd ka see siis ütleme noh see, mis toimus sel aastal, võib mõnes mõttes öelda, et et, et tõepoolest, Eesti on saanud nagu Eesti sai ju sel aastal 20 aastaseks nii-öelda taastatud vabariigi mõttes, tähendab vastaseks on hästi vale öelda. Aga iseseisvuse taastamisest sai 20 aastat meie üheksakümneaastases riigis. Aga mõnes mõttes me olemegi nagu täiskasvanuks saanud, meil on nüüd oma pantvangikriis, meil on oma dopinguskandaal sellised täiemahulised noh, kasvõi oma esimene trambjanni nimeline selline ütleme, kodukootud terroristikene ministeeriumi ründamas. Et, et kõik need sellised asjad, mis nagu suuremates ja vanemates riikides on nagu varem läbi elatud, mida Eestis nagu sellisel kujul ei olda tooted. 10 aastat tagasi võitsime esimest korda Eurovisiooni, eks ole, nüüd meil on, eks ole, kunagi tulid esimesed olümpiavõidud, noh nüüd on meil siis need ka nagu täie täie täie väärtusliku riigi atribuudid kõik olemas. Ja selles kontekstis, kui nüüd natuke lõõpida selle veerpalu asja ümber tagantjärgi, eks ole, võib öelda, et noh, ju siis see käib ka nii-öelda mäng peabki nagu lõppema. Nii-öelda ring saab nagu täistäie ei ole siin nagu. Et nägin sügisel ETV saadet nimetatud Ringvaade seal, kes porter ringi küsitles inimestelt kes on Eesti kõige tuntum, parem sportlane, kes põhiliselt jalgpallist ja siis kui mu mälu ei peta, siis 10-st inimesest kuus või seitse ütles, et Andrus Veerpalu selgelt nad ei nimetanud jalgpallureid. Seal number ühenad. Andrus Veerpalu on eestlaste südames olnud. Kui vaatame, kuhu see dopinguskandaal omaalselt sattus, siis Eesti suusatamine elas väga häid aegu, üla. Mingi 10 aastat oli ta täiesti maailmatasemel. Eesti meistrivõistlused olid maailmatasemel. Nüüd oli üks ajastu lõpp ja minul on küll väga kurb, et see lõpp, kus meil siin Kristiina Šmigun loobus suusatamise Jaak Mae loobus suusatamisest. Andrus Veerpalu. See lõpp tuli sellise pauguga. Ta oleks võinud hoopis teistmoodi välja kujuneda. See oleks vähemalt minule parema tunde andnud. Ei noh, oleks võinud muidugi kui nüüd ma arvan, et keegi ei saanud nii aru, et mulle meeldiks, et see asi nii lõppes, aga lihtsalt noh, mõnes mõttes võib öelda, et maailm ongi palju, palju ootamatum täis selliseid sündmusi, kus me ei tea No ei saa öelda välja, et on lõppenud, eks. Vähemalt Veerpalu pool on lubanud kohtusse kaevata ja võib-olla sealt mingi ime läbi teleri isegi või et alati tasub loota, lootus kustub viimasena. Aga mis veel oli, huvitav oli ajakirjanduse päris hea töö, eks, et et esimesena ju hakkas sellesse dopinguversioon uskuma ajakirjandus ja tekkis vastuolu rahva ajakirjanduse vahel, et liikumine usume Andrusesse tekkis järsku, et sellel võib-olla kõige võimsamalt sotsiaalmeediakampaaniaid Eestis üldse. Ja alles siis hakkas rahvas mõistma, et võib-olla see asi ei olegi nii puhas, et võib-olla see meedia ideegi liiga veerpalule. Nüüd on meedia ja siis rahvas jõudnud juba enam-vähem ühele ühele seisukohale. No see on tegelikult ju laiem küsimus kui ebaet, kas ajakirjandus on, kui tohiks rääkida ebameeldivaid tõdesid et ilmselt on ka teisi tõepoolest ju noh, ma ei tea, võib-olla oleks ka poliitikas olnud mingeid inimesi, kelle puhul näiteks selline elamislubade skandaal oleks mõjunud sellise pühaduse teotamisena ajakirjanduse poolt või et noh, võib-olla antud juhul lihtsalt need, kes sellesse sattusid, ei olnud, ei olnud nii pühad. Äärmiselt kogu selles veerpalu diskussioonis on üks seisukoht äärmiselt kahetsusväärne, et justkui ausalt sporti ei olegi enam võimalik teha. Mineerimises, mida sa mõtled selle ausa spordi all, et nüüd puhta nii-öelda pudru ja vee pealt ei teegi tippsporti üheski riigis ükski Andrus veerpalu konkurent, eks ole, või need norra ega, ega Rootsi ega Soome tippsuusatis Sulev, me räägime dopingu tarvitamisest. Ei, seda küll, aga noh, et siin ongi kuskil küsimus, tegelikult ju ütleme mingite taastumisvõimalust piiri peal liikumises. Et noh, siin nagu on natuke muidugi selles mõttes ühest küljest on küsimus väga, selgelt mustvalge, eks ole, kui sa teadlikult teed midagi, mis on keelatud, siis sa valetad ja see ongi tegelikult ka poliitikas, eks ole, tihtipeale hullem sellest, mida sa tegelikult teed. Ma tuletaks meelde siinkohal, et hoopis ühel teisel alal jalgpallis tekkis eestlastele ka järsku üks väga vihatud mees, üks Ungari kohtunik. Samamoodi läks Facebooki kampaania väga kõvasti käima. Tundus sama moodi, et et justkui ei olegi võimalik ausalt enam võita. Ja seal ei olnud keegi mingit tutaja dopingust. Teatav paralleel on olemas. Reeglite rikkumisi. Anname anname siiski aru, et selles mängus võitis, võitis tugevam ja, ja usume siiski, et ausalt on võimalik võita. Me kahjuks ei jõudnud rääkida maailma sündmustest, aga kindlasti sündmused araabia maailmas. Talv või ärkamine Venemaal, tuumaenergeetika ja rahvusvahelised raha küsimused, nendest kuuleme ka järgmisel aastal. Siinkohal panevad rahva teenrid 2011. aastal punkti ja täna olid teie ees Urmet Kook, Sulev Vedler, Sulev Valner ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal head vana aasta lõppu.